Wɔshikpɔŋkukuji lɛ ní Wɔɔto He Gbɛjianɔ ní Wɔtsu Mli Nii Jogbaŋŋ
1. Mɛɛ nitsumɔ ni he hiaa Yehowa kɛha E-webii lɛ yɛ naagbee gbii lɛ amli, ni te atsu he nii aha tɛŋŋ kɛbashi amrɔ nɛɛ?
1 Beni Yesu kɛɛ akɛ “abɔɔ lɛ ji je nɛŋ” lɛ, no mli lɛ shikpɔŋkuku kpele ni abaashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ mli lɛ he ji nɔ ni ewieɔ lɛ. (Mat. 13:38) Anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ shwɛɛnii lɛ je emli nitsumɔ shishi fiofio yɛ afi 1919, ni amɛkɛ ekãa babaoo miitsu nii yɛ nikpamɔ be nɛɛ mli, ni amɛkɛ hegbɛi fɛɛ ni baaha amɛshiɛ kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbee he lɛ miitsu nii. Amrɔ nɛɛ gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔji 235 anɔ lɛ anine shɛɔ sanekpakpa lɛ nɔ oya.
2. (a) Mɛɛ gbɛfaŋnɔ shiɛlɔ fɛɛ shiɛlɔ yɔɔ yɛ nitsumɔ nɛɛ tsumɔ mli? (b) Te esa akɛ wɔbu shikpɔŋkukuji ni akɛha wɔ akɛ wɔtsu mli nii lɛ wɔha tɛŋŋ?
2 Eyɛ mli akɛ ayɛ Nyɔŋmɔ webii akpekpei abɔ ni miitsu jeŋ fɛɛ shikpɔŋkuku ni da lɛ mli nii moŋ, shi Maŋtsɛyeli shiɛlɔ fɛɛ shiɛlɔ yɛ “abɔɔ” lɛ fã ko ni he hiaa ni akɛwo edɛŋ akɛ etsu mli nii. Enɛ ji wɔsafo lɛ shikpɔŋkuku bibioo ni wɔshiɛɔ yɛ mli daa nyɔŋ nɔ lɛ. Te wɔbuɔ enɛ wɔhaa tɛŋŋ? Ani esa akɛ abu enɛ akɛ “shikpɔŋkuku” ko ni yɔɔ shikpɔŋ he wolo ko nɔ ni esa akɛ atsu mli nii? Aloo wɔbuɔ enɛ akɛ eji adesai akuu ko, wala susumai ni ji aŋkroaŋkroi ni yɔɔ henumɔi, hiɛnɔkamɔi, nibii ni amɛshweɔ, naagbai kɛ hiamɔ nii, ni miisumɔ ní amɛhi wala mli shi jeee ní amɛgboi? Ani wɔbuɔ amɛ akɛ Nyɔŋmɔ adebɔɔ nii ni jɛ klɛŋklɛŋ mɔ ni Nyɔŋmɔ bɔ lɛ yɛ esu kɛ ehe nɔ lɛ mli, adebɔɔ nii ni Esumɔɔ jogbaŋŋ ní eeha amɛ hegbɛ lolo po ni baaha abáa amɛyi yɛ naagbee gbii nɛɛ amli? (Yoh. 3:16) Kɛ́ wɔyɛ henumɔ nɛɛ nɔŋŋ eko kɛha mɛi ni mumɔŋ yelikɛbuamɔ he miihia amɛ lɛ, no lɛ wɔbaatsu shikpɔŋkuku ni akɛha wɔ lɛ mli nii jogbaŋŋ.
3. (a) Mɛni hewɔ onukpai lɛ nuɔ he akɛ ehe miihia ni atsu asafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli nii jogbaŋŋ lɛ? (b) Mɛɛ sɔ̃ kã sɔɔmɔ nitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ nɔ yɛ asafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ he gbɛjianɔtoo mli?
3 Nyɛsafo lɛ Shikpɔŋkuku lɛ He Gbɛjianɔtoo: Nitsumɔhe nine lɛ haa asafo fɛɛ asafo shikpɔŋkuku ko ní etsu mli nii. Akɛni onukpai akuu lɛ yɛ suɔmɔ ni Yehowa kɛ e-Bi lɛ yɔɔ lɛ nɔŋŋ eko kɛha mɛi ni yɔɔ amɛkutso lɛ mli lɛ hewɔ lɛ, amɛnuɔ he waa akɛ ehe miihia ní atsu shikpɔŋkuku ni akɛha asafo lɛ mli nii jogbaŋŋ. Mɔ ni kwɛɔ shikpɔŋkukuji nɛɛ fɛɛ amli nitsumɔ nɔ ji sɔɔmɔ nitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ asafoŋ sɔɔlɔ ko ni ahala lɛ lɛ baanyɛ aha mɛi shikpɔŋkuku ni ekɛ ehe woji lɛ ato moŋ, shi sɔɔmɔ nitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ ji mɔ ni sɔ̃ kã enɔ akɛ ekwɛ ní ato Territory Assignment Record (S-13) kɛ Territory Map Card (S-12) lɛ anaa jogbaŋŋ, ní efee nɔ ni yɔɔ ebe naa, ní asafo lɛ baanyɛ amɛkɛtsu nii be fɛɛ be. Esa akɛ sɔɔmɔ nitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ Congregation Territory Assignment wolo, S-54 lɛ mli lɛ atsu nii jogbaŋŋ.
4. Mɛɛ sɔ̃ kã Asafo Woloŋ Nikasemɔ nɔkwɛlɔ lɛ nɔ yɛ kwɛ ni eeekwɛ koni atsu shikpɔŋkuku lɛ mli nii jogbaŋŋ lɛ mli, ni shii enyiɛ esa akɛ atsu shikpɔŋkuku lɛ mli nii? (b) Asafoi srɔtoi ni tsuɔ shikpɔŋkuku kome too mli nii lɛ baanyɛ afee ekome kɛtsu nii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni enɛ baaha akwa?
4 Esa akɛ sɔɔmɔ nitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ kɛ Asafo Woloŋ Nikasemɔ nɔkwɛlɔi lɛ afee ekome diɛŋtsɛ kɛtsu nii koni ekwɛ ní asafo lɛ ahi shikpɔŋkuku ni ebaatsu mli nii daa otsi. Ebaakwɛ ní atsu shikpɔŋkukuji lɛ amli nii jogbaŋŋ, ni kɛ́ aaahi lɛ atsu fɛɛ mli nii yɛ nyɔji ekpaa loo afi mli. Kɛ́ asafoi krokomɛi ashikpɔŋkuku kɛ esafo lɛ nɔ̃ jeɔ husu loo amɛkɛ asafoi krokomɛi tsuɔ shikpɔŋkuku kome too lɛ mli nii lɛ, no lɛ ehe miihia ni ekɛ asafoi nɛɛ amli sɔɔmɔ nitsumɔ nɔkwɛlɔi lɛ afee ekome kɛtsu nii. Enɛ haŋ asafoi enyɔ loo nɔ ni fa fe nakai atsu shikpɔŋkuku lɛ mli nii yɛ be kome too mli, ní no miiha mɛi ni ayaa amɛŋɔɔ lɛ ayiŋ miifutu amɛ loo amɛmli wo la. Ekomefeemɔ ni tamɔ nɛkɛ baatsɔɔ akɛ asusuɔ wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ ahe.—1 Kor. 9:22, 23.
5. (a) Mɛɛ gbɛjianɔi atoɔ koni eha efee mlɛo kɛha asafoŋ shiɛlɔi akɛ amɛaatsu shikpɔŋkuku lɛ mli nii? (b) Mɛɛ be mli abaanyɛ aha shiɛlɔ ko lɛ diɛŋtsɛ eshikpɔŋkuku?
5 Shikpɔŋkuku lɛ Mli Nii ni Aaatsu Kɛmɔ Shi: Yɛ hei ni shikpɔŋkuku lɛ edaaa lɛ, bei pii lɛ ahaa Asafo Woloŋ Nikasemɔ nɔkwɛlɔ lɛ shikpɔŋkukuji srɔtoi koni shiɛlɔi ni yɔɔ ekuu lɛ mli lɛ ashiɛ yɛ mli. Sɔ̃ kã enɔ akɛ ekwɛ ni atsu shikpɔŋkukuji nɛɛ amli nii gbɛnaa gbɛnaa, ní agbe emli nitsumɔ naa yɛ be ni sa mli. Eyɛ mli akɛ shiɛlɔi kɛ amɛwoloŋ nikasemɔ kuu lɛ mli bii lɛ feɔ ekome kɛtsuɔ shikpɔŋkuku ni tamɔ nɛkɛ mli nii moŋ, shi kɛ́ nyɛsafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ da waa lɛ, no lɛ aŋkroaŋkroi ni ji shiɛlɔi anine baanyɛ ashɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshikpɔŋkuku nɔ kɛ́ amɛmiisumɔ, ekolɛ nɔ ni bɛŋkɛ he ni amɛyɔɔ lɛ. Bo diɛŋtsɛ oshikpɔŋkuku ni bɛŋkɛ bo ni oooná lɛ baaha onyɛ okɛ oshiɛmɔ be lɛ pii atsu nii jogbaŋŋ. Agbɛnɛ hu kɛ́ oosumɔ lɛ, obaanyɛ ofɔ̃ shiɛlɔi krokomɛi anine koni amɛkɛ bo atsu oshikpɔŋkuku lɛ mli nii.
6. Mɛɛ sɔ̃ krɛdɛɛ bakaa mɛi ni biɔ ni aha amɛ amɛshikpɔŋkuku lɛ anɔ?
6 Kɛ́ nyɛyɛ shikpɔŋkuku ni tamɔ nɛkɛ lɛ, obaanyɛ obi sɔɔlɔ ni kwɛɔ shikpɔŋkukuji lɛ anɔ yɛ osafo lɛ mli koni ekɛ eko ni akɛhako mɔ ko lɛ aha bo akɛ bo diɛŋtsɛ oshikpɔŋkuku. Yɛ nyɔji etɛ loo ejwɛ sɛɛ lɛ, sɔɔlɔ ni kwɛɔ shikpɔŋkukuji lɛ anɔ lɛ baaba ebabi bo kɛji akɛ otsu shikpɔŋkuku lɛ mli nii jogbaŋŋ ogbe naa lo, koni ehe yɛ odɛŋ ni ekadi akɛ atsu mli nii. Shi kɛ́ oyabi bo diɛŋtsɛ oshikpɔŋkuku lɛ, sɔ̃ bakaa onɔ akɛ onine ashɛ mɛi babaoo anɔ yɛ nakai shikpɔŋkuku lɛ mli bɔ ni ooonyɛ. Mɛni enɛ baabi ni ofee?
7. Mɛni abaanyɛ afee koni akɛná nɔmimaa akɛ atsu shikpɔŋkuku lɛ mli nii jogbaŋŋ? (b) Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ aŋmala mɛi ahe saji ashwie shi lɛ? (d) Kɛ́ wɔmiisumɔ ní wɔtsu wɔshikpɔŋkuku lɛ mli nii jogbaŋŋ lɛ, mɛni ehe hiaa ni wɔfee?
7 Mɛi Ahe Saji ni Wɔɔŋma Wɔshwie Shi Jogbaŋŋ: Suɔmɔ diɛŋtsɛ ni oyɔɔ akɛ okɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ baaye abua mɛi lɛ baatsirɛ bo koni obɔ mɔdɛŋ waa ni okɛ mɛi pii awie yɛ shikpɔŋkuku lɛ mli bɔ ni oonyɛ. Kɛ́ ooonyɛ ofee enɛ lɛ, no lɛ ehe baahia ni bo kɛ mɛi ni okɛtsuɔ nii lɛ kɛ House-To-House Record (S-8) wolo lɛ atsu nii jogbaŋŋ. Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ wɔŋmala shĩa kɛ shĩa nitsumɔ lɛ he saji wɔshwie shi jogbaŋŋ lɛ? Akɛni ekɔɔ mɛi awala he hewɔ lɛ, gbɛi, adrɛs, kɛ saji krokomɛi ni he hiaa ni wɔɔŋmala lɛ baaye abua wɔ koni wɔhiɛ akakpa mɛi ni wɔkɛkpeɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi babaoo efɔɔɔ shĩa hilɛ yɛ gbi lɛ mli yɛ hei babaoo. Kɛji akɛ wɔbɔɔɔ mɔdɛŋ koni wɔyatao mɛi ni wɔnaaa amɛ yɛ shĩa lɛ asɛɛgbɛ lɛ, no lɛ wɔtsuŋ wɔshikpɔŋkuku lɛ babaoo mli nii. No hewɔ lɛ ehe miihia ni wɔŋmala mɛi ni wɔnaaa amɛ yɛ shĩa lɛ ashĩa nɔmba loo bɔ ni amɛshĩa lɛ yɔɔ ha lɛ he saji yɛ wolo nɔ.
8. Kɛ́ wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔnine ashɛ mɛi ni wɔnaaa amɛ yɛ shĩa lɛ anɔ lɛ, mɛɛ yibiiwoo kpakpai jɛɔ mli kɛbaa?
8 Yibiiwoo kpakpai jɛɔ mɔdɛŋ ni abɔɔ koni atao mɛi ni anaaa amɛ yɛ shĩa lɛ asɛɛgbɛ lɛ mli kɛbaa. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni ji Odasefoi lɛ tee shiɛmɔ leebi maaŋkpa ko. Sɛɛ mli yɛ nakai gbi lɛ mli nɔŋŋ lɛ, amɛku amɛsɛɛ amɛyatao mɛi ni amɛnaaa amɛ lɛ asɛɛgbɛ yɛ nakai shikpɔŋkuku lɛ mli. Nuu ko ha amɛ sɛi ni ebo amɛ toi jogbaŋŋ. Eŋɔ wɔwoji lɛ ekome ni ebi Odasefoi lɛ akɛ amɛbaaku amɛsɛɛ amɛba ekoŋŋ lo. Ekɛ Yehowa Odasefoi egbako sane dã, ni eyɛ sanebimɔi babaoo ni eesumɔ akɛ aha lɛ hetoo. Akɛ lɛ je Biblia mli nikasemɔ shishi. Kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ nakai nɔŋŋ kɛtsu wɔshikpɔŋkuku lɛ mli nii jogbaŋŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná yibiiwoo kpakpai ni tamɔ nakai nɔŋŋ.
9. Mɛni mɛi babaoo feɔ koni amɛnine ashɛ mɛi ni efɔɔɔ shĩa hilɛ lɛ anɔ, ni taakɛ 1 Timoteo 2:3, 4 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni hewɔ enɛ feemɔ he hiaa lɛ?
9 Bɔni afee ni nine ashɛ mɛi nɛɛ anɔ lɛ, gbɛgbalɔi kɛ shiɛlɔi ni bɔɔ mɔdɛŋ lɛ eyɔse akɛ sɛɛnamɔ yɛ he akɛ amɛaatsake bei ni amɛkɛshiɛɔ yɛ shĩa kɛ shĩa yɛ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ amli. Mɛi komɛi eyɔse akɛ otsii anaagbee ji be ni hi jogbaŋŋ ni akɛaana mɛi ni anaaa amɛ yɛ otsi lɛ mli lɛ. No hewɔ lɛ, obaanyɛ oto be ko yɛ Hɔɔ loo Hɔgbaa koni okɛyatao mɛi ni onaaa amɛ yɛ shĩa lɛ asɛɛgbɛ. Agbɛnɛ hu, asafoi komɛi eyɔse akɛ kɛ́ ayatao mɛi nɛɛ asɛɛ gbɛ beni je miihe ana lɛ, ewoɔ yibii. Kɛ́ otsu asafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, ebaaha onine anyɛ ashɛ mɛi pii anɔ, ni kɛ́ oto otsui shi lɛ, ekolɛ obaaná miishɛɛ akɛ oye obua amɛteŋ mɛi komɛi koni amɛnu gbɛjianɔ ni Nyɔŋmɔ eto kɛha yiwalaheremɔ lɛ shishi.—1 Tim. 2:3, 4.
10. Kɛ́ wɔnine shɛ mɔ ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ nɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee, ni mɛni hewɔ enɛ feemɔ he hiaa lɛ?
10 Kwɛmɔ koni oku osɛɛ oyasara mɛi fɛɛ ni ŋɔ woji loo mɛi ni jie miishɛɛ bibioo po kpo yɛ sanekpakpa lɛ he lɛ. Kɛ́ mɔ ko ná wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ, ehe miihia ni oŋmala mɔ lɛ he saji ni baaha onyɛ oyafee sɛɛkuu-kɛsaramɔ ni mɔɔ shi. Saji nɛɛ ekomɛi ji mɔ lɛ gbɛi, adrɛs, sane ni nyɛsusu he, sane ni nyɛbaasusu he kɛ́ oku osɛɛ otee jɛmɛ, kɛ gbi kɛ be ni okɛbaafee sɛɛkuu-kɛsaramɔ lɛ. Kɛ́ wɔku wɔsɛɛ wɔyasara mɛi fɛɛ ni ná wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ, ebaaha wɔya nɔ wɔhiɛ henilee kpakpa mli beni wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔgbe wɔsɔɔmɔ lɛ naa kwraa lɛ.—2 Tim. 4:5.
11. (a) Mɛni esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee yɛ be ni eshwɛ nɛɛ mli? (b) Kɛ́ wɔtsu shikpɔŋkuku ni akɛwo wɔdɛŋ lɛ mli nii jogbaŋŋ lɛ, namɛi náa he sɛɛ?
11 Kɛ́ ‘ashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase’ yɛ wɔsɛɛ be ni ebɛŋkɛ kpaakpa lɛ mli lɛ, ‘naagbee lɛ baaba agbɛnɛ.’ (Mat. 24:14) Nyɛhaa wɔfea nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ kɛto wɔshikpɔŋkukuji lɛ ahe gbɛjianɔ ní wɔtsu mli nii jogbaŋŋ yɛ be ni eshwɛ nɛɛ mli, ni wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔyɛ suɔmɔ kɛha mɛi krokomɛi. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaahere wɔkɛ mɛi ni boɔ wɔ toi ni amɛtsuɔ wɔshɛɛ sane ni haa mɔ hiɛnɔkamɔ lɛ he nii lɛ fɛɛ ayiwala.—1 Tim. 4:16.