Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • be nikasemɔ 48 bf. 251-bf. 254 kk. 2
  • Nii Ahesusumɔ Gbɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nii Ahesusumɔ Gbɛ
  • Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ lɛ He Sɛɛ
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Kasemɔ Tsɔɔlɔ Kpele Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2002
  • Na Mlijɔlɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • Yehowa Nuɔ Nii Ashishi​—Kasemɔ Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2023
  • Sanebimɔi ni Akɛbaatsu Nii Kɛmɔ Shi
    Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ lɛ He Sɛɛ
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ lɛ He Sɛɛ
be nikasemɔ 48 bf. 251-bf. 254 kk. 2

NIKASEMƆ 48

Nii Ahesusumɔ Gbɛ

Mɛni ehe hiaa ni ofee?

Okɛ ŋmalɛi, sane naatsɔɔmɔi, kɛ sanebimɔi atsu nii yɛ nilee mli, yɛ gbɛ ni baawo mɛi hewalɛ koni amɛbo toi ni amɛsusu nii ahe.

Mɛni hewɔ ehe hiaa?

Gbɛ ni tsɔɔ henumɔ ni abɛ lɛ tsĩɔ mɛi ajwɛŋmɔi kɛ tsuii anaa. Nii ahesusumɔ gbɛ woɔ sanegbaa he hewalɛ, ni ehaa mɛi náa nɔ ko amɛsusuɔ he yɛ sɛɛ mli, ni egbeleɔ gbɛ kɛhaa wɔsɛɛ be mli sanegbaai. Ebaanyɛ ekɔne mɔ yiŋ yɛ gbɛ ní mli wa nɔ.

WƆDAA shi waa akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ eha wɔshihilɛ etsake, ni wɔmiisumɔ ni mɛi krokomɛi hu aná he sɛɛ. Kɛfata he lɛ, wɔyɔseɔ akɛ bɔ ni mɛi boɔ sanekpakpa lɛ toi lɛ baasa amɛ wɔsɛɛ gbɛkpamɔi ahe. (Mat. 7:13, 14; Yoh. 12:48) Wɔmiisumɔ ni amɛkpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, esa akɛ wɔkɛ sɛɛyoomɔ afata wɔhemɔkɛyelii ni mli wa kɛ ekãa ni wɔyɔɔ lɛ he bɔni afee ni wɔnine ashɛ nɔ ni hi fe fɛɛ nɔ.

Bei pii lɛ, ahereee anɔkwa wiemɔi ni henumɔ bɛ mli ni kpaa apasa hemɔkɛyeli ni mɔ kroko ená he miishɛɛ lɛ he mama, kɛji Ŋmalɛi babaoo po fiɔ sɛɛ lɛ nɔ jogbaŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ awie ashi gbii juji komɛi ni ale jogbaŋŋ akɛ ená eshishifa kɛjɛ wɔŋjamɔ mli lɛ, ekolɛ enɛ tsakeŋ bɔ ni mɛi nuɔ shishi amɛhaa lɛ. Bei pii lɛ, hiɛshikamɔ ni akɛtsuɔ nii lɛ yeɔ omanye babaoo. Mɛni fata hiɛshikamɔ ni akɛaatsu nii lɛ he?

Ŋmalɛi lɛ kɛɔ wɔ akɛ, “nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ . . . ehe jɔ, ehiɛ kã shi.” (Yak. 3:17) Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ biɛ akɛ “ehiɛ kã shi” lɛ shishi diɛŋtsɛ tsɔɔ “heŋmɛɛmɔ.” Shishitsɔɔmɔi krokomɛi tsɔɔ shishi akɛ “mɔ hesusumɔ,” “mlijɔlɛ,” loo “tsuishitoo.” Kadimɔ akɛ hiɛshikamɔ kɛ toiŋjɔlɛ yɛ tsakpaa. Yɛ Tito 3:2 lɛ, atsĩ no tã afata mlijɔlɛ he, ni atsɔɔ bɔ ni eyɔɔ srɔto kwraa yɛ béi he. Filipibii 4:5 woɔ wɔ hewalɛ koni wɔfee mɛi ni ale wɔ akɛ ‘wɔ mli jɔ.’ Mɔ ni hiɛ kã shi lɛ susuɔ he ni mɔ ni ekɛwieɔ lɛ jɛ, shihilɛi amli ni eyɔɔ kɛ ehenumɔi ahe. Eesumɔ ni eŋmɛɛ he kɛji nakai feemɔ sa. Kɛ́ wɔkɛ mɛi krokomɛi ye yɛ nakai gbɛ nɔ lɛ, eyeɔ ebuaa amɛ ni ehaa amɛgbeleɔ amɛjwɛŋmɔi kɛ tsuii amli bɔni afee ni kɛ́ wɔkɛ amɛ susu nii ahe kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ amɛbo toi babaoo.

He ni Esa akɛ Oje Shishi Kɛjɛ. Yinɔsaneŋmalɔ Luka bɔ amaniɛ akɛ, beni bɔfo Paulo yɔɔ Tesalonika lɛ, ekɛ Ŋmalɛi lɛ tsu nii “ni egbele naa etsɔɔ amɛ faŋŋ akɛ ja Kristo lɛ na amanehulu ni ete shi kɛjɛ gbohii ateŋ.” (Bɔf. 17:2, 3) Eji nɔ ni sa kadimɔ waa akɛ Paulo fee enɛ yɛ Yudafoi akpeehe ko. Mɛi ni ekɛwie lɛ buɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ akɛ eji wolo ko ni yɔɔ hegbɛ. Eji nɔ ni sa akɛ ekɛ nɔ ko ni amɛkpɛlɛɔ nɔ lɛ je shishi.

Beni Paulo kɛ Helabii lɛ wieɔ yɛ Areopago yɛ Ateene lɛ, etsɛɛɛ Ŋmalɛi ayisɛɛ ekɛjeee shishi. Shi moŋ ekɛ nibii ni amɛle ni amɛkpɛlɛɔ nɔ je shishi, ni ekɛ enɛɛmɛi tsu nii ni ekɛnyiɛ amɛhiɛ kɛsusu Bɔlɔ lɛ kɛ E-yiŋtoi lɛ ahe.—Bɔf. 17:22-31.

Yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ bei nɛɛ amli lɛ, mɛi akpekpei akpei abɔ yɛ ni amɛbuuu Biblia lɛ akɛ eyɛ hewalɛ ko yɛ amɛshihilɛi anɔ. Shi shihilɛi ni mli wa ni yɔɔ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli lɛ saa mɔ fɛɛ mɔ shihilɛ he. Gbɔmɛi shweɔ nɔ ko kpakpa. Kɛ́ klɛŋklɛŋ lɛ otsɔɔ akɛ osusuɔ nɔ ni gbaa amɛnaa lɛ he, ni no sɛɛ lɛ otsɔɔ bɔ ni Biblia lɛ gbalaa mli ehaa lɛ, nakai hiɛshikamɔ gbɛ lɛ baanyɛ atsirɛ amɛ ni amɛbo nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha adesai aweku lɛ he lɛ toi.

Eeenyɛ efee akɛ, jamɔ mli hemɔkɛyelii kɛ kusumii komɛi fata gboshinii ni Biblia kaselɔ ko fɔlɔi kɛha lɛ lɛ he. Agbɛnɛ, nikaselɔ lɛ ekase akɛ nakai hemɔkɛyelii kɛ kusumii lɛ esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ, ni ekpoo enɛɛmɛi ni ekpɛlɛ nɔ ni atsɔɔ lɛ yɛ Biblia lɛ mli lɛ nɔ. Te nikaselɔ lɛ aaafee tɛŋŋ egbala yiŋkpɛɛ nɛɛ mli etsɔɔ efɔlɔi lɛ? Ekolɛ, amɛbaanu he akɛ kɛ́ ekpoo jamɔ mli gboshinii ni amɛkɛha lɛ nɛɛ lɛ, belɛ, eekpoo amɛ. Ekolɛ Biblia kaselɔ lɛ baamu sane naa akɛ, dani eeebɔ mɔdɛŋ ni ejɛ Biblia lɛ mli etsɔɔ nɔdaamɔ nɔ̃ kɛha eyiŋkpɛɛ lɛ, ehe baahia ni ema nɔ mi eha efɔlɔi lɛ akɛ esumɔɔ amɛ ni ebuɔ amɛ.

Be ni ni Esa akɛ Oŋmɛɛ He. Eyɛ mli akɛ Yehowa diɛŋtsɛ yɛ hewalɛ fɛɛ ni ekɛaafã moŋ, shi ejieɔ hiɛshikamɔ ni sa kadimɔ kpo. Beni Yehowa bɔfoi lɛ kpɔ̃ɔ Lot kɛ eweku lɛ kɛjɛɔ Sodom lɛ, amɛwo lɛ hewalɛ akɛ: “Joo foi kɛya gɔŋ lɛ nɔ, koni akaloo ashwie!” Ni kɛlɛ, Lot kpa fai akɛ: “Oo, akaba lɛ nakai, mi Nuntsɔ!” Ekpa fai ní aŋmɛ lɛ gbɛ ni ejo foi kɛya Zoar. Yehowa na Lot mɔbɔ ni eŋmɛ lɛ gbɛ koni efee nakai; no hewɔ lɛ, beni akpata maji krokomɛi ahiɛ lɛ, ashi Zoar. Shi kɛlɛ, sɛɛ mli lɛ, Lot nyiɛ Yehowa shishijee gbɛtsɔɔmɔ lɛ sɛɛ ni eshi kɛtee gɔji lɛ anɔ. (1 Mose 19:17-30) Yehowa le akɛ egbɛ lɛ ja, shi ekɛ tsuishitoo na Lot mɔbɔ kɛyashi ebanu enɛ shishi.

Ehe miihia ní wɔ hu wɔhiɛ akã shi, bɔni afee ni wɔye omanye yɛ wɔkɛ mɛi krokomɛi asharamɔ mli. Ekolɛ wɔbaaná nɔmimaa akɛ mɔ kroko lɛ etɔ̃, ni ekolɛ wɔyɛ naataamɔi ni mli wa yɛ wɔjwɛŋmɔ mli ní wɔkɛaatsɔɔ nakai. Shi bei komɛi lɛ esaaa akɛ wɔnyɛɔ mɔ kroko lɛ nɔ yɛ sane lɛ mli. Hiɛshikamɔ etsɔɔɔ akɛ wɔbaaŋmɛɛ Yehowa shishitoo mlai lɛ ahe ní wɔkɛsaa. Ekolɛ ebaahi akɛ oda mɔ kroko lɛ shi akɛ etsɔɔ ejwɛŋmɔ, aloo ohaaa saji komɛi ni ejaaa lɛ ahetoo bɔni afee ni ogbala ojwɛŋmɔ oma nɔ ko ni baawo yibii babaoo moŋ nɔ. Kɛ́ ewie eshi nɔ ni oheɔ oyeɔ lɛ po lɛ, omli akafu. Obaanyɛ obi lɛ nɔ hewɔ ni enuɔ he nakai lɛ. Bó hetoo ni ekɛbaaha lɛ toi jogbaŋŋ. Enɛ baaha onu esusumɔ lɛ shishi jogbaŋŋ. Ebaanyɛ esaa gbɛ hu kɛha sanegbaa ni tswaa mɔ emaa shi wɔsɛɛ be ko.—Abɛi 16:23; 19:11.

Yehowa kɛ nyɛmɔ eha adesai ni amɛhala nɔ ni amɛsumɔɔ. Eŋmɛɔ amɛ gbɛ koni amɛkɛ nakai nyɛmɔ lɛ atsu nii, eyɛ mli akɛ ekolɛ amɛkɛtsuŋ nii yɛ nilee mli. Ákɛ Yehowa naawielɔ lɛ, Yoshua kai bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Israel ye ha lɛ. Shi kɛlɛ, ekɛɛ akɛ: “Shi kɛji esaaa nyɛhiɛ akɛ nyɛaasɔmɔ Yehowa lɛ, no lɛ ŋmɛnɛ gbi nɛɛ nyɛkɔa mɔ ni nyɛaasɔmɔ, kɛji nyɔŋmɔi lɛ ni yɔɔ faa lɛ sɛɛ ni nyɛtsɛmɛi lɛ sɔmɔ lɛ jio, loo Amorbii ni nyɛyɔɔ amɛshikpɔŋ nɔ nɛɛ anyɔŋmɔi lɛ jio; shi mi lɛ, mikɛ miwe lɛ, wɔɔsɔmɔ Yehowa!” (Yosh. 24:15) Nitsumɔ ni akɛha wɔ ŋmɛnɛ ji ní wɔye “odase,” ni wɔwieɔ kɛ nɔmimaa, shi wɔbɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔnyɛ mɛi krokomɛi anɔ ni amɛhe amɛye. (Mat. 24:14) Esa amɛ amɛhala mli, ni wɔtsĩii nakai hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ naa.

Bi Saji. Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ ni sa kadimɔ waa yɛ mɛi ni akɛ amɛ susuɔ nii ahe lɛ he. Esusu he ni amɛjɛ lɛ he, ni ekɛ sane naatsɔɔmɔi ni amɛbaakpɛlɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ lɛ tsu nii. Ekɛ sanebimɔi hu tsu nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Enɛ ha mɛi krokomɛi ná hegbɛ ni amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ ni amɛjie nɔ ni yɔɔ amɛtsuii amli lɛ kpo. Ewo amɛ hewalɛ hu ni amɛsusu sane ni asusuɔ he lɛ he.

Nuu ko ni le Mla lɛ bi Yesu akɛ: “Tsɔɔlɔ, mɛni mafee ni maná naanɔ wala?” Kulɛ Yesu baanyɛ eha lɛ hetoo yɛ gbɛ ní yɔɔ mlɛo nɔ. Shi eha nuu lɛ hegbɛ koni etsɔɔ ejwɛŋmɔ. “Mɛni aŋma yɛ mla lɛ mli lɛ? te okaneɔ tɛŋŋ?” (Wɔma efã ko nɔ mi.) Nuu lɛ ha hetoo jogbaŋŋ. Ani hetoo ni ja ni ekɛha lɛ mu sanegbaa lɛ naa? Dabida. Yesu ha nuu lɛ tee nɔ, ni sane ni nuu lɛ diɛŋtsɛ bi lɛ tsɔɔ akɛ eebɔ mɔdɛŋ ni ebu ehe jalɔ. Ebi akɛ: “Namɔ ji minaanyo?” Yɛ nɔ najiaŋ ni eeetsɔɔ lɛ shishi, nɔ ko ni kulɛ nuu lɛ baawie ashi yɛ su ni egbɛ eshwã ni Yudafoi lɛ hiɛ yɛ Jeŋmajiaŋbii lɛ kɛ Samariabii lɛ ahe lɛ hewɔ lɛ, Yesu ha lɛ hegbɛ koni esusu sane naatsɔɔmɔ ko he. Ekɔɔ naanyo Samarianyo ko ni baye ebua gbɛfalɔ ko ni atswa lɛ ojo ni ayi lɛ, ni osɔfo kɛ Levinyo baho ehe lɛ he. Yesu kɛ sanebimɔ kuku ko tsu nii ni ekɛná nɔmimaa akɛ nuu lɛ enu sane oti lɛ shishi. Gbɛ ni Yesu tsɔ nɔ esusu nii ahe lɛ ha wiemɔ ‘naanyo’ lɛ ná shishinumɔ ko ni nuu lɛ susuko he nakai dã. (Luka 10:25-37) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni sa kasemɔ nɛ! Yɛ nɔ najiaŋ ní bo pɛ ooowie, ní tsɔɔ akɛ oojwɛŋ ooha oshiatsɛ lɛ, kasemɔ bɔ ni akɛ sanebimɔi kɛ sane naatsɔɔmɔi tsuɔ nii yɛ ŋaa mli koni okɛwo otoibolɔi lɛ hewalɛ ni amɛsusu nii ahe.

Okɛ Mlitsɔɔmɔi Aha. Beni bɔfo Paulo wie yɛ kpeehe ni yɔɔ Tesalonika lɛ, efee babaoo fe ni eeekane nii kɛjɛ wolo ko ní ale waa, ni etoibolɔi lɛ kpɛlɛɔ nɔ lɛ mli. Luka bɔ amaniɛ akɛ Paulo gbala nɔ ni ekane lɛ mli, eye he odase, ni ekɛto nii ahe. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, “amɛteŋ mɛi komɛi hé [amɛye, NW] ni amɛkɛ amɛhe kpɛtɛ Paulo kɛ Sila he.”—Bɔf. 17:1-4.

Ekɔɔɔ he eko nɔ̃ mɛi ni toibolɔi lɛ ji lɛ, nakai nii ahesusumɔ gbɛ lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ. Enɛ ji anɔkwale kɛ́ oye wekumɛi odase, owie otsɔɔ nanemɛi nitsulɔi loo skulbii, okɛ mɛi ni oleee amɛ jogbaŋŋ wie yɛ shiɛmɔ mli, ofee Biblia mli nikasemɔ, loo oha wiemɔ yɛ asafo lɛ mli. Kɛ́ okane ŋmalɛ ko lɛ, ekolɛ eshishinumɔ lɛ yɛ faŋŋ kɛha bo, shi ekolɛ ebɛ faŋŋ kɛha mɔ ko. Ekolɛ bɔ ni ogbalaa nii amli ohaa loo bɔ ni okɛtoɔ nii ahe lɛ baanyɛ afee tamɔ nɔ ni okɛmiifi mɔ nɔ. Ani halamɔ ni ooohala ŋmalɛ lɛ mli wiemɔi otii komɛi ni ogbala mli lɛ baanyɛ aye abua? Ani obaanyɛ okɛ odaseyeli ni fiɔ sɛɛ aha, ekolɛ kɛjɛ ŋmalɛ lɛ mli saji ni kɔɔ he lɛ loo ŋmalɛ kroko ni tsuɔ sane lɛ he nii lɛ mli? Ani sane naatsɔɔmɔ ko baaha ana faŋŋ akɛ nilee yɛ nɔ ni okɛɛ lɛ mli? Ani sanebimɔi baanyɛ aye abua otoibolɔi lɛ ni amɛsusu sane lɛ he? Nakai nii ahesusumɔ gbɛ lɛ haa mɛi náa jwɛŋmɔ kpakpa ni ehaa mɛi krokomɛi susuɔ nii ahe.

BƆ NI AFEƆ LƐ AHAA

  • Kɛ́ oosusu bɔ ni ooofee oje osanegbaa lɛ shishi lɛ he lɛ susumɔ he ni otoibolɔi lɛ jɛ, kɛ amɛsu he.

  • Kaaje wiemɔ ni ejaaa fɛɛ wiemɔ ni ejaaa he ŋwane.

  • Wiemɔ kɛ nɔmimaa, shi yɔsemɔ akɛ mɛi krokomɛi yɛ heyeli ni amɛkɛaahala nɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ, taakɛ bɔ ni ofeɔ lɛ.

  • Yɛ nɔ najiaŋ ni oooha sanebimɔi ahetoo oya lɛ, okɛ sanebimɔi krokomɛi loo sane naatsɔɔmɔi atsu nii ni eye ebua mɔ ni taoɔ nii amli ale lɛ koni enyɛ esusu sane lɛ he.

  • Ha efee osu akɛ obaasusu ŋmalɛi lɛ ahe kɛtsɔ wiemɔi otii lɛ ní ooogbala mli lɛ nɔ, ni otsɔɔ bɔ ni nɔ ni ekɔɔ he lɛ loo ŋmalɛi krokomɛi haa shishinumɔ lɛ feɔ faŋŋ, loo okɛ nɔkwɛmɔnɔ atsu nii ni okɛtsɔɔ bɔ ni ŋmalɛ lɛ kɔɔ he lɛ mli.

NIFEEMƆI: (1) Yɛ be mli ni oye mɔ ko ni hiɛ susumɔi ni mli wa lɛ odase ogbe naa lɛ, pɛimɔ bɔ ni otsu sanegbaa lɛ he nii oha lɛ mli. Mɛɛ odaseyeli okɛha? Mɛɛ sane naatsɔɔmɔ okɛfata he? Mɛɛ sanebimɔi okɛtsu nii? Mɛɛ gbɛ nɔ otsɔɔ yɛ akɛ osusu he ni ejɛ kɛ ehenumɔi ahe? Kɛ́ onyɛɛɛ ofee enɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, kaa okwɛ yɛ hesaamɔ nifeemɔ ni okɛ shiɛlɔ kroko baafee lɛ mli. (2) Feemɔ bɔ ni okɛ mɔ ko (tipɛŋfonyo loo gbekɛ ko) ní hiɛ susumɔ akɛ ebaafee nɔ ko fɔŋ ko lɛ baasusu nii ahe lɛ he nɔkwɛmɔnɔ.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje