Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
◼ Ani Yehowa Odasefoi kpɛlɛɔ nɔ ni akɛ Ia mli hewalɛi komɛi tamɔ immune globulin aloo albumin agbu amɛ?
Mɛi komɛi kpɛlɛɔ nakai, ni amɛheɔ amɛyeɔ akɛ Ŋmalɛi Iɛ eteee shi eshiii Ia mli hewalɛ bibioo ko ni akɛaagbu mɔ ko lɛ kwraa.
Bɔlɔ lɛ kɛ gbɛnaa nii fɔ adesai fɛɛ anɔ klɛŋklɛŋ kwraa akɛ amɛtsi amɛhe kɛjɛ Ia he kwraa akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ni tsiɔ ehe ni hiɛ ka atsɔ nyɛ niyenii; . . . Shi loo kɛ ela—ni ji esusuma lɛ—nyɛkayea.” (1 Mose 9:3, 4) La yɛ krɔŋkrɔŋ ni no hewɔ lɛ abaanyɛ akɛtsu nii yɛ afɔleshaa mli pɛ. Kɛ akɛtsuuu nii yɛ nakai gbɛ nɔ lɛ, no Iɛ esa akɛ atsi ashwie shikpɔŋ.—3 Mose 17:13, 14; 5 Mose 12:15, 16.
Enɛ jeee naatsii ni ba yɛ be kukuoo ko mli kɛha Yudafoi lɛ. Asaa ati hiamɔ ni ehe hiaa akɛ aaatsi he kɛjɛ Ia he Iɛ mli ekoŋŋ aha Kristofoi. (Bɔfoi Iɛ Asaji 21:25) Akuɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ mli daa yɛ gbɔmɛi ni ebɔle amɛ yɛ Roma nɔyeli Iɛ mli ni yeɔ niyenii ni akɛ la fee hewalɛ ateŋ. Akuɔ emla lɛ mli yɛ “tsofafeemɔŋ” yiŋtoi hu ahewɔ; Tertullian bɔɔ amaniɛ akɛ mɛi komɛi heɔ la amɛwoɔ amɛmli ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ etsaa gbiigbli. ‘Amɛkɛ hiɛjoomɔŋ kumaiyeli nuɔ awuiyelɔi ni agbeɔ amɛ yɛ shwɛmɔ hei Iɛ ala.’ Ekɛfata he akɛ: “Nyɛhiɛ agboia yɛ Kristofoi ni kɛ kooloi po ala efeee niyenii amɛyeee lɛ ahiɛ, yɛ nyɛgbɛi fɔji Iɛ ahewɔ.” Yehowa Odasefoi etswa amɛfai shi nakai nɔŋŋ akɛ amɛkuŋ Nyɔŋmɔ mla Iɛ mli, ni bɔ ni mɛi krokomɛi ni yeɔ niyenii ni akɛ Ia efee Iɛ ji daa gbi nifeemɔ lɛ kɔɔɔ he eko. La ni akɛtsɔɔ faji amli akɛhaa mɔ Iɛ bafee nɔ ko ni akɛtsu nii waa yɛ 1940 afii lɛ amli, ni Odasefoi Iɛ na akɛ toiboo ni amɛaafee amɛha Nyɔŋmɔ Iɛ biɔ ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ Ia ni agbalaa awoɔ mɔ mli Iɛ he, kɛji datrɛfoi miiwo no feemɔ he ekaa po lɛ.
Kɛjɛ shishijee mli lɛ, Ia lɛ sɔŋŋ ŋmiiŋmi agbalaa awoɔ mɛi amli. Shi yɛ sɛɛ mli lɛ, niiaŋpɛilɔi bɔi la Iɛ mli jaramɔ koni ana emli hewalɛi sɔrɔtoi Iɛ, ejaakɛ datrɛfoi kpɛlɛɔ nɔ akɛ helatsɛmɛi komɛi yɛ ni la lɛ mli hewalɛi sɔrɔtoi Iɛ fɛɛ he ehiaaa amɛ. Kɛ amɛha Iɛ emli hewalɛi Iɛ ateŋ ekome pɛ lɛ, oshara ni aaanyɛ ajɛ mli aba Iɛ nɔ gbɔɔ kwraa, ni datrɛfoi lɛ baanyɛ amɛkɛ la ni amɛnine eshɛ nɔ lɛ atsu nitsumɔi babaoo.
Abaanyɛ ajara adesa Ia mli ni ana efa ni diɔ ni ji wala yibii lɛ kɛ afa kroko ni ji emli nu wuɔfɔ (plasma loo serum) lɛ. Nɔ ni feɔ wala yibii (ni ji la Iɛ mli oha mlijaa 45) lɛ ji nɔ ni afɔɔ amɛ tsɛmɔ akɛ wala yibii tsuji, wala yibii yɛji, kɛ wala yibii tɛtrɛbii ni haa la wɔɔ lɛ. Oha mlijaa 55 ni eshwɛ lɛ ji emli nu wuɔfɔ loo plasma lɛ. Enɛ hu mli oha mlijaa 90 ji nu diɛŋtsɛ, shi protein, hormone, ŋoo kɛ enzyme sɔrɔtoi babaoo yɛ mli. Ŋmɛnɛ, anyɛɔ ajaraa la ni ajieɔ ahaa Iɛ mli ni anaa emli hewalɛi sɔrɔtoi nɛɛ fɛɛ. Abaanyɛ agbala emli nu wuɔfɔ loo plasma, (ekolɛ FFP, fresh frozen plasma) Iɛ pɛ awo helatsɛ ko mli ni akɛtsa lɛ kɛ nɔ enyɔ enɔ. Shi abaanyɛ akɛ wala yibii tsuji ni abua naa ato ni ji wala yibii tsuji lɛ pɛ ni akɛtoɔ ni yɛ no sɛɛ lɛ akɛwoɔ nu mli ni agbalaa awoɔ mɔ mli Iɛ aha helatsɛ ko ni la eta. Akɛ wala yibii tɛtrɛbii ni haa la wɔɔ lɛ kɛ wala yibii yɛji lɛ hu haa, shi afɔɔɔ feemɔ.
Yɛ Biblia bei amli lɛ, no mli Iɛ adesai leko gbɛi ni atsɔɔ nɔ akɛ hewalɛi nɛɛ tsuɔ nii. Famɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha Iɛ kɛkɛ ji: ‘Nyɛtsia nyɛhe kɛjɛa la he.’ (Bɔfoi Iɛ Asaji 15: 28, 29) Shi mɛni hewɔ ni esa akɛ mɔ ko asusu akɛ sɔrɔtofeemɔ yɛ Ia ŋmiiŋmi kɛ nɔ ni ajara mli ni ana emli hewalɛi sɔrɔtoi nɛɛ mli Iɛ? Eyɛ mli akɛ adesai komɛi nu la moŋ, shi Kristofoi lɛ kpoo enɛ feemɔ kɛji eeeji gbele kɛha amɛ po lɛ. Ani osusuɔ akɛ amɛaafee nɔ ko sɔrɔto kɛji mɔ ko bua la naa, ni eŋmɛ gbɛ ni emli ajara, ni ekɛ emli nu wuɔfɔ loo plasma Iɛ loo efa ni wɔɔ lɛ baha amɛ, ekolɛ yɛ Ia boloŋ mli lɛ? Dabi kwraa! No hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi ekpɛlɛɛɛ la Iɛ ŋmiiŋmi loo emli hewalɛi sɔrɔtoi Iɛ (wala yibii tsuji, wala yibii yɛji, wala yibii tɛtrɛbii ni haa la wɔɔ, aloo emli nu wuɔfɔ ni ji plasma) ni agbalaa awoɔ mɔ mli ni akɛtsuɔ yiŋtoo ni tamɔ nakai nɔŋŋ he nii Iɛ nɔ.
Shi kɛlɛ, taakɛ sanebimɔ Iɛ taoɔ atsɔɔ lɛ, jeŋ nilelɔi ekase Ia lɛ mli hewalɛi pɔtɛɛ lɛ ahe nii kɛ bɔ ni akɛtsuɔ nii ahaa. Sane ko ni fɔɔ baa ji nɔ ni kɔɔ protein sɔrɔtoi ni yɔɔ plasma lɛ mli Iɛ ahe lɛ—globulin, albumin, kɛ fibrinogen. Ekolɛ, etamɔ nɔ ni gbɛ ni akɛtsuɔ nii yɛ nɔ yɛ helatsamɔ mli ji globulin ni tsiɔ helai anaa ni akɛgbuɔ mɔ Iɛ titri. Shi mɛni hewɔ afeɔ nakai?
Ogbɔmɔtso lɛ baanyɛ atee wala yibii komɛi ashi yɛ emli koni amɛwuu amɛshi helai komɛi, koni etsi helai nɛɛ anaa ni amɛkamɔ bo. Enɛ nɔ adamɔɔ ni akɛ tsofai gbuɔ mɔ kɛtsɔɔ hiɛ kwraa (toxiod) koni helai tamɔ kuumɔ aloo polio, kpoobo, rubella (osɛgɛi), shɔ̃ɔ hela aloo diphtheria-tetanuspertussis, kɛ asra atridii aloo typhoid fever akamɔ mɔ lɛ. Shi kɛlɛ, kɛji helai ni yeɔ mɔ waa ko emɔ mɔ ko nyɛsɛɛ nɛɛ, no lɛ datrɛfoi baajie yi akɛ esa akɛ akɛ la mli nu wuɔfɔ loo serum (antitoxin) agbu Iɛ koni egbɔmɔtso anyɛ awuu ashi muawai ni haa helai mɔɔ mɔ Iɛ yɛ be ko mli. Kɛbashi nyɛsɛɛ nɛɛ, kulɛ agbalaa immune globulin, ni wala yibii ni wuɔ shiɔ muawai nɛɛ yɔɔ mli lɛ eko kɛjɛɔ mɔ ko ni akɛ eko egbu Iɛ momo mli, ni afeɔ nɛkɛ tsofai ni akɛgbuɔ mɔ nɛɛ kɛjɛɔ mli. Nɛkɛ hebuu ni anaa kɛjɛɔ muawai ni haa helai mɔɔ mɔ nɛɛ ahe Iɛ ehiii shi be fɛɛ be, ejaakɛ tsofai ni tsiɔ amɛnaa nɛɛ hoɔ kɛjɛɔ gbɔmɔtso lɛ mli yɛ be ko sɛɛ.
Yɛ famɔ ni akɛha akɛ ‘atsi he kɛjɛ la he’ Iɛ hewɔ lɛ, Kristofoi komɛi esusu akɛ esaaa akɛ amɛkpɛlɛɔ ni akɛ immune globulin (protein) gbuɔ amɛ, eyɛ mli akɛ eji la Iɛ fa ko pɛ. Amɛshidaamɔ Iɛ yɛ faŋŋ ni anuɔ shishi hu—amɛheee la Iɛ mli hewalɛ ko falɛ amɛwooo amɛmli yɛ gbɛ ko nɔ.
Mɛi krokomɛi hu nuɔ he akɛ Ia Iɛ mli nu loo serum (antitoxin), tamɔ immune globulin, ni Ia-halɔ lɛ Ia mli nu ni ji plasma Iɛ fioo ko pɛ yɔɔ mli ni akɛtsuɔ nii koni aha amɛgbɔmɔtsei awuu ashi helai komɛi Iɛ tamɔɔɔ la lɛ diɛŋtsɛ ni ahaa mɔ ko ni akɛbaa ewala yi Iɛ. No hewɔ Iɛ amɛ henilee etsiŋ amɛnaa akɛ amɛkahe immune globulin loo Ia mli hewalɛi krokomɛi ni tamɔ nakai. Amɛbaamu sane naa akɛ kɛha amɛ lɛ nɔ ni he hiaa ni amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ he ji kɛji amɛmiisumɔ ni amɛkɛ amɛhe awo hewalɛnamɔ mli oshara ni aaajɛ mɔ kroko la ni akɛgbuɔ amɛ Iɛ mli baa lɛ mli.
Esa jogbaŋŋ akɛ aaakadi akɛ esoro Ia ni nyiɛ yoohɔlɔ ko faji amli lɛ yɛ la ni nyiɛ bi ni yɔɔ emusu mli Iɛ faji amli Iɛ he; yɛ bei babaoo mli Iɛ esoroɔ amɛla Iɛ. Nyɛ Iɛ Ia eyaaa abifao lɛ Ia mli. Nyɛ lɛ Ia mli hewalɛi (wala yibii) ni yɔɔ ela lɛ mli Iɛ tsɔɔɔ laŋmɔ lɛ mli kɛyaaa abifao lɛ Ia mli, ni nakai nɔŋŋ plasma lɛ hu ji. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛji pilamɔ ko ba ni eha abifao lɛ la yafutu nyɛ lɛ Ia lɛ, no lɛ hewalɛnamɔ mli naagbai baanyɛ aba yɛ sɛɛ mli akɛ (Rh loo ABO ni yeee egbɔ). Shi kɛlɛ, plasma Iɛ mli nibii komɛi hoɔ kɛyaa abifao lɛ la mli. Ni plasma lɛ mli protein tamɔ immune globulin kɛ albumin Iɛ hu? Hɛɛ, ekomɛi feɔ nakai.
Yoohɔlɔ yɛ Ia he gbɛjianɔtoo ko yɛ emli ni haa immune globulin Iɛ nyiɛɔ kɛjɛɔ nyɛ lɛ Ia mli kɛyaa abifao lɛ nɔ mli. Akɛni nɛkɛ wala yibii ni wuɔ shiɔ helai ni hoɔ kɛyaa abifao Iɛ la mli lɛ baa mli yɛ hɔŋɔɔ fɛɛ mli hewɔ lɛ, kɛ afɔ abifabii Iɛ amɛnaa wala yibii nɛɛ eko ni ebuɔ amɛhe kɛjɛɔ helai komɛi ni baanyɛ amɔmɔ amɛ Iɛ ahe.
Nakai ‘nɔŋŋ eji yɛ albumin, ni datrɛfoi baanyɛ amɛkɛtsu nii ni amɛkɛtsa mɔ ni nɔ enyɔ nɔ loo helai krokomɛi Iɛ hu gbɛfaŋ. Niiamlipɛilɔi ema nɔ mi akɛ albumin ni jɛ plasma Iɛ mli hu tsɔɔ laŋmɔ Iɛ mli kɛjɛɔ nyɛ Iɛ mli kɛyaa ebifao Iɛ mli, shi jeee kɛmɔ shi.
Akɛni protein lɛ fai komɛi ni jɛ plasma lɛ mli nyiɛɔ yɛ adebɔɔ naa kɛyaa mɔ kroko (abifao lɛ) la mli hewɔ lɛ, ebaanyɛ efee nɔ kroko ni abaanyɛ asusu he kɛ Kristofonyo ko miikpɛ eyiŋ akɛ ebaaha akɛ immune globulin, albumin, aloo plasma mli hewalɛi krokomɛi ni tamɔ nakai agbu Iɛ lɛ. Mɔ ko baanu he akɛ ebaanyɛ ekɛ henilee kpakpa akpɛlɛ nɔ; mɔ kroko hu baamu sane lɛ naa akɛ enyɛŋ ekpɛlɛ nɔ. Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ diɛŋtsɛ akpɛ eyiŋ yɛ sane lɛ he yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.
[Shishigbɛ niŋmai]
Akɛni atee hiɛ yɛ DNA ni asaa akɛtsaa ekoŋŋ, loo genetic engineering mli nilee mli hewɔ lɛ, jeŋ nilelɔi miifee nibii ni tamɔ nakai ni afeee kɛjɛɛɛ Ia mIi.
Nɔkwɛmɔ nɔ kome ji Rh immune globulin, ni datrɛfoi jieɔ yi akɛ ehi ni abaanyɛ akɛha kɛji ana akɛ yoohɔlɔ lɛ kɛ abifao lɛ Rh kpaaa gbee Iɛ. Ekroko hu ji Factor VIII, ni akɛhaa mɛi ni Ia nyɛɛɛ awɔ Iɛ.
Odaseyeli tsɔɔ akɛ abaanyɛ akɛ nui ni Ia bɛ mli ni akɛhaa mɛi ni Ia eta (tamɔ hetastarch [HES]) lɛ atsu nii jogbaŋŋ ni akɛtsa mɛi ni nɔ enyɔ amɛnɔ loo helai krokomɛi miiye amɛ ni tsutsu ko Iɛ kulɛ akɛ albumin ni akɛfutu nu mli baaha amɛ lɛ.
[Baafa 16]June Daa Gbi Ŋmalɛ
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)