Bɔ ni Afeɔ Ataoɔ Nibii Amli
MAŊTSƐ SALOMO ‘jwɛŋ nibii ahe ni etao mli, ni ebubuu abɛi babaoo hu.’ Mɛni hewɔ? Ejaakɛ eesumɔ ni eŋma “jalɛ kɛ anɔkwale wiemɔi.” (Jaj. 12:9, 10) Luka ‘tao nibii fɛɛ mli fitsofitso kɛjɛ shishijee’ bɔni afee ni eŋmala bɔ ni Kristo shihilɛ mli saji lɛ ji ha lɛ pɛpɛɛpɛ. (Luka 1:3) Nyɔŋmɔ tsuji enyɔ nɛɛ fɛɛ miitao nibii amli.
Mɛni ji nibii amlitaomɔ? Eji saji ni kɔɔ nɔ ko pɔtɛɛ he ni ataoɔ mli jogbaŋŋ. Nɔ ni fata he ji nikanemɔ, ni ebiɔ ni akɛ shishitoo mlai ni yɔɔ nikasemɔ lɛ mli lɛ atsu nii. Ebaanyɛ ekɔ saji ni abiɔ mɛi krokomɛi lɛ hu he.
Mɛɛ shihilɛi amli ebiɔ ni atao nibii amli yɛ? Naa nɔkwɛmɔnii fioo komɛi. Oteemɔŋ nikasemɔ loo Biblia kanemɔ lɛ baanyɛ átee sanebimɔi ni he hiaa waa shi kɛha bo. Mɔ ko ni oyeɔ lɛ odase lɛ baanyɛ átee sanebimɔ ko shi ní obaasumɔ ni oná saji pɔtɛɛi komɛi koni okɛha hetoo. Ekolɛ aha bo nifeemɔ akɛ obaha wiemɔ.
Susumɔ nakai nifeemɔ ní aha bo akɛ oha wiemɔ lɛ he okwɛ. Ekolɛ nɔ ni akɛha bo ní obawie he lɛ tamɔ nɔ ni mɛi pii le ojogbaŋŋ. Te ooofee tɛŋŋ oha ekɔ otoibolɔi lɛ ahe? Ha ni eŋɔɔ kɛtsɔ nibii amlitaomɔ ni ooofee lɛ nɔ. Kɛji okɛ akɔntaabuu kome loo enyɔ ko, loo nɔkwɛmɔnɔ ko ni saa osane lɛ he, ni saa otoibolɔi lɛ ashihilɛ he fi owiemɔ lɛ sɛɛ lɛ, no lɛ ebaaha oti ko ní tamɔ nɔ ni mɛi fɛɛ le faŋŋ lɛ afee nɔ ni adafitswaa yɔɔ mli, kɛ nɔ ni kanyaa mɔ po. Ekolɛ ato sane ni aŋma ni owieɔ he lɛ he gbɛjianɔ kɛha nikanelɔi yɛ jeŋ fɛɛ, shi esa akɛ oha efee mlɛo, nɔkwɛmɔnɔ ahi mli, ni oha otii lɛ akɔ asafo kome loo mɔ kome he. Te esa akɛ otsu he nii oha tɛŋŋ?
Dani oooje sane ko mlitaomɔ shishi lɛ, susumɔ otoibolɔi lɛ ahe. Mɛni amɛle momo? Mɛni ehe hiaa ní amɛle? Agbɛnɛ taomɔ oti ni ma ohiɛ lɛ. Ani oti lɛ ji ni okɛgbala nɔ ko mli? okɛkɔne mɔ yiŋ? okɛku wiemɔ ko naa? loo ni okɛkanya mɔ? Sane mligbalamɔ biɔ ni akɛ saji krokomɛi aha koni akɛha sane lɛ afee faŋŋ. Eyɛ mli akɛ ekolɛ abaanu shishijee anɔkwalei lɛ ashishi moŋ, shi ekolɛ ehe baahia ni otsɔɔ be loo bɔ ni abaafee nɔ ni awie lɛ aha lɛ mli. Ní aaakɔne yiŋ lɛ biɔ ni akɛ yiŋtoi ni tsɔɔ nɔ hewɔ ni nɔ ko ji nakai lɛ aha, ni nɔ ni fata he ji odaseyeli ni akɛhaa. Nɔ ko naakuu biɔ ni aná sane lɛ fãi enyɔ lɛ fɛɛ he nilee ni mli kwɔ kɛ odaseyeli ni akɛtsu nii lɛ mli ni aaapɛi jogbaŋŋ. Eji anɔkwale akɛ, jeee naataamɔi ni mli wa kɛkɛ wɔtaoɔ wɔkɛha, shi moŋ gbɛ̀i ni wɔɔtsɔ nɔ wɔjie anɔkwalei akpo yɛ mlihilɛ mli. Mɔ kanyamɔ biɔ ni ashɛ tsui lɛ he. No tsɔɔ akɛ obaaha otoibolɔi lɛ nɔ ko ni baaha amɛná miishɛɛ, ní otswa miishɛɛ ni amɛyɔɔ akɛ amɛaatsu nɔ ni asusuɔ he lɛ he nii lɛ oma shi. Shihilɛ mli nɔkwɛmɔnii ni tsɔɔ mɛi ni etsu nakai shihilɛ lɛ he nii, yɛ shihilɛ ni mli wa po shishi lɛ, baanyɛ aye abua koni ashɛ tsui lɛ he.
Ani ofee klalo ni obaaje shishi agbɛnɛ? Jeee bianɛ. Susumɔ saji abɔ ni he hiaa bo lɛ he. Be baanyɛ afee nɔ ko ni he hiaa. Kɛ́ okɛ sane lɛ yaaha mɛi krokomɛi lɛ, be enyiɛ oyɔɔ ni okɛaafee enɛ? Minitii enumɔ? Minitii 45? Ani eji be pɔtɛɛ, tamɔ bɔ ni eji yɛ asafoŋ kpee shishi lɛ, aloo husu bɛ he, tamɔ Biblia mli nikasemɔ loo nyɛmimɛi asaramɔ?
Yɛ naagbee lɛ, mɛɛ dɛŋdadei ni akɛtaoɔ nibii amli oyɔɔ? Kɛfata nɔ ni oyɔɔ yɛ shia lɛ he lɛ, ani babaoo yɛ wojiatoohe ni yɔɔ nyɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ mli? Ani nyɛmimɛi ni kɛ afii babaoo esɔmɔ Yehowa lɛ baasumɔ ni amɛha okwɛ amɛwoji ni akɛtaoɔ nibii amli lɛ mli? Ani maŋ wojiatoohe yɛ he ni oyɔɔ lɛ ni obaanyɛ oyakane woji komɛi kɛji ehe miihia?
Wɔ Dɛŋdade ni Fe Fɛɛ ni Akɛtaoɔ Nibii Amli lɛ ni Wɔkɛaatsu Nii—Biblia Lɛ
Kɛ́ ŋmalɛ shishinumɔ fata onibii amlitaomɔ lɛ he lɛ, no lɛ okɛ Biblia lɛ diɛŋtsɛ aje shishi.
Taomɔ Emli Sane lɛ Mli. Bi ohe akɛ: ‘Namɛi ahe ŋmalɛ nɛɛ kɔɔ tɛ̃ɛ? Mɛni kukuji ni bɔle he lɛ tsɔɔ yɛ shihilɛi ni ha awie nakai wiemɔ lɛ, loo yɛ su ni gbɔmɛi ni ekɔɔ amɛhe lɛ hiɛ lɛ he?’ Bei pii lɛ, nakai otii lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔnu ŋmalɛ ko shishi, ni amɛbaanyɛ amɛha henumɔ ahi wiemɔ ni okɛ nakai ŋmalɛ lɛ baatsu nii yɛ mli lɛ mli.
Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei pii lɛ atsɛɔ Hebribii 4:12 lɛ mli wiemɔi asɛɛ ni akɛtsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɔɔ hewalɛ ni egbuɔ kɛboteɔ tsuii amli ni enáa shihilɛi anɔ hewalɛ lɛ mli. Emli sane lɛ haa wɔnuɔ bɔ ni ebaanyɛ eba lɛ nakai lɛ shishi jogbaŋŋ. Egbaa wɔ afii 40 ní Israel kɛná niiashikpamɔi yɛ ŋã lɛ nɔ dani amɛbote shikpɔŋ ni Yehowa ewo Abraham shi yɛ he lɛ nɔ lɛ he sane. (Heb. 3:7–4:13) “Nyɔŋmɔ wiemɔ” lɛ, ni ji shiwoo ní ekɛha akɛ ekɛ amɛ baaba hejɔɔmɔhe ko yɛ kpaŋmɔ ni ekɛ Abraham fee lɛ kɛ gbeekpãmɔ naa lɛ gbooo; ehiɛ kã ni eená emlibaa. Israelbii lɛ yɛ yiŋtoo ni amɛaadamɔ nɔ ni amɛjie emli hemɔkɛyeli kpo. Shi kɛlɛ, beni Yehowa nyiɛ amɛhiɛ kɛjɛ Mizraim kɛtee Sinai Gɔŋ lɛ he ní etsá nɔ kɛtee Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, amɛtee nɔ amɛjie hemɔkɛyeli ni amɛbɛ lɛ kpo shii abɔ. No hewɔ lɛ, amɛtsɔ nɔ ni amɛfee yɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ tsu ewiemɔ lɛ he nii eha lɛ he lɛ nɔ amɛha nɔ ni yɔɔ amɛtsuii amli lɛ je kpo faŋŋ. Nakai nɔŋŋ yɛ wɔbe nɛɛ mli hu lɛ, Nyɔŋmɔ shiwoo wiemɔ lɛ jieɔ nɔ ni yɔɔ gbɔmɛi atsuii amli lɛ kpo.
Kwɛmɔ Saji Ataomɔhei Lɛ. Saji ataomɔhei yɛ Bibliai komɛi amli. Ani eko yɛ onɔ̃ lɛ mli? Kɛ́ eko yɛ mli lɛ, no lɛ ebaanyɛ eye ebua. Kadimɔ nɔkwɛmɔnɔ ko ni yɔɔ New World Translation of the Holy Scriptures lɛ mli. Petro Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ 3:6 lɛ tsɔɔ akɛ Sara ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni esa akɛ yei ni ji Kristofoi lɛ akase. Saji ataomɔhe ni kɛ mɔ yaa 1 Mose 18:12 lɛ fiɔ sɛɛ ni ehaa aleɔ akɛ Sara wie Abraham he akɛ Nuntsɔ “yɛ etsui mli.” No hewɔ lɛ, eheshibaa lɛ jɛ etsui mli. Kɛfata sɛɛyoomɔi ní tamɔ nɛkɛ he lɛ, saji ataomɔhei lɛ baanyɛ ekɛ bo aya ŋmalɛi komɛi ni tsɔɔ Biblia gbalɛ mlibaa loo Mla kpaŋmɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ko he. Shi kɛlɛ, kadimɔ akɛ, saji ataomɔhei lɛ ekomɛi kɛ saji amlitsɔɔmɔi ni tamɔ nakai haaa. Ekolɛ amɛbaawie susumɔi ni kɛ no kpãa gbee, loo gbɔmɛi ashihilɛ loo shikpɔji komɛi ahe saji ahe kɛkɛ.
Okɛ Biblia Concordance lɛ Atao Saji Amli. Biblia concordance lɛ ji wiemɔi ni akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli ni ato naa yɛ alfabɛta naa. Ebaanyɛ eye ebua bo koni ona ŋmalɛi ni kɔɔ saneyitso ni otaoɔ mli lɛ he. Beni opɛiɔ mli lɛ, obaakase otii krokomɛi hu ní yeɔ buaa. Obaana anɔkwale ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ he ‘okadi’ lɛ he odaseyeli. (2 Tim. 1:13) ‘Biblia Mli Wiemɔi ni Ato Naa’ lɛ shishijee nɔ̃ ni ato naa yɛ New World Translation lɛ mli. Babaoo yɛ Comprehensive Concordance lɛ mli. Kɛ́ wolo nɛɛ yɛ omaŋ wiemɔ mli lɛ, ebaatsɔɔ bo ŋmalɛi fɛɛ ni wiemɔi titrii ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ jeɔ kpo yɛ mli.
Dɛŋdadei Krokomɛi ni Akɛtaoɔ Nibii Amli ni Aaakase Ekɛ Nitsumɔ
Akrabatsa ni yɔɔ baafa 33 lɛ eto dɛŋdadei krokomɛi ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ efee lɛ naa koni akɛtao nibii amli. (Mat. 24:45-47) Saji ni ato naa yɛ enɛɛmɛi ateŋ babaoo mli, ni wiemɔi ni ato naa yɛ babaoo sɛɛ, ni ato he gbɛjianɔ koni eye ebua kɛha saji pɔtɛɛ ataomɔ. Yɛ afi fɛɛ afi naagbee lɛ, akalaa saji ataomɔhei yɛ Buu-Mɔɔ kɛ Awake! lɛ fɛɛ mli kɛha nakai afi lɛ mli nibii ni aŋmala lɛ.
Le ni ooole nɔ̃ saji ni akɛha yɛ Biblia kasemɔ woji lɛ amli lɛ baanyɛ aha nibii amli ni otaoɔ lɛ afee oya. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ oosumɔ ni ole nɔ ko yɛ gbalɛ, tsɔɔmɔ, Kristofoi asu, loo Biblia shishitoo mlai kɛ nitsumɔ he. Nɔ ni otaoɔ lɛ baanyɛ ahi Buu-Mɔɔ mli. Awake! lɛ wieɔ saji heei ni eba, be ni wɔyɔɔ mli lɛ amli naagbai, jamɔ, jeŋ nilee, kɛ gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔji srɔtoi anɔ lɛ he. Anaa wiemɔi ni tsɔɔ Sanekpakpai lɛ fɛɛ amli saji amli, ní ato naa yɛ be ni amɛkɛba lɛ naa, yɛ Gbɔmɔ ni Fe Mɔ Fɛɛ Mɔ ni Ehi Shi Pɛŋ lɛ mli. Anaa Biblia woji muu fɛɛ ni atsɔɔ amɛmli kuku fɛɛ kuku mli yɛ woji tamɔ Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ! kɛ Bó Daniel Gbalɛ lɛ Toi!, Yesaia Gbalɛ Lɛ—La Kɛha Adesai Fɛɛ wolokpoi enyɔ lɛ mli. Obaana Biblia mli sanebimɔi ohai abɔ ni afɔɔ bimɔ yɛ shiɛmɔ mli lɛ ahetooi ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli yɛ Reasoning From the Scriptures wolo lɛ mli. Kɛha jamɔi krokomɛi, amɛtsɔɔmɔi, kɛ amɛyinɔsaji ahe shishinumɔ ni yɔɔ faŋŋ lɛ, kwɛmɔ Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ wolo lɛ mli. Yehowa Odasefoi aŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yinɔsane he amaniɛbɔɔ fitsofitso yɛ Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom lɛ mli. Kɛha amaniɛbɔɔ ni kɔɔ nibii ni yaa nɔ amrɔ nɛɛ yɛ jeŋ fɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he lɛ, kwɛmɔ Yearbook of Jehovah’s Witnesses ni ba ehee lɛ mli. Insight on the Scriptures lɛ ji Biblia ɛnsaiklopedia kɛ shikpɔji ahe mfonirii awolo. Kɛ́ oosumɔ ni ole gbɔmɛi, hei, nibii, wiemɔi, loo yinɔsane mli nibii ni kɔɔ Biblia lɛ he lɛ babaoo lɛ, no lɛ biɛ ji he ni hi fe fɛɛ ni obaanyɛ ona yɛ.
“Watch Tower Publications Index” (Buu Mɔɔ Woji Amli Saji Ataomɔhe). Nɛkɛ Index ni akalaa yɛ wiemɔi fe 20 mli nɛɛ kɛ bo baaya wɔwoji lɛ amli saji srɔtoi babaoo mli. Ajara mli awo saji ataomɔhe kɛ ŋmalɛi ataomɔhe mli. Kɛ́ ootao ni okɛ saji ataomɔhe lɛ atsu nii lɛ, taomɔ wiemɔ ko ni damɔ shi kɛha saneyitso ni otaoɔ ni opɛi mli lɛ. Kɛ ootao ni okɛ ŋmalɛi ataomɔhe lɛ atsu nii lɛ, kwɛmɔ ŋmalɛi ni ato naa lɛ mli nɔ ni obaasumɔ ni onu shishi jogbaŋŋ. Kɛ́ ákala nɔ ko yɛ owiemɔ mli yɛ nakai saneyitso loo nakai ŋmalɛ lɛ he yɛ afii ni Index lɛ wieɔ he lɛ amli lɛ, obaana woji ni ato naa ní obaanyɛ okwɛ mli. Okɛ saji ni yɔɔ Index lɛ hiɛgbɛ lɛ atsu nii ni okɛnu woji agbɛi ni afo lɛ kuku lɛ shishi. (Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛtsɔ nakai yelikɛbuamɔ lɛ nɔ lɛ, obaana akɛ w99 3/1 15 miitsɔɔ Buu-Mɔɔ ni je kpo yɛ afi 1999, March 1 nɔ̃ lɛ, baafa 15.) Saneyitsei titrii, tamɔ “Field Ministry Experiences” (Shiɛmɔ Nitsumɔ lɛ Mli Niiashikpamɔi) kɛ “Life Stories of Jehovah’s Witnesses” (Yehowa Odasefoi Awala Shihilɛ He Saji) baanyɛ aye abua titri yɛ be mli ni osaa ohe kɛha wiemɔi ni kanyaa mɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ.
Akɛni nibii amlitaomɔ baanyɛ afee nɔ ni heɔ mɔ be babaoo hewɔ lɛ, kwɛmɔ jogbaŋŋ koni nɔ ko akagbala ojwɛŋmɔ. Ha ohiɛ ahi oti ni ma ohiɛ akɛ obaatao sane ni he hiaa bo koni okɛtsu nɔ ko ni kã ohiɛ lɛ he nii lɛ nɔ. Kɛ́ Index lɛ tsɛ oyisɛɛ kɛtee wolo ko mli lɛ, gbelemɔ baafa(i) ni atsɛ lɛ, koni okɛ saneyitsei bibii kɛ wiemɔ muu ni jeɔ kukuji lɛ ashishi lɛ atsu nii ni etsɔɔ bo sane ni sa nɔ ni he hiaa bo lɛ. Kɛ́ ootao Biblia mli ŋmalɛ pɔtɛɛ ko shishitsɔɔmɔ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ taomɔ nakai ŋmalɛ lɛ yɛ baafa ni atsɛ yisɛɛ lɛ mli. No sɛɛ lɛ susumɔ wiemɔi ni kɔɔ he lɛ ahe jogbaŋŋ.
“Watchtower Library” ni Yɔɔ CD-ROM Nɔ. Kɛ́ oyɛ kɔmpiuta lɛ, no lɛ obaanyɛ oná Watchtower Library ní yɔɔ CD-ROM nɔ, ní wɔwoji babaoo yɔɔ mli lɛ he sɛɛ. Nibii ataomɔ yɛ gbɛ ni waaa nɔ he gbɛjianɔtoo lɛ haa onyɛɔ otaoɔ wiemɔ kome, wiemɔi ni abua naa, loo ŋmalɛ ni atsɛ yisɛɛ yɛ woji ni yɔɔ Watchtower Library lɛ mli lɛ fɛɛ mli. Kɛ́ nibii amlitaomɔ dɛŋdade nɛɛ bɛ omaŋ wiemɔ mli po lɛ, obaanyɛ oná bɔ ni akɛtsuɔ nii babaoo yɛ majimaji ateŋ wiemɔ ni ole lɛ mli lɛ he sɛɛ.
Teokrase Wojiatoohei Krokomɛi
Yɛ Paulo wolo ni ji enyɔ ni jɛ mumɔŋ ní eŋma Timoteo lɛ mli lɛ, ekɛɛ oblanyo lɛ ní ekɛ “woji lɛ hu, shi titri lɛ kooloi ahe woji ni aŋmaa nii yɛ nɔ lɛ” abaha lɛ yɛ Roma. (2 Tim. 4:13) Paulo bu niŋmaai lɛ ekomɛi akɛ ejara wa ni ebaa yi. Bo hu obaanyɛ ofee nakai nɔŋŋ. Ani okɛ Buu-Mɔɔ, Awake!, kɛ Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ toɔ yɛ be mli ni asusu enɛɛmɛi ahe yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ sɛɛ? Kɛ́ nakai lɛ, no lɛ obaanyɛ oná ní okɛtsu nii akɛ nibii amlitaomɔ dɛŋdadei, kɛfata Kristofoi awoji krokomɛi ni oyɔɔ lɛ he. Asafoi babaoo náa teokrase woji yɛ wojiatoohe lɛ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Enɛɛmɛi yɛ kɛha asafo muu lɛ fɛɛ sɛɛnamɔ, koni amɛkɛtsu nii yɛ be mli ni amɛyɔɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ.
Ná Bo Diɛŋtsɛ Owojiatoohe
Ha ohiɛ ahi nibii ni onáa he miishɛɛ, ní obaanyɛ okɛtsu nii beni owieɔ kɛ beni otsɔɔ nii lɛ nɔ. Kɛji ona adafitswaa ko, akɔntaabuu, loo nɔkwɛmɔnɔ ko ni obaanyɛ okɛtsu nii yɛ oshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ adafitswaa wolo loo wolo tɛtrɛɛ ko mli lɛ, foo ní okɛto, loo ŋmaa ofɔ̃ shi. Okɛ date, adafitswaa wolo lɛ gbɛi, kɛ ekolɛ mɔ ni ŋma wolo lɛ gbɛi afata he. Kɛ́ otee asafoŋ kpeei lɛ, ŋmalamɔ saji otii lɛ kɛ nɔkwɛmɔnii ni baanyɛ aye abua bo ní ogbála anɔkwale lɛ mli otsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ oshwie shi. Ani osusu nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ko he pɛŋ ni onako hegbɛ kpakpa ni okɛaatsu nii amrɔ nɔŋŋ? Ŋmaa ofɔ̃ shi, ni okɛto wojiatoohe. Yɛ be mli ni okɛ ohe ewo Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli be saŋŋ sɛɛ lɛ, ekolɛ oto wiemɔ babaoo ní oha lɛ ahe gbɛjianɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni oooshɛrɛ nibii ni oŋmala yɛ wiemɔi nɛɛ ahe lɛ ofɔ̃ lɛ, baamɔ yi. Nibii amli ní otao lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ sɛɛ mli.
Okɛ Gbɔmɛi Awie
Gbɔmɛi yɛ saji babaoo ni amɛkɛaaha. Beni Luka ŋmaa e-Sanekpakpa lɛ, eka shi faŋŋ akɛ ebua saji babaoo naa kɛtsɔ saji ní ebibii gbɔmɛi ni kɛ amɛhiŋmɛi na lɛ nɔ. (Luka 1:1-4) Ekolɛ naanyo Kristofonyo ko baanyɛ atsɔɔ sane ko mli ojogbaŋŋ yɛ nɔ ni obɔɔ mɔdɛŋ ni otao mli lɛ he. Taakɛ Efesobii 4:8, 11-16 tsɔɔ lɛ, Kristo kɛ ‘gbɔmɛi ateŋ nikeenii’ tsuɔ nii ni ekɛyeɔ ebuaa wɔ koni wɔda yɛ ‘Nyɔŋmɔ bi lɛ he anɔkwa nilee mli.’ Mɛi ni ená niiashikpamɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli ní ooobibii amɛ saji lɛ baanyɛ aha oná susumɔi kpakpai. Mɛi krokomɛi ni okɛaagba sane lɛ hu baanyɛ ajie nɔ ni amɛsusuɔ lɛ kpo, ni enɛ baanyɛ aye abua bo koni oto sane ni anyɛɔ atsuɔ he nii lɛɛlɛŋ lɛ he gbɛjianɔ.
Pɛimɔ Bɔ ni Obɔ Mɔdɛŋ Oha lɛ Mli Okwɛ
Kɛ́ akpá ŋmãa agbe naa lɛ, ehe hiaa ní ajie ŋmãa lɛ kɛjɛ totoi lɛ ahe. Nakai nɔŋŋ eji yɛ nɔ ni jɛɔ onii amlitaomɔ lɛ mli kɛbaa lɛ gbɛfaŋ. Dani eeefee nɔ ni sa kɛha nitsumɔ lɛ, ehe miihia ni ohala nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he lɛ kɛjɛ nɔ ni he ehiaaa lɛ mli.
Kɛ́ okɛ adafitswaa lɛ baatsu nii yɛ wiemɔ mli lɛ, bi ohe akɛ: ‘Ani oti ni mitaoɔ ni mikɛtsu nii lɛ kɛ nɔ ko ni he hiaa baafata saneyitso ni mibawie he lɛ he? Aloo, eyɛ mli akɛ eji adafitswaa ni yɔɔ miishɛɛ moŋ, shi ani ebaagbala jwɛŋmɔ kɛjɛ saneyitso ni esa akɛ mawie he lɛ nɔ?’ Kɛ́ oosusu he akɛ okɛ nibii ni yaa nɔ bianɛ, loo jeŋ nilee mli saji ni tsakeɔ be fɛɛ be lɛ baatsu nii lɛ, no lɛ kwɛmɔ koni sane lɛ afee nɔ ni eba yɛ ebe naa. Kadimɔ hu akɛ, ekolɛ atsake saji otii komɛi ni yɔɔ wɔ woji memeji lɛ amli lɛ, no hewɔ lɛ susumɔ mlitsɔɔmɔ hee ni akala yɛ nakai saneyitso lɛ he lɛ he.
Ehe miihia waa diɛŋtsɛ ni okwɛ jogbaŋŋ kɛji ohala akɛ ooobua saji anaa kɛjɛ je lɛŋ woji amli. Kaaha ohiɛ miikpa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, anɔkwale ni. (Yoh. 17:17) Yesu yɛ gbɛhe ni he hiaa fe fɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo mlibaa mli. No hewɔ lɛ, Kolosebii 2:3 kɛɔ akɛ: “Aŋɔ ŋaa kɛ nilee jwetrii lɛ fɛɛ atee yɛ [emli].” Pɛimɔ nɔ ni baajɛ onii amlitaomɔ lɛ mli aba lɛ mli yɛ susumɔ ni tamɔ nɛkɛ naa. Yɛ nɔ ni kɔɔ je lɛŋ woji amlitaomɔ he lɛ gbɛfaŋ lɛ, bi ohe akɛ: ‘Ani awo sane nɛɛ he, aka yiŋ aŋma, loo eji nii ni akwɛɛɛ kɛyaaa shɔŋŋ? Ani aŋma kɛ pɛsɛmkunya loo jarayeli henumɔ? Ani woji krokomɛi ni akɛ he fɔ̃ɔ nɔ lɛ kɛ no kpãa gbee? Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ani ekɛ Biblia mli anɔkwale lɛ kpãa gbee?’
Abɛi 2:1-5 lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni wɔtao nilee, sane shishinumɔ, kɛ sɛɛyoomɔ ‘tamɔ jwiɛtɛi, ní wɔtao tamɔ jwetrii ní aŋɔtee.’ Enɛ tsɔɔ hiɛmiamɔ kɛ nyɔmɔwoi babaoo. Nibii amlitaomɔ biɔ mɔdɛŋbɔɔ, shi nakai ni ooofee lɛ baaye abua bo ní ona Nyɔŋmɔ susumɔi yɛ saji ahe, ní ojaje susumɔi ni ejaaa lɛ, ní oha bɔ ni ohiɛ anɔkwale lɛ mli lɛ mli awa. Agbɛnɛ hu ekɛ nɔ kpakpa baafata owiemɔi lɛ ahe, ni ebaaha eŋɔɔ, ni ebaaha ehamɔ afee miishɛɛ ni toibolɔi hu baanya he.