Yitso 5
Hindu Jamɔ Heyeli Taomɔ
“Yɛ Hindubii ateŋ lɛ, klɛŋklɛŋ nii ni esa akɛ afee leebi, yɛ jamɔ mli kusum nifeemɔ mli ji, ni aju he yɛ faa ko ni bɛŋkɛ mli, aloo yɛ shia kɛji faa ko bɛŋkɛɛɛ jɛmɛ. Gbɔmɛi heɔ yeɔ akɛ efeɔ amɛ krɔŋkrɔŋ. Kɛkɛ lɛ, yɛ be mli ni amɛyeko nii lolo lɛ, amɛyaa amɛmaŋ lɛŋ sɔlemɔwe lɛ ni amɛkɛ fɔfɔii kɛ niyenii yahaa maŋ lɛ nyɔŋmɔ lɛ. Mɛi komɛi juɔ amaga lɛ he ni amɛkɛ paoda loo tsofa tsuru kɛ wuɔfɔ su kpaa he.
“Etamɔ nɔ ni shia fɛɛ shia yɛ tsu koŋ loo tsu ko ni ajaa weku lɛ nyɔŋmɔ ni amɛsumɔɔ lɛ lɛ yɛ mli. Nyɔŋmɔ ko ni ale lɛ waa yɛ hei komɛi ji Ganesa, shwuɔ nyɔŋmɔ lɛ. Gbɔmɛi jeɔ gbɛ amɛsɔleɔ amɛhaa lɛ koni amɛna shade kpakpa, ejaakɛ ale lɛ akɛ ejieɔ pampii kɛjɛɔ mɔ gbɛ nɔ. Yɛ hei krokomɛi hu lɛ, Krishna, Rama, Siva, Durga, aloo nyɔŋmɔ kroko baanyɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ hetuu-kɛhamɔ mli.”—Tara C., Kathmandu, Nepal.
1. (a) Tsɔɔmɔ bɔ ni Hindu kusum nifeemɔi komɛi yɔɔ ha lɛ mli. (b) Mɛni ji sɔrɔto-feemɔi komɛi ni yɔɔ bɔ ni Anaigbɛ bii kwɛɔ nii amɛhaa kɛ bɔ ni Hindubii kwɛɔ nii amɛhaa lɛ mli?
MƐNI ji Hindu jamɔ? Ani no ji kooloi ajamɔ, hejuu yɛ Ganges faa lɛ mli, kɛ gbɔmɛi amligbalamɔ yɛ nɔkwɔlɛ naa ni Anaigbɛ bii ebuuu lɛ? Aloo babaoo yɛ ni fe nakai? Hetoo lɛ ji: Babaoo diɛŋtsɛ yɛ mli. Hindu jamɔ ji gbɛ kroko kwraa ni atsɔɔ nɔ anuɔ shihilɛ shishi, ni nibii ni Anaigbɛ bii buɔ akɛ sɛɛnamɔ yɔɔ he loo amɛjara wawai lɛ leee enɛ. Anaigbɛ bii naa shihilɛ akɛ yinɔsane mli nibii ni ato naa yɛ be naa. Hindubii naa shihilɛ akɛ nɔ ko ni bɔleɔ ehe be fɛɛ be ni adesa yinɔsane he ehiaaa yɛ mli.
2, 3. (a) Mɛni hewɔ ewa akɛ aaanyɛ atsɔɔ Hindu jamɔ mli lɛ? (b) Te Indianyo niŋmalɔ ko tsɔɔ Hindu jamɔ kɛ nyɔŋmɔi pii ajamɔ mli eha tɛŋŋ?
2 Akɛ aaatsɔɔ Hindu jamɔ mli lɛ jeee sane bibioo, ejaakɛ ebɛ hemɔkɛyeli pɔtɛɛ ko, ebɛ osɔfoi akuu loo nɔyeli kuu ko ni damɔɔ enajiaŋ. Shi eyɛ swamii (tsɔɔlɔi) kɛ gurui (mumɔŋ gbɛtsɔɔlɔi). Hindu jamɔ shishinumɔ yɛ gbɛ ni lɛɛ nɔ ni yinɔsane wolo ko kɛha tsɔɔ akɛ eji “hemɔkɛyelii kɛ gbɛjianɔtoi ni yɔɔ hwanyaŋŋ lɛ fɛɛ ni epue kɛjɛ be mli ni aŋmala amɛ blema ŋmalɛi (kɛ nɔ ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ fe fɛɛ), Vedas lɛ, kɛbashi bianɛ.” Ekroko hu kɛɔ akɛ: “Wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Hindu jamɔ ji he ni akɛkpɛtɛɔ nyɔŋmɔi ni ji Vishnu, loo Shiva [Siva], loo nyɔŋmɔyoo Shakti, aloo amɛ gbɔmɔtsɔmɔ, mɛi ni je amɛ, ŋamɛi loo wumɛi, loo seshibii ahe aloo jamɔ ni akɛhaa amɛ.” Nɔ ni bafataa enɛ he ji jamɔ kui ni ji Rama kɛ Krishna (Vishnu gbɔmɔtsɔmɔ loo tsakemɔi), Durga, Skanda, kɛ Ganesa (ni ji Siva ŋa kɛ ebihii lɛ). Akɛɔ akɛ Hindu jamɔ yɛ nyɔŋmɔi akpekpei 330, ni kɛlɛ akɛɔ akɛ Hindu jamɔ jeee nyɔŋmɔi pii ajamɔ. Te aaafee tɛŋŋ akɛɛ nakai lɛ?
3 Indianyo niŋmalɔ A. Parthasarathy tsɔɔ mli akɛ: “Hindubii jeee mɛi ni jaa nyɔŋmɔi pii. Hindu jamɔ wieɔ Nyɔŋmɔ kome he . . . Hindu nyɔŋmɔi kɛ nyɔŋmɔyei sɔrɔtoi ni ato amɛnaa lɛ damɔ shi kɛha Nyɔŋmɔ kome ni fe fɛɛ yɛ jeŋ ni anaa lɛ mli lɛ hewalɛi kɛ enitsumɔi.”
4. Wiemɔ, “Hindu jamɔ” lɛ kɔɔ mɛni he?
4 Hindubii fɔɔ amɛhemɔkɛyeli lɛ he wiemɔ akɛ sanatana dharma, ni eshishi ji naanɔ mla loo gbɛjianɔtoo. Hindu jamɔa ji wiemɔ folo ko kɛkɛ ni tsɔɔ jamɔi kɛ kui fai sɔrɔtoi babaoo (sampradayas) ni pue ni gbɛ eshwa yɛ afii akpei abɔ lɛ amli yɛ Hindu blema saji kɛ adesãi ni yɔɔ hwanyaŋŋ lɛ ashishi. Bɔ ni nakai blema saji kɛ adesãi lɛ yɔɔ hwanyaŋŋ ni eshishinumɔ wa ha hewɔ lɛ, New Larousse Encyclopedia of Mythology lɛ kɛɔ akɛ: “India blema saji kɛ adesãi ji koo hayii ko ni nibii ni yɔɔ fɛo ekwɛ yɛ mli ni anyɛŋ atsɔɔ mli loo afɛne he kɛjɛ mli. Kɛ ona obote mli pɛ kɛkɛ lɛ jetsɛremɔ la ni kpɛɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli ni yɔɔ faŋŋ lɛ fɛɛ elaajeo.” Kɛlɛ, yitso nɛɛ baasusu nakai hemɔkɛyeli lɛ mli nibii kɛ etsɔɔmɔi lɛ ekomɛi ahe.
Hindu Jamɔ Blema Shishifai
5. Hindu jamɔ egbɛ eshwa kɛyashɛ nɛgbɛ?
5 Yɛ be mli ni Hindu jamɔ efeŋ nɔ ni egbɛ eshwa babaoo tamɔ jamɔi wuji lɛ ekomɛi lɛ, kɛlɛ gbɔmɛi ni miihe ashɛ akpekpei 700 feɔ toiboo amɛhaa jamɔ nɛɛ yɛ 1990, aloo jeŋ gbɔmɛi ayifalɛ mli 1 yɛ 8 fɛɛ mli (13%). Shi anaa mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi ni fa yɛ India. No hewɔ lɛ jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ aaabi akɛ, Te fee tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ Hindu jamɔ bahe shi yɛ India pɛ lɛ?
6, 7. (a) Taakɛ yinɔsane ŋmalalɔi komɛi tsɔɔ lɛ, te fee tɛŋŋ ni Hindu jamɔ yashɛ India? (b) Te Hindu jamɔ tsɔɔ enu afua lɛ he blema sane lɛ mli ehaa tɛŋŋ? (d) Taakɛ shitsalɔ Marshall tsɔɔ lɛ, mɛɛ jamɔ nɛkɛ yaa nɔ yɛ Indus Jɔɔ lɛ mli dani Aryanbii lɛ ba?
6 Yinɔsaneŋmalɔi komɛi kɛɔ akɛ Hindu jamɔ na eshishifa nɔ ni fe afii 3,500 ni eho nɛ yɛ gbɛfaa babaoo ko ni kɛ gbɔmɛi ni hiɛ hewolo nɔ su ko ni tamɔ eyɛŋ, ni ji Aryanbii lɛ jɛ kooyi-anaigbɛ ba Indus Jɔɔ, ni amrɔ nɛɛ eyɔɔ Pakistan kɛ India titri lɛ mli lɛ aŋɔɔ. Jɛmɛ amɛjɛ amɛgbɛ amɛshwa Ganges Faa lɛ ŋa kplanaa lɛ nɔ kɛteke India. Mɛi ni yɔɔ enɛ he nilee lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛɔ akɛ gbɛfalɔi nɛɛ ajamɔ mli hemɔkɛyelii lɛ damɔ blema Iranbii kɛ Babilonbii atsɔɔmɔi anɔ. Sane ko ni ale ni etee nɔ ehi hiŋmɛigbelemɔi pii amli ni anaa yɛ Hindu jamɔ mli hu ji nu afua lɛ he blemasane lɛ.—Kwɛmɔ akrabatsa lɛ, baafa 120.
7 Shi mɛɛ nyɔŋmɔ-jamɔ nɛkɛ yaa nɔ yɛ Indus Jɔɔ lɛ mli dani Aryanbii lɛ ba? Shitsalɔ ko, Owula John Marshall, wieɔ “‘Nyɛ Nyɔŋmɔyoo Kpeteŋkpele’, ni nibii ni akɛdamɔɔ shi ahaa lɛ lɛ ekomɛi ji yei amagai ni hiɛ musu, ni amɛteŋ nɔ ni fa ji yei amagai ni hiɛ amɛhe yayai kɛ amɛkuɛnii kɛ yifiinii kakadaji . . . lɛ ahe. Nɔ ni nyiɛ sɛɛ ji ‘Nyɔŋmɔ Nuu Lɛ’, ni ‘ayɔseɔ lɛ amrɔ nɔŋŋ akɛ yinɔsane mli Siva lɛ he mfoniri’, eta shi ni enane kome shishi kpɛtɛ ekroko shishi (yoga shitamɔ), nibii tamɔ nuu fɔmɔ nii (ni haa akaiɔ lingam [nuu tso] jamɔ lɛ), ni kooloi ebɔle ehe (ni miitsɔɔ Shiva wiemɔ kuku, ni ji ‘Kooloi a-Nuŋtsɔ’) lɛ. Tɛi ni akɛfee nuu tso kɛ yoo fɔmɔ nii fa babaoo, . . . ni enɛ tsɔɔ Shiva nuu tso kɛ eŋa yoo fɔmɔ nii jamɔ lɛ.” (World Religions—From Ancient History to the Present) Akɛ jamɔ haa Siva akɛ fɔmɔ nyɔŋmɔ, kɛ nuu tso kɛ yoo fɔmɔ nii loo lingam nyɔŋmɔ lɛ kɛbashi ŋmɛnɛ. Etaa tsina nuu ni ji Nandi nɔ.
8, 9. (a) Hindu woloŋlelɔ ko kɛ nɔ ni Marshall ka eyiŋ ewie lɛ kpaaa gbee yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni akɛɔ akɛshiɔ nibii ni Hindu jamɔ kɛ “Kristojamɔ” buɔ amɛ akɛ nii ni sa jamɔ lɛ? (d) Mɛni nɔ adamɔ aŋmala Hindu jamɔ mli niŋmaai krɔŋkrɔŋi lɛ?
8 Hindu woloŋlelɔ Swami Sankarananda kɛ Marshall kpaaa gbee yɛ eshishitsɔɔmɔ lɛ mli, ni ekɛɛ akɛ kɛjɛ shishijee lɛ, tɛi ni akɛ woo haa amɛ, ni ale ekomɛi akɛ Sivalinga lɛ, ji “atatuiaŋ la loo hulu kɛ hulu la, ekpɛmɔ” lɛ he okadii. (The Rigvedic Culture of the Pre-Historic Indus) Esane mlitsɔɔmɔ ji “fɔmɔ nii ajamɔ lɛ . . . ejeee shishi akɛ nyɔŋmɔ-jamɔ ko. Eji nɔ ko ni jɛ mli ba yɛ sɛɛ mli. Eji shishijee nɔ lɛ fitemɔ. Gbɔmɛi lɛ diɛŋtsɛ ji mɛi ni baa nɔ ni hi, kɛ ni nɔ kwɔ tsɔ fe bɔ ni amɛaanu shishi lɛ shi, kɛbaa amɛ diɛŋtsɛ amɛŋɛlɛ nɔ.” Ákɛ naataomɔ ni ekɛkuɔ Anaigbɛ bii ni wieɔ shiɔ Hindu jamɔ lɛ anaa lɛ, ekɛɔ akɛ, kɛ akɛto bɔ ni Kristofoi jaa krɔɔs, ni ji wɔŋjalɔi anuu kɛ yoo fɔmɔ nii he okadi lɛ he lɛ, “Kristofoi . . . ji mɛi ni jaa fɔmɔ nii daa.”
9 Beni be shwieɔ mli lɛ, aŋmala India hemɔkɛyelii, adesãi kɛ blema saji lɛ ashwie shi, ni ŋmɛnɛ nomɛi ji Hindu jamɔ mli niŋmaai krɔŋkrɔŋi lɛ. Eyɛ mli akɛ niŋmaai krɔŋkrɔŋi nɛɛ fa babaoo moŋ, shi amɛbɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ Hindu jamɔ mli tsɔɔmɔi ni afee lɛ ekome aaaba.
Hindu Jamɔ Niŋmaai Krɔŋkrɔŋi Lɛ
10. Mɛni ji Hindu jamɔ mli niŋmaai ni etsɛ fe fɛɛ lɛ ekomɛi?
10 Niŋmaai lɛ amli nɔ ni etsɛ fe fɛɛ ji Vedai lɛ, ni eji sɔlemɔi kɛ lalai ni abua naa ni atsɛɔ amɛ Rig-Veda, Sama-Veda, Yajur-Veda kɛ Atharva-Veda lɛ. Akɛ afii ohai babaoo ŋmala enɛɛmɛi ni agbe naa aaafee afi 900 D.Ŋ.B. Yɛ sɛɛ mli lɛ akɛ niŋmaai krokomɛi, ni Brahmanai kɛ Upanishad fata he fata Vedai lɛ he.
11. (a) Mɛɛ sɔrɔto-feemɔ yɔɔ Brahmanai lɛ kɛ Upanishad lɛ teŋ? (b) Mɛɛ tsɔɔmɔi atsɔɔ mli yɛ Upanishad lɛ amli?
11 Brahmanai lɛ tsɔɔ bɔ ni esa akɛ atsu shia kɛ maŋ kusum nifeemɔi kɛ afɔleshaai ahe nii aha, ni amɛtsɔɔ bɔ ni amɛshishinumɔi amli kwɔlɔ ha lɛ mli babaoo. Aŋmala enɛɛmɛi kɛjɛ aaafee afi 300 D.Ŋ.B. loo yɛ sɛɛ mli. Upanishad (ni eshishi diɛŋtsɛ ji, “shitaramɔi yɛ tsɔɔlɔ masɛi”), ni atsɛɔ lɛ hu akɛ Vedanta ni aŋma aaafee afi 600-300 D.Ŋ.B. lɛ ji shishitoo mlai ni kɛ yiŋtoo ni yɔɔ susumɔ kɛ nifeemɔ fɛɛ sɛɛ lɛ mamɔɔ shi, yɛ Hindu jeŋ nilee naa. Atsɔɔ samsara (susuma ni faa kɛyaa gbɔmɔtso kroko mli yɛ gbele sɛɛ) kɛ Karma (hemɔkɛyeli akɛ mɔ ko nifeemɔi yɛ etsutsu shihilɛ be mli naa mɔ lɛ shihilɛ nɔ hewalɛ yɛ ŋmɛnɛ) tsɔɔmɔi lɛ amli yɛ nɛkɛ niŋmaai nɛɛ amli.
12. Namɔ ji Rama, ni nɛgbɛ anaa esane lɛ yɛ?
12 Niŋmaai krokomɛi hu ji Puranai, aloo saji kakadaji ni akɛtsɔɔ saji krokomɛi amli, ni Hindu adesãi kɛ blema saji babaoo ni kɔɔ nyɔŋmɔi kɛ nyɔŋmɔyei kɛ agbɛnɛ Hindubii ni he gbɛi ahe yɔɔ mli lɛ. Nɔ ni fata Hindu woji babaoo nɛɛ ahe hu ji Ramayana kɛ Mahabharata ekaafeemɔi lɛ. Taakɛ A. Parthasarathy tsɔɔ lɛ, klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji sane ni kɔɔ “Nuŋtsɔ Rama . . . mɔ ni hiɛ yɔɔ nyam fe fɛɛ ni anaa yɛ ŋmalɛi ahe woji amli” lɛ he. Ramayana lɛ ji Hindubii awoji ni ehe gbɛi fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome, ni aŋma enɛ kɛjɛ aaafee afii ohai ejwɛ D.Ŋ.B. lɛ mli. Eji sane ko ni kɔɔ Rama, loo Ramachandra ni he gbɛi, ni Hindubii buɔ lɛ akɛ binuu, nyɛminuu, kɛ wu kpakpa ni sa kasemɔ lɛ he. Abuɔ lɛ akɛ Vishnu avatar (he tsakemɔ) ni ji kpawo, ni afɔɔ egbɛi tsɛmɔ kɛ mɔ ŋamɔ.
13, 14. (a) Taakɛ Hindu wolo ko tsɔɔ lɛ, mɛni ji Bhagavad Gita lɛ? (b) Mɛni ji Sruti kɛ Smriti shishi, ni mɛni ji Manu Smriti lɛ?
13 Taakɛ Bhaktivedanta Swami Prabhupāda, ni to Krishna Majimaji Ateŋ Henilee Asafo lɛ shishi lɛ tsɔɔ lɛ, “Bhagavad-gītā [Mahabharata lɛ fa] lɛ ji jeŋba he tsɔsemɔ ni fe fɛɛ. Bhagavad-gītā lɛ mli tsɔsemɔ wiemɔi lɛ ji jamɔ he nifeemɔ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ kɛ jeŋba he nifeemɔ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ. . . . Gītā lɛ mli naagbee tsɔsemɔ wiemɔ lɛ ji jeŋba kɛ jamɔ fɛɛ he naagbee wiemɔ: ŋmɛɛmɔ ohe oha Kṛṣṇa [Krishna].”—BG.
14 Bhagavad Gita (Ŋwɛi Lala), ni mɛi komɛi kɛɔ akɛ eji “India mumɔŋ nilee mli agugu” lɛ ji sanegbaa ni tee nɔ yɛ tawuu hé “yɛ Nuŋtsɔ Śrī Kṛṣṇa [Krishna], Ofe Nyɔŋmɔ ni ji Yitso ni Ejie Ehe Kpo yɛ Gbɔmɔtso Mli lɛ, kɛ Arjuna, E-shieŋtsɛ ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa kɛ mɔ ni etuu ehe eha lɛ, ni etsɔseɔ lɛ yɛ heyɔsemɔ he nilee mli lɛ teŋ.” Ni kɛlɛ, Bhagavad Gita lɛ ji Hindu woji krɔŋkrɔŋi babaoo lɛ fa kome ko kɛkɛ. Abuɔ nɛkɛ woji nɛɛ ekomɛi (Vedai, Brahmanai, kɛ Upanishad lɛ) akɛ Sruti, loo wiemɔi ni “anu,” no hewɔ lɛ abuɔ amɛ akɛ niŋmaai krɔŋkrɔŋi ni ajie amɛ kpo aha tɛɛ. Ekrokomɛi, tamɔ ekaafeemɔi lɛ kɛ Puranai lɛ ji Smriti, loo nɔ ni “akaiɔ,” no hewɔ lɛ mɛi ni ŋmala ji gbɔmɛi, eyɛ mli akɛ amɛna kɛjɛ kpojiemɔ mli. Enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ kome ji Manu Smriti, ni kɛ Hindu jamɔ kɛ kwasafo shihilɛ he mla mamɔɔ shi, kɛfata gbɔmɛi amligbalamɔ he gbɛjianɔtoo ni etsɔɔ mli lɛ he lɛ. Mɛni ji hemɔkɛyelii ni ejɛ Hindu niŋmaai nɛɛ amli eba lɛ ekomɛi?
Tsɔɔmɔi kɛ Jeŋba—Ahimsa kɛ Varna
15. (a) Tsɔɔmɔ ahimsa mli, ni tsɔɔmɔ bɔ ni Jainbii kɛtsuɔ nii amɛhaa lɛ mli. (b) Te Gandhi bu ahimsa eha tɛŋŋ? (d) Esoro Sikhbii yɛ Hindubii kɛ Jainbii ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
15 Taakɛ eji yɛ jamɔi krokomɛi amli lɛ, shishijee shishinumɔi komɛi yɛ Hindu jamɔ mli ni naa susumɔi kɛ daa gbi jeŋba nɔ hewalɛ. Amɛteŋ ekome ni ale waa ji ahimsa (Sanskrit, ahinsa), aloo ayeee awui, ni Mohandas Gandhi (1869-1948), ni ale lɛ akɛ Mahatma kɛhe gbɛi lɛ. (Kwɛmɔ baafa 113.) Yɛ nɛkɛ jeŋ nilee nɛɛ hewɔ lɛ, esaaa akɛ Hindubii gbeɔ bɔɔ nii krokomɛi, aloo amɛyeɔ amɛ awui, ni enɛ ji yiŋtoo kome hewɔ ni amɛjaa kooloi komɛi tamɔ, tsinai, onufui, kɛ aduji lɛ. Mɛi ni fiɔ ahimsa tsɔɔmɔ nɛɛ kɛ bulɛ kɛha wala lɛ sɛɛ veveeve ji Jain jamɔ (ni ato shishi yɛ afii ohai ekpaa D.Ŋ.B.) lɛ sɛɛnyiɛlɔi ni wooo tokotai, ni amɛkɛ nɔ ko tsiɔ amɛhiɛ koni amɛkami kooloo filikilɔ ko yɛ oshara naa po lɛ. (Kwɛmɔ baafa 104, kɛ mfoniri ni yɔɔ baafa 108 lɛ.) Mɛi ni tamɔɔɔ nakai ji Sikhbii ni ale amɛ kɛ amɛblema saji akɛ tabilɔi lɛ, ni amɛgbɛi Singh, ni ji naagbee gbɛi kɛha amɛteŋ mɛi pii lɛ shishi ji, jata.—Kwɛmɔ baafai 100-101.
16. (a) Te Hindubii babaoo buɔ gbɔmɛi amligbalamɔ kui lɛ amɛhaa tɛŋŋ? (b) Mɛni Gandhi wie yɛ gbɔmɛi amligbalamɔ kui lɛ ahe?
16 Hindu jamɔ he nɔ ko ni ale yɛ jeŋ fɛɛ ji varna, aloo gbɔmɛi amligbalamɔ, ni gbalaa gbɔmɛi amli efeɔ amɛ kui ni yɔɔ keketee lɛ. (Kwɛmɔ baafa 113.) Mɔ fɛɛ mɔ nyɛɔ enaa faŋŋ akɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ egbala Hindubii amli ewo kui amli, eyɛ mli akɛ Buddhabii kɛ Jainbii kpooɔ enɛ. Shi, taakɛ bɔ ni hewolo nɔ su mligbalamɔ yɔɔ U.S. Amerika kɛ hei krokomɛi lolo lɛ, nakai nɔŋŋ hu gbɔmɛi amligbalamɔ nɛɛ ebote Indiabii asu kɛ baŋ mli vii diɛŋtsɛ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, etamɔ nɔ ni kui lɛ ebale nɔ shihilɛ mli ni amɛyɔɔ lɛ, ni abaanyɛ ana nɔ ko ni tamɔ nakai ŋmɛnɛ, yɛ gbɛ bibioo nɔ yɛ Ŋleshibii ateŋ kɛ shikpɔji krokomɛi anɔ. (Yakobo 2:1-9) No hewɔ lɛ, afɔɔ mɔ ko yɛ India awoɔ gbɔmɛi amligbalamɔ kuu ni yɔɔ keketee mli, ni etamɔ nɔ ni gbɛ ko bɛ ni aaatsɔ nɔ aje enɛ mli. Kɛfata he lɛ, Hindunyo ni heɔ yeɔ lɛ taooo gbɛ ko ni ekɛaaje enɛ mli. Ebuɔ enɛ akɛ eshɛɛ mli sane, eshihilɛ mli nɔ ko ni ena ni enyɛŋ ejo naa foi, nɔ ni jɛ enifeemɔi yɛ etsutsu shihilɛ, loo Karma mli ba. Shi te fee tɛŋŋ ni gbɔmɛi amligbalamɔ nɛɛ je shishi hu? Esa akɛ wɔtsɔ wɔhe kɛya Hindu adesãi loo blema saji ahe ekoŋŋ.
17, 18. Taakɛ Hindu blema saji kɛ adesãi tsɔɔ lɛ, te fee tɛŋŋ ni gbɔmɛi amligbalamɔ kui lɛ je shishi?
17 Taakɛ Hindu blema saji loo adesãi tsɔɔ lɛ, kɛjɛ shishijee lɛ gbɔmɛi amligbalamɔi titrii ejwɛ yɔɔ ni damɔ Purusha, ni ji gbɔmɛi ashishijee tsɛ-su lɛ gbɔmɔtso nɔ. Rig-Veda lɛ mli lalai jajeɔ akɛ:
“Beni amɛja Purusha mli lɛ, fafai enyiɛ amɛna?
Te amɛtsɛɔ enaabu, kɛ eniji amɛhaa tɛŋŋ? Te amɛtsɛɔ eshuɔ kɛ enaji amɛhaa tɛŋŋ?
Brahman [gbɔmɛi amligbalamɔ ni kwɔ fe fɛɛ] ji enaabu, ni eniji enyɔ lɛ fɛɛ akɛfee Rajanya.
Eshuɔji batsɔmɔ Vaisya, ni akɛ enaji fee Sudra.”—The Bible of the World.
18 No hewɔ lɛ, taakɛ asusuɔ lɛ, Brahmanbii ni yeɔ osɔfoi, ni ji gbɔmɛi amligbalamɔ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ lɛ jɛ Purusha daaŋ, ni ji egbɔmɔtso lɛ fa ni kwɔ fe fɛɛ lɛ mli. Nɔyelɔi, loo tabilɔi akuu (Kshatriya loo Rajanya) lɛ ba kɛjɛ eniji amli. Jarayelɔi kɛ okwaafoi akuu, ni atsɛɔ amɛ Vaisya, loo Vaishya lɛ ba kɛjɛ eshuɔji amli. Gbɔmɛi amligbalamɔ ni baa shi kwraa, Sudra, loo Shudra, loo apaafoi akuu lɛ ba kɛjɛ egbɔmɔtso lɛ fa ni baa shi fe fɛɛ, ni ji enaji amli.
19. Mɛɛ mligbalamɔi kui krokomɛi hu ba shihilɛ mli?
19 Gbɔmɛi amligbalamɔi ni baa shi fe nakai po pue yɛ afii ohai abɔ lɛ amli, mɛi ni bɛ kuu ko kwraa mli kɛ mɛi ni Ataaa Amɛhe, aloo taakɛ Mahatma Gandhi kɛ mlihilɛ babaoo tsɛ amɛ lɛ, Harijanbii, loo “gbɔmɛi ni ji nyɔŋmɔ Vishnu nii.” Akɛ mɔ ko aaahi shi akɛ mɔ ni ataaa ehe lɛ ji nii ni mla egu yɛ India kɛjɛ 1948 mli tɔɔ moŋ, shi kɛlɛ etɔɔ mɛi ni Ataaa Amɛhe nɛɛ yɛ amɛshihilɛ mli waa diɛŋtsɛ.
20. Mɛni ji gbɔmɛi amligbalamɔ kui lɛ ahe nibii krokomɛi?
20 Beni be shwieɔ mli lɛ, gbɔmɛi amligbalamɔi nɛɛ bafa ni ebahe shi yɛ nitsumɔi fɛɛ mli yɛ Indiabii ashihilɛ mli. Nɛkɛ blema gbɔmɛi amligbalamɔ, ni tsiɔ mɔ fɛɛ mɔ naa ewoɔ shihilɛ ni eyɔɔ mli lɛ mli lɛ kwɛɔ mɛi ahiɛaŋ hu yɛ hewolo nɔ su mli, ni “nɔ ni fata he ji hewolo nɔ sui sɔrɔtoi ni ale tamɔ kɛjɛ Aryanbii [ni yɛɔ fioo] lɛ anɔ kɛyashi wekukpaa ni tsɔ Dravidiabii [ni amɛhewolo diɔ] lɛ ahiɛ lɛ anɔ.” Varna, loo gbɔmɛi amligbalamɔ yɛ nɔkwɔlɛ naa lɛ shishi ji “su.” “Klɛŋklɛŋ gbɔmɛi amligbalamɔi etɛ lɛ ji Aryanbii, mɛi ni yɛɔ fe fɛɛ lɛ; gbɔmɛi amligbalamɔ ni ji ejwɛ, ni ji shikwɛ̃ɛbii ni feɔ mɛi ni diɔ lɛ jeee Aryanbii.” (Myths and Legends Series—India, ni Donald A. Mackenzie ŋma) Eji anɔkwa sane ni yɔɔ India shihilɛ mli akɛ, gbɔmɛi amligbalamɔ yɛ nɔkwɔlɛ naa, ni Karma jamɔ mli tsɔɔmɔ lɛ wo mli hewalɛ lɛ eŋa gbɔmɛi akpekpei abɔ yi ewo naanɔ ohia kɛ jalɛsane ni ayeee mli.
Shihilɛ Shibɔlemɔ ni Jeɔ Mɔ Nijiaŋ Wui Lɛ
21. Taakɛ Garuda Purana lɛ tsɔɔ lɛ, Karma saa nɔ ni baaba mɔ ko nɔ wɔsɛɛ be mli lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
21 Shishitoo hemɔkɛyeli kroko ni saa Hindu jeŋba he nilee kɛ subaŋ he, kɛ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome ji, Karma tsɔɔmɔ lɛ. Enɛ ji shishitoo mla ni tsɔɔ akɛ nɔ ko jɛɔ nifeemɔ fɛɛ nifeemɔ mli baa, nɔ kpakpa loo nɔ fɔŋ; no tsɔɔ susuma ni etsake ehe loo efa kɛtee nɔ kroko mli lɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ. Taakɛ Garuda Purana lɛ tsɔɔ mli lɛ:
“Gbɔmɔ diɛŋtsɛ ji mɔ ni toɔ eshɛɛ mli sane he gbɛjianɔ, ni etsutsu shihilɛ lɛ mli nitsumɔi loo nifeemɔi naa enɔ hewalɛ yɛ ehɔŋɔɔ mli po. Kɛji akɛ eyɛ shweshweeshwe yɛ mɔɔ ko mli aloo eewɔ yɛ ŋshɔ teŋ, kɛji akɛ eyɛ shweshweeshwe yɛ enyɛ shuɔ nɔ aloo ewo enɔ gojoo kɛteke eyitso he po, gbɔmɔ nyɛŋ ajo nɔ ni jɛɔ etsutsu shihilɛ mli baa lɛ naa foi. . . . Nɔ fɛɛ nɔ ni ato ni baaba gbɔmɔ nɔ yɛ afi loo be pɔtɛɛ ko mli lɛ baaba enɔ kɛ̃ yɛ nakai be lɛ nɔŋŋ mli.”
Garuda Purana lɛ yaa nɔ akɛ:
“Nilee ni gbɔmɔ na yɛ eshihilɛ ni tsɔ hiɛ lɛ mli dani afɔ lɛ, nii ni ena ni ekɛke dani eba shihilɛ mli, kɛ nii ni etsu yɛ etsutsu tsakemɔ lɛ mli lɛ tsɔɔ esusuma hiɛ yɛ egbɛfaa be lɛ mli.”
22. (a) Mɛɛ sɔrɔto-feemɔ yɔɔ nɔ ni Hindubii halaa kɛhaa susuma lɛ yɛ gbele sɛɛ lɛ kɛ Kristendom nɔ lɛ teŋ? (b) Mɛni ji Biblia mli tsɔɔmɔ ni kɔɔ susuma lɛ he?
22 Mɛni nɔ hemɔkɛyeli ni tamɔ nɛkɛ damɔ? Susuma ni gbooo lɛ he hiaa kɛha Karma tsɔɔmɔ lɛ, ni Karma ji nɔ ni haa Hindu jwɛŋmɔ ni kɔɔ susuma lɛ he lɛ feɔ sɔrɔto yɛ Kristendom nɔ lɛ he lɛ. Hindunyo heɔ yeɔ akɛ susuma fɛɛ susuma, jīva loo prān,b tsɔɔ tsakemɔi loo fɔmɔi pii amli kɛ ekolɛ “hɛl” hu. Esa akɛ ebɔ mɔdɛŋ ni ekɛ “Ofe ni Yɔɔ,” ni atsɛɔ lɛ Brahman, loo Brahm (jeee Hindu nyɔŋmɔ Brahma) lɛ afee ekome loo ebote emli. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Kristendom tsɔɔmɔi lɛ kɛ ŋwɛi, hɛl, hetsuumɔ he, loo Limbo yaa he hegbɛ ni damɔ jamɔ he mɔdɛŋbɔɔ nɔ haa susuma lɛ.—Jajelɔ 9:5, 6, 10; Lala 146:4.
23. Te Karma saa bɔ ni Hindunyo kwɛɔ shihilɛ ehaa lɛ he ehaa tɛŋŋ? (Okɛto Galatabii 6:7-10 he.)
23 Nɔ ni jɛ Karma mli ba ji akɛ, Hindubii bahe shɛɛ-mli-sane amɛye. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ shihilɛ mli ni mɔ ko yɔɔ bianɛ lɛ jɛ etsutsu shihilɛ, no hewɔ lɛ esa mɔ lɛ, kɛji ekpakpa jio, efɔŋ jio. Hindunyo bɔɔ mɔdɛŋ ni eto shihilɛ kpakpa shishi koni nibii amli ajɔ aha lɛ fioo yɛ eshihilɛ ni baanyiɛ nɔ ni eyɔɔ mli lɛ sɛɛ aba lɛ mli. No hewɔ lɛ ekpɛlɛɔ nɔ ni ena yɛ shihilɛ mli lɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ fe Anaigbɛnyo. Hindunyo lɛ naa enɛɛmɛi fɛɛ akɛ mla ni kɔɔ etsutsu shihilɛ lɛ mli nifeemɔ kɛ nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ he lɛ ni miitsu nii. Eji shishitoo mla ni kɔɔ nɔ ni adu yɛ nɔ ni akɛɛ eji tsutsu shihilɛ be lɛ mli lɛ ni aakpa agbɛnɛ he. Shi enɛɛmɛi fɛɛ damɔ jwɛŋmɔ ni ahiɛ akɛ gbɔmɔ yɛ susuma ni gbooo ni hoɔ kɛyaa shihilɛ kroko mli, kɛji ebaa akɛ gbɔmɔ jio, kooloo aloo baibai lɛ nɔ.
24. Mɛni ji moksha, ni mɛɛ gbɛ Hindunyo lɛ heɔ yeɔ akɛ no nɔ atsɔɔ ni nine shɛɔ nɔ?
24 No hewɔ lɛ, mɛni ji yiŋtoo kwraa ni yɔɔ Hindu hemɔkɛyeli lɛ sɛɛ? Koni nine ashɛ moksha, ni eshishi ji kpɔmɔ, loo heyeli kɛmiijɛ fɔmɔ ekoŋŋ kɛ shihilɛi sɔrɔtoi yɛ shibɔlemɔ ni tɔɔ mɔ mli lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, eji foijee kɛmiijɛ shihilɛ mli, jeee kɛha gbɔmɔtso lɛ, shi kɛha “susuma” lɛ. Saji ahe wielɔ ko kɛɛ, “Akɛni moksha, loo heyeli kɛmiijɛ tsakemɔi sɔrɔtoi babaoo lɛ amli lɛ ji oti ni ma Hindunyo fɛɛ Hindunyo hiɛ hewɔ lɛ, nii ni da fe fɛɛ yɛ eshihilɛ mli diɛŋtsɛ ji egbele.” Nine baanyɛ ashɛ moksha nɔ kɛtsɔ margai loo gbɛi sɔrɔtoi lɛ asɛɛdii nɔ. (Kwɛmɔ baafa 110.) Oh, kwɛ bɔ ni nɛkɛ jamɔ mli tsɔɔmɔ nɛɛ damɔ blema Babilon jwɛŋmɔ ni ahiɛ yɛ susuma ni gbooo lɛ he lɛ nɔ ha!
25. Bɔ ni Hindunyo susuɔ wala he ehaa lɛ yɛ sɔrɔto yɛ bɔ ni Biblia lɛ kwɛɔ enɛ ehaa lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
25 Ni kɛlɛ, taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, nɛkɛ heloo mli shihilɛ ni agbeɔ he guɔ ni anyaŋeɔ nɛɛ teɔ shi ewoɔ Yehowa Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo kɛha adesai lɛ kwraa. Beni ebɔ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ, ekɛ shikpɔŋ nɔ shihilɛ ni miishɛɛ kɛ hejɔlɛ yɔɔ mli ha amɛ. Biblia mli sane lɛ kɛɔ wɔ akɛ:
“Ni Nyɔŋmɔ bɔ gbɔmɔ yɛ esubaŋ lɛ nɔ, Nyɔŋmɔ subaŋ lɛ nɔ ebɔ lɛ yɛ; nuu kɛ yoo ebɔ amɛ. Ni Nyɔŋmɔ jɔɔ amɛ, ni Nyɔŋmɔ kɛɛ amɛ akɛ: ‘Nyɛfɔa ni nyɛyi afaa ni nyɛyia shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ, ni nyɛnaanaa nɔ, ni nyɛyea ŋshɔŋ looi kɛ ŋwɛi loofɔji kɛ kooloo fɛɛ kooloo ni tsiɔ ehe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ.’ . . . Ni Nyɔŋmɔ kwɛ nibii fɛɛ ni efee lɛ, ni naa, ehi naakpa.” (1 Mose 1:27-31)
Biblia lɛ gbaa toiŋjɔlɛ kɛ jalɛsaneyeli be ko kɛha shikpɔŋ lɛ ni ebaa ebɛŋkɛ, be ni weku fɛɛ weku baana eshihilɛ he ni yɔɔ fɛo, ni gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kɛ wala ni yeɔ emuu baafee gbɔmɔ naanɔ nikeenii.—Yesaia 65:17-25; 2 Petro 3:13; Kpojiemɔ 21:1-4.
26. Mɛɛ sanebimɔ esa ni aha hetoo agbɛnɛ?
26 Sanebimɔ ni nyiɛ sɛɛ ni esa akɛ aha hetoo ji, Namɛi ji nyɔŋmɔi ni esa akɛ Hindunyo asa amɛhiɛ koni enine ashɛ Karma kpakpa nɔ lɛ?
Hindu Nyɔŋmɔi Babaoo ni Ajaa Amɛ Lɛ
27, 28. (a) Mɛɛ nyɔŋmɔi feɔ Hindu Trimurti lɛ? (b) Namɛi ji amɛŋamɛi loo hemɛi lɛ? (d) Tsii Hindu nyɔŋmɔi kɛ nyɔŋmɔyei krokomɛi agbɛi ata.
27 Yɛ be mli ni Hindu jamɔ baanyɛ akɛɛ akɛ eyɛ nyɔŋmɔi akpekpei abɔ lɛ, yɛ amɛjamɔ diɛŋtsɛ mli lɛ, nyɔŋmɔi lɛ ekomɛi yɛ ni asumɔɔ amɛ ni amɛbatsɔmɔ Hindu jamɔ mli kui sɔrɔtoi lɛ anyɔŋmɔi titrii. Nyɔŋmɔi ni ehe gbɛi fe fɛɛ lɛ ateŋ etɛ fata nɔ ni Hindubii tsɛɔ lɛ Trimurti, ni ji triniti ko, loo nyɔŋmɔi etɛ ni efee ekome lɛ he.—Kɛha Hindu nyɔŋmɔi krokomɛi lɛ, kwɛmɔ baafai 116-17.
28 Nyɔŋmɔi etɛ nɛɛ ji Brahma ni ji Bɔlɔ lɛ, Vishnu ni ji Yibaalɔ lɛ, kɛ Siva ni ji Hiɛkpatalɔ lɛ, ni kɛ hoo lɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ ŋa loo hemɔ kome. Brahma ekpee Saraswati, nilee nyɔŋmɔyoo lɛ. Vishnu ŋa ji Lakshmi, yɛ be mli ni Siva klɛŋklɛŋ ŋa ji Sati, ni gbe ehe lɛ. Lɛ ji klɛŋklɛŋ yoo ni bote afɔleshaa la mli, no hewɔ lɛ ebatsɔ klɛŋklɛŋ ŋa ni ashã lɛ afata ewu he. Yɛ eblema saji loo adesãi amli nɔkwɛmɔ nɔ nɛɛ hewɔ lɛ, Hindu yei okulafoi akpei abɔ kɛ amɛhe esha afɔle yɛ la ni akɛshaa amɛwumɛi ni egboi lɛ amli yɛ afii ohai abɔ lɛ amli, eyɛ mli akɛ mla eŋmɛɛɛ nifeemɔ nɛɛ gbɛ dɔŋŋ. Siva yɛ ŋa kroko hu ni ale lɛ kɛ gbɛi kɛ sabalai babaoo. Yɛ emlihilɛ su mli lɛ, ale lɛ akɛ Parvati kɛ Uma, kɛ Gauri, Mɔ ni Kpɛlɛɔ Tamɔ Shika. Shi ákɛ Durga loo Kali lɛ, eji nyɔŋmɔyoo ni he yɔɔ gbeyei.
29. Te Hindubii buɔ Brahma amɛhaa tɛŋŋ? (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 17:22-31 he.)
29 Eyɛ mli akɛ Brahma ji mɔ ni ale yɛ Hindu blema saji kɛ adesãi amli moŋ, shi ebɛ gbɛhe ko ni he hiaa yɛ Hindunyo folo lɛ jamɔ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ sɔlemɔtsui fioo ko pɛ ajɔɔ nɔ aha lɛ, eyɛ mli akɛ atsɛɔ lɛ Brahma, Bɔlɔ lɛ. Shi Hindu blema saji loo adesãi kɛ jeŋ muu fɛɛ ni anaa nɛɛ bɔɔ lɛ he nitsumɔ haa mɔ ko ni nɔ kwɔ fe fɛɛ, jɛɛhe loo mɔ titri lɛ—Brahman, loo Brahm, ni akɛ okadi krɔŋkrɔŋ OM loo AUM yɔseɔ lɛ lɛ. Abuɔ nakai mɛi etɛ ni efee ekome lɛ mlibii lɛ fɛɛ akɛ “Mɔ ni Yɔɔ” lɛ fa, ni abuɔ nyɔŋmɔi krokomɛi lɛ fɛɛ akɛ ehe kpojiemɔi sɔrɔtoi. No hewɔ lɛ abuɔ nyɔŋmɔ fɛɛ nyɔŋmɔ ni ajaa lɛ akɛ ofe lɛ akɛ eketeɔ nɔ fɛɛ nɔ nɔ. No hewɔ lɛ eyɛ mli akɛ Hindubii jaa nyɔŋmɔi akpekpei abɔ yɛ faŋŋ mli moŋ, shi amɛteŋ mɛi pii kpɛlɛɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ kome pɛ, ni baanyɛ atsake ehe yɛ sui sɔrɔtoi amli nɔ: nuu, yoo, aloo kooloo po. No hewɔ lɛ Hindu woloŋlelɔi kɛ oyaiyeli tsɔɔ akɛ Hindu jamɔ ji nyɔŋmɔ kome jamɔ diɛŋtsɛ, shi jeee nyɔŋmɔi pii ajamɔ. Shi sɛɛ mli Veda susumɔ lɛ shɛ ofe kome ni yɔɔ lɛ he jwɛŋmɔ lɛ efɔ, ni ekɛ ŋwɛi shishitoo mla loo nɔ ko ni yɔɔ ni jeee mɔ pɔtɛɛ ko to najiaŋ.
30. Mɛni ji Vishnu avatar lɛ ekomɛi?
30 Vishnu, hulu kɛ ŋwɛi nyɔŋmɔ ni mli hi lɛ, ji mɔ titri ni Vaishnava jamɔ sɛɛnyiɛlɔi lɛ jaa lɛ. Epueɔ yɛ avatar loo tsakemɔi nyɔŋma shishi, ni Rama, Krishna kɛ Buddha fata he.c Avatar kroko hu ji Vishnu Narayana, “ni afeɔ ehe mfoniri akɛ gbɔmɔ ni ewɔ yɛ onufu Shesha loo Ananta ni ekota ehe lɛ nɔ, ni ekɛ eŋa, nyɔŋmɔyoo Lakshmi ni ta enaneshi lɛ tɛo ŋwɛi nui ahiɛ kɛmiiho, yɛ be mli ni nyɔŋmɔ ni ji Brahma teɔ shi kɛjɛɔ fɔfɔi ko ni miikwɛ̃ kɛmiijɛ Vishnu laŋmɔ mli lɛ mli.”—The Encyclopedia of World Faiths.
31. Mɛɛ nyɔŋmɔ nɛkɛ Siva ji?
31 Siva, ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ hu akɛ Mahesha (Nuŋtsɔ ni Fe Fɛɛ) kɛ Mahadeva (Nyɔŋmɔ Kpeteŋkpele) lɛ ji Hindu jamɔ mli nyɔŋmɔ ni ji enyɔ ni da fe fɛɛ, ni atsɛɔ jamɔ ni akɛhaa lɛ lɛ akɛ Saiva jamɔ. Atsɔɔ bɔ ni eji lɛ mli akɛ “mɔ ni waa ehe yi babaoo, nuŋtsɔ yoganyo ni taa shi ni ekɛ ehe woɔ nɔjwɛŋmɔ mli vii yɛ he ni Himalaya gɔji lɛ ekpoo amɛnaa shi yɛ lɛ, ni akɛ lamlu ekpa egbɔmɔtso he fɛɛ ni alo eyitsɔi yɛ eyiteŋ.” Ale lɛ jogbaŋŋ hu “yɛ ebɔlɛnamɔ he suɔmɔ hewɔ, akɛ mɔ ni haa afɔɔ bii, kɛ nibɔɔ nuŋtsɔ ni fe fɛɛ, Mahadeva.” (The Encyclopedia of World Faiths) Atsɔɔ lingam, loo bɔlɛnamɔ he nibii ni ashɔ̃ anɔ akɛ jamɔ haa Siva.—Kwɛmɔ mfonirii lɛ, baafa 99.
32. (a) Mɛɛ sui amli nyɔŋmɔyoo Kali tsakeɔ ehe yɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ ana Ŋleshi wiemɔ ko kɛjɛ ejamɔ mli?
32 Taakɛ je lɛŋ jamɔi pii ji lɛ, Hindu jamɔ yɛ enyɔŋmɔyoo ni fe fɛɛ, ni he baanyɛ afee fɛo loo efee mɔ ni he yɔɔ gbeyei. Ale lɛ akɛ Parvati kɛ Uma yɛ esu ni hi mli. Ajieɔ esu ni yɔɔ gbeyei lɛ kpo akɛ Durga loo Kali, nyɔŋmɔyoo ni la he kumai yeɔ lɛ, ni nyaa la ni akɛshaa afɔlei ahe. Akɛ Nyɛ Nyɔŋmɔyoo, Kali Ma (Shikpɔŋ-Nyɛ Diŋ) lɛ, lɛ ji nyɔŋmɔ titri kɛha Shakti jamɔ kuu lɛ. Afeɔ ehe mfoniri ni ehe ka yayai kɛbashi ehɛ, ni ekɛ gbohii, onufui kɛ yitsoŋoŋoi ahe nibii ewula ehe. Yɛ blema lɛ, mɛi ni heɔ lɛ yeɔ ni ale amɛ akɛ thugi, ni ana Ŋleshi Blɔfo wiemɔ “thug” [awuiyelɔ] kɛjɛ mli lɛ kɛ gbɔmɛi ni amia amɛsɛ̃ akɛgbe amɛ shaa afɔle amɛhaa lɛ.
Hindu Jamɔ kɛ Ganges Faa Lɛ
33. Mɛni hewɔ Ganges lɛ yɔɔ krɔŋkrɔŋ kɛha Hindubii lɛ?
33 Wɔnyɛŋ wɔwie Hindu jamɔ mli nyɔŋmɔi babaoo lɛ ahe ni wɔtsiii efaa krɔŋkrɔŋ ni fe fɛɛ—Ganges, ta. Hindu adesãi loo blema saji lɛ babaoo kɔɔ Ganges faa lɛ, loo Ganga Ma (Awo Ganga), taakɛ Hindubii ni amɛtu amɛhe amɛha lɛ lɛ tsɛɔ lɛ lɛ he. (Kwɛmɔ shikpɔŋ he mfoniri lɛ, baafa 123.) Amɛtiɔ sɔlemɔ ko mli amɛkɛɔ, ni nɔ ni fata he ji gbɛi sɔrɔtoi 108 ni akɛtsɛɔ faa lɛ. Mɛni hewɔ Hindubii anɔkwafoi kɛ woo haa Ganges lɛ babaoo nakai lɛ? Ejaakɛ ekɔɔ amɛ daa gbi yiwalaheremɔ kɛ amɛ blema saji loo adesãi ahe babaoo. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ tsutsu lɛ ŋwɛi eyɔɔ akɛ Milky Way loo Ŋulamii Kushai. Belɛ te fee tɛŋŋ ni ebatsɔ faa hu?
34. Taakɛ Hindu blema saji loo adesãi tsɔɔ lɛ, mɛni ji sane mlitsɔɔmɔ kome ni kɔɔ bɔ ni fee ni Ganges faa lɛ ba shihilɛ mli lɛ he?
34 Hindubii pii baatsɔɔ mli yɛ gbɛi sɔrɔtoi komɛi anɔ nɛkɛ: Maharajah Sagara yɛ bihii 60,000, ni Kapila la, ni ji Vishnu he kpojiemɔ lɛ gbe amɛ. Abu amɛ susumai lɛ fɔ akɛ hɛl amɛbaaya, ja nyɔŋmɔyoo Ganga ejɛ ŋwɛi eba shikpɔŋ nɔ ni ebatsuu amɛhe ni ekpɔ̃ amɛ kɛjɛ loomɔ lɛ shishi. Bhagīratha, ni ji Sagara nanakansowa lɛ kpa Brahma fai koni eŋmɛ Ganga krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛ ni eba shikpɔŋ nɔ. Sane lɛ ekome tsaa nɔ akɛ: “Ganga ha hetoo. ‘Miji nu ni da ni hoɔ waa akɛ eeeha majwara shikpɔŋ lɛ shishitooi lɛ.’ No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni [Bhagīratha] ewa ehe yi afii akpe sɛɛ lɛ, etee nyɔŋmɔ Shiva, ni ji hekwalɔi lɛ ateŋ mɔ ni da fe fɛɛ lɛ ŋɔɔ, ni etsɔ eyiŋ koni eyadamɔ shikpɔŋ lɛ yiteŋ shɔŋŋ yɛ Himalaya gɔŋ lɛ nɔ tɛsaa lɛ kɛ nu ni etsɔ ais lɛ nɔ. Shiva yɛ yitsɔi ni alo ni jwere eyiteŋ, ni eŋmɛ Ganga gbɛ koni ekɛ nugbɔshimɔi anɛ nu kɛjɛ ŋwɛi kɛbabote eyiteŋ tsɔi lɛ amli blɛoo, ni eyitsɔi lɛ mii nui ni woɔ shikpɔŋ lɛ he gbeyei lɛ. Kɛkɛ ni Ganga tsere blɛoo eshwie shikpɔŋ nɔ, ni eho yɔɔ kɛjɛ gɔji lɛ anɔ kɛteke ŋa kplanaa lɛ, ni ekɛ nu ba, kɛ wala hu kɛha shikpɔŋ gbiŋ lɛ.”—From the Ocean to the Sky, ni Sir Edmund Hillary ŋma.
35. Te Vishnu sɛɛnyiɛlɔi lɛ tsɔɔ bɔ ni fee ni faa lɛ ba shihilɛ mli lɛ mli amɛhaa tɛŋŋ?
35 Vishnu sɛɛnyiɛlɔi lɛ yɛ sane kroko ni yɔɔ sɔrɔto yɛ bɔ ni fee ni Ganges je shishi lɛ he. Taakɛ blema niŋmaa ko, Vishnu Purana lɛ tsɔɔ lɛ, amɛ sane lɛ ji:
“Biɛ ji he ni [Vishnu shihilɛ he krɔŋkrɔŋ] Ganges faa lɛ, ni jieɔ eshai fɛɛ . . . lɛ hoɔ kɛjɛɔ. Ejɛɔ Vishnu nane abɛku gɔŋti sɛɛ lami lɛ mli.”
Aloo taakɛ Vishnu sɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛɔ yɛ Sanskrit mli lɛ: “Visnu-padabja-sambhuta,” ni eshishi ji “Afɔ lɛ kɛjɛ Vishnu nane ni tamɔ fɔfɔi ko lɛ mli.”
36. Mɛni Hindubii heɔ yeɔ yɛ hewalɛ ni Ganges faa lɛ mli nui lɛ yɔɔ lɛ he?
36 Hindubii heɔ yeɔ akɛ Ganges lɛ yɛ hewalɛ ni ekɛkpɔ̃ɔ mɛi, ekɛfeɔ amɛ krɔŋkrɔŋ, ekɛtsuɔ amɛhe, ni etsaa heyelilɔi. Vishnu Purana lɛ kɛɔ akɛ:
“Hetselɔi ni atsɔɔ hejuu yɛ nɛkɛ faa nɛɛ mli lɛ nɔ afeɔ amɛ krɔŋkrɔŋ, ni amɛtuu amɛjwɛŋmɔi amɛha Kesava [Vishnu] lɛ, nine shɛɔ naagbee heyeli nɔ. Kɛ anu faa krɔŋkrɔŋ lɛ he, ashwe akɛ aaana, ni ana, ni akɛ nine tsɔ mli, ni aju he yɛ mli, loo ala ehe lala daa gbi lɛ, etsuɔ gbɔmɛi fɛɛ he. Ni mɛi ni yɔɔ shɔŋŋ po . . . ni bolɔɔ akɛ ‘Ganga kɛ Ganga’ lɛ yeɔ amɛhe kɛjɛɔ eshai ni amɛfee yɛ amɛtsutsu shihilɛi etɛ lɛ amli lɛ he.”
The Brahmandapurana lɛ kɛɔ akɛ:
“Mɛi ni juɔ amɛhe shikome akɛ mɛi ni amɛtu amɛhe amɛha yɛ Ganga mli nui krɔŋŋ lɛ mli lɛ, E-buɔ amɛwekui ahe kɛjɛɔ osharai akpei ohai abɔ mli. Akpataa efɔŋ sɔrɔtoi ni amɛfee ni abua naa kɛtsɔ yinɔi lɛ amli lɛ hiɛ. Kɛ mɔ ko ju ehe yɛ Ganga lɛ mli lɛ, efeɔ krɔŋŋ amrɔ nɔŋŋ.”
37, 38. Mɛni hewɔ Hindubii akpekpei abɔ hoɔ kɛyaa Ganges lɛ he lɛ?
37 Indiabii hoɔ kɛyaa faa lɛ he ni amɛyafeɔ puja, loo jamɔ, kɛtsɔ fɔfɔii ni akɛhaa, sɔlemɔi akɛɛmɔ, kɛ nine ni shɛɔ tilak, ni ji nɔ ko tsuru loo wuɔfɔ ni osɔfo lɛ kɛkpaa amɛhiɛnaa nɔ lɛ nɔ. Kɛkɛ lɛ amɛbote nu lɛ mli amɛyaju amɛhe. Mɛi pii hu nuɔ nu lɛ eyɛ mli akɛ sɛbo, mui kɛ tsofai kɛ gbohii efite nu lɛ. Ni kɛlɛ, bɔ ni Ganges lɛ gbalaa mɛi yɛ mumɔŋ nɛ, aahu akɛ eji oti ni ma Indiabii akpekpei abɔ hiɛ akɛ kɛ hoo lɛ, amɛaaju amɛhe shikome yɛ amɛ ‘faa krɔŋkrɔŋ’ lɛ mli, kɛ emli ewo muji loo ewoko muji.
38 Mɛi krokomɛi kɛ amɛsuɔlɔi ni amɛgboi lɛ agbohii baa faa lɛ he ni amɛbashaa gbohii lɛ yɛ jɛmɛ kɛkɛ lɛ amɛkɛ amɛ lamlu lɛ eshwa faa lɛ hiɛ. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ enɛ kɛ naanɔ toiŋjɔlɛ haa susuma ni eshi amɛ lɛ. Mɛi ni bɛ shika ni amɛkɛaato gbonyo lɛ shaa he gbɛjianɔ nɛkɛ lɛ kɛ gbonyo ni aha he lɛ woɔ faa lɛ mli, ni loofɔji ni yeɔ looŋmɔŋ yeɔ gbonyo lɛ aloo ekpɔtɔɔ kɛkɛ yɛ mli. Enɛ kɛ wɔ baa sanebimɔ nɛɛ he akɛ, Kɛfata nɔ ni wɔsusu he momo lɛ he lɛ, mɛni ji nɔ ni Hindu jamɔ tsɔɔ yɛ gbele sɛɛ wala he?
Hindu Jamɔ kɛ Susuma Lɛ
39, 40. Mɛni Hindunyo saji ahe wielɔ ko kɛɛ yɛ susuma lɛ he?
39 Bhagavad Gita lɛ haa hetoo beni ekɛɔ akɛ:
“Yɛ be mli ni susuma ni yɔɔ gbɔmɔtso lɛ hoɔ be fɛɛ be, yɛ gbɔmɔtso nɛɛ mli, kɛjɛ gbekɛbiiashi kɛbaa obalaŋtaiaŋ, kɛ agbɛnɛ kɛyashi gbɔlɛ be mli lɛ, nakai nɔŋŋ susuma lɛ hu yaboteɔ gbɔmɔtso kroko mli yɛ gbele sɛɛ.”—Yitso 2, kuku 13.
40 Hindubii awiemɔ ko ni kɔɔ kuku nɛɛ he lɛ tsɔɔ akɛ: “Akɛni nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ wala mli ni hiɛ ehe lɛ ji susuma aŋkro hewɔ lɛ, eko fɛɛ eko miitsake egbɔmɔtso lɛ yɛ be fɛɛ mli, ejieɔ ehe kpo yɛ bei komɛi amli akɛ gbekɛ, yɛ bei komɛi amli hu akɛ obalaŋta, ni yɛ bei komɛi amli hu akɛ nuumo—eyɛ mli akɛ mumɔ susuma lɛ nɔŋŋ yɛ jɛmɛ, ni no lɛ etsakeee. Yɛ naagbee lɛ nɛkɛ susuma aŋkro nɛɛ tsakeɔ gbɔmɔtso lɛ diɛŋtsɛ, ni efaa kɛjɛɔ ekome mli kɛyaa ekroko mli, ni akɛni eyɛ nɔmimaa akɛ ebaana gbɔmɔtso kroko yɛ efɔmɔ kroko mli—akɛ heloo naa loo mumɔŋ nɔ hewɔ lɛ—ehe ehiaaa ni Arjuna afo yɛ gbele hewɔ.”
41. Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, mɛɛ sɔrɔto-feemɔ ni kɔɔ susuma lɛ he esa akɛ aha eje kpo?
41 Kadimɔ akɛ sane lɛ kɛɔ akɛ “nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ wala mli ni hiɛ ehe lɛ ji susuma aŋkro.” Agbɛnɛ nakai wiemɔ lɛ kɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ 1 Mose 2:7 lɛ kpaa gbee:
“Ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ shikpɔŋ su shɔ gbɔmɔ, ni emu wala mumɔ ewo egugɔ mli, ni gbɔmɔ tsɔ wala susuma.”
Shi esa akɛ akɛ sɔrɔto-feemɔ ni he hiaa lɛ aba: Ani abɔ gbɔmɔ akɛ wala susuma kɛ enifeemɔi kɛ nyɛmɔi fɛɛ, aloo eyɛ susuma ni esoro no yɛ egbɔmɔtso lɛ nifeemɔi ahe? Ani gbɔmɔ ji susuma, aloo eyɛ susuma? Saji ni atsɛ sɛɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ haa Hindu jwɛŋmɔ lɛ mli feɔ faŋŋ.
42. Hindu jamɔ kɛ Biblia lɛ kpaaa gbee yɛ shishinumɔ ni kɔɔ susuma lɛ he lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
42 Bhagavad Gita lɛ yitso 2 kuku 17 kɛɔ akɛ:
“Anyɛɛɛ akpata nɔ ni eyi gbɔmɔtso lɛ fɛɛ mli obɔ lɛ hiɛ. Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ akpata susuma ni gbooo lɛ hiɛ.”
Kɛkɛ ni atsɔɔ nɛkɛ kuku nɛɛ mli akɛ:
“Susuma aŋkro yɛ gbɔmɔtso fɛɛ gbɔmɔtso mli, ni anaa okadi ni tsɔɔ akɛ susuma lɛ yɛ lɛ akɛ mɔ aŋkro ni le nɔ ni yaa nɔ yɛ emli lɛ.”
No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni Biblia lɛ kɛɔ akɛ gbɔmɔ ji susuma lɛ, Hindu tsɔɔmɔ tsɔɔ akɛ eyɛ susuma. Ni sɔrɔto-feemɔ babaoo diɛŋtsɛ yɛ biɛ ni saa tsɔɔmɔi ni jɛɔ nɛkɛ susumɔi ni ahiɛ nɛɛ mli baa lɛ ahe.—3 Mose 24:17, 18.
43. (a) Susuma ni gbooo he tsɔɔmɔ lɛ shishijee jɛ nɛgbɛ? (b) Mɛni ejɛ mli eba?
43 Ana susuma ni gbooo he tsɔɔmɔ lɛ kɛjɛ blema Babilon jamɔ he nilee ni abua naa babaoo lɛ mli. No hewɔ lɛ ekɛ mɔ yaa nibii ni jɛɔ ‘gbele sɛɛ wala’ mli baa, ni jeɔ kpo yɛ jamɔi pii atsɔɔmɔi amli lɛ ahe—fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya shihilɛ kroko mli, ŋwɛi, hɛl, hetsuumɔ he, Limbo, kɛ ekrokomɛi. Kɛha Hindunyo lɛ, ŋwɛi kɛ hɛl ji teŋgbɛ he ko ni amɛɔ yɛ dani susuma lɛ tsakeɔ kɛyaboteɔ gbɔmɔtso kroko mli. Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ krɛdɛɛ ji Hindu jwɛŋmɔ ni kɔɔ hɛl he lɛ.
Hindu Tsɔɔmɔ ni kɔɔ Hɛl He
44. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Hindu jamɔ tsɔɔ akɛ apiiɔ mɛi akɛ hiɛkalɔi yɛ hɛl?
44 Ŋmalɛ ko ni jɛ Bhagavad Gita lɛ mli lɛ kɛɔ akɛ:
“Kɛji akpata weku lɛ mlai ahiɛ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ ekɛ Janārdana baa mɛi ni yɔɔ hɛl lɛ anɔ amrɔ nɔŋŋ.”—I.44, Harvard Oriental Series, Vol. 38, 1952.
Sane ko ni aŋma yɛ enɛ he tsɔɔ akɛ: “Esa akɛ mɛi ni fee esha waa yɛ amɛ shikpɔŋ nɔ shihilɛ mli lɛ atsɔ toigbalamɔi sɔrɔtoi amli yɛ hɛl shibɔlemɔ ŋulamii anɔ.” Shi sɔrɔto-feemɔ kome ko yɛ enɛ kɛ Kristendom naanɔ hɛl-la piŋmɔi lɛ mli: “Nɛkɛ toigbalamɔ nɛɛ . . . jeee naanɔ nɔ.” Belɛ mɛni diɛŋtsɛ ji Hindu hɛl lɛ mɔ?
45. Te atsɔɔ Hindu hɛl lɛ mli piŋmɔi lɛ amli aha tɛŋŋ?
45 Nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ji bɔ ni atsɔɔ nɔ ni baaba eshafeelɔ nɔ lɛ mli aha, ni ajie enɛ kɛjɛ Markandeya Purana lɛ mli:
“Kɛkɛ lɛ Yama [gbohii anyɔŋmɔ lɛ] bɔfoi lɛ kɛ kpaai ni afee aflã ni yɔɔ gbeyei yɛ naa efimɔ lɛ oyayaayai, kɛkɛ lɛ amɛgbala lɛ kɛtee wuoyigbɛ, ni tso ni akɛyiɔ lɛ lɛ eha ehe miikpokpo. Kɛkɛ lɛ Yama bɔfoi lɛ egbala lɛ, beni amɛbolɔɔ kɛ bolɔmɔi ni yɔɔ gbeyei ni hiɛnɔkamɔ bɛ mli kɛtsɔɔ shikpɔŋ ni Kusa [tsei] egbɛ eshwa nɔ, kɛ ŋmei, gbɔtsuii, akontiai kɛ tɛi, ni miitso kɛ la haai yɛ hei komɛi, ni bui eyi nɔ obɔ, ni hulu dɔlɛ eha edɔ klakla ni ekpɛmɔ eha eetso lɛ nɔ. Bɔfoi ni he yɔɔ gbeyei lɛ gbalaa lɛ ni ŋaŋgbeei ohai abɔ yeɔ eheloo, ni eshafeelɔ lɛ yaa Yama shia lɛ kɛtsɔɔ gbɛ ni nɔ yɔɔ gbeyei nɔ. . . .
“Kɛ ashã egbɔmɔtso lɛ, enuɔ eshãa lɛ he waa; ni kɛ ayi egbɔmɔtso lɛ loo afo lɛ lɛ enuɔ piŋmɔ ni naa wa waa he.
“Kɛ akpata egbɔmɔtso lɛ hiɛ nɛkɛ lɛ, eyɛ mli akɛ bɔɔ nɔ lɛ nyiɛɔ kɛyaa gbɔmɔtso kroko mli moŋ, shi enuɔ naanɔ piŋmɔ he yɛ lɛ diɛŋtsɛ etsutsu nifeemɔi ni ehiii lɛ ahewɔ. . . .
“Kɛkɛ lɛ bɔni afee ni afɔ ehe eshai lɛ ashwie lɛ, akɛ lɛ yaa hɛl kroko ni tamɔ nɛkɛ mli. Yɛ be mli ni etsɔ hɛl sɔrɔtoi lɛ fɛɛ mli lɛ, eshafeelɔ lɛ kɔɔ kooloi ashihilɛ. Kɛkɛ lɛ yɛ be mli ni etsɔ gɔgɔmii, kooloi filikilɔi, kɛ adɔdɔji, kooloi ni yeɔ loo ŋmɔŋ, ofɔii, shwuɔi, tsei, okpɔŋɔi, kɛ tsinai ashihilɛ, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ eshafeemɔ kɛ shihilɛi sɔrɔtoi ni yɔɔ mɔbɔ lɛ amli sɛɛ lɛ, kɛ eba gbɔmɛi ateŋ lɛ, afɔɔ lɛ akɛ afutsɛ, aloo gbɔmɔ ni he yɔɔ taŋ loo adopɛ loo gbɔmɔ kpitioo, aloo akɛ Chandala Pukkasa.”
46, 47. Mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ he, ni te wɔbaamu saji anaa wɔha tɛŋŋ?
46 Okɛ enɛ ato nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ gbohii ahe nɛɛ he okwɛ:
“Shi hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko, ni amɛbɛ nyɔmɔwoo ko dɔŋŋ; ejaakɛ hiɛ eje amɛkaimɔ nɔ. Amɛsuɔmɔ jio, amɛnyɛɛ jio, amɛwuŋayeli jio, fɛɛ eho etee jeeŋmɔ beebe, ni amɛbɛ gbɛfaŋnɔ ko dɔŋŋ kɛmiiya naanɔ yɛ nii ni afeɔ yɛ hulu shishi nɛɛ mli. Nɔ fɛɛ nɔ tsumɔ ni onine aaashɛ nɔ lɛ, okɛ ohewalɛ atsu; ejaakɛ nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ gbohiiaje [Sheol], he ni oyaa lɛ.”—Jajelɔ 9:5, 6, 10.
47 Shi, kɛji akɛ taakɛ Biblia lɛ kɛɔ lɛ, gbɔmɔ bɛ susuma, shi eji susuma lɛ, belɛ mɔ ko hiɛ kaaa yɛ gbele sɛɛ. Hejɔlɛ bɛ jɛmɛ, ni piŋmɔ hu bɛ jɛmɛ. “Gbele sɛɛ” nibii ni jwɛŋmɔ bɛ mli ni yɔɔ hwanyaŋŋ lɛ fɛɛ laajeɔ.d
Hindu Jamɔ Bienyɛ Lɛ
48, 49. (a) Yɛ emlitii mli lɛ, mɛni ji Hindu tsɔɔmɔi komɛi? (b) Mɛni hewɔ mɛi komɛi ebi sane yɛ ja ni Hindu jamɔ ja lɛ he lɛ? (d) Namɔ te shi ni ewie eshi Hindu susumɔ nɛɛ?
48 Nɛkɛ Hindu jamɔ mlitii fioo ni he hiaa nɛɛ etsɔɔ akɛ eji nyɔŋmɔi pii ajamɔ ni damɔ nyɔŋmɔ kome jamɔ nɔ—hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ Brahman, Ofe ni Yɔɔ, jɛɛhe, loo mɔ pɔtɛɛ ni okadi OM loo AUM damɔ shi kɛha lɛ, ni jieɔ ehe kpo yɛ sui sɔrɔtoi amli lɛ. Eji jamɔ hu ni tsɔɔ tsuishitoo ni ewoɔ mlihilɛ ni aaajie lɛ kpo atsɔɔ kooloi lɛ ahe hewalɛ.
49 Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Hindu tsɔɔmɔ mli nibii komɛi, tamɔ Karma kɛ bɔ ni gbɔmɛi amligbalamɔ yɛ kui amli etsɔɔɔ jalɛsaneyeli ha lɛ, kɛ wɔŋ jamɔ kɛ bɔ ni blema saji lɛ kɛ amɛhe kpaaa gbee ha lɛ fɛɛ eha gbɔmɛi komɛi ni jwɛŋɔ waa lɛ miibi sane yɛ bɔ ni nakai hemɔkɛyeli lɛ ja ha lɛ he. Mɛi ni yiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi nɛɛ ateŋ mɔ kome te shi yɛ India kooyi-bokagbɛ aaafee afi 560 D.Ŋ.B. Lɛ ji Siddhārtha Gautama. Eto hemɔkɛyeli hee ko ni nyɛɛɛ ashwere yɛ India shi eshwere yɛ hei krokomɛi lɛ shishi, taakɛ wɔ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ baatsɔɔ mli lɛ. Nakai hemɔkɛyeli hee lɛ ji Buddha jamɔ lɛ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Europabii kɛ gbɛi Hinduism ni ji wiemɔ Hindu jamɔ lɛ ba.
b Yɛ Sanskrit mli lɛ, be babaoo lɛ atsɔɔ “susuma” shishi kɛjɛɔ ātma, loo ātman mli, shi “mumɔ” ji shishitsɔɔmɔ moŋ ni ja.—Kwɛmɔ A Dictionary of Hinduism—Its Mythology, Folklore and Development 1500 B.C.-A.D. 1500, baafa 31, kɛ wolo bibioo Victory Over Death—Is It Possible for You? ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc., fee yɛ 1986 lɛ mli.
c Avatar ni ji nyɔŋma kɛ wɔsɛɛ be mli nɔ ji Kalki Avatara, “ni afee ehe mfoniri akɛ obalanyo ko ni he yɔɔ fɛo ni ta okpɔŋɔ yɛŋ agbo ko nɔ ni ehiɛ klante ko ni tamɔ ŋulami ni tsɛ̃ɔ ni miinɛ gbele kɛ hiɛkpatamɔ kɛmiishwie afai fɛɛ lɛ.” “Ebaa lɛ baaha aku sɛɛ ato jalɛ nifeemɔ ama shi yɛ shikpɔŋ nɔ, ni ekɛ krɔŋŋ-feemɔ kɛ esha ni aleee yinɔ baaku sɛɛ aba.”—Religions of India; A Dictionary of Hinduism.—Okɛto Kpojiemɔ 19:11-16 he.
d Gbohii lɛ ashitee ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ kɛ susuma ni gbooo he tsɔɔmɔ lɛ bɛ tsakpaa ko kwraa. Kwɛmɔ Yitso 10.
[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 100, 101]
Sikh Jamɔ—Jamɔ ni Atsake Lɛ
Sikh jamɔ, ni klantei etɛ kɛ kutruku damɔ shi kɛha lɛ lɛ ji gbɔmɛi fe akpekpei 17 jamɔ. Amɛteŋ mɛi ni fa hiɔ Punjab. Sikh Shika-Tsuru Sɔlemɔtsu, ni ama yɛ kpaakpo ko ni aje gbɛ afee lɛ teŋ lɛ, yɛ Amritsar, yɛ Sikh maŋtiase krɔŋkrɔŋ lɛ mli. Sikh hii ayoomɔ waaa yɛ amɛ yifiinii bluu, eyɛŋ kɛ ediŋ, ni efii ji amɛjamɔ nifeemɔ lɛ fa ni he hiaa lɛ hewɔ, ni nakai eji yɛ amɛyitsɔi ni amɛhaa etsaa kakadaji lɛ hu hewɔ.
Hindi wiemɔ sikh lɛ shishi ji “kaselɔ.” Sikhbii ji amɛjamɔ lɛ shishitolɔ, Guru Nānak kaselɔi, kɛ gurui nyɔŋma (Nānak kɛ esɛɛyelɔi nɛɛhu) ni amɛniŋmaai yɔɔ Sikh wolo krɔŋkrɔŋ, Guru Granth Sahib lɛ mli lɛ sɛɛnyiɛlɔi. Jamɔ lɛ je shishi kɛjɛ afii ohai 16 lɛ mra mli, beni Guru Nānak yasumɔ ni eŋɔ nɔ ni hi fe fɛɛ yɛ Hindu jamɔ kɛ Islām jamɔ mli ni ekɛto jamɔ ni efee ekome shishi lɛ.
Abaanyɛ atsɔɔ Nānak nitsumɔ lɛ mli yɛ wiemɔ muu kome mli: “Akɛni Nyɔŋmɔ kome pɛ yɔɔ hewɔ lɛ, Lɛ ji wɔ-Tsɛ; no hewɔ lɛ esa akɛ wɔ fɛɛ wɔfee nyɛmimɛi.” Taakɛ Muslimbii ji lɛ, Sikhbii heɔ Nyɔŋmɔ kome amɛyeɔ ni amɛguɔ amagai kɛ nitsumɔ. (Lala 115:4-9; Mateo 23:8, 9) Amɛnyiɛɔ Hindu blema sane ni ji susuma ni gbooo, fɔmɔ ekoŋŋ loo tsakemɔ, kɛ Karma ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ sɛɛ. Atsɛɔ Sikh jamɔ hé lɛ akɛ gurdwara.—Okɛto Lala 103:12, 13; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15 he.
Guru Nānak kitai wuji lɛ ateŋ ekome ji: “Kaimɔ Nyɔŋmɔ yɛ bei fɛɛ mli, tii E-gbɛi lɛ mli.” Awieɔ Nyɔŋmɔ he akɛ “Anɔkwafo Lɛ,” shi ahaaa lɛ gbɛi ko. (Lala 83:17-19) Kita kroko hu ji “Okɛ mɛi ni naaa nɔ ko lɛ aja nɔ ni onaa lɛ.” Yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, ayɛ langar, loo kpatashi ni ayeɔ nii yaka yɛ jɛmɛ yɛ Sikh sɔlemɔtsu fɛɛ sɔlemɔtsu mli, he ni gbɔmɛi sɔrɔtoi fɛɛ baanyɛ aba ni amɛbaye nii yaka. Tsui po yɛ ni gbɔi baanyɛ awɔ mli gbɛkɛ.—Yakobo 2:14-17.
Naagbee Guru, Gobind Singh (1666-1708), to Sikhbii anyɛmi-feemɔ kuu ni atsɛɔ lɛ Khalsa lɛ shishi, ni amɛdiɔ nɔ ni ale akɛ ‘K’ sɔrɔtoi enumɔ lɛ asɛɛ, ni nomɛi ji: kesh, yitsɔi ni akuuu, ni damɔ shi kɛha mumɔŋ shihilɛ; kangha, osɛrɛ ni yɔɔ yitsɔi lɛ mli, ni damɔ shi kɛha gbɛjianɔtoo kɛ tsɔsemɔ; kirpan, klante, ni damɔ shi kɛha agbojee, ekãa, kɛ he-kɛ-afɔleshaa; kara, dade nineshi ga, ni damɔ shi kɛha Nyɔŋmɔ ni akɛ lɛ efee ekome; kachh, shishigbɛ atadei kukuji, ni tsɔɔ hiɛshikamɔ, ni awoɔ akɛfeɔ he naatsii yɛ jeŋba mli he okadi.—Kwɛmɔ The Encyclopedia of World Faiths, baafa 269.
[PMfoniri]
Sikhbii a-Shika-Tsuru Sɔlemɔtsu, Amritsar, Punjab, India
[Mfonirii]
Yifiinii bluu lɛ damɔ shi kɛha jwɛŋmɔ ni lɛɛ tamɔ atatuiaŋ, ni he ko bɛ kɛha mɔ he jwɛŋmɔ fɔŋ namɔ
Yifiinii yɛŋ lɛ tsɔɔ gbɔmɔ ni he tse ni feɔ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa yɛ shihilɛ mli
Yifiinii diŋ lɛ ji bɔ ni Ŋleshibii wa Sikhbii ayi yɛ 1919 lɛ kaimɔ
Sui krokomɛi lɛ damɔ nɔ ni mɔ lɛ sumɔɔ nɔ
[Mfoniri]
Yɛ kusum nifeemɔi amli lɛ Sikh osɔfo lɛ gbaa tawuu nii krɔŋkrɔŋi lɛ ahe yinɔsane
[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 104]
Jain Jamɔ—He-Kwamɔ kɛ Basabasa ni Afeee
India lumɔ Nataputta Vardhamāna niiatsɛ lɛ, ni ale lɛ jogbaŋŋ akɛ Vardhamana Mahāvīra (sabala ni eshishi ji “Gbɔmɔ Wulu” loo “Gbɛihelɔ Wulu”) lɛ to nɛkɛ jamɔ nɛɛ, kɛ eblema India swastika he okadi lɛ shishi yɛ afii ohai ekpaa D.Ŋ.B. lɛ mli. Ekɛ ehe wo hekwamɔ kɛ he yi ni awaa shihilɛ mli. Eje shishi akɛ mɔ ni nyiɛ yayai ni eetao nilee “kɛtsɔ India teŋgbɛ akrowai kɛ ŋai anɔ ni eebi ni ajie lɛ kɛjɛ fɔmɔ, gbele kɛ fɔmɔ ehee shibɔlemɔ lɛ mli.” (Man’s Religions, ni John B. Noss ŋma) Ehe eye akɛ nine baanyɛ ashɛ susuma lɛ yiwalaheremɔ nɔ kɛtsɔ hekwamɔ kɛ hetsɔsemɔ ni yɔɔ shɛii kɛ ahimsa kɛ basabasa ni afeee loo awui ni ayeee bɔɔ nii fɛɛ ni aaahiɛ mli keketee lɛ nɔ. Etsu ahimsa he nii kɛtee shɔŋŋ aahu akɛ ehiɛɔ blɔ ni naa yɔɔ bɔdɔɔ yɛ edɛ koni ekɛbɛɛ kooloi filikilɔi loo kooloi bibii ni baahi egbɛ nɔ lɛ. Bulɛ ni eyɔɔ kɛha wala lɛ hu ji ni ekɛbaa krɔŋŋ-feemɔ kɛ emuu ni lɛ diɛŋtsɛ esusuma yeɔ lɛ yi.
Bɔni afee ni esɛɛnyiɛlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ aha amɛ Karma aya hiɛ lɛ, amɛ hu amɛdiɔ he-kwamɔ shihilɛ ni tamɔ nakai sɛɛ kɛ bulɛ kɛha bɔɔ nii krokomɛi fɛɛ. Wɔnaa bɔ ni hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ susuma ni gbooo lɛ mli lɛ naa gbɔmɛi ashihilɛ nɔ hewalɛ waa lɛ ekoŋŋ.
Ŋmɛnɛ, heyelilɔi ni shɛɛɛ akpekpei ejwɛ yɔɔ nɛkɛ jamɔ nɛɛ mli, ni amɛteŋ mɛi ni fa yɛ Bombay kɛ Gujarat niiaŋ yɛ India.
[Mfoniri]
Jainnyo ni miija yɛ hetselɔ Gomateswara amaga ni ekɛlɛ shɛɔ ninetalɔi 57 lɛ naji anaa yɛ Karnataka, yɛ India
[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 106, 107]
Mlitsɔɔmɔ Kuku kɛha Hindu Wiemɔi
ahimsa (Sanskrit, ahinsa)—ayeee awui; apilaaa loo agbeee nɔ ko. Nɔ ni Hindu baibai ayeli kɛ bulɛ ni amɛyɔɔ kɛha kooloi lɛ damɔ nɔ
ashram—gbatsu loo he ni guru (mumɔŋ gbɛtsɔɔlɔ) tsɔɔ nii yɛ
ātman—mumɔ; ni akɛtoɔ nɔ ni gbooo he. Be babaoo lɛ atsɔɔ shishi yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ susuma. Kwɛmɔ jīva
avatar—Hindu nyɔŋmɔ ko kpojiemɔ loo etsakemɔ kɛmiiya su kroko mli
bhakti—he ni atuɔ ahaa nyɔŋmɔ ko ni kɛ mɔ yaa yiwalaheremɔ mli
bindi—nɔ ko tsuru ko ni akɛtaraa yei ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ ahiɛnaa
Brahman—osɔfoi kɛ kui amligbalamɔ lɛ mli nɔ ni kwɔ fe fɛɛ; kɛ agbɛnɛ Naagbee Pɔtɛɛ lɛ. Kwɛmɔ baafa 116
dharma—nibii fɛɛ anaagbee mla; nɔ ni tsɔɔ bɔ ni nifeemɔi ko ja loo ejaaa ha
ghat—atrakwei loo kpoku ni yɔɔ faa toi
guru—tsɔɔlɔ loo mumɔŋ gbɛtsɔɔlɔ
Harijan—kui amligbalamɔ ni Ataaa Amɛhe lɛ mlinyo; eshishi ji “Nyɔŋmɔ webii,” musuŋtsɔlɛ gbɛi ni Mahatma Gandhi kɛha amɛ
japa—Nyɔŋmɔ jamɔ kɛtsɔ egbɛi lɛ ekome mlitii nɔ; akɛ mala, loo sɔlemɔ ashinao 108 ni akaneɔ tsuɔ nii
jīva (loo prān, prāni)—susuma ni ji gbɔmɔ loo mɔ ni yɔɔ wala mli lɛ
Karma—shishitoo mla ni tsɔɔ akɛ nifeemɔ fɛɛ nifeemɔ yɛ nibii ni hi loo nibii ni ehiii ni jɛɔ mli baa kɛhaa susuma lɛ tsakemɔ kɛmiiya wala kroko ni baanyiɛ sɛɛ aba lɛ mli
Kshatriya—nilelɔi, nɔyelɔi kɛ tabilɔi akuu kɛ kuu ni ji enyɔ yɛ gbɔmɛi amligbalamɔi lɛ mli
mahant—gbɔmɔ krɔŋkrɔŋ loo tsɔɔlɔ
mahatma—Hindu hetselɔ, ejɛ wiemɔ maha, mɔ ni kwɔ loo mɔ kpeteŋkpele, kɛ ātman, ni ji mumɔ, mli
mantra—nifeemɔ krɔŋkrɔŋ ko, ni aheɔ ayeɔ akɛ eyɔɔ ŋkunyaayeli hewalɛ, akɛtsuɔ nii beni akɛ mɔ ko woɔ jamɔ kuu ko mli, ni atiɔ mli yɛ sɔlemɔi kɛ wiemɔi amli
maya—je lɛ akɛ nɔ ko ni lakaa mɔ
moksha, aloo mukti—heyeli kɛmiijɛ fɔmɔ shibɔlemɔ lɛ mli; susuma lɛ gbɛfaa lɛ naagbee. Ale enɛ hu akɛ Nirvana, mɔ aŋkro lɛ ni kɛ Ofe ni Yɔɔ, Brahman, feɔ ekome
OM, AUM—wiemɔ mli okadi ni damɔ shi kɛha Brahman ni akɛtsuɔ nii yɛ nɔjwɛŋmɔ mli; gbɛɛmɔ ko ni asusuɔ akɛ eji teemɔŋ gbɛɛmɔ; akɛtsuɔ nii akɛ mantra krɔŋkrɔŋ
paramatman—Jeŋ-Mumɔ, jeŋ muu fɛɛ ātman lɛ, loo Brahman
puja—jamɔ
sadhu—gbɔmɔ krɔŋkrɔŋ; hekwalɔ loo yogi
samsara—susuma ni hiɔ shi daa ni gbooo lɛ fãa kɛ etsakemɔ
Shakti—yoo hewalɛ loo nyɔŋmɔ ko ŋa, titri lɛ Siva hemɔ
sraddha—kusum nifeemɔ ko ni he hiaa ni afeɔ akɛwoɔ blematsɛmɛi ahiɛ nyam ni akɛyeɔ abuaa susumai ni eshi lɛ koni amɛnine ashɛ moksha nɔ
Sudra—apaafonyo, kui amligbalamɔi ejwɛ lɛ ateŋ nɔ ni baa shi fe fɛɛ
swami—tsɔɔlɔ loo mumɔŋ gbɛtsɔɔlɔ ni nɔ kwɔ
tilak—hiɛnaa kadimɔ ko ni feɔ Nuŋtsɔ lɛ kaimɔ yɛ enitsumɔi fɛɛ mli lɛ mlihiɛmɔ he okadi
Trimurti—Hindi nyɔŋmɔi etɛ ni efee ekome, Brahma, Vishnu, kɛ Siva
Upanishad—mra be mli Hindu jamɔ mli lalafoo niŋmaai. Ale enɛ hu akɛ Vedanta, Vedai lɛ anaagbee
Vaisya—jarayelɔi kɛ okwaafoi akuu; gbɔmɛi amligbalamɔi lɛ ateŋ nɔ ni ji etɛ
Vedai—Hindu jamɔ mli lalai krɔŋkrɔŋi ni aŋmala lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ kwraa
Yama—gbele nyɔŋmɔ lɛ; ekwɛɔ bɔ ni nɔ fɛɛ nɔ Karma yaa nɔ ehaa, koni ekɛkpɛ eyiŋ yɛ bɔ ni mɔ lɛ su baaji yɛ eshihilɛ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ he
Yoga—eshishifa jɛ yuj, ni eshishi ji atsa loo afee ekome mli; ekɔɔ mɔ aŋkro ni kɛ jeŋ muu fɛɛ nyɔŋmɔ lɛ feɔ ekome lɛ he. Ale enɛ jogbaŋŋ akɛ nɔ nɔjwɛŋmɔ he tsɔsemɔ ni kɔɔ shitamɔ kɛ kɔɔyɔɔ ni amuɔ lɛ kudɔmɔ he. Kɛ hoo lɛ Hindu jamɔ yɔseɔ Yogai, loo gbɛi titrii ejwɛ. Kwɛmɔ baafa 110
[Mfonirii]
Kɛjɛ abɛku, Hindu mahant; sadhu, ni damɔ shi ekɛ ehe ewo nɔ nɔjwɛŋmɔ mli; guru ni jɛ Nepal
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 110]
Gbɛi Ejwɛ ni Kɛ Mɔ Yaa Moksha
Kɛ hoo lɛ Hindu hemɔkɛyeli lɛ kɛ gbɛi ejwɛ ni atsɔɔ nɔ anaa moksha, aloo susuma lɛ heyeli haa. Ale enɛɛmɛi akɛ yogai loo margai, gbɛi ni yaa moksha.
1. Karma Yoga—“Nifeemɔ gbɛ, loo karma yoga, nifeemɔ tsɔsemɔ lɛ. Nɔ ni karma marga tsɔɔ titri ji mɔ ko dharma lɛ feemɔ taakɛ egbɛhe yɛ shihilɛ mli lɛ yɔɔ ha. Abiɔ nitsumɔi komɛi kɛjɛɔ mɛi fɛɛ adɛŋ, tamɔ ahimsa kɛ dãa ni wa ni anuuu kɛ kooloo loo ni ayeee, shi mɔ aŋkro lɛ dharma pɔtɛɛ lɛ damɔ nakai mɔ lɛ gbɛhe yɛ mligbalamɔ kui lɛ kɛ egbɛhe yɛ shihilɛ mli lɛ nɔ.”—Great Asian Religions.
Atsuɔ nɛkɛ Karma nɛɛ he nii yɛ gbɔmɛi amligbalamɔi lɛ pɛ mli. Ahiɛɔ mligbalamɔ kuu ni mɔ lɛ Karma to yɛ etsutsu shihilɛ mli dani afɔ lɛ lɛ krɔŋŋ-feemɔ lɛ mli kɛtsɔ mɔ ni bɛ ekuu lɛ mli ni ekɛ lɛ boteee gbalashihilɛ mli ni ekɛ lɛ yeee nii hu lɛ nɔ. No hewɔ lɛ abuuu mligbalamɔ kuu ni mɔ lɛ yɔɔ mli lɛ akɛ eji jalɛsane ni ayeee, shi moŋ akɛ gboshinii ni jɛ etsutsu shihilɛ dani afɔ lɛ lɛ mli. Yɛ Hindu jeŋ nilee mli lɛ, hii kɛ yei fɛɛ yeee egbɔ. Gbɔmɛi amligbalamɔ kɛ nuu loo yoo ni mɔ ko ji, kɛ agbɛnɛ, hewolo nɔ su gbalaa amɛmli. Yɛ bei babaoo mli lɛ mɛi ni yɛɔ fioo lɛ anɔ kwɔlɔ yɛ mligbalamɔ lɛ mli.
2. Jnana Yoga—“Nilee gbɛ, aloo jnana yoga, nilee tsɔsemɔ lɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nifeemɔ gbɛ, karma marga, kɛ enitsumɔi yɛ shihilɛ mli nibii fɛɛ ni atsɔɔ mli lɛ, jnana marga kɛ jeŋ nilee kɛ jwɛŋmɔ he nilee gbɛ ni atsɔɔ nɔ aleɔ he kɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ haa. Ni aji, shi jeee ni afee, ji nɔ ni kɛ mɔ yaa jnana marga mli. [Wɔ wɔtsɔmɔ nɔ ni atsɔmɔ lɛ.] Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, gbɛ nɛɛ haa moksha hiɔ yɛ shihilɛ nɛɛ mli kɛhaa mɛi ni diɔ sɛɛ lɛ.” (Great Asian Religions) Ekɔɔ yoga ni haa mɔ susuɔ ehe pɛ kɛ je lɛ ni agbalaa he kɛjɛɔ he kɛ shihilɛ ni mli wa ni ahiŋ mli lɛ he. Eji henɔyeli kɛ hekwamɔ kpojiemɔ.
3. Bhakti Yoga—“Nɔ ni ehe gbɛi fe fɛɛ yɛ Hindu jamɔ blema saji amli ŋmɛnɛ. Enɛ ji hetuu-kɛhamɔ gbɛ lɛ, bhakti marga. Nɔ ni tamɔɔɔ karma marga lɛ, . . . gbɛ nɛɛ yɛ mlɛo, ajɛɔ suɔmɔ mli afeɔ nii babaoo, ni gbɔmɛi ni jɛ mligbalamɔi kui sɔrɔtoi amli, hii loo yei loo mɛi ni amɛye afii sɔrɔtoi baanyɛ anyiɛ sɛɛ. . . . Eŋmɛɔ gbɛ ni akɛ adesai ahenumɔi kɛ akɔnɔi tsuɔ nii yɛ heyeli mli moŋ fe ni akɛ yoga he yi ni awaa aaaye nɔ . . . Nɔ ni yɔɔ mli pɛ ji he ni atuɔ ahaa krɔŋkrɔŋ bii.” Ni yɛ blema saji anaa lɛ akpekpei 330 yɛ ni esa akɛ aja amɛ. Yɛ nɛkɛ blema sane nɛɛ naa lɛ, ni aaale lɛ tsɔɔ ni aaasumɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, bhakti shishi ji “henumɔŋ ni ajɛɔ akɛ he kpɛtɛɔ nyɔŋmɔ ni mɔ lɛ ehala lɛ he.”—Great Asian Religions.
4. Raja Yoga—“Shitamɔ gbɛi sɔrɔtoi, kɔɔyɔ mumɔ gbɛi sɔrɔtoi, kɛ susumɔ gbɛi ni ato naa jogbaŋŋ lɛ mlitii yɛ gbɛjianɔtoo naa.” (Man’s Religions) Eyɛ gbɛi kpaanyɔ ni atsɔɔ nɔ.
[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 113]
Mahatma Gandhi kɛ Gbɔmɛi Amligbalamɔ Gbɛjianɔtoo Lɛ
“Basabasa ni afeee ji mihemɔkɛyeli lɛ klɛŋklɛŋ mla. Ni no nɔŋŋ ji mihemɔkɛyeli jajemɔ lɛ naagbee mla.”—Mahatma Gandhi, March 23, 1922.
Mahatma Gandhi, ni he gbɛi yɛ hiɛnyiɛmɔ mli akɛ mɔ ni efeee basabasa ni ye bua ni eha India na heyeli kɛjɛ Britania dɛŋ (yɛ 1947) lɛ hu fa ta koni enanemɛi Hindubii akpekpei abɔ lɛ ashihilɛ ahi. Taakɛ India Nilelɔ M. P. Rege tsɔɔ mli lɛ: “Ejaje ahimsa (basabasa ni afeee) loo awui ni ayeee akɛ shishitoo jeŋba he mla ni sɛɛnamɔ yɔɔ he, ni etsɔɔ enɛ shishi akɛ eji woo kɛ gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ hilɛ-kɛhamɔ he ni asusuɔ. Ekpoo hegbɛ ni Hindu ŋmalɛi lɛ yɔɔ yɛ be mli ni amɛtsɔɔmɔ lɛ teɔ shi ewoɔ ahimsa lɛ, ni ekɛ ekaa bɔ mɔdɛŋ koni ajie su ni ahiɛ akɛ ataaa mɛi komɛi ahe lɛ kɛ gbɔmɛi amligbalamɔ ni atsɔɔ nɔ akwɛɔ hiɛaŋ lɛ kɛya, ni efi egbɔ ni yei yeɔ yɛ shihilɛi fɛɛ mli lɛ sɛɛ.”
Mɛni ji jwɛŋmɔ ni Gandhi hiɛ yɛ shihilɛ mli ni mɛi ni ataaa amɛhe lɛ yɔɔ lɛ he? Ewie yɛ wolo ko ni eŋma eyaha Jawaharlal Nehru, yɛ May 2, 1933 lɛ mli akɛ: “Harijan kuu lɛ da tsɔ fe nɔ ni akɛ nilee kɛkɛ aaatsu he nii. Nɔ ko nɔ ko bɛ je lɛ mli ni ehiii tamɔ enɛ. Ni kɛlɛ minyɛŋ mashi jamɔ kɛ Hindu jamɔ hu. Mishihilɛ baatsɔ tamɔ jatsu ko aha mi kɛji Hindu jamɔ ha minine nyɛ shi. Misumɔɔ Kristojamɔ, Islam kɛ jamɔi sɔrɔtoi babaoo kɛtsɔ Hindu jamɔ nɔ. . . . Shi minyɛŋ makpɛlɛ no kɛ gbɔmɛi ahe ni ataaa lɛ nɔ.”—The Essential Gandhi.
[Mfonirii]
Mahatma Gandhi (1869-1948), Hindunyo hiɛnyiɛlɔ kɛ ahimsa tsɔɔlɔ ni akɛ woo haa lɛ
[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 116, 117]
Hindu Jamɔ—Nyɔŋmɔi kɛ Nyɔŋmɔyei Komɛi
Aditi—nyɔŋmɔi lɛ anyɛ; atatuiaŋ-nyɔŋmɔyoo; Mɔ ni Yɔɔ Daa
Agni—la haai nyɔŋmɔ
Brahma—Nyɔŋmɔ ni ji Bɔlɔ lɛ, nibɔɔ mli shishitoo mla ni yɔɔ jeŋ muu fɛɛ. Trimurti nyɔŋmɔi (etɛ) lɛ ateŋ mɔ kome
Brahman, loo Brahm—Ofe, mɔ ni anuɔ ehe yɛ jeŋ muu fɛɛ, ni OM loo AUM gbɛɛmɔ lɛ damɔ shi kɛha lɛ lɛ. (Kwɛmɔ okadi ni yɔɔ yiteŋgbɛ lɛ.) Awieɔ ehe hu akɛ Atman. Hindubii komɛi buɔ Brahman akɛ Ŋwɛi Shishitoo Mla loo Naagbee Mɔ ni Yɔɔ ni bɛ gbɔmɔtso
Buddha—Gautama, mɔ ni to Buddha jamɔ shishi; Hindubii susuɔ akɛ eji Vishnu (avatar) ni afɔ lɛ ekoŋŋ
Durga—Siva ŋa loo Shakti, ni ayoɔ lɛ hu akɛ Kali
Ganesa (Ganesha)—Siva binuu-nyɔŋmɔ ni hiɛ shwuɔ yitso lɛ, Gbɛtsii nii a-Nuŋtsɔ, shade kpakpa nyɔŋmɔ. Atsɛɔ lɛ Ganapati kɛ Gajanana hu
Ganga—nyɔŋmɔyoo, Siva ŋamɛi lɛ ateŋ mɔ kome kɛ Ganges faa lɛ ni ejie ehe kpo yɛ gbɔmɔtso mli
Hanuman—aduŋ-nyɔŋmɔ kɛ Rama sɛɛnyiɛlɔ ni etu ehe eha lɛ
Himalaya—snoo shihilɛ he, Parvati tsɛ
Kali—Siva hemɔ (Shakti) ni diɔ lɛ kɛ hiɛkpatamɔ nyɔŋmɔyoo ni la he kumai yeɔ lɛ lɛ. Afɔɔ ehe mfoniri-feemɔ akɛ eyɛ lilɛi tsuru agbo ko ni tsotsoro shi
Krishna—Vishnu fɔmɔ ni ji shii kpaanyɔ, ni esumɔɔ shwɛmɔ lɛ, kɛ Bhagavad Gita nyɔŋmɔ. Esuɔlɔi ji gopii, loo yei ni ŋaa tsina fufɔ lɛ
Lakshmi—hefɛo kɛ shade kpakpa nyɔŋmɔyoo; Vishnu hemɔ
Manasa—onufui anyɔŋmɔyoo
Manu—adesai aweku lɛ blematsɛ; ŋshɔŋ loo agbo ko here eyiwala kɛjɛ nu afua ni fite nii lɛ mli
Mitra—la nyɔŋmɔ. Romabii tsɛɔ lɛ Mithras
Nandi—tsina nuu, nɔ ni Siva taa nɔ kɛfaa gbɛ
Nataraja—Siva ni miijo ni la haai ebɔle ehe kɛkpe
Parvati loo Uma—Siva hemɔ ni ji nyɔŋmɔ yoo. Etsakeɔ ehe etsɔɔ nyɔŋmɔyoo Durga loo Kali
Prajapati—jeŋ muu fɛɛ Bɔlɔ, Bɔɔnii anɔ Nuŋtsɔ, nyɔŋmɔi, daimonioi, kɛ bɔɔnii krokomɛi fɛɛ atsɛ. Sɛɛ mli lɛ abale lɛ akɛ Brahma
Purusha—jeŋ muu fɛɛ gbɔmɔ. Ajɛ egbɔmɔtso mli afee gbɔmɛi amligbalamɔ kui ejwɛ lɛ
Radha—Krishna hemɔ
Rama, Ramachandra—nyɔŋmɔ Vishnu fɔmɔ ni ji kpawo nɔ. Blema kakalɔi ahe sane ni ji Ramayana lɛ gbaa Rama kɛ eŋa Sita he sane
Saraswati—nilee nyɔŋmɔyoo kɛ Brahma, Bɔlɔ lɛ hemɔ
Shashti—nyɔŋmɔyoo ni buɔ yei kɛ abifaobii ahe yɛ fɔmɔ be mli
Siva—fɔmɔ, gbele kɛ hiɛkpatamɔ nyɔŋmɔyoo; efata Trimurti lɛ he. Akɛ akplɔ kɛ enaa dadei etɛ kɛ nuu kɛ yoo fɔmɔ nii feɔ ehe mfoniri
Soma—eji nyɔŋmɔ kɛ tsofa fɛɛ; tsofa ni hereɔ mɔ yiwala
Vishnu—nyɔŋmɔ ni baa wala yi; Trimurti lɛ mli mɔ ni gbeɔ yi feɔ etɛ
[He ni Sane lɛ Jɛ]
(Edamɔ bɔ ni ato naa yɛ Mythology—An Illustrated Encyclopedia mli lɛ nɔ)
[Mfoniri]
Kɛjɛ ŋwɛi abɛkugbɛ, kɛyaa ninejurɔgbɛ, Nataraja (Siva ni miijo), Saraswati, Krishna, Durga (Kali)
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 120]
Hindu Nu Afua lɛ He Blema Saji
“Leebi lɛ, amɛkɛ nu baha Manu [adesai ablematsɛ kɛ klɛŋklɛŋ mlahalɔ lɛ] koni ekɛju ehe . . . Beni ejuɔ ehe lɛ, loo ko [Vishnu ni afɔlɛ ekoŋŋ akɛ Matsya] ba edɛŋ.
“Ekɛ lɛ wie wiemɔ nɛɛ, ‘Lɛɛ mi, mahere oyiwala!’ ‘Mɛni mli obaahere miyiwala kɛjɛ?’ ‘Nu afua ko baaloo bɔɔnii nɛɛ fɛɛ kɛya: ni mahere bo kɛjɛ no mli!’ ‘Te mafee tɛŋŋ malɛ bo lɛ?’”
Loo lɛ tsɔɔ Manu bɔ ni eeefee elɛ lɛ. “No hewɔ lɛ ekɛɛ, ‘Nu afua lɛ baaba yɛ nɛkɛ kɛ nɛkɛ afi mli. Koni obo mi toi (obo miŋaawoo toi) kɛtsɔ lɛlɛ ko ni ooosaa nɔ; ni kɛ nu afua lɛ ba lɛ botemɔ lɛlɛ lɛ mli, ni mahere oyiwala kɛjɛ mli.’”
Manu bo loo lɛ famɔi lɛ toi, ni beni nu afua lɛ ba lɛ, loo lɛ gbala lɛlɛ lɛ kɛtee “kooyigbɛ gɔŋ ko nɔ. Kɛkɛ ni ekɛɛ, ‘Mihere oyiwala. Okɛ lɛlɛ lɛ afi tso ko he; shi kaaha nu lɛ miigbala bo kɛmiiya, yɛ be mli ni oyɔɔ gɔŋ lɛ nɔ lɛ. Beni nu lɛ miɔ lɛ, kpelekemɔ shi fiofio!’”—Satapatha-Brahmana; okɛto 1 Mose 6:9–8:22 he.
[Shikpɔŋ he mfoniri/ Mfonirii ni yɔɔ baafa 123]
(For fully formatted text, see publication)
Ganges faa lɛ kɛlɛ fe shitooi 1,500 kɛjɛɔ Himalaya kɛbaa Culcutta kɛ eniji ni boteɔ ŋshɔŋ yɛ Bangladesh lɛ
INDIA
Calcutta
Ganges Faa
[Mfonirii]
Ganga Ma, yɛ Siva yiteŋ, ni ekpelekeɔ shi kɛtsɔɔ eyitsɔi mli
Hindubii ni ejɔɔ amɛhe nɔ yɛ ghat, amɛmiiju amɛhe yɛ Ganges mli yɛ Varanasi, loo Benares
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 96]
Ganesa, Hindu shade kpakpa nyɔŋmɔ ni hiɛ shwuɔ yitso
Siva kɛ Parvati binuu lɛ
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 99]
Lingam (fɔmɔ nii ahe okadii) ni Hindubii jaa amɛ. Siva (fɔmɔ nyɔŋmɔyoo lɛ) yɛ lingam kome mli ni eyɛ yitsei ejwɛ ni ebɔle ekroko he
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 108]
Jain osɔfo yei ni amɛfimɔ mukha-vastrika, loo naabu-fii nii, ni tsiɔ kooloi bibii agbɛ koni amɛkabote amɛdaaŋ ni amɛgboi lɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 115]
Onufu jamɔ, atsuɔ he nii titri yɛ Bengal. Manasa ji onufui a-nyɔŋmɔyoo
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 118]
Vishnu, kɛ eŋa Lakshmi, ni amɛta onufu Ananta ni ekota ehe lɛ nɔ kɛ Brahma kɛ eyitsei ejwɛ lɛ ni eta fɔfɔi ko ni miikwɛ̃ kɛmiijɛ Vishnu laŋmɔ mli lɛ nɔ