Yitso 13
Nɔ Hewɔ ni Shihilɛ yɛ Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Mli Kɛ Miishɛɛ Baa
1. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Yehowa gbɛ kɛ miishɛɛ baa?
YEHOWA ji “miishɛɛ Nyɔŋmɔ,” ni eesumɔ ni ona shihilɛ mli ŋɔɔmɔ. (1 Timoteo 1:11, NW) Kɛ onyiɛ yɛ egbɛ nɔ lɛ, eeefee sɛɛnamɔ kɛha bo ni ooona toiŋjɔlɛ ni mli kwɔ ni sɛɛ tsɛɔ, tamɔ faa ni hoɔ be fɛɛ be. Nyɔŋmɔ gbɛ nɔ nyiɛmɔ hu tsirɛɔ mɔ ko koni etsu jalɛ nii be fɛɛ be, “tamɔ ŋshɔkei.” Enɛ kɛ anɔkwa miishɛɛ baa.—Yesaia 48:17, 18.
2. Te Kristofoi aaafee tɛŋŋ amɛna miishɛɛ yɛ be mli ni akɛ amɛ yeɔ yɛ bei komɛi amli yɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ?
2 Mɛi komɛi baate shi awo akɛ, ‘Gbɔmɛi naa nɔ yɛ bei komɛi amli yɛ nɔ ni ja feemɔ hewɔ.’ Eji anɔkwale, ni no ji nɔ ni ba Yesu bɔfoi lɛ anɔ. Eyɛ mli akɛ awa amɛyi moŋ, shi amɛmli fili amɛ ni amɛtee nɔ “amɛjaje sanekpakpa ni kɔɔ Kristo he lɛ amɛtsɔɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 5:40-42) Wɔbaanyɛ wɔkase saji ni he hiaa kɛjɛ enɛ mli. Ekome ji akɛ, wɔ shihilɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli lɛ emaaa nɔ aduatsɔ akɛ akɛ wɔ baaye jogbaŋŋ be fɛɛ be. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Shi mɛi fɛɛ hu ni taoɔ akɛ amɛaahi shi yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ naa yɛ Kristo Yesu mli lɛ, aaawa amɛyi.” (2 Timoteo 3:12) Yiŋtoo ni haa ebaa lɛ nakai ji akɛ Satan kɛ eje lɛ teɔ shi woɔ mɛi ni hiɔ shi yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli lɛ. (Yohane 15:18, 19; 1 Petro 5:8) Shi anɔkwa miishɛɛ damɔɔɔ nibii ni yɔɔ sɛɛ gbɛ lɛ anɔ. Shi moŋ, ebaa kɛjɛɔ nɔmimaa ni wɔyɔɔ akɛ wɔmiifee nɔ ni ja ni no hewɔ lɛ wɔyɛ Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ ŋmɔlɔ lɛ mli.—Mateo 5:10-12; Yakobo 1:2, 3; 1 Petro 4:13, 14.
3. Te esa akɛ Yehowa jamɔ asa mɔ ko shihilɛ he aha tɛŋŋ?
3 Gbɔmɛi yɛ ni nuɔ he akɛ amɛbaanyɛ amɛna Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ kɛtsɔ hetuu-kɛhamɔ nifeemɔi komɛi anɔ yɛ be kɛ bei amli, shi amɛhiɛ baanyɛ akpa enɔ yɛ bei krokomɛi amli. Yehowa Nyɔŋmɔ anɔkwa jamɔ lɛ tamɔɔɔ nakai. Esaa mɔ ko jeŋba he yɛ ŋmɛlɛtswai abɔ ni ehiɛ ka fɛɛ mli, gbi fɛɛ gbi, afi fɛɛ afi. No hewɔ ni atsɛɔ lɛ hu akɛ “Gbɛ Lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 19:9, NW; Yesaia 30:21) Eji Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ shihilɛ gbɛ ni biɔ ni wɔwie ni wɔfee nii yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa.
4. Mɛni hewɔ sɛɛnamɔ yɔɔ tsakemɔi ni mɔ ko aaafee koni ehi shi yɛ Nyɔŋmɔ gbɛi anɔ lɛ mli lɛ?
4 Kɛ Biblia kaselɔi heei lɛ na akɛ ehe miihia ni amɛfee tsakemɔi komɛi bɔni afee ni amɛsa Yehowa hiɛ lɛ, ekolɛ amɛbaasusu akɛ, ‘Ani shihilɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli lɛ sa lɛlɛŋ?’ Obaanyɛ ona nɔmimaa akɛ esa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ “Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ,” ni no hewɔ lɛ eto akɛ egbɛ̀i ahe aba sɛɛnamɔ kɛha wɔ. (1 Yohane 4:8) Nyɔŋmɔ le nii hu, ni ele nɔ ni hi fe fɛɛ kɛha wɔ. Akɛni Yehowa Nyɔŋmɔ ji ofe hewɔ lɛ, enyɛɔ ewajeɔ wɔ koni wɔtsu nɔ ni wɔshweɔ ni wɔkɛsa ehiɛ lɛ he nii kɛtsɔ subaŋ fɔŋ ko ni wɔɔje he lɛ nɔ. (Filipibii 4:13) Nyɛhaa wɔsusua shishitoo taomɔ nii komɛi ni kɔɔ shihilɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli lɛ he ni wɔkwɛ bɔ ni amɛkɛ nitsumɔ kɛ miishɛɛ baa lɛ.
ANƆKWAYELI KƐ MIISHƐƐ BAA
5. Mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ amale kɛ juu he?
5 Yehowa ji “Nyɔŋmɔ anɔkwafo.” (Lala 31:6) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, oosumɔ ni onyiɛ enɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ ni ale bo akɛ gbɔmɔ anɔkwafo. Anɔkwayeli haa anaa bulɛ ahaa he, ni anuɔ he akɛ ayɛ jogbaŋŋ. Shi akɛni anɔkwa ni ayeee efa babaoo yɛ eshafeemɔ je nɛɛ mli hewɔ lɛ, kaimɔ nɛɛ he miihia Kristofoi: “Nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ enaanyo awie anɔkwale . . . Julɔ lɛ, ekaju dɔŋŋ, shi moŋ ebɔ mɔdɛŋ ni ekɛ eniji atsu nitsumɔ kpakpa, koni ena nɔ ko ni ekɛha mɔ ni ehia lɛ lɛ.” (Efesobii 4:25, 28) Nitsulɔi Kristofoi kɛ anɔkwayeli tsuɔ gbi muu nitsumɔ. Kɛ amɛnitsumɔ-tsɛ lɛ eŋmɛko amɛ gbɛ lɛ, amɛkɔlɔɔɔ nibii ni jeee amɛnɔ̃. Kɛ yɛ nitsumɔ mli, yɛ skul, loo yɛ shia lɛ, esa akɛ Yehowa jalɔ lɛ ‘aye anɔkwa yɛ nibii fɛɛ mli.’ (Hebribii 13:18) Mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ malemɔ loo juu feɔ enitsumɔ lɛ nyɛŋ ana Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ.—5 Mose 5:19; Kpojiemɔ 21:8.
6. Mɛɛ gbɛ nɔ gbɔmɔ ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ anɔkwayeli baanyɛ awo Yehowa hiɛ nyam yɛ?
6 Anɔkwafo ni mɔ ko ji lɛ kɛ jɔɔmɔi babaoo baa. Selina ji Afrika okulafo ko ni sumɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ ejalɛ shishitoo mlai. Gbi ko lɛ, ena baagi ko ni shika-toohe wolo kɛ shika babaoo yɛ mli. Etsɔ tɛlifon wolo nɔ ena nɔtsɛ lɛ—shwapo nɔkwɛlɔ ko ni abaju lɛ. Nuu lɛ nyɛɛɛ ehe nɔ ni enaa lɛ eye beni Selina, ni he yeɔ waa lɛ tee nuu lɛ ŋɔɔ, ni ekɛ nibii fɛɛ ni yɔɔ baagi lɛ mli lɛ ha lɛ lɛ. Nuu lɛ kɛɛ: “Esa akɛ awo anɔkwayeli ni tamɔ nɛkɛ he nyɔmɔ,” ni ekɛ shika ko ha lɛ. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, nɛkɛ nuu nɛɛ jie Selina jamɔ lɛ yi. Hɛɛ, anɔkwayeli nifeemɔi wulaa Biblia tsɔɔmɔ lɛ, ewoɔ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam, ni ekɛ miishɛɛ bahaa ejalɔi anɔkwafoi lɛ.—Tito 2:10; 1 Petro 2:12.
MLIHILƐ KƐ MIISHƐƐ BAA
7. Mɛni ejaaa yɛ asɔshwɛmɔ he?
7 Miishɛɛ yɛ mlihilɔ ni mɔ ko ji lɛ mli, yɛ be mli ni hiɛjoolɔi “anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ.” (1 Korintobii 6:10) Hiɛjoomɔ ko ni ehe shi waa ji asɔshwɛmɔ, ni no ji mɔdɛŋ ni abɔɔ ni ana shika kɛtsɔ mɛi krokomɛi ashigbeemɔ nɔ. Yehowa ekpɛlɛɛɛ mɛi ni ji “hiɛjoolɔi” lɛ anɔ. (1 Timoteo 3:8) Yɛ he ni mla ŋmɛɔ asɔshwɛmɔ gbɛ, ni mɔ ko kɛ ehe woɔ asɔshwɛmɔ mli akɛ hiɛtserɛjiemɔ lɛ, ebaanyɛ eka ehe ni ebaanyɛ efee mɔ ni haa nifeemɔ ni ekpata mɛi pii awala hiɛ lɛ shwereɔ. Yɛ bei pii amli lɛ asɔshwɛmɔ kɛ piŋmɔ baa asɔshwɛlɔ lɛ weku nɔ, ejaakɛ shika fioo pɛ eyɔɔ ni ekɛaahe hiamɔ nibii tamɔ niyenii kɛ hehaa nɔ.—1 Timoteo 6:10.
8. Yesu to okadi kpakpa efɔ shi yɛ mlihilɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee mɛi ni mli hi?
8 Akɛni amɛsumɔɔ mlihilɛ hewɔ lɛ, Kristofoi naa miishɛɛ yɛ mɛi krokomɛi ni amɛyeɔ amɛbuaa amɛ lɛ mli, titri lɛ amɛ nanemɛi heyelilɔi ni ehia amɛ lɛ. (Yakobo 2:15, 16) Dani Yesu baaba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ena mlihilɛ ni Nyɔŋmɔ jie lɛ kpo etsɔɔ adesai lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 14:16, 17) Yesu diɛŋtsɛ kɛ ebe, enilee, kɛ ewala tete ha kɛha adesai. No hewɔ lɛ, eji mɔ ni sa jogbaŋŋ akɛ eeekɛɛ: “Nɔ hamɔ mli yɛ miishɛɛ babaoo fe hemɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35, NW) Agbɛnɛ Yesu wie yoo okulafo ohiafo ni jɛ mlihilɛ mli ekɛ shika bibii enyɔ wo sɔlemɔwe shika adeka lɛ mli lɛ he jogbaŋŋ, ejaakɛ nɔ ni “ekɛlɛɔ ehe lɛ fɛɛ” ekɛbawo mli lɛ. (Marko 12:41-44) Blema Israelbii lɛ kɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ fee mlihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ he nɔkwɛmɔ nii yɛ heloonaa nibii ni akɛhaa koni akɛfi asafo lɛ kɛ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ mli. (1 Kronika 29:9; 2 Korintobii 9:11-14) Kɛfata heloonaa nibii ni akɛhaa kɛha nɛkɛ yiŋtoi nɛɛ ahe lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi kɛ miishɛɛ jieɔ Nyɔŋmɔ yi ni amɛkɛ amɛ wala tsuɔ nii yɛ esɔɔmɔ mli. (Romabii 12:1; Hebribii 13:15) Yehowa jɔɔ amɛ yɛ amɛbe, hewalɛ, kɛ nibii krokomɛi ni amɛshika fata he ni amɛkɛfiɔ anɔkwa jamɔ sɛɛ, ni amɛkɛhaa jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shwereɔ lɛ hewɔ.—Abɛi 3:9, 10.
NIBII KROKOMƐI NI KƐ MIISHƐƐ BAA
9. Mɛni ehiii yɛ dãa ni wa numɔ babaoo he?
9 Kɛ amɛaana miishɛɛ lɛ, esa akɛ Kristofoi ‘abu amɛjwɛŋmɔŋ nyɛmɔi ahe.’ (Abɛi 5:1, 2) Enɛ biɔ ni amɛkane ni amɛjwɛŋ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji kpakpai anɔ. Shi nibii komɛi yɛ ni esa akɛ akwa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, dãa ni wa numɔ babaoo nyɛŋ aha mɔ ko ajwɛŋ jogbaŋŋ. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, mɛi pii kɛ amɛhe woɔ jeŋba shara mli, amɛfeɔ nii basabasa, ni amɛkɛ osharai ni gbeɔ mɛi baa. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ no hewɔ ni Biblia lɛ kɛɔ akɛ dãatɔlɔi anine shɛŋ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ! (1 Korintobii 6:10) Akɛni anɔkwa Kristofoi etswa amɛfai shi akɛ amɛbaahi shi akɛ mɛi ni ‘jwɛŋmɔŋ ka shi’ hewɔ lɛ, amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ dãatɔɔ he, ni enɛ haa miishɛɛ hiɔ amɛteŋ.—Tito 2:2-6.
10. (a) Mɛni hewɔ Kristofoi kɛ tawa tsuuu nii lɛ? (b) Mɛɛ sɛɛnamɔi baa kɛjɛɔ sui gbohii ni eka mɔ he lɛ ni ayeɔ he kɛjɛɔ mli lɛ mli?
10 Gbɔmɔtso ni he tse kɛ miishɛɛ baa. Ni kɛlɛ nibii ni yeɔ awui kaa mɛi pii ahe. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ tawa kɛ nitsumɔ he. Jeŋ Hewalɛnamɔ Gbɛjianɔtoo lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ zigaret-shɛremɔ “gbeɔ gbɔmɛi akpekpei etɛ daa afi.” Tawa shɛremɔ su nɛɛ kpamɔ baanyɛ awa, yɛ ekpamɔ sɛɛ naagbai ni baa yɛ be fioo mli lɛ hewɔ. Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛi ni tsutsu lɛ amɛshɛreɔ zigaret lɛ naa akɛ amɛna gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa kɛ shika babaoo kɛha nifeemɔ yɛ amɛshia. Hɛɛ, tawa subaŋ loo nifeemɔi krokomɛi ni yeɔ mɔ awui lɛ ni aaaye nɔ kunim lɛ baaha ana gbɔmɔtso ni he tse, henilee ni mli tse keŋkeŋ kɛ anɔkwa miishɛɛ.—2 Korintobii 7:1.
GBALASHIHILƐ MLI MIISHƐƐ
11. Mɛni ebiɔ koni ana mla naa gbalashihilɛ ni sɛɛ tsɛɔ ni woo yɔɔ mli?
11 Esa akɛ mɛi ni hiɔ shi akɛ wu kɛ ŋa yɛ he kome lɛ ana nɔmimaa akɛ amɛkɛ amɛ gbalashihilɛ lɛ ewo nɔyeli lɛ mla shishi jogbaŋŋ. (Marko 12:17) Agbɛnɛ hu ehe miihia ni amɛbu gbalashihilɛ lɛ akɛ gbɛnaa nii ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli. Eji anɔkwale akɛ, gbala lɛ mli ni atseɔ fioo bafeɔ nɔ ni he hiaa yɛ he ni akwɛɛɛ weku, yii faa tsɔ yɛ mli, loo awoɔ mɔ ko mumɔŋ shihilɛ he oshara waa yɛ lɛ. (1 Timoteo 5:8; Galatabii 5:19-21) Shi bɔfo Paulo wiemɔi ni yɔɔ 1 Korintobii 7:10-17 lɛ woɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ hewalɛ koni amɛhi shi yɛ he kome. Kɛ anɔkwa miishɛɛ aaaba lɛ, ebaabi ni amɛye amɛhe anɔkwa. Paulo ŋma akɛ: “Awo gbala hiɛ nyam yɛ nyɛ fɛɛ nyɛteŋ, ni akabule gbala saa hu; shi ajwamaŋbɔlɔi kɛ gbalaŋkulɔi lɛ, Nyɔŋmɔ baakojo amɛ.” (Hebribii 13:4) Wiemɔ “gbala saa” lɛ tsɔɔ bɔlɛnamɔ ni yaa nɔ yɛ nuu kɛ yoo ni amɛkɛ amɛhe ebote gbalashihilɛ mli yɛ mla naa lɛ teŋ lɛ. Bɔlɛnamɔ ko bɛ, tamɔ yei pii kɛ shihilɛ ni abaanyɛ atsɛ lɛ akɛ ‘gbala ni hiɛ yɔɔ nyam yɛ nyɛ fɛɛ nyɛteŋ.’ Agbɛnɛ, Biblia lɛ buɔ bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ kɛ hii kɛ hii ni kɛ amɛhe feɔ yakayaka nii lɛ fɔ.—Romabii 1:26, 27; 1 Korintobii 6:18.
12. Mɛni ji ajwamaŋbɔɔ mli yibii gbohii lɛ ekomɛi?
12 Ajwamaŋbɔɔ baanyɛ ekɛ gbɔmɔtsoŋ miishɛɛnamɔ aba yɛ be fioo ko mli, shi ekɛ anɔkwa miishɛɛ baaa. Esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ ni ebaanyɛ eha mɔ lɛ henilee afee nɔ ni he eshã. (1 Tesalonikabii 4:3-5) Nɔ ni baanyɛ ajɛ bɔlɛnamɔ ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ nɛɛ mli aba ni yɔɔ awerɛho ji AIDS kɛ bɔlɛnamɔ mli helai krokomɛi ni anáa. Tsofafeemɔ he amaniɛbɔɔ ko kɛɛ: “Abu he akɔntaa ana akɛ gbɔmɛi fe akpekpei 250 ni yɔɔ jeŋ fɛɛ náa babaso daa afi, ni aaafee akpekpei 50 náa sampuu.” Agbɛnɛ hu hɔŋɔɔ ni asumɔɔɔ lɛ he naagba hu yɛ. Majimaji Ateŋ Fɔmɔ He Gbɛjianɔtoo Kuu lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ, yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, gbekɛbii yei fe akpekpei 15 ni eye kɛjɛ afii 15 kɛmiiya 19 ŋɔɔ hɔ daa afi, ni amɛyifalɛ lɛ mlijaa etɛ mli ekome fiteɔ musu. Nikasemɔ ko jie lɛ kpo akɛ, gbelei sɔrɔtoi ni baa gbekɛbii yei ni yeko afii nyɔŋmai enyɔ lɛ anɔ yɛ Afrika maŋ kome ko mli lɛ oha mlijaa 72 jɛɔ musufitemɔ mli osharai. Ajwamaŋbɔlɔi komɛi baanyɛ ajo hela kɛ hɔŋɔɔ naa foi shi jeee henumɔŋ fitemɔ. Mɛi pii laajeɔ bulɛ ni amɛyɔɔ kɛha amɛhe lɛ ni amɛnyɛ̃ɔ amɛhe po.
13. Mɛɛ naagbai krokomɛi gbalafitemɔ kɛbaa, ni mɛni ka mɛi ni yaa nɔ amɛfeɔ amɛhe ajwamaŋbɔlɔi kɛ gbalafitelɔi lɛ ahiɛ?
13 Eyɛ mli akɛ abaanyɛ akɛ gbalafitemɔ ake moŋ, shi eji Ŋmalɛ nɔdaamɔ nɔ ni hefatalɔ ni yeee fɔ lɛ baanyɛ adamɔ nɔ atse gbala lɛ mli. (Mateo 5:32; okɛto Hoshea 3:1-5 he.) Kɛ jeŋba shara ni tamɔ nɛkɛ fite gbala lɛ, enɛ baaha hefatalɔ ni yeee fɔ lɛ kɛ ebii ana henumɔŋ pilamɔi ni yaa shɔŋŋ. Adesa weku lɛ hilɛ-kɛ-hamɔ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ akɛ efɔbuu kojomɔ baaba ajwamaŋbɔlɔi kɛ gbalafitelɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ anɔ. Agbɛnɛ hu, etsɔɔ faŋŋ akɛ mɛi ni diɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara sɛɛ lɛ “anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ.”—Galatabii 5:19, 21.
“AMƐJƐƐƐ JE LƐ MLI”
14. (a) Mɛɛ wɔŋjamɔi komɛi Nyɔŋmɔ gbeyeishelɔ tsiɔ ehe kɛjɛɔ he? (b) Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔ akɛha yɛ Yohane 17:14 kɛ Yesaia 2:4?
14 Mɛi ni sumɔɔ ni amɛsa Yehowa hiɛ ni amɛna Maŋtsɛyeli jɔɔmɔi amli ŋɔɔmɔ lɛ tsiɔ amɛhe kɛjɛɔ wɔŋjamɔi fɛɛ he. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ ejaaa akɛ wɔɔfee amagai, ni Kristo, loo Yesu nyɛ, Maria amaga fata he lɛ, ni wɔja amɛ. (2 Mose 20:4, 5; 1 Yohane 5:21) No hewɔ lɛ, anɔkwa Kristofoi kɛ woo haaa jamɔ he nibii, sɛŋmɔtsei, kɛ amagai. Amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ wɔŋjamɔi ni yɔɔ nigii lɛ ahe, tamɔ hetuu-kɛhamɔ ni akɛhaa aflaŋai kɛ lalai ni woɔ maji ahiɛ nyam ni alaa. Kɛ anyɛ amɛnɔ ni amɛkɛ amɛhe awo nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, amɛkaiɔ Yesu wiemɔ ni ekɛ Satan wie lɛ: “Yehowa o-Nyɔŋmɔ lɛ kɛkɛ oja, ni lɛ pɛ kɛkɛ okɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ aha.” (Mateo 4:8-10, NW) Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ “jɛɛɛ je lɛ mli.” (Yohane 17:14) Enɛ tsɔɔ akɛ amɛkɛ amɛhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli ni amɛhiɔ shi yɛ toiŋjɔlɛ mli, yɛ Yesaia 2:4 ni kɛɔ nɛkɛ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa: “Ni [Yehowa Nyɔŋmɔ] eeekojo jeŋmaji lɛ ateŋ, ni eeekã maji babaoo; ni amɛkɛ amɛklantei aaasɔ̃ kɔii ni amɛkɛ amɛkpɔlɔi hu aaasɔ̃ adedai. Jeŋmaŋ ko woŋ klante nɔ eshiŋ jeŋmaŋ ko, ni amɛkaseŋ tawuu dɔŋŋ!”
15. Mɛni ji Babilon Kpeteŋkpele lɛ, ni mɛni Biblia kaselɔi heei pii feɔ koni amɛje kpo kɛjɛ emli?
15 ‘Je lɛ fa ni amɛjeee’ lɛ hu tsɔɔ akɛ amɛkɛ “Babilon Kpeteŋkpele lɛ,” jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ bɛ tsakpaa ko kwraa. Jamɔ ni he tseee gbɛ eshwa kɛjɛ blema Babilon aahu kɛyashi be mli ni ená gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ anɔ hewalɛ yɛ mumɔŋ ni ekɛye amɛ awui. “Babilon Kpeteŋkpele” lɛ kɔɔ jamɔi fɛɛ ni amɛ nitsumɔi kɛ nifeemɔi kɛ Nyɔŋmɔ nilee kpaaa gbee lɛ ahe. (Kpojiemɔ 17:1, 5, 15) Yehowa jalɔ anɔkwafo ko kɛ ehe woŋ futufutu hemɔkɛyeli nifeemɔi amli kɛtsɔ jamɔi sɔrɔtoi ni ekɛ ehe aaawo mli loo kɛtsɔ mumɔŋ naanyobɔɔ ni ekɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ aaana nɔ. (4 Mose 25:1-9; 2 Korintobii 6:14) No hewɔ lɛ, Biblia kaselɔi heei pii ŋmalaa woji kɛyahaa amɛ jamɔ gbɛjianɔtoo ni amɛyɔɔ mli lɛ akɛ amɛkɛ amɛ ekpa bɔɔ. Enɛ kɛ amɛ ebɛŋkɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ he kpaakpa, taakɛ awo shi lɛ: “No hewɔ lɛ Yehowa kɛɛ: ‘Nyɛjea amɛteŋ, ni nyɛtsia nyɛhe, ni nyɛkataa muji nɔ ko he, ni mahere nyɛ atuu.’ ” (2 Korintobii 6:17; Kpojiemɔ 18:4, 5) Ani jeee onɔkpɛlɛmɔ ni jɛɔ wɔ ŋwɛi Tsɛ lɛ ŋɔɔ nɛkɛ lɛ ji nɔ ni otaoɔ waa lɛ?
DAA AFI GBIJURƆYELII NI AAAŊMƐ AKWƐ
16. Mɛni hewɔ anɔkwa Kristofoi yeee Blonya?
16 Shihilɛ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli haa wɔyeɔ wɔhe kɛjɛɔ je lɛŋ gbijurɔyelii ni bei pii lɛ etamɔ jatsu lɛ amli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Biblia lɛ ejieee gbi pɔtɛɛ ni afɔ Yesu lɛ kpo. Mɛi komɛi baajaje akɛ, ‘Misusu akɛ afɔ Yesu yɛ December 25!’ Enɛ nyɛŋ aba lɛ nakai ejaakɛ egbo yɛ afi 33 Ŋ.B. agbiɛnaa be mli beni eye afi 33 1/2. Agbɛnɛ, beni afɔ lɛ lɛ, no mli lɛ tookwɛlɔi “yɛ ŋa nɔ yɛ jɛi niiaŋ nɔŋŋ ni amɛmiishi kpe amɛmiibu amɛtooi ahe nyɔɔŋ.” (Luka 2:8) Yɛ Israel shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, December naagbee bafeɔ fɛ̃i be, nugbɔnɛmɔ be ni no mli lɛ abua tooi anaa awo shihilɛ hei gbɛkɛ koni abu amɛhe kɛjɛ fɛ̃i be lɛ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Romabii lɛ to December 25 amɛma shi akɛ amɛ hulu nyɔŋmɔ lɛ fɔmɔ gbi. Yesu shikpɔŋ nɔ shihilɛ lɛ sɛɛ afii ohai babaoo lɛ, Kristofoi ni ekpa yɛ hemɔkɛyeli lɛ sɛɛ lɛ kpɛlɛ nɛkɛ be nɛɛ nɔ koni akɛye Kristo fɔmɔ gbijurɔ. No hewɔ lɛ, anɔkwa Kristofoi yeee Blonya loo gbijurɔ kroko ni damɔ apasa jamɔ hemɔkɛyelii anɔ. Akɛni amɛkɛ hetuu-kɛhamɔ haa Yehowa pɛ hewɔ lɛ, amɛyeee gbijuji ni kɛ jamɔ haa adesai eshafeelɔi loo maji lɛ.
17. Mɛni hewɔ gbɔmɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ yeee fɔmɔ gbii agbijuji lɛ, ni fɛɛ sɛɛ lɛ mɛni hewɔ gbekɛbii Kristofoi yɔɔ miishɛɛ lɛ?
17 Biblia lɛ tsiɔ fɔmɔ gbii enyɔ pɛ ni aye tã, ni fɛɛ kɔɔ hii ni sɔmɔɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ ahe. (1 Mose 40:20-22; Mateo 14:6-11) Akɛni Ŋmalɛi lɛ ejieee gbɔmɔ ni yeɔ emuu, Yesu Kristo fɔmɔ gbi lɛ kpo hewɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya adesai ni yeee emuu lɛ afɔmɔ gbii anɔ? (Jajelɔ 7:1) Shi kɛlɛ, fɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ emɛɛɛ gbi krɛdɛɛ ko dani amɛjie suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha amɛbii lɛ kpo. Kristofonyo gbekɛ yoo ko ni eye afii 13 wie akɛ: “Mikɛ miweku lɛ fɛɛ naa miishɛɛ babaoo. . . . Mikɛ mifɔlɔi efee ekome waa, ni kɛ gbekɛbii krokomɛi bi mi nɔ hewɔ ni miyeee gbijuji lɛ, mikɛɔ amɛ akɛ miyeɔ gbijurɔ daa gbi.” Kristofonyo gbekɛ ko hu ni eye afii 17 kɛɛ: “Wɔkeɔ nii afi muu fɛɛ mli yɛ wɔshia.” Miishɛɛ babaoo baa kɛjɛɔ nikeenii ni ajɛɔ suɔmɔ mli akɛhaa trukaa lɛ mli.
18. Mɛɛ daa afi gbijurɔ ko Yesu fa esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛye, ni mɛni enɛ kaiɔ wɔ?
18 Kɛha mɛi ni diɔ shihilɛ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ sɛɛ lɛ, gbi kome yɛ daa afi mli ni amɛbuɔ no akɛ gbi krɛdɛɛ. No ji Nuntsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii, ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ. Yesu fa esɛɛnyiɛlɔi lɛ yɛ enɛ he akɛ: “Nyɛfea enɛ ni nyɛŋɔkai mi.” (Luka 22:19, 20; 1 Korintobii 11:23-25) Beni Yesu to niyenii nɛɛ shishi yɛ Nisan 14, 33 Ŋ.B. gbɛkɛ lɛ, ekɛ aboloo akpiti kɛ wein tsuru tsu nii, ni ekɛdamɔ shi kɛha egbɔmɔtso ni esha bɛ mli kɛ ela ni yeɔ emuu lɛ. (Mateo 26:26-29) Kristofoi ni akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ efɔ amɛ mu lɛ yeɔ nɛkɛ okadi nibii nɛɛ eko. Aŋɔ amɛ awo kpaŋmɔ hee lɛ kɛ kpaŋmɔ kɛha Maŋtsɛyeli lɛ mli, ni amɛyɛ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ. (Luka 12:32; 22:20, 28-30; Romabii 8:16, 17; Kpojiemɔ 14:1-5) Ni kɛlɛ, mɛi fɛɛ ni baa gbɛkɛ kpee ni kɛ Nisan 14 ni yɔɔ blema Yudafoi a-kalanda lɛ nɔ lɛ kpaa gbee lɛ shishi lɛ naa he sɛɛ. Akaiɔ amɛ yɛ suɔmɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo jie lɛ kpo etsɔɔ amɛ lɛ he, yɛ kpɔmɔ afɔleshãa ni kpatãa esha ni haa mɛi ni naa ŋwɛi duromɔ lɛ anine shɛɔ naanɔ wala nɔ lɛ mli.—Mateo 20:28; Yohane 3:16.
NITSUMƆ KƐ HIƐTSERƐJIEMƆ
19. Mɛɛ kaa ka Kristofoi ahiɛ yɛ shihilɛ mli nibii ni amɛaana mli?
19 Gbɛnaa nii ka anɔkwa Kristofoi anɔ akɛ amɛtsu nii waa ni amɛkɛna amɛ hiamɔ nii. Enɛ feemɔ haa weku yitsei nuɔ he akɛ amɛtsui enyɔ amɛmli. (1 Tesalonikabii 4:11, 12) Shi, kɛ Kristofonyo ko nitsumɔ kɛ Biblia lɛ kpaaa gbee lɛ, enɛ haŋ ena miishɛɛ. Kɛlɛ, ewa yɛ bei komɛi amli akɛ Kristofonyo lɛ aaana nitsumɔ ni kɛ Biblia taomɔ nii kpaa gbee. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, abiɔ ni nitsulɔi komɛi alaka mɛi ni baheɔ nii yɛ amɛŋɔɔ lɛ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, nitsumɔ-tsɛmɛi pii baakpɛlɛ amɛ nitsulɔi anɔkwafoi lɛ ahenilee lɛ nɔ, ejaakɛ amɛsumɔŋ ni amɛŋmɛɛ nitsulɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ enɔ lɛ he. Shi, nɔ fɛɛ nɔ ni baaba lɛ, obaanyɛ ona nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ baajɔɔ omɔdɛŋbɔi ni okɛtaoɔ nitsumɔ ni haa ohiɛɔ henilee ni mli tse mli lɛ nɔ.—2 Korintobii 4:2.
20. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔhala hiɛtserɛjiemɔ mli lɛ?
20 Akɛni Nyɔŋmɔ miisumɔ ni etsuji ana miishɛɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔha nitsumɔ ni wa kɛ hiɛtserɛjiemɔ kɛ hejɔɔmɔ be aŋmɛ pɛpɛɛpɛ. (Marko 6:31; Jajelɔ 3:12, 13) Satan je lɛ haa hiɛtserɛjiemɔ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli shwereɔ. Shi, bɔni afee ni wɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, esa akɛ wɔhala woji ni wɔkaneɔ, redio nɔ saji kɛ lalai ni wɔboɔ toi, kɛ hiɛtserɛjiemɔi, sinii, shwɛmɔi, tɛlivishin nɔ nibii, kɛ video ni wɔkwɛɔ lɛ amli. Kɛji akɛ hiɛtserɛjiemɔ ni wɔhala yɛ tsutsu lɛ kɛ kɔkɔbɔi ni yɔɔ ŋmalɛi lɛ amli tamɔ 5 Mose 18:10-12, Lala 11:5 kɛ Efesobii 5:3-5 kpaaa gbee lɛ, wɔbaasa Yehowa hiɛ ni ebaana miishɛɛ babaoo kɛji akɛ wɔfee tsakemɔi yɛ mli.
BULƐ KƐHA WALA KƐ LÁ
21. Te esa akɛ bulɛ ni wɔyɔɔ kɛha wala lɛ asa bɔ ni wɔsusuɔ musufitemɔ, kɛ agbɛnɛ wɔ subaŋi kɛ jeŋba he lɛ he eha tɛŋŋ?
21 Kɛ wɔɔna anɔkwa miishɛɛ lɛ, ehe miihia ni wɔbu adesa wala akɛ nɔ krɔŋkrɔŋ, taakɛ Yehowa po feɔ lɛ. E-Wiemɔ lɛ guɔ gbɔmɔ ni wɔɔgbe. (Mateo 19:16-18) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ Mla ni ekɛha Israel lɛ tsɔɔ akɛ ebuɔ gbekɛ̃ ni ahiɛ lɛ hɔ lɛ akɛ wala ni jara wa—jeee nɔ ko ni abaakpata hiɛ. (2 Mose 21:22, 23) Yɛ enɛ hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔbuɔ wala akɛ nɔ ko ni yɔɔ fɛlɛfɛlɛ kɛtsɔ tawa ni wɔɔshɛre, wɔgbɔmɔtso lɛ ni wɔɔwo mli muji kɛ tsofai fɔji loo dãa ni wa numɔ, loo osharai ni wɔkɛ wɔhe aaawo mli yakatswaa lɛ nɔ. Ni asaŋ esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe woɔ nibii ni kɛ oshara baa wala he lɛ asɛɛdii mli, loo ni wɔɔku wɔhiɛ wɔshwie shweshweeshwe feemɔ he kɔkɔbɔi ni baanyɛ ekɛ lá yi sɔ̃yeli aba lɛ nɔ.—5 Mose 22:8.
22. (a) Mɛni ji Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ gbɛ ni atsɔɔ nɔ asusuɔ lá kɛ ekɛ nitsumɔ he? (b) Namɔ pɛ elá hereɔ mɔ yiwala diɛŋtsɛ?
22 Yehowa kɛɛ Noa kɛ eweku lɛ akɛ lá damɔ shi kɛha susuma loo wala. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ gu akɛ amɛkaye lá ko lá ko. (1 Mose 9:3, 4) Akɛni wɔji amɛ seshibii hewɔ lɛ, nakai mla lɛ fimɔɔ wɔ fɛɛ. Yehowa kɛɛ Israelbii lɛ akɛ amɛfɔse lá amɛshwie shikpɔŋ, ni ákɛ gbɔmɔ kɛkatsu nii kɛmiiha lɛ diɛŋtsɛ eyiŋtoo. (5 Mose 12:15, 16) Ni aku sɛɛ atĩ Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ lá he lɛ mli beni afa klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ akɛ: “Nyɛhi . . . lá” lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29) Yɛ bulɛ kɛha krɔŋkrɔŋ ni wala ji hewɔ lɛ, gbɔmɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ekpɛlɛɛɛ lá ni aaagbala awo amɛmli lɛ nɔ, kɛji akɛ mɛi krokomɛi miima nɔ mi akɛ nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ baahere amɛyiwala po. Tsofafeemɔ mli nibii krokomɛi babaoo ni Yehowa Odasefoi kpɛlɛɔ nɔ lɛ eye omanye jogbaŋŋ ni ekɛ mɔ ko wooo lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ he osharai lɛ amli. Kristofoi le akɛ Yesu lá ni efɔse eshwie shi lɛ pɛ ji nɔ ni hereɔ mɔ yiwala. Hemɔkɛyeli ni anáa yɛ mli lɛ kɛ eshaifaa kɛ naanɔ wala gbɛkpamɔ baa.—Efesobii 1:7.
23. Mɛni ji nyɔmɔwooi komɛi ni jɛɔ shihilɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli baa lɛ ekomɛi?
23 Eyɛ faŋŋ akɛ, shihilɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli biɔ mɔdɛŋbɔɔ. Ekɛ hefɛoyeli ni jɛ weku lɛ mli bii kɛ nanemɛi aŋɔɔ baaba. (Mateo 10:32-39; 1 Petro 4:4) Shi shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli nyɔmɔwoo lɛ fa kwraa fe kaa fɛɛ kaa ni aaaba. Ehaa mɔ náa henilee ni mli tse, ni ekɛ naanyobɔɔ kpakpa baa mɔ kɛ enanemɛi Yehowa jálɔi ateŋ. (Mateo 19:27, 29) Agbɛnɛ hu, susumɔ shihilɛ kɛmiiya naanɔ yɛ Nyɔŋmɔ jalɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ he. (Yesaia 65:17, 18) Ni mɛɛ miishɛɛ yɔɔ enɛ mli nɛkɛ, akɛ mɔ ko kɛ Biblia mli ŋaawoo aaatsu nii ni eha Yehowa tsui anya! (Abɛi 27:11) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ shihilɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli kɛ miishɛɛ baa!—Lala 128:1, 2.
KAA ONILEE OKWƐ
Mɛni ji yiŋtoi komɛi ahewɔ ni shihilɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli kɛ miishɛɛ baa lɛ?
Shihilɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli baanyɛ abi mɛɛ tsakemɔi?
Mɛni hewɔ osumɔɔ ni ohi shi yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli lɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 124, 125]
Mumɔŋ nitsumɔi ni kɛ hiɛtserɛjiemɔ ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ kɛ miishɛɛ baa mɛi ni hiɔ shi yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli lɛ ashihilɛ mli