-
Ani Oheɔ Fɔmɔ Ekoŋŋ yɛ Gbɔmɔtso Kroko Mli Oyeɔ?Buu-Mɔɔ—1997 | May 15
-
-
Ani Oheɔ Fɔmɔ Ekoŋŋ yɛ Gbɔmɔtso Kroko Mli Oyeɔ?
MUKUNDBHAI ŋma ebinuu univɛsiti nikaselɔ ko ni yɔɔ United States lɛ akɛ: “Ani okaiɔ gbekɛ yoo ni yɔɔ okutso lɛ mli ni onyãa ehe waa beni nyɛdaraa yɛ biɛ yɛ India lɛ? Ebaabote gbalashihilɛ mli yɛ otsii fioo ko mli. Misusu akɛ esa akɛ ole.”
Mɛni hewɔ tsɛ lɛ gba ebinuu lɛ nɛkɛ sane nɛɛ? Fɛɛ sɛɛ po lɛ, Mukundbhai fo nakai gbekɛbii asuɔmɔ lɛ mli kwraa afii pii ni eho nɛ. Asaŋ, binuu lɛ miidi woloŋlee ni yaa hiɛ sɛɛ yɛ States, afii ekpaa nɛ. Ekɛ gbekɛ yoo lɛ yeko sharamɔ ko yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli, ni Mukundbhai le enɛ.
Belɛ, mɛni hewɔ esusuɔ he mɔ? Ejie susumɔ nɛɛ kpo ejaakɛ Mukundbhai heɔ fɔmɔ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli, aloo fɔmɔ ekoŋŋ lɛ eyeɔ.a Kɛji akɛ aleee nɔ̃ gbekɛbiiashi suɔmɔ nɛɛ ni kã mɛi enyɔ nɛɛ ateŋ lɛ jɛ amɛ tsutsu wala shihilɛ dani afɔ amɛ lɛ mli lɛ, belɛ ebaafee yiwalɛ nii akɛ aaagbála amɛteŋ yɛ be mli ni amɛshɛ gbalashihilɛ mlibotemɔ afii amli nɛɛ. Mukundbhai miisumɔ ni eha ebinuu lɛ ale shihilɛ ni baa lɛ kɛkɛ dani gbekɛ yoo lɛ atsɔ mɔ kroko ŋa yɛ shihilɛ nɛɛ mli.
Susumɔ sane kroko hu he. Gbekɛ yoo ko ni eye afii ejwɛ kɛ piŋmɔ ehi helatsamɔ he ko ni yɔɔ Mumbai yɛ India lɛ bei pii. Enaagbá lɛ ji fãji ni lá tsɔɔ mli kɛyaa etsui mli lɛ eko ni tsuuu nii jogbaŋŋ. Efɔlɔi ni yɔɔ nii jogbaŋŋ lɛ haoɔ waa yɛ gbekɛ lɛ piŋmɔ lɛ hewɔ. Shi amɛsusu akɛ: “Esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ nakai. Ekolɛ efee efɔŋ ko beni eyɔɔ wala mli tsutsu lɛ ni no hewɔ enaa nɔ̃ lɛ.”
Hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso kroko mli lɛ tsuɔ gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa yɛ gbɔmɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ Hindu jamɔ, Buddha jamɔ, Jain jamɔ, Sikh jamɔ, kɛ jamɔi krokomɛi ni jɛ India lɛ ashihilɛ mli. Abuɔ shihilɛ mli niiashikpamɔi—kɛjɛ mɔ he suɔmɔ ni anáa kɛyashiɔ piŋmɔ ni naa wa mli lɛ nɔ—akɛ nibii ni jɛɔ nɔ ni mɔ lɛ fee yɛ etsutsu shihilɛ loo shihilɛi amli lɛ amli baa.
Mɛi ni yɔɔ Anaigbɛ shikpɔji anɔ lɛ ateŋ mɛi pii hu náa fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli tsɔɔmɔ lɛ he miishɛɛ. Amerikanyo sini mli gbɔmɔ Shirley MacLaine kɛɛ eheɔ eyeɔ. Niŋmalɔ Laurel Phelan ni yɔɔ Vancouver, British Columbia, Canada lɛ kɛɔ akɛ ekaiɔ etsutsu shihilɛi 50. Yɛ 1994 Gallup niiamlipɛimɔ ni afee aha CNN/USA Today lɛ mli lɛ, onukpai 1,016 ni abibii amɛ saji lɛ amli mɛi ni fe 270 kɛɛ amɛheɔ fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli lɛ amɛyeɔ. Kuu ko ni atsɛɔ lɛ Yinɔ Hee lɛ hu heɔ fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli lɛ amɛyeɔ. Shi, mɛɛ odaseyeli fiɔ hemɔkɛyeli nɛɛ sɛɛ?
Mɛi ni heɔ fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli amɛyeɔ lɛ kɛɔ akɛ eji: “Tsutsu shihilɛ lɛ kaimɔi!” No hewɔ lɛ, beni Ratana ni eye afii etɛ, ni yɔɔ Bangkok lɛ bɔi “etsutsu shihilɛ akɛ yoo ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ ni gbo beni eye kɛjɛ afii 60 kɛyaa lɛ kaimɔ” lɛ, mɛi ni naa enɛ lɛ ateŋ mɛi pii kpɛlɛ esane lɛ nɔ akɛ fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli lɛ he odaseyeli ni ji anɔkwale.
Shi kɛlɛ, yiŋkɔshikɔshi-feemɔ babaoo yɛ. Ni saji amlitsɔɔmɔi krokomɛi ni akɛɛ ekɔɔ tsutsu shihilɛi ahe baanyɛ ahi shi.b Hindu jeŋ nilelɔ Nikhilananda, kɛɔ yɛ ewolo ni ji Hinduism: Its Meaning for the Liberation of the Spirit lɛ mli akɛ, ‘anyɛŋ afee gbele sɛɛ niiashikpamɔi lɛ ahe nɔkwɛmɔ nɔ kɛtsɔ nɔ ko shishinumɔ nɔ.’ Ni kɛlɛ, ekɛɔ akɛ, “fɔmɔ ekoŋŋ he tsɔɔmɔ lɛ baanyɛ afee anɔkwale babaoo fe akɛ eeefee nɔ ni nyɛŋ afee anɔkwale.”
Shi ani Biblia lɛ fiɔ tsɔɔmɔ nɛɛ sɛɛ? Ni mɛɛ hiɛnɔkamɔ kɛha gbohii lɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ kɛhaa?
-
-
Ani Esa akɛ Ohe Fɔmɔ Ekoŋŋ yɛ Gbɔmɔtso Kroko Mli lɛ Oye?Buu-Mɔɔ—1997 | May 15
-
-
Ani Esa akɛ Ohe Fɔmɔ Ekoŋŋ yɛ Gbɔmɔtso Kroko Mli lɛ Oye?
HELA jeŋ nilelɔ Plato kɛ mɔ ko he suɔmɔ ni anáa to fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso kroko mli lɛ he. Ehe eye akɛ, yɛ gbɔmɔtso lɛ gbele sɛɛ lɛ, akɛni susuma lɛ gbooo hewɔ lɛ, efãa kɛyaa he ni átsɛ jɛmɛ akɛ “sui ni yɔɔ krɔŋŋ lɛ ashihilɛhe” lɛ. Akɛni ebɛ gbɔmɔtso hewɔ lɛ, ehiɔ jɛmɛ kɛyashiɔ be ko, ni eesusu sui sɔrɔtoi lɛ ahe. Kɛ afɔ lɛ ekoŋŋ awo gbɔmɔtso kroko mli lɛ, susuma lɛ kaiɔ ni eshweɔ sui sɔrɔtoi lɛ ashihilɛhe lɛ yɛ ejwɛŋmɔ mli. Taakɛ Plato tsɔɔ lɛ, gbɔmɛi náa mɛi ahe suɔmɔ ejaakɛ amɛnaa hefɛo ko ni nɔ bɛ ni amɛkaiɔ ni amɛtaoɔ hu lɛ kusuu yɛ amɛsuɔlɔ lɛ mli.
Fɔmɔ Ekoŋŋ yɛ Gbɔmɔtso Kroko Mli lɛ Jɛɛhe kɛ Nɔdaamɔ Nɔ lɛ Yɔsemɔ
Fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso kroko mli he tsɔɔmɔ lɛ biɔ ni susuma lɛ afee nɔ ni gbooo. No hewɔ lɛ, esa akɛ atao fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso kroko mli lɛ shishijee yɛ gbɔmɛi loo maji ni kɛ amɛhe kpɛtɛɔ hemɔkɛyeli nɛɛ he lɛ ateŋ. Yɛ nɔdaamɔ nɔ̃ nɛɛ hewɔ lɛ, mɛi komɛi susuɔ akɛ eje shishi kɛjɛ blema Mizraim. Mɛi krokomɛi heɔ yeɔ akɛ eje shishi kɛjɛ blema Babilonia. Bɔni afee ni amɛha Babilon jamɔ lɛ ahe gbɛi hewɔ lɛ, esɔfoyeli lɛ kɛ susuma ni fãa kɛyaa he kroko he tsɔ̃ɔmɔ lɛ ba. Kɛkɛ lɛ amɛbaanyɛ amɛkɛɛ akɛ gbɔmɛi ni ehe gbɛi yɛ amɛ jamɔ mli lɛ ji blematsɛmɛi ni he gbɛi, ni egboi jeeŋmɔ lɛ ni afɔ amɛ ekoŋŋ.
Shi India ji he ni fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso kroko mli lɛ bahe shi waa yɛ. Hindu nilelɔi lɛ kɛ jeŋ muu fɛɛ naagbai ni ji efɔŋ kɛ piŋmɔ ni yɔɔ adesai ateŋ lɛ miitao saji anaa. Amɛbi akɛ, ‘te aaafee tɛŋŋ ni enɛɛmɛi kɛ Bɔlɔ ni ji jalɔ lɛ he jwɛŋmɔ ni ayɔɔ lɛ aaakpã gbee hu?’ Amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛna béi ni kã Nyɔŋmɔ jalɛ kɛ amanehului ni baa trukaa ni aleee, kɛ egbɔ ni ayeee yɛ je lɛ mli lɛ naa. Beni be shwieɔ mli lɛ, amɛkɛ ŋaa to “karma mla” lɛ he gbɛjianɔ, mla ni kɔɔ nɔ ni kɛ nɔ ko baa kɛ nɔ ni jɛɔ mli baa he lɛ—‘nɔ fɛɛ nɔ ni gbɔmɔ duɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa.’ Amɛto bɔ ni ‘nibii aaaŋmɛ pɛpɛɛpɛ’ he gbɛjianɔ, koni awo sui ni sa yijiemɔ kɛ nɔ ni esaaa yijiemɔ yɛ shihilɛ kome mli lɛ he nyɔmɔ loo agbala toi yɛ he yɛ ekroko lɛ mli.
“Karma” shishi kɛkɛ ji “subaŋ.” Akɛɔ akɛ Hindunyo ko yɛ karma kpakpa, kɛ́ ehiɔ shi yɛ kwasafoŋ kɛ jamɔ sui anaa, kɛ karma fɔŋ kɛ́ efeee nakai. Enifeemɔ, loo karma, tsɔɔ nɔ ni ewɔsɛɛ baaji yɛ fɔmɔ ni tsaraa nɔ baa lɛ eko fɛɛ eko mli. Jeŋ nilelɔ Nikhilananda kɛɛ akɛ: “Akɛ subaŋ ko ni ji jeŋba he odaseyeli wolo fɔɔ gbɔmɛi fɛɛ, ni nɔ ni feɔ enɛ ji amɛ nifeemɔ yɛ tsutsu shihilɛi amli, eyɛ mli akɛ amɛ gbɔmɔtsoŋ sui lɛ jɛ fɔmɔ mli. [No hewɔ lɛ], gbɔmɔ diɛŋtsɛ ji mɔ ni toɔ eshɛɛ mli saji ahe gbɛjianɔ, lɛ etswaa nɔ ni baaba enɔ yɛ sɛɛ mli lɛ emaa shi.” Shi naagbee oti ni ma hiɛ ji ni akpɔ̃ mɔ kɛjɛ fɔmɔ shibɔlemɔ nɛɛ mli, koni akɛ Brahman—naanɔ anɔkwale ni fe fɛɛ lɛ, afee ekome. Aheɔ ayeɔ akɛ, nine shɛɔ enɛ nɔ kɛtsɔ kwasafoŋ shihilɛ mli sui ni akpɛlɛɔ nɔ ni abɔɔ mɔdɛŋ adiɔ sɛɛ kɛ Hindu he nilee krɛdɛɛ lɛ námɔ nɔ.
No hewɔ lɛ, fɔmɔ yɛ gbɔmɔtso kroko mli lɛ kɛ susuma ni gbooo he tsɔ̃ɔmɔ lɛ feɔ eshishitoo, ni ekɛ karma mla lɛ tsuɔ nii ni ekɛtswaa emaa nɔ. Nyɛhaa wɔkwɛa nɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ, Biblia lɛ, kɛɔ yɛ nɛkɛ susumɔi nɛɛ ahe.
Ani Susuma lɛ Gbooo?
Bɔni afee ni wɔha sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, nyɛhaa wɔgbelea wolo ni fe fɛɛ ni yɔɔ nɔ ko kɛɛmɔ yɛ sane nɛɛ he lɛ mli—Bɔlɔ lɛ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ. Yɛ Biblia lɛ klɛŋklɛŋ wolo lɛ mli diɛŋtsɛ, 1 Mose lɛ, wɔkaseɔ nɔ ni “susuma” lɛ shishinumɔ ni ja diɛŋtsɛ ji. Biblia lɛ kɛɔ yɛ klɛŋklɛŋ gbɔmɔ, Adam, bɔɔ lɛ he akɛ: “Ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ shikpɔŋ sũ shɔ̃ gbɔmɔ, ni emu wala mumɔ ewo egugɔ mli, ni gbɔmɔ tsɔ̃ wala susuma.” (1 Mose 2:7) Eyɛ faŋŋ akɛ, susuma lɛ jeee nɔ ko ni gbɔmɔ yɔɔ, shi nɔ ni eji. Hebri wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ biɛ kɛha susuma ji neʹphesh. Epueɔ shii 700 yɛ Biblia lɛ mli, ni ekɔɔɔ gbɔmɔ lɛ fã ko ni esoro no ni anyɛɛɛ ata he lɛ he kɔkɔɔkɔ, shi nɔ ko ni anyɛɔ ataa he kɛ gbɔmɔtso.—Hiob 6:7; Lala 35:13; 107:9; 119:28.
Mɛni baa susuma lɛ nɔ yɛ gbele mli? Susumɔ nɔ ni ba Adam nɔ yɛ egbele mli lɛ he. Beni efee esha lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ: “Oooku osɛɛ kɛaatee shikpɔŋ sũ mli, ejaakɛ emli ajieo kɛjɛ. Ejaakɛ sũ jio, ni sũ mli oooku osɛɛ kɛaatee!” (1 Mose 3:19) Susumɔ nɔ ni enɛ tsɔɔ lɛ he. Dani Nyɔŋmɔ aaabɔ Adam kɛaajɛ sũ mli lɛ, ebɛ shihilɛ mli. Yɛ egbele sɛɛ lɛ, Adam ku esɛɛ kɛtee shihilɛ mli ni ebɛ lɛ nɔŋŋ mli ekoŋŋ.
Yɛ ekukufoo mli lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, gbele ji wala sɛɛsɛɛ. Wɔkaneɔ yɛ Jajelɔ 9:5, 10 akɛ: “Shi hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko, ni amɛbɛ nyɔmɔwoo ko dɔŋŋ; ejaakɛ hiɛ eje amɛkaimɔ nɔ. Nɔ fɛɛ nɔ tsumɔ ni onine aaashɛ nɔ lɛ, okɛ ohewalɛ atsu; ejaakɛ nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ gbohiiaje he ni oyaa lɛ.”
Enɛ tsɔɔ akɛ gbohii lɛ nyɛɛɛ afee nɔ ko, ni amɛnuuu nɔ ko he. Amɛbɛ susumɔ ko dɔŋŋ, ni asaŋ amɛkaiii nɔ ko dɔŋŋ. Lalatsɛ lɛ kɛɛ: “Nyɛkaŋɔa nyɛhiɛ nyɛfɔa lumɛi loo gbɔmɔ bi ko ni yelikɛbuamɔ ko bɛ edɛŋ lɛ nɔ. Kɛ emumɔ je emli lɛ, ekuɔ esɛɛ kɛyaa esũ lɛ mli ekoŋŋ; nakai gbi lɛ nɔŋŋ eyiŋtoi lɛ laajeɔ.”—Lala 146:3, 4.
Biblia lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ, yɛ gbele mli lɛ, susuma lɛ boteee gbɔmɔtso kroko mli, shi egboɔ. Biblia lɛ kɛ nɔmimaa jajeɔ akɛ: “Susuma ni feɔ esha lɛ—lɛ nɔŋŋ eeegbo.” (Ezekiel 18:4, 20; Bɔfoi lɛ Asaji 3:23; Kpojiemɔ 16:3) No hewɔ lɛ, susuma ni gbooo he tsɔɔmɔ lɛ—fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso kroko mli ni akaa yiŋ awieɔ lɛ shishitoo lɛ—bɛ sɛɛfimɔ ko yɛ Ŋmalɛi lɛ amli. Kɛ enɛ bɛ lɛ, nɔ ni akaa yiŋ awieɔ lɛ kumɔɔ eshwieɔ shi. Belɛ, mɛni tsɔɔ amanehulu ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ mli?
Mɛni Hewɔ Gbɔmɛi Naa Amanehulu?
Yiŋtoo titri ni haa adesai naa amanehulu lɛ ji emuu ni wɔyeee ni wɔna kɛjɛ eshafeelɔ Adam ŋɔɔ lɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbɔmɔ kome nɔ esha tsɔ̃ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ̃ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha.” (Romabii 5:12) Akɛni Adam mli ajɛ afɔ wɔ hewɔ lɛ, wɔ fɛɛ wɔhe yeɔ, wɔgbɔɔ, ni wɔgboɔ.—Lala 41:2, 4; Filipibii 2:25-27.
Agbɛnɛ, Bɔlɔ lɛ jeŋba he mla ni tsakeee lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛkalakaa nyɛhe: Nyɔŋmɔ lɛ, aliii lɛ yaka. Ejaakɛ nɔ̃ pɛ ni gbɔmɔ dũɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu. Ejaakɛ mɔ ni duɔ nii yɛ lɛ diɛŋtsɛ eheloo mli lɛ, eheloo lɛ mli ebaakpa fitemɔ kɛjɛ.” (Galatabii 6:7, 8) No hewɔ lɛ, shihilɛ ni ŋmɛɔ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ gbɛ lɛ baanyɛ ekɛ henumɔŋ haomɔi, hɔŋɔɔ ni asumɔɔɔ kɛ bɔlɛnamɔ mli helai ni tsɛŋeɔ mɔ aba. Wolo tɛtrɛɛ ni ji Scientific American lɛ kɛɔ akɛ: “Abaanyɛ akɛ kansa loo heloo mli fala ni gbooo [ni yɔɔ United States] lɛ mli oha fɛɛ mli 30 ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ he sɔ̃ afɔ̃ tawa shɛremɔ nɔ titri, kɛ shihilɛ mli nifeemɔi ni fa tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ, titri lɛ bɔ ni ayeɔ nii ahaa kɛ kpɔiaŋgbɔlemɔ ni bɛ.” Osharai komɛi ni kɛ amanehulu baa lɛ ji nɔ ni jɛɔ bɔ ni gbɔmɔ fiteɔ shikpɔŋ lɛ nɔ nibii ehaa lɛ.—Okɛto Kpojiemɔ 11:18 he.
Hɛɛ, gbɔmɔ ji mɔ ni ashwaa lɛ yɛ haomɔi nɛɛ pii amli. Shi, akɛni susuma lɛ jeee nɔ ni gbooo hewɔ lɛ, anyɛŋ akɛ mla ni kɔɔ ‘nɔ ni oduɔ lɛ, no nɔŋŋ okpaa’ lɛ he lɛ atsu nii ni akɛ adesa amanehulu ato karma—nitsumɔi ni akɛɛ atsu yɛ tsutsu shihilɛ mli lɛ he. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni egbo lɛ, abu lɛ bem kɛjɛ esha lɛ mli.” (Romabii 6:7, 23) No hewɔ lɛ, akɛ nɔ ni jɛɔ esha mli baa lɛ eyaaa gbele sɛɛ wala shihilɛ ko mli.
Satan Abonsam hu kɛ amanehulu babaoo baa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Satan ji mɔ ni yeɔ je nɛɛ nɔ. (1 Yohane 5:19) Ni taakɛ Yesu Kristo gba fɔ shi lɛ, E-kaselɔi lɛ baafee ‘mɛi ni egbɛ́i lɛ ahewɔ lɛ jeŋmaji fɛɛ nyɛ̃ɛɔ amɛ.’ (Mateo 10:22) Yɛ enɛ hewɔ lɛ, jalɔi lɛ kɛ naagbai babaoo kpeɔ fe efɔŋfeelɔi.
Nibii komɛi baa yɛ je nɛŋ ni aleee nɔ ni kɛbaa lɛ amrɔ nɔŋŋ. Foidalɔ ni he yɔɔ oya fe fɛɛ lɛ baanyɛ atɛ ni eyeŋ omanye yɛ foidamɔ lɛ mli. Tabilɔi ni he waaa baanyɛ aye asraafoi ni he wa nɔ kunim. Ekolɛ nilelɔ nyɛɛɛ ana nitsumɔ kpakpa, ni hɔmɔ baanyɛ aye lɛ. Ekolɛ yɛ shihilɛi komɛi ahewɔ lɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ jarayeli nitsumɔ nɔkwɛmɔ he nilee ni nɔ bɛ nyɛɛɛ ni amɛkɛ amɛ nilee lɛ atsu nii, ni amɛbaaye ohia. Mɛi ni yɔɔ hegbɛ yɛ nɔyeli mli lɛ amli baafu aŋkroaŋkroi ni yɔɔ nilee, ni amɛnaŋ amɛhiɛ duromɔ. Mɛni hewɔ eyɔɔ nakai? Maŋtsɛ Salomo nilelɔ lɛ ha hetoo akɛ: “Ejaakɛ be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa ninaa amɛ fɛɛ.”—Jajelɔ 9:11, NW.
Adesai ejɛ jeeŋmɔ amɛna amanehulu dani Hindu nilelɔi bɔ mɔdɛŋ ni amɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni eyɔɔ shihilɛ mli lɛ mli. Shi, ani hiɛnɔkamɔ yɛ kɛha wɔsɛɛ be ko ni hi? Ni mɛɛ shiwoo Biblia lɛ yɔɔ kɛha mɛi ni egboi lɛ?
Wɔsɛɛ Be ni Toiŋjɔlɛ Yɔɔ Mli
Bɔlɔ lɛ ewo shi akɛ, etsɛŋ ni ekɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ adesai agbɛjianɔtoo ni yɔɔ Satan kudɔmɔ shishi lɛ baaba enaagbee. (Abɛi 2:21, 22; Daniel 2:44) Adesai ajalɛ weku hee—“shikpɔŋ hee”—baaba diɛŋtsɛ. (2 Petro 3:13) Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, “mɔ ko ekɛɛŋ akɛ: ‘Mihe miiye.’ ” (Yesaia 33:24, NW) Abaajie gbele piŋmɔ lɛ po kɛya, ejaakɛ Nyɔŋmɔ “baatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔ̃naa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.”—Kpojiemɔ 21:4.
Lalatsɛ lɛ gba fɔ shi yɛ gbɔmɛi ni baahi shi yɛ Nyɔŋmɔ shiwoo jeŋ hee lɛ mli lɛ ahe akɛ: “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ, ni amɛaahi nɔ daa.” (Lala 37:29) Agbɛnɛ hu, heshibalɔi lɛ, “amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli.”—Lala 37:11.
Mukundbhai, ni atsi etã yɛ sane ni tsɔ enɛ hiɛ lɛ mli lɛ eyawɔ yɛ gbele mli, ni eleee Nyɔŋmɔ shiwooi ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ ahe nɔ̃ ko. Shi akpekpei abɔ ni egboi ni yaleee Nyɔŋmɔ lɛ yɛ gbɛkpamɔ akɛ abaatee amɛ shi yɛ toiŋjɔlɛ jeŋ hee ni tamɔ nɛkɛ mli, ejaakɛ Biblia lɛ woɔ shi akɛ: “Gbohiiashitee baaba, ni jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa fɛɛ baate shi.”—Bɔfoi lɛ Asaji 24:15; Luka 23:43.
Atsɔɔ wiemɔ, “gbohiiashitee” lɛ shishi kɛjɛ Hela wiemɔ a·naʹsta·sis, ni eshishi diɛŋtsɛ ji “aate shi aadamɔ shi ekoŋŋ” mli. No hewɔ lɛ, gbohiiashitee kɔɔ mɔ aŋkro lɛ wala shihilɛ ni akãnyãa kɛbaa shihilɛ mli ekoŋŋ lɛ he.
Ŋwɛi kɛ shikpɔŋ Bɔlɔ lɛ nilee bɛ naagbee. (Hiob 12:13) Ní eeekai gbohii lɛ asubaŋi beni amɛyɔɔ shihilɛ mli lɛ waaa haaa lɛ. (Okɛto Yesaia 40:26 he.) Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ suɔmɔ babaoo hu. (1 Yohane 4:8) No hewɔ lɛ, ebaanyɛ ni ekɛ ekaimɔ ni yeɔ emuu lɛ atsu nii, jeee ni ekɛgbala gbohii lɛ atoi yɛ efɔŋ ni amɛfee lɛ he, shi ni ekɛ amɛ aba wala mli ekoŋŋ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ, yɛ su kɛ baŋ ni amɛhiɛ dani amɛgboi lɛ mli.
Kɛha akpekpei abɔ tamɔ Mukundbhai lɛ, gbohiiashitee baatsɔɔ akɛ, amɛkɛ amɛ suɔlɔi lɛ baahi shi ekoŋŋ. Shi susumɔ nɔ ni ebaaji kɛha mɛi ni yɔɔ wala mli bianɛ lɛ he. Ŋɔɔ Mukundbhai binuu, ni ebale anɔkwale ni yɔɔ naakpɛɛ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoi ahe lɛ akɛ nɔkwɛmɔ nɔ. Kwɛ miishɛɛ ni eji kɛha lɛ akɛ eeele akɛ, adũko etsɛ yɛ fɔmɔi ashibɔlemɔ ni tsaraa nɔ, ni bɛ naagbee, ni nɔ ni ebɔle eko fɛɛ eko ji yiwalɛ kɛ amanehulu lɛ mli! Ewɔ kɛkɛ yɛ gbele mli, eemɛ gbohiiashitee. Kwɛ miishɛɛ ni eji kɛha lɛ akɛ eeesusu bɔ ni gbi ko baaba ni eeegba etsɛ nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ ekase kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ he sane lɛ!
Eji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akɛ “ehere gbɔmɛi [sɔrɔtoi, NW] fɛɛ yiwala, koni amɛshɛ anɔkwale lɛ lee mli.” (1 Timoteo 2:3, 4) Amrɔ nɛɛ ji be ni okɛaakase bɔ ni bo kɛ akpekpei krokomɛi ni miifee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii momo lɛ, baanyɛ ahi shi kɛya naanɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ.—Yohane 17:3.
-