-
Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi AdɛŋBuu-Mɔɔ—2004 | July 15
-
-
Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
Mɛni he mfoniri Nyamɔ afi gbɛjianɔtoo ni atsĩ tã yɛ Mose Wolo ni Ji Etɛ yitso 25 lɛ mli lɛ feɔ?
Mose Mla lɛ tsɔɔ mli faŋŋ akɛ “afi ni ji kpawo lɛ afee hejɔɔmɔ afi wulu aha shikpɔŋ lɛ.” Afã Israelbii lɛ yɛ nakai afi lɛ he akɛ: “Kaadũ nii yɛ oŋmɔ lɛŋ, ni oweintrom mli tsei lɛ hu kaakpɔlɔ he. Nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ ekwɛ̃ yɛ onikpamɔ lɛ sɛɛ lɛ kaakpa oto, ni oweintso ni akpɔlɔɔɔ he lɛ nɔ yibii lɛ hu kaabua naa; hejɔɔmɔ afi ni ha shikpɔŋ lɛ.” (3 Mose 25:4, 5) No hewɔ lɛ, esa akɛ afi ni ji kpawo fɛɛ afi ni ji kpawo afee Hejɔɔmɔ afi kɛha shikpɔŋ lɛ. Ni esa akɛ afii 50 fɛɛ afii 50, ni ji afi ni nyiɛ Hejɔɔmɔ afi ni ji kpawo lɛ sɛɛ lɛ afee Nyamɔ afi. Mɛni esa akɛ afee yɛ nakai afi lɛ nɔ?
Yehowa tsɔ Mose nɔ ni ekɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Afi ni ji nyɔŋmai-enumɔ lɛ nyɛfea lɛ krɔŋkrɔŋ, ni nyɛshiɛa heyeli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ nyɛhaa enɔ bii fɛɛ; etsɔ nyamɔ afi eha nyɛ, ni nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ aku esɛɛ ayaŋɔ enii, ni nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ aku esɛɛ aya ewekumɛi ateŋ ekoŋŋ. Nɛkɛ afi ni ji afi nyɔŋmai-enumɔ nɛɛ atsɔ nyamɔ afi aha nyɛ; nyɛkadũa nii yɛ nɔ, ni asaŋ nyɛkakpaa nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ eba lɛ, ni nyɛkabuaa nyɛweintsei ni akpɔlɔɔɔ he lɛ nɔ yibii lɛ anaa.” (3 Mose 25:10, 11) Nyamɔ Afi lɛ feɔ Hejɔɔmɔ afi ni ji enyɔ kɛha shikpɔŋ lɛ. Shi ekɛ heyeli bahaa maŋbii lɛ. Esa akɛ aha Yudafoi fɛɛ ni ahɔ̃ɔ amɛ awo nyɔŋyeli mli lɛ aye amɛhe. Esa akɛ akɛ gboshinii ni ekolɛ mɔ ko hɔ̃ɔ yɛ shihilɛ ko ni nyɛ enɔ hewɔ lɛ akũ sɛɛ aha eweku lɛ ekoŋŋ. Nyamɔ Afi lɛ bafee nibii asaamɔ kɛ heyeli afi kɛha blema Israelbii lɛ. Mɛni he mfoniri efeɔ kɛha Kristofoi?
Adam, ni ji klɛŋklɛŋ gbɔmɔ lɛ atuatsemɔ lɛ kɛ adesai yawo esha nyɔŋyeli mli. Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ ji gbɛjianɔ ni Nyɔŋmɔ to kɛha adesai aheyeli kɛmiijɛ esha nyɔŋyeli mli.a (Mateo 20:28; Yohane 3:16; 1 Yohane 2:1, 2) Mɛɛ be Kristofoi yeɔ amɛhe kɛjɛɔ esha mla lɛ shishi? Beni bɔfo Paulo kɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ wieɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: ‘Ejaakɛ mla ni ji wala kɛ mumɔ mla lɛ ni yɔɔ Kristo Yesu mli lɛ ekpɔ̃ nyɛ yɛ esha kɛ gbele mla lɛ dɛŋ.’ (Romabii 8:2) Mɛi ni yɔɔ ŋwɛi shihilɛ he hiɛnɔkamɔ lɛ anine shɛ nɛkɛ heyeli nɛɛ nɔ beni akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fɔ amɛ mu lɛ. Eyɛ mli akɛ amɛhiɛ heloo gbɔmɔtsei ni yeee emuu moŋ, shi Nyɔŋmɔ buɔ amɛ jalɔi ni eŋɔɔ amɛ akɛ emumɔŋ bii. (Romabii 3:24; 8:16, 17) Kɛha mɛi ni afɔ amɛ mu akɛ kuu lɛ, Kristofoi a-Nyamɔ Afi lɛ je shishi yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B.
Ni “tooi krokomɛi” ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ hu? (Yohane 10:16) Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ baafee be kɛha nibii asaamɔ kɛ heyeli kɛha tooi krokomɛi lɛ. Yɛ nɛkɛ Afii Akpe Nyamɔ Afi nɛɛ mli lɛ, Yesu kɛ ekpɔmɔ afɔleshaa lɛ mli sɛɛnamɔi lɛ baatsu adesai ni heɔ yeɔ lɛ ahe nii ni ebaajie nibii ni ejɛ esha mli kɛba lɛ kɛya. (Kpojiemɔ 21:3, 4) Yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ naagbee lɛ, adesai baaye emuu ni amɛbaaye amɛhe kwraa kɛjɛ esha kɛ gbele ni amɛná akɛ gboshinii lɛ mli. (Romabii 8:21) Kɛ́ atsu enɛ he nii agbe naa lɛ, Kristofoi a-Nyamɔ Afi lɛ baaba naagbee.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Yɛ anɔkwale mli lɛ, atsu Yesu ‘koni ebajaje heyeli etsɔɔ nomii lɛ.’ (Yesaia 61:1-7; Luka 4:16-21) Etswa mumɔŋ heyeli he adafi.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Afii Akpe Nyamɔ Afi lɛ—be kɛha nibii asaamɔ kɛ heyeli kɛha “tooi krokomɛi” lɛ
-
-
“Hiɛtɛ̃lɔ Fɛɛ Hiɛtɛ̃lɔ Feɔ Enii Nilee Mli”Buu-Mɔɔ—2004 | July 15
-
-
“Hiɛtɛ̃lɔ Fɛɛ Hiɛtɛ̃lɔ Feɔ Enii Nilee Mli”
GBƐTSƆƆMƆI ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli lɛ ‘yɛ akɔnɔ fe shika—fe shika krɔŋŋ babaoo.’ (Lala 19:8-11) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ‘nilelɔ Yehowa nitsɔɔmɔ lɛ, wala nubu ni akɛjeɔ gbele tsɔnei amli ni.’ (Abɛi 13:14) Kɛ́ wɔkɛ ŋaawoo ni jɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ tsu nii lɛ, jeee akɛ ehaa wɔshihilɛ yaa hiɛ kɛkɛ, shi moŋ eyeɔ ebuaa wɔ hu ni wɔkwaa tsɔnei ni kɛ wɔshihilɛ woɔ oshara mli lɛ. Kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔtao Ŋmalɛi lɛ amli nilee ni wɔhi shi yɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ naa!
Maŋtsɛ Salomo ni hi shi yɛ blema Israel lɛ kɛ ŋaawoo ni baaye abua wɔ ni wɔfee wɔnii yɛ nilee mli koni wɔnyɛ wɔná shihilɛ kpakpa ni sɛɛ tsɛɔ lɛ ha, taakɛ aŋma afɔ̃ shi yɛ Abɛi 13:15-25 lɛ.a Ekɛ abɛi kukuji tsu nii ni ekɛtsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔhiɛ aba nyam yɛ mɛi krokomɛi ahiɛ, wɔya nɔ wɔye anɔkwa yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, wɔná jwɛŋmɔ kpakpa yɛ tsɔsemɔ he, ni wɔkɛ nilee ahala wɔnanemɛi. Ekɛ wɔ susuɔ nilee ni yɔɔ gboshinii ni wɔɔshi wɔha wɔbii kɛ tsɔsemɔ ni wɔɔtsɔse amɛ yɛ suɔmɔ mli lɛ hu he.
Sanesɛɛkɔmɔ Kpakpa Haa Mɔ Hiɛ Baa Nyam
Salomo wie akɛ: “Sanesɛɛkɔmɔ kpakpa haa mɔ hiɛ baa nyam; shi kutumpɔfoi agbɛ lɛ, enɔ yɛ dokoidokoi.” (Abɛi 13:15) Wolo ko ni akɛtaoɔ saji amli lɛ tsɔɔ mli akɛ, wiemɔ “sanesɛɛkɔmɔ kpakpa” loo saneshishinumɔ kpakpa lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ “tsɔɔ hiɛshikamɔ kpakpa, kojomɔ kpakpa, kɛ susumɔi ni nilee yɔɔ mli ni mɔ ko yɔɔ.” Ewaaa akɛ mɔ ko ni yɔɔ sui ni tamɔ nɛkɛ lɛ hiɛ aaaba nyam yɛ mɛi krokomɛi ahiɛ.
-