Esa Akɛ Anɔkwa Kristofoi Fɛɛ Afee Sanekpakpa Jajelɔi
“Tsu sanekpakpa jajelɔ [loo, sanekpakpa shiɛlɔ] nitsumɔ lɛ.”—2 TIMOTEO 4:5, New World Translation, shishigbɛ niŋmaa.
1. Mɛni ji sanekpakpa ni sanekpakpa jajelɔi shiɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ?
SANEKPAKPA jajelɔ ni mɔ ko aaaji ŋmɛnɛ lɛ tsɔɔ mɛni? Ani eko ji bo? Wiemɔ “sanekpakpa jajelɔ” lɛ jɛ Hela wiemɔ eu·ag·ge·li·stesʹ, ni shishi ji “sanekpakpa shiɛlɔ” mli. Kɛjɛ be mli ni ato Kristofoi asafo lɛ shishi yɛ afi 33 Ŋ.B. kɛbaa fɛɛ lɛ, Kristofoi asanekpakpa lɛ ma gbɛ ni Nyɔŋmɔ etsɔɔ kɛha yiwalaheremɔ lɛ nɔ mi, ni ejaje etsɔɔ hu akɛ Yesu Kristo baaku esɛɛ yɛ sɛɛ mli be ko mli koni ebaje e-Maŋtsɛyeli ni baaye adesai anɔ lɛ shishi—Mateo 25:31, 32; 2 Timoteo 4:1; Hebribii 10:12, 13.
2. (a) Akɛ nibii babaoo efata sanekpakpa lɛ mli wiemɔi lɛ ahe yɛ wɔgbii nɛɛ amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ gbɛnaa nii ka anɔkwa Kristofoi fɛɛ anɔ ŋmɛnɛ?
2 Kɛjɛ 1914 kɛbaa nɛɛ, odaseyeli lɛ etee nɔ efa babaoo akɛ okadi ni Yesu kɛha yɛ esɛɛkuu lɛ kɛ ba ni eba ni anaaa lɛ lɛ he lɛ miina emlibaa. (Mateo 24:3-13, 33) Shikome ekoŋŋ lɛ, nɔ ni baanyɛ afata sanekpakpa lɛ he ji wiemɔ ni tsɔɔ akɛ “Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ eshɛ eta” lɛ. (Luka 21:7, 31; Marko 1:14, 15) Lɛlɛŋ, be eshɛ kɛha Yesu gbalɛ ni aŋma afɔ shi yɛ Mateo 24:14 lɛ ni ebaana emlibaa, yɛ gbɛ ni da fe fɛɛ nɔ, akɛ: “Ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” No hewɔ lɛ, nɔ ni fata sanekpakpa jajemɔ lɛ he hu ji ekaa ni akɛaatswa Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni ato ama shi lɛ kɛ jɔɔmɔi ni etsɛŋ ni ebaafɔse eshwie adesai toibolɔi anɔ lɛ he adafi. Ni Kristofoi fɛɛ yɛ famɔ shishi akɛ amɛtsu nitsumɔ nɛɛ ni ‘amɛfee mɛi kaselɔi.’—Mateo 28:19, 20; Kpojiemɔ 22:17.
3. (a) Mɛɛ shishinumɔ kroko wiemɔ “sanekpakpa jajelɔ” lɛ hiɛ? (Kwɛmɔ Insight on the Scriptures, Volume 1, baafa 770, fa 2, kuku 2.) (b) Mɛɛ sanebimɔi enɛ teɔ amɛ shi?
3 Kɛfata shiɛmɔ kɛkɛ ni aaashiɛ sanekpakpa lɛ he hu lɛ, Biblia lɛ kɛ wiemɔ “sanekpakpa jajelɔ” lɛ tsuɔ nii yɛ shishinumɔ krɛdɛɛ naa, yɛ mɛi ni shiɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaji amli koni amɛyashiɛ sanekpakpa lɛ yɛ hei ni ashiɛko sane lɛ yɛ da lɛ agbɛfaŋ. Yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, no mli lɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi pii yɛ, tamɔ Filipo, Paulo, Barnaba, Sila, kɛ Timoteo nɛkɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 21:8; Efesobii 4:11) Shi wɔbe krɛdɛɛ nɛɛ, kɛjɛ 1914 kɛbaa nɛɛ hu? Ani Yehowa webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛ amɛhe eha akɛ sanekpakpa jajelɔi yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaji kɛ maŋsɛɛ shikpɔji hu anɔ?
Hiɛyaa ni Eba Kɛjɛ 1919 Kɛbaa
4, 5. Mɛɛ hegbɛi ba kɛha sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ yɛ 1914 sɛɛ nɔŋŋ?
4 Beni Jeŋ Ta I ba naagbee yɛ 1918 lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji kɛ shitee-kɛ-woo ni tee nɔ efa babaoo kpe kɛjɛ hemɔkɛyeli kwalɔi adɛŋ kɛ agbɛnɛ kɛjɛ Kristendom osɔfoi lɛ kɛ amɛhefatalɔi maŋkwralɔi lɛ hu aŋɔɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, anɔkwa Kristofoi asanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ bafee tamɔ nɔ ni ewa edamɔ he kome yɛ June 1918 mli beni abu Buu Mɔɔ Asafo lɛ hiɛnyiɛlɔi ni yɔɔ United States, Amerika lɛ fɔ yɛ apasa naafolɔmɔi ahewɔ ni awo amɛ tsuŋ afii 20 lɛ. Ani Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ eye omanye, ni amɛnyɛ amɛha sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eba naagbee?
5 Trukaa ni akpaaa gbɛ, yɛ March 1919 mli ni ajie Asafo lɛ hiɛnyiɛlɔi lɛ, ni sɛɛ mli lɛ aŋmɛɛ amɛhe kwraa kɛjɛ apasa naafolɔmɔi ni ha ayawo amɛ tsuŋ lɛ amli. Akɛni amɛna heyeli hee agbɛnɛ hewɔ lɛ, nɛkɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu nɛɛ yoo akɛ nitsumɔ babaoo yɛ lolo ni abaatsu dani abaabua amɛnaa kɛya amɛ ŋwɛi nyɔmɔwoo lɛ mli akɛ nanemɛi niyelɔi yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli—Romabii 8:17; 2 Timoteo 2:12; 4:18.
6. Sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ tee hiɛ yɛ 1919 kɛ 1939 teŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
6 Mra mli yɛ 1919 lɛ, no mli lɛ mɛi ni buɔ akɔntaa akɛ amɛnaa sanekpakpa shiɛmɔ mli gbɛfaŋnɔ lɛ shɛɛɛ mɛi 4,000. Afii nyɔŋmai enyɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ, hii saŋŋ kɛ amɛhe ha akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi, ni atsu mɛi komɛi kɛtee Afrika, Asia, kɛ Europa maji komɛi amli. Beni shɛɔ 1939, yɛ afii 20 ni akɛtsu Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ, no mli lɛ Yehowa Odasefoi ayi efa fe mɛi 73,000. Nɛkɛ yifalɛ ni sa kadimɔ waa, ni ana yɛ yiwaa babaoo ni yɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ tamɔ nɔ ni ba yɛ Kristofoi asafo lɛ shishijee afii lɛ amli lɛ nɔŋŋ pɛpɛɛpɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 6:7; 8:4, 14-17; 11:19-21.
7. Mɛɛ shihilɛ ko ni tamɔ nakai hi shi yɛ afii 47 Ŋ.B. kɛ 1939 mli, yɛ Kristofoi asanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ he?
7 Shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ yɛ nakai beaŋ lɛ ateŋ mɛi ni fa yɛ Protestant maji ni wieɔ Ŋleshi Blɔfo lɛ amli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Maŋtsɛyeli jajelɔi 73,000 lɛ ateŋ mɛi ni fa fe oha mlijaa 75 jɛ Australia, Britain, Canada, New Zealand, kɛ United States, Amerika. Taakɛ eji yɛ aaafee afi 47 Ŋ.B. lɛ, ehe miihia ni ana nɔ ko ni baawo sanekpakpa jajelɔi lɛ hewalɛ ni amɛsusu shikpɔŋ nɔ maji krokomɛi ni atsuuu nii yɛ mli tsɔ lɛ ahe babaoo.
8. Beni sheɔ 1992 lɛ, no mli lɛ mɛni Gilead Skul lɛ enyɛ etsu?
8 Ta be mli naatsii kɛ yiwaai nyɛɛɛ atsi Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ ni yɔɔ hewalɛ lɛ naa koni ekanyɛ ekanya etsuji ni amɛsaa amɛhe kɛha nitsumɔ lɛ mlilɛɛmɔ kpele ko. Yɛ 1943 mli, beni Jeŋ Ta ll lɛ mli ewa waa lɛ, kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ to Buu Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ shishi kɛ yiŋtoo akɛ abaatsɔ nɔ agbɛ sanekpakpa lɛ ashwa he fɛɛ he. Beni shɛɔ March 1992 lɛ, no mli lɛ skul nɛɛ etsu maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi 6,517 kɛtee maji sɔrɔtoi 171 mli. Kɛfata he lɛ, atsɔse hii komɛi hu koni amɛkwɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he niji ni yɔɔ maji asɛɛ lɛ anɔ. Kɛbashi 1992 mli nɛɛ, Nitsumɔ He Nine Ajinafoi Akuu sɛinɔtalɔi 97 lɛ ateŋ mɛi 75 ji mɛi ni atsɔse amɛ yɛ Gilead.
9. Mɛɛ tsɔsemɔ gbɛjianɔtoi ena gbɛfaŋnɔ yɛ nɔyaa ni eba yɛ sanekpakpa jajemɔ kɛ kaselɔ-feemɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ mli?
9 Yɛ Gilead Skul lɛ sɛɛ lɛ, tsɔsemɔ gbɛjianɔtoi krokomɛi hu eye ebua Yehowa webii koni amɛlɛɛ amɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ mli ni amɛha eya hiɛ hu. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ yaa nɔ yɛ Yehowa Odasefoi asafoi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ amli. Nɛkɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ, kɛ Sɔɔmɔ Kpee ni afeɔ daa otsi lɛ etsɔse Maŋtsɛyeli shiɛlɔi akpekpei abɔ koni amɛnitsumɔ lɛ anyɛ amɔ shi jogbaŋŋ yɛ maŋ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Agbɛnɛ hu Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul, ni kɛ tsɔsemɔ ni he hiaa haa onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi, bɔni afee ni amɛnyɛ amɛtsu asafoi ni yi faa kɛyaa hiɛ lɛ ahe nii jogbaŋŋ lɛ hu yɛ. Gbɛgbalɔi Asɔɔmɔ Skul lɛ hu eye ebua be-fɛɛ sanekpakpa jajelɔi babaoo koni amɛnitsumɔ lɛ amɔ shi jogbaŋŋ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ lɛ, afee Sɔɔlɔi Atsɔsemɔ Skul yɛ maji sɔrɔtoi amli koni akɛye abua onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi oshijafoi lɛ bɔni afee ni amɛtsɔmɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ-beaŋ Timoteoi.
10. Mɛni ejɛ tsɔsemɔ ni hi jogbaŋŋ kɛmɔ shi ni akɛha kɛtsɔ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ mli eba? (Okɛ akrabatsa lɛ mli sane afata he.)
10 Mɛni ejɛ nɛkɛ tsɔsemɔi sɔrɔtoi nɛɛ fɛɛ mli eba? Yɛ 1991 mli lɛ, Yehowa Odasefoi shɛ yifalɛ ni fe fɛɛ ni fa kwraa fe Maŋtsɛyeli jajelɔi akpekpei ejwɛ, ni miitsu nii kɛ ekaa yɛ maji 212 mli. Shi kɛlɛ, nɔ ni tamɔɔɔ shihilɛ ni hi shi yɛ 1939 mli lɛ, mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi ni fa fe oha mlijaa 70 jɛ Katolekbii, kɛ Orthodɔks, mɛi ni jeee Kristofoi, aloo maji krokomɛi amli, he ni Ŋleshi Blɔfo jeee wiemɔi titri ni awieɔ lɛ.—Kwɛmɔ akrabatsa “Mlilɛɛmɔ Kɛjɛ 1939 Kɛbaa.”
Nɔ Hewɔ ni Eye Omanye Lɛ
11. Namɔ bɔfo Paulo kɛ omanye ni eye akɛ sɔɔlɔ lɛ he yijiemɔ ha?
11 Yehowa Odasefoi kɛ nɛkɛ mlilɛɛmɔ ni eba nɛɛ he yijiemɔ haaa amɛ diɛŋtsɛ amɛhe. Shi moŋ, amɛbuɔ amɛnitsumɔ lɛ yɛ gbɛ ni bɔfo Paulo bu lɛ lɛ nɔŋŋ nɔ, taakɛ etsɔɔ mli yɛ ewolo ni eŋma eyaha Korintobii lɛ mli lɛ. “Agbɛnɛ, Apolo ji namɔ? Paulo ji namɔ? Amɛji sɔɔlɔi ni nyɛtsɔ amɛnɔ nyɛhe nyɛye, ni mɔ fɛɛ mɔ lɛ bɔ ni Nuŋtsɔ lɛ eha lɛ. Mi lɛ, mitɛo; Apolo shwie nɔ nu; shi Nyɔŋmɔ ha eshwere. Belɛ agbɛnɛ jeee mɔ ni tɛo lɛ ji nɔ ko, ni jeee mɔ ni shwie nɔ nu lɛ hu, shi mɔ ni ha eshwere, ni ji Nyɔŋmɔ lɛ. Ejaakɛ Nyɔŋmɔ hefatalɔi nitsulɔi ji wɔ; Nyɔŋmɔ ŋmɔ, Nyɔŋmɔ tsu ji nyɛ.”—1 Korintobii 3:5-7, 9.
12. (a) Mɛɛ gbɛfaŋnɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ naa yɛ Kristofoi asanekpakpa jajemɔ nitsumɔ ni yeɔ omanye lɛ mli? (b) Namɔ ji mɔ ni ahala lɛ akɛ Kristofoi asafo lɛ Yitso, ni mɛni ji gbɛ kome ko ni he hiaa ni wɔɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ heshibaa kɛha eyitsoyeli lɛ?
12 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ shweremɔ ni sa kadimɔ jogbaŋŋ ni Yehowa Odasefoi naa lɛ jɛ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔi ahewɔ. Nyɔŋmɔ nitsumɔ ni. Yɛ anɔkwa sane nɛɛ nɔkpɛlɛ mli lɛ, amɛyaa nɔ amɛkɛ amɛhe woɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kasemɔ mli be fɛɛ be. Amɛhaa nɔ fɛɛ nɔ ni amɛtsɔɔ yɛ amɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ damɔɔ Biblia lɛ nɔ. (1 Korintobii 4:6; 2 Timoteo 3:16) Oti kroko ni eha amɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ eye omanye ji bɔ ni amɛkpɛlɛɔ Mɔ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ akɛ asafo lɛ Yitso, ni ji Nuŋtsɔ Yesu Kristo nɔ kwraa kɛmɔɔ shi lɛ. (Efesobii 5:23) Klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ jie enɛ kpo kɛtsɔ mɛi ni Yesu hala amɛ akɛ bɔfoi ni amɛkɛ amɛ fee ekome lɛ nɔ. Nɛkɛ hii nɛɛ, kɛ Yerusalem asafo lɛ mli onukpai krokomɛi lɛ ji mɛi ni fee klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi anɔyeli kuu lɛ. Ni Nuŋtsɔ Yesu Kristo jɛ ŋwɛi ni ekɛ nɛkɛ kuu ni ji Kristofoi ni amɛdara yɛ mumɔŋ nɛɛ tsu nii ni akɛna saji anaa, ni amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ ha yɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ hu he. Bɔ ni Paulo kɛ ekaa fi nɛkɛ ŋwɛi gbɛjianɔtoo nɛɛ sɛɛ lɛ ha shweremɔ babaoo ba asafoi ni eyasara amɛ lɛ amli. (Bɔfoi lɛ Asaji 16:4, 5; Galatabii 2:9) Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ, kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mlihiɛmɔ kpɛŋŋ kɛ agbɛnɛ gbɛtsɔɔmɔ ni jɛɔ Nɔyeli Kuu lɛ ŋɔɔ baa lɛ ni wɔkɛaatsu nii yɛ ekomefeemɔ kɛ ekaa mli lɛ nɔ lɛ, ehaa Kristofoi sanekpakpa jajelɔi naa nɔmimaa akɛ amɛbaaye omanye yɛ amɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.—Tito 1:9; Hebribii 13:17.
Ni Wɔɔbu Mɛi Krokomɛi Akɛ Amɛnɔ Kwɔlɔ fe Wɔ
13, 14. (a) Mɛɛ ŋaawoo bɔfo Paulo kɛha taakɛ aŋma yɛ Filipibii 2:1-4? (b) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔkai nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ beni wɔkɛ wɔhe woɔ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ?
13 Bɔfo Paulo jie anɔkwa suɔmɔ kpo etsɔɔ mɛi ni taoɔ anɔkwale lɛ ni ebuuu ehe akɛ ehi fe mɛi krokomɛi aloo ni eeekpa hewolo nɔ sui amli. Enɛ hewɔ lɛ, enyɛ ewo enanemɛi heyelilɔi aŋaa akɛ ‘amɛbu amɛnanemɛi fe amɛ diɛŋtsɛ amɛhe.’—Filipibii 2:1-4.
14 Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ, anɔkwa Kristofoi sanekpakpa jajelɔi ebuuu amɛhe akɛ amɛhi fe mɛi krokomɛi kɛji amɛkɛ mɛi ni jɛ hewolo nɔ sui kɛ maji krokomɛi anɔ miiye lɛ. Yehowa Odasefoi ni jɛ United States, Amerika lɛ ateŋ mɔ kome ni aha lɛ nitsumɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ yɛ Afrika lɛ kɛɛ akɛ: “Mina mile akɛ wɔhiii fe mɛi krokomɛi. Ekolɛ wɔyɛ shika babaoo kɛ nɔ ni atsɛɔ lɛ skul tsɔsemɔ lɛ, shi amɛ [maŋbii lɛ] yɛ sui komɛi ni nɔ kwɔlɔ kwraa fe wɔnɔ.”
15. Mɛi ni aha amɛ nitsumɔ yɛ maji asɛɛ lɛ baanyɛ ajie anɔkwa bulɛ kpo amɛtsɔɔ mɛi ni baanyɛ amɛtsɔmɔ kaselɔi lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
15 Eka shi faŋŋ akɛ, kɛji wɔjie anɔkwa bulɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni wɔkɛgbaa sanekpakpa lɛ he sane lɛ, no lɛ wɔɔha Biblia mli sane lɛ nɔkpɛlɛmɔ afee mlɛo kwraa kɛha amɛ. Ni kɛji sanekpakpa jajelɔ ko na he miishɛɛ akɛ eeehi gbɔmɛi ni aha lɛ nitsumɔ ni eye ebua amɛ lɛ ateŋ lɛ, no hu yeɔ ebuaa waa. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko ni eye omanye, ni ekɛ afii 38 ni eho lɛ etsu nii yɛ Afrika lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Minuɔ he waa yɛ mimli tɔŋŋ akɛ mishia nɛ, ni mɛi ni yɔɔ asafo ni mikɛtsuɔ nii lɛ mli lɛ ji minyɛmimɛi hii kɛ minyɛmimɛi yei. Kɛji miku misɛɛ mitee hejɔɔmɔ yɛ Canada lɛ, mihiɛ tseɔ amɛ waa. Naagbee otsi ni miye yɛ Canada lɛ mli fɛɛ lɛ, no mli mihe miitswa shi ni maku misɛɛ. Minuɔ he nakai be fɛɛ be. Mikɛɔ mɛi ni mikɛkaseɔ Biblia lɛ kɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ bɔ ni mina miishɛɛ akɛ miku misɛɛ ekoŋŋ, ni amɛhiɛ sɔɔ akɛ miisumɔ ni mikɛ amɛ ahi shi.”—1 Tesalonikabii 2:8.
16, 17. (a) Mɛɛ kaa ko maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kɛ maŋbii diɛŋtsɛ hu ni jajeɔ sanekpakpa lɛ ekpɛlɛ nɔ, bɔni afee ni amɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ amɔ shi jogbaŋŋ? (b) Mɛɛ niiashikpamɔ ko maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko na yɛ maŋsɛɛ wiemɔ ni ewieɔ lɛ hewɔ?
16 Kɛji amɛna maŋsɛɛ bii ni wieɔ wiemɔ sɔrɔto ko yɛ amɛshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ, mɛi komɛi bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaakase amɛwiemɔ lɛ, ni amɛtsɔɔ enɛ nɔ amɛtsɔɔ akɛ amɛbuɔ mɛi krokomɛi akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe amɛ. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko tsɔɔ mli akɛ: “Yɛ Afrika wuoyigbɛ lɛ, bei komɛi lɛ henumɔi ni tsɔɔ hekɛnɔfɔɔ ni bɛ mɛi ni jɛ Afrika maji amli kɛ mɛi ni jɛ Europabii ateŋ lɛ jeɔ kpo. Shi kɛji okɛ amɛ wie yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔ mli lɛ, ejieɔ nɛkɛ henumɔ nɛɛ kɛjɛɔ jɛmɛ amrɔ nɔŋŋ.” Ní wɔkɛ mɛi ni wɔkɛgbaa sanekpakpa lɛ he sane lɛ aaawie yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔ mli lɛ ji yelikɛbuamɔ nɔ kpele ko ni wɔkɛaashɛ amɛtsuii amli. Ebiɔ nitsumɔ waa kɛ hiɛmiamɔ yɛ heshibaa mli. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko ni yɔɔ Asia maŋ ko mli lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Ni oooya nɔ otɔ̃ yɛ wiemɔ mli daa nɛɛ, ni abaaya nɔ aŋmɔ bo be fɛɛ be yɛ otɔmɔi nɛɛ ahewɔ lɛ baanyɛ afee kaa diɛŋtsɛ. Ekolɛ eeeha efee mlɛo kɛhao akɛ onijiaŋ aaaje wui.” Shi kɛlɛ, suɔmɔ ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ nɛɛ yɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ enaanyo gbɔmɔ lɛ ye ebua lɛ ni etee nɔ emia ehiɛ.—Marko 12:30, 31.
17 Shishinumɔ yɛ he akɛ, kɛji gbɔi bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ gbɔmɛi lɛ aaagba sanekpakpa lɛ he sane yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ wiemɔi amli lɛ, ekanyaa amɛ ni amɛnaa he miishɛɛ. Bei komɛi lɛ, jɔɔmɔi ni akpaaa gbɛ jɛɔ mli baa. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko ni yɔɔ Afrika maŋ ni ji Lesotho lɛ kɛ yoo kroko ni tsuɔ nii yɛ samflɛnaa-bo hɔɔmɔ he miigba sane yɛ Sesotho wiemɔ mli. Maŋ sɔɔlɔ ko ni jɛ Afrika maŋ kroko nɔ miishɛra shi yɛ nakai tsu lɛ mli ni enu sane ni amɛgbaa nɛɛ. Kɛkɛ ni eba jɛmɛ ni ekɛ miishɛɛ jie nyɛmiyoo lɛ yi, ni enɛ ha nyɛmiyoo lɛ kɛ maŋ sɔɔlɔ nɛɛ bɔi wiemɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ emaŋ nɔ wiemɔ mli. Ní ebi lɛ akɛ: “Ni onyɛɔ owieɔ Swahili hu lɛ, mɛni hewɔ obaaa [mimaŋ], ni obatsu nii yɛ mimaŋbii lɛ ateŋ?” Kɛkɛ ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ kɛ ŋaa to he eha lɛ akɛ: “Kulɛ ebaahi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Shi Yehowa Odasefonyo ji mi, ni amrɔ nɛɛ mla eŋmɛɛɛ wɔnitsumɔ lɛ gbɛ yɛ nyɛmaŋ lɛ mli.” Ní nuu lɛ jie naa akɛ: “Ofainɛ, kaanu he akɛ wɔ fɛɛ wɔteɔ shi wɔwoɔ nyɛnitsumɔ lɛ. Wɔteŋ mɛi babaoo sumɔɔ Yehowa Odasefoi asane. Ekolɛ gbi ko lɛ, nyɛbaana hegbɛ akɛ nyɛtsɔɔ nii yɛ faŋŋ mli yɛ wɔmaŋbii lɛ ateŋ.” Be ko sɛɛ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ mii shɛ ehe waa akɛ eeele akɛ aha Yehowa Odasefoi lɛ jamɔ mli heyeli yɛ nakai maŋ lɛ mli.
Ní Aaasumɔ ni Aŋmɛɛ Hegbɛi Ahe
18, 19. (a) Paulo bɔ mɔdɛŋ waa akɛ eeekase e-Nuŋtsɔ, Yesu Kristo yɛ mɛɛ gbɛ ni he hiaa nɔ? (b) Gbaa niiashikpamɔ ko (nɔ ni yɔɔ kuku lɛ mli lɛ aloo bo diɛŋtsɛ onɔ) ni okɛtsɔɔ bɔ ni ehe hiaa ni wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkatɔ̃tɔ̃ mɛi ni wɔkɛwieɔ sanekpakpa lɛ he lɛ anaji.
18 Beni bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɛkasea mi, taakɛ bɔ ni mi hu mikase Kristo lɛ,” no mli lɛ ewie bɔ ni ehe hiaa ni wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkatɔ̃tɔ̃ mɛi krokomɛi anaji lɛ he etsɛko, beni ewie akɛ: “No hewɔ lɛ, kɛ nii nyɛyeɔ jio, nii nyɛnuɔ jio, aloo nɔ kroko nyɛfeɔ jio, nyɛfea fɛɛ nyɛkɛwoa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam. Nyɛkatsɔmɔa pampii nyɛhaa Yudafoi kɛ Helabii kɛ Nyɔŋmɔ asafo lɛ fɛɛ, taakɛ bɔ nɔŋŋ ni mi hu misumɔɔ akɛ nibii fɛɛ mli lɛ masa mɛi fɛɛ hiɛ, ni mitaooo nɔ ni hi ha mi diɛŋtsɛ, shi moŋ nɔ ni hi ha mɛi pii, koni ahere amɛyiwala.”—1 Korintobii 10:31-33; 11:1.
19 Sanekpakpa jajelɔ ni tamɔ Paulo, ni sumɔɔ akɛ amɛkɛ nibii aaasha afɔle yɛ mɛi ni amɛshiɛɔ amɛhaa amɛ lɛ ahilɛ-kɛ-hamɔ hewɔ lɛ naa jɔɔmɔi pii. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ Afrika maŋ ko mli lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko kɛ eŋa tee hotel kɛha niyeli, akɛ nɔ ni amɛkɛmiikai gbi ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ. Kulɛ amɛkɛɛ kɛjɛ shishijee mli akɛ amɛbaahe wein amɛfata niyenii lɛ he, ejaakɛ Biblia lɛ eteee shi ewooo daa ni wa ni anuɔ kɛ hiɛshikamɔ (Lala 104:15) Shi amrɔ nɔŋŋ ni hefatalɔi nɛɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛfeŋ nakai, ejaakɛ ebaanyɛ etɔ̃tɔ̃ maŋbii lɛ anaji. Nuu lɛ kaiɔ akɛ: “No sɛɛ be fioo mli lɛ, wɔkɛ nuu ko ni hoɔ nii yɛ nakai hotel lɛ mli lɛ kpe, ni wɔkɛ lɛ je Biblia mli nikasemɔ shishi. No sɛɛ be kpalaŋŋ mli lɛ, ekɛɛ wɔ akɛ: ‘Ani nyɛkaiɔ be ko ni nyɛba hotel lɛ kɛha niyeli lɛ? No mli lɛ wɔ fɛɛ wɔyɛ nihoomɔ he lɛ shinaa lɛ sɛɛ wɔmiikwɛ nyɛ. Nyɛle sane ko, sɔlemɔ lɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ kɛɛ wɔ akɛ esaaa akɛ wɔnuɔ daa. Shi kɛlɛ, kɛ amɛba hotel lɛ, amɛbaheɔ wein ni amɛnuɔ. No hewɔ lɛ, wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ kɛji nyɛhe daa ko ni wa nyɛnu, ni nyɛba wɔŋɔɔ akɛ nyɛbaashiɛ nyɛtsɔɔ wɔ lɛ, wɔboŋ nyɛ toi.’” Ŋmɛnɛ, nakai nihoolɔ lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni ekɛ amɛ tsuɔ nii yɛ hotel lɛ ebatsɔmɔ Odasefoi ni abaptisi amɛ.
Babaoo yɛ Lolo ni Abaatsu
20. Mɛni hewɔ ehe hiaa waa ni wɔmia wɔhiɛ akɛ sanekpakpa jajelɔi ni yɔɔ ekaa lɛ, ni mɛɛ hegbɛi ni yɔɔ miishɛɛ mɛi pii mɔɔ mli?
20 Beni nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ bɛŋkɛɔ oyayaayai lɛ, mɛi pii yɛ lolo ni amɛmiitao amɛnu anɔkwale lɛ, ni ehe miihia waa fe bei fɛɛ ni eho, akɛ Kristofoi fɛɛ amia amɛhiɛ waa akɛ sanekpakpa jajelɔi anɔkwafoi (Mateo 24:13) Ani obaanyɛ olɛɛ gbɛfaŋnɔ ni onaa yɛ nitsumɔ nɛɛ mli lɛ mli kɛtsɔ sanekpakpa jajelɔ ni oootsɔ yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ tamɔ Filipo, Paulo, Barnaba, Sila, kɛ Timoteo ji lɛ? Mɛi pii miitsu nii ni tamɔ nakai kɛtsɔ gbɛgbalɔi ni amɛtsɔmɔɔ kɛ amɛhe ni amɛkɛhaa koni amɛyasɔmɔ yɛ hei ni hiamɔ babaoo yɔɔ lɛ nɔ.
21. ‘Shinaa kpeteŋkpele ni nitsumɔ pii yɔɔ mli naa egbele’ kɛha Yehowa webii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
21 Nyɛsɛɛ nɛɛ, shikpɔji wuji anaa egbele kɛha sanekpakpa jajemɔ yɛ Afrika, Asia, kɛ Europa Bokagbɛ maji amli, he ni tsutsu ko lɛ atsi Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ naa yɛ lɛ. Taakɛ eji yɛ bɔfo Paulo gbɛfaŋ lɛ, “agbele shinaa kpeteŋkpele naa . . . ni nitsumɔ pii yɛ” kɛha Yehowa webii. (1 Korintobii 16:9) Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ni tee Afrika maŋ ni ji Mozambique nyɛsɛɛ nɛɛ nyɛɛɛ amɛtsu gbɔmɛi babaoo ni taoɔ ni akɛ amɛ afee Biblia mli nikasemɔ lɛ fɛɛ ahe nii. Kwɛ bɔ ni wɔnaa miishɛɛ waa wɔhaa akɛ akɛ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ nakai maŋ lɛ mli lɛ anitsumɔ wo mla shishi yɛ February 11, 1991!
22. Kɛji atsu wɔshikpɔŋkuku lɛ mli nii jogbaŋŋ jio, atsuko mli nii jogbaŋŋ jio, mɛni esa akɛ wɔ fɛɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee?
22 Wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ shikpɔji ni amɛhi jamɔ mli heyeli mli be fɛɛ be lɛ hu miina nɔyaa ni tsaraa nɔ mli ŋɔɔmɔ. Hɛɛ, he fɛɛ he ni wɔyɔɔ lɛ, ‘babaoo yɛ lolo ni abaatsu yɛ Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli.’ (1 Korintobii 15:58) Kɛji nakai ji sane lɛ, no lɛ nyɛhaa wɔyaa nɔ wɔkɛ be ni eshwɛ lɛ atsua nii yɛ nilee mli, beni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ‘tsuɔ sanekpakpa jajelɔ nitsumɔ lɛ, ni wɔgbeɔ wɔsɔɔmɔ lɛ naa kwraa lɛ.’—2 Timoteo 4:5; Efesobii 5:15, 16.
Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?
◻ Mɛni ji sanekpakpa jajelɔ?
◻ Akɛ nibii pii fata sanekpakpa lɛ mli saji lɛ ahe yɛ 1914 sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ etee hiɛ kɛjɛ 1919 kɛbaa nɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛɛ otii titrii komɛi eye ebua kɛha sanekpakpa jajemɔ lɛ omanyeyeli?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 19]
MLILƐƐMƆ KƐJƐ 1939 KƐBAA
Susumɔ nɔkwɛmɔ nii ni jɛ shikpɔŋ wuji etɛ ni akɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni atsɔse amɛ yɛ Gilead lɛ tee jɛmɛ lɛ he okwɛ. Mra mli yɛ 1939 lɛ, no mli lɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi 636 pɛ buɔ akɔntaa kɛjɛɔ Afrika Anaigbɛ. Beni shɛɔ 1991 lɛ, no mli lɛ yibɔ nɛɛ efa fe 200,000 yɛ Afrika Anaigbɛ maji 12 mli. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi hu eye ebua kɛha nɔyaai ni sa kadimɔ waa yɛ South Amerika maji amli. Ekome ji Brazil, ni tee hiɛ kɛjɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi 114 yɛ 1939 mli kɛyashɛ yifalɛ ni fe fɛɛ ni ji 335,039 yɛ April 1992 mli lɛ. Shweremɔ ni tamɔ nakai nyiɛ sɛɛ ba beni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ yashɛ Asia maji komɛi anɔ lɛ. Beni awuɔ Jeŋ Ta ll lɛ, awa Yehowa Odasefoi fioo pɛ ni yɔɔ Japan lɛ ayi waa diɛŋtsɛ, ni amɛnitsumɔ lɛ wa edamɔ shi, ni eyaaa nɔ dɔŋŋ. Kɛkɛ ni, yɛ 1949 lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi 13 tee koni amɛyaye amɛbua ni asaa akɛto nitsumɔ lɛ he gbɛjianɔ ekoŋŋ. Nakai sɔɔmɔ afi lɛ mli lɛ, shiɛlɔi ni ji maŋbii ni bu shiɛmɔ he akɔntaa yɛ Japan maŋ muu lɛ fɛɛ mli lɛ shɛɛɛ mɛi nyɔŋma, shi yɛ April 1992 mli lɛ, shiɛlɔi fɛɛ ni yɔɔ lɛ ayifalɛ eshɛ 167,370.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 21]
KRISTENDOM KƐ WIEMƆ HE NAAGBA LƐ
Kristendom maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ekomɛi bɔ mɔdɛŋ waa akɛ amɛbaakase maŋsɛɛ wiemɔ, shi amɛteŋ mɛi pii hu miikpa gbɛ akɛ maŋbii lɛ baakase amɛ Europa wiemɔi lɛ. Taakɛ Geoffrey Moorhouse tsɔɔ mli yɛ ewolo The Missionaries lɛ mli lɛ:
“Naagba lɛ ji akɛ, yɛ be babaoo mli lɛ, amɛbuɔ maŋsɛɛ wiemɔ ni amɛaakase lɛ akɛ nɔ ni he hiaa akɛ gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛtsɔɔ Ŋmalɛ lɛ shishi pɛ kɛkɛ. Kɛji akɛmiito he lɛ, mɔdɛŋ fioo ko pɛ aŋkroaŋkroi loo asafoi ni kɛ amɛ tsuɔ nii lɛ bɔ, ni amɛkɛkwɛɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ nyɛɔ amɛkɛ maŋnyo wieɔ yɛ Iɛ diɛŋtsɛ ewiemɔ mli kɛ naatselɛ ni baanyɛ ekɛ shishinumɔ ni mli kwɔ aba yɛ adesai enyɔ ateŋ. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ kaseɔ nakai wiemɔ lɛ tsɛmɔ hiɛaŋhiɛaŋ kɛkɛ . . . Yɛ no sɛɛ lɛ, bei pii lɛ amɛkɛ maŋbii lɛ wieɔ yɛ wiemɔ gbonyo ni haa amɛfeɔ tamɔ mɛi ni leee nɔ ko kwraa ni ji kru Blɔfo mli, “kɛ shishinumɔ akɛ belɛ esa akɛ Afrikanyo lɛ aba ehe shi kwraa eha Ŋleshinyo gbɔ ni ebasara amɛ lɛ, ni ekase ewiemɔ. Ni nɔ ni ehiii kwraa ji, enɛ bafee bɔ ni amɛbuɔ amɛhewolo nɔ su fe ekrokomɛi amɛhaa lɛ kpojiemɔ.”
Yɛ 1922 mli lɛ, School of Oriental and African Studies ni yɔɔ London lɛ ŋma wolo ko yɛ wiemɔ he naagba nɛɛ he. Wolo lɛ wie akɛ: “Wɔsusuɔ akɛ he ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ yashɛ yɛ naatselɛ mli yɛ maŋsɛɛ wiemɔi akasemɔ mli lɛ . . . shɛɛɛ he ko kwraa, ni eyɛ mɔbɔ ni eyɛ oshara waa hu.”
Buu Mɔɔ Asafo lɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ebu maŋsɛɛ wiemɔi akasemɔ akɛ nɔ ni esa akɛ amɛfee ni no yeɔ buaa ni anyɛɔ anuɔ nɔ hewɔ ni amɛyeɔ omanye yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ Iɛ mli lɛ shishi.