NIKASEMƆ 41
Mɛi Krokomɛi Nuɔ Shishi
KƐ́ OOWIE lɛ, feemɔ babaoo fe wiemɔ kɛkɛ ni okɛaaha. Bɔɔ mɔdɛŋ ni oha mɛi ni boɔ bo toi lɛ anu nɔ ni okɛɔ lɛ shishi. Enɛ baanyɛ aye abua bo koni ogba sane jogbaŋŋ, kɛ́ oowie yɛ asafo lɛ mli loo okɛ mɛi ni amɛjeee Odasefoi miiwie.
Gbɛ̀i babaoo yɛ ni atsɔɔ nɔ anuɔ wiemɔ ko shishi. Awie ekomɛi ahe yɛ Nikasemɔ 26, ni ji “Saji ní Atoɔ Naa Ahaa lɛ Jogbaŋŋ” lɛ mli. Asusu ekrokomɛi hu ahe yɛ Nikasemɔ 30, ni ji “Miishɛɛ ni Anáa yɛ Mɔ Kroko lɛ He” lɛ mli. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu saji otii fioo komɛi ahe wɔfata he.
Okɛ Wiemɔi ni Yɔɔ Mlɛo, ní Yɔɔ Kuku Atsu Nii. Wiemɔi ni yɔɔ mlɛo, ní yɔɔ kuku lɛ ji sanegbaa dɛŋdadei ni yɔɔ hewalɛ waa. Yesu Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ ji wiemɔ he nɔkwɛmɔnɔ ni fe fɛɛ ni gbɔmɛi baanyɛ anu shishi ekɔɔɔ he eko mɛi ni amɛji kɛ he ni amɛjɛ. Ekolɛ jwɛŋmɔ ni yɔɔ sɛɛ lɛ ji ehee kɛha amɛ. Ni kɛlɛ, amɛbaanyɛ amɛnu nɔ ni Yesu kɛɛ lɛ shishi ejaakɛ ewie saji ni kɔɔ wɔ fɛɛ wɔhe: bɔ ni wɔɔfee wɔná miishɛɛ, bɔ ni wɔɔfee wɔha wɔkɛ mɛi krokomɛi ateŋ wekukpaa lɛ aya hiɛ, bɔ ni wɔɔfee wɔdamɔ yeyeeyefeemɔ naa, kɛ bɔ ni wɔɔfee wɔna nɔ titri ni yɔɔ shihilɛ mli. Ni ekɛ wiemɔi ni mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ anu shishi tsɔɔ esusumɔi lɛ amli. (Mat., yitso 5-7) Eji anɔkwale akɛ, Biblia lɛ kɛ bɔ ni wiemɔi akɛlɛmɔ yɔɔ kɛ bɔ ni ato amɛhe gbɛjianɔ aha lɛ ahe nɔkwɛmɔnii babaoo haa. Oti titri ni ma ohiɛ ji ni ojie osusumɔi lɛ akpo faŋŋ, yɛ gbɛ ni anuɔ shishi nɔ.
Kɛ́ oowie nibii ni mli kwɔlɔ po he lɛ, gbɛ ni yɔɔ kuku ni oootsɔ nɔ owie he lɛ baanyɛ aye abua koni eha eshishinumɔ afee mlɛo. Te ooofee tɛŋŋ oha owiemɔ afee mlɛo lɛ? Okɛ saji kakadaji ni he hiaa akagba otoibolɔi lɛ anaa. Too osane lɛ he gbɛjianɔ bɔni afee ni ekɛ osaji otii lɛ anyiɛ pɛpɛɛpɛ. Halamɔ oŋmalɛi titrii lɛ jogbaŋŋ. Yɛ nɔ najiaŋ ni okɛ oyaiyeli aaajɛ ekome nɔ kɛya ekroko nɔ lɛ, kanemɔ ni nyɛsusu enɛɛmɛi ahe. Kaawie babaoo ni okɛmiifite sɛɛnamɔ ni yɔɔ susumɔ kpakpa ko he lɛ.
Kɛ́ oofee shia Biblia mli nikasemɔ lɛ, okɛ shishitoo mlai nɛɛ nɔŋŋ atsu nii. Kaabɔ mɔdɛŋ akɛ obaatsɔɔ nɔ fɛɛ nɔ mli fitsofitso. Ye obua nikaselɔ lɛ ni enu saji titrii lɛ ashishi jogbaŋŋ. Sɛɛ mli lɛ, beni efeɔ teemɔŋ nikasemɔ kɛ beni eyɔɔ asafoŋ kpeei ashishi lɛ, ebaanyɛ enu nɔ fɛɛ nɔ shishi.
Bɔni afee ni okɛ sane lɛ aha yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ lɛ, hesaamɔ jogbaŋŋ he miihia. Kɛ́ oosumɔ ni mɛi krokomɛi anu bo shishi lɛ, no lɛ esa akɛ bo diɛŋtsɛ lɛ onu osaneyitso lɛ shishi jogbaŋŋ. Kɛ́ onuɔ nɔ ko shishi jogbaŋŋ lɛ, onyɛɔ otsɔɔ nɔ hewɔ ni eji nakai lɛ mli. Agbɛnɛ hu onyɛɔ ogbálaa mli yɛ bo diɛŋtsɛ owiemɔi amli.
Tsɔɔmɔ Wiemɔi ni Anuuu Shishi lɛ Mli. Bei komɛi lɛ, nibii ashishi ní oooha anu lɛ biɔ ni otsɔɔ wiemɔi komɛi ni otoibolɔi lɛ nuuu shishi lɛ mli. Kaasusu akɛ otoibolɔi lɛ le tsɔ, ni kaasusu akɛ amɛnuuu nibii pii ashishi kwraa. Yɛ nɔ ni okase kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ hewɔ lɛ, ekolɛ okɛ wiemɔi komɛi ni mɛi krokomɛi nuuu shishi lɛ baatsu nii. Kɛ́ agbálaaa wiemɔi nɛɛ amli lɛ, mɛi ni jeee Yehowa Odasefoi lɛ nuŋ shishi akɛ “shwɛɛnii,” “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ,” “tooi krokomɛi,” kɛ “asafo babaoo” lɛ damɔ shi kɛha gbɔmɛi akuu pɔtɛɛ ko. (Rom. 11:5; Mat. 24:45; Yoh. 10:16; Kpoj. 7:9) Nakai nɔŋŋ hu kɛji mɔ ko leee Yehowa Odasefoi agbɛjianɔtoo lɛ jogbaŋŋ lɛ, ekolɛ enuŋ wiemɔi komɛi tamɔ “shiɛlɔ,” “gbɛgbalɔ,” “kpokpaa nɔkwɛlɔ,” kɛ “Kaimɔ” lɛ shishi.
Ekolɛ ehe baahia ni atsɔɔ Biblia mli wiemɔi komɛi ní mɛi ni jeee Odasefoi lɛ po kɛtsuɔ nii bɔ ni amɛsumɔɔ lɛ shishi. Kɛha mɛi babaoo lɛ, “Harmagedon” tsɔɔ nuklea hiɛkpatamɔ. Ekolɛ amɛkɛ “Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli” lɛ toɔ mɔ ko tsui mli shihilɛ he loo ŋwɛi he, shi jeee nɔyeli he. Kɛ́ awie “susuma” lɛ he lɛ, ebaanyɛ eha amɛjwɛŋmɔ aya nɔ ni akɛɛ atsɛɔ lɛ adesai agbɔmɔtso lɛ fã ni ji mumɔ ni yaa nɔ ehiɔ shi yɛ gbɔmɔ gbele sɛɛ lɛ nɔ. Taakɛ nɔ ni atsɔɔ mɛi akpekpei abɔ lɛ tsɔɔ lɛ, “mumɔ krɔŋkrɔŋ” lɛ ji gbɔmɔ, Triniti ko fã. Akɛni mɛi babaoo eku amɛhiɛ amɛshwie Biblia mli jeŋba he shishitoo mlai lɛ anɔ hewɔ lɛ, ehe baahia po akɛ atsɔɔ amɛ ni amɛnu nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ beni ekɛɛ akɛ: “Nyɛjoa ajwamaŋbɔɔ naa foi” lɛ shishi.—1 Kor. 6:18.
Kɛ́ gbɔmɛi efɔɔɔ Biblia lɛ kanemɔ, ni okɛɛ kɛkɛ akɛ “Paulo ŋma akɛ . . .” loo “Luka kɛɛ akɛ . . .” lɛ, ekolɛ amɛnuŋ nɔ ni otsɔɔ lɛ shishi. Ekolɛ, amɛyɛ nanemɛi kɛ akutsoŋbii ni hiɛ nakai gbɛi lɛ eko. Ekolɛ ehe baahia ni okɛ sane mlitsɔɔmɔ ko afata he ni okɛtsɔɔ akɛ mɔ lɛ ji Kristofonyo bɔfo loo Biblia ŋmalɔ ko.
Bei pii lɛ, yelikɛbuamɔ he baahia ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ toibolɔi ni amɛnu saji ni kɔɔ bɔ ni blemabii lɛ susuɔ nii ahe amɛhaa loo bɔ ni amɛkusumii ji ha lɛ shishi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛnuŋ wiemɔ ni ji akɛ Noa adeka lɛ kɛlɛ ji ninetalɔi 300, elɛɛmɔ ji ninetalɔi 50, kɛ ekwɔlɛ ji ninetalɔi 30 lɛ shishi. (1 Mose 6:15) Shi kɛ okɛ nɔ ko ni bɛŋkɛ otoibolɔi lɛ loo wiemɔ ko ni amɛnuɔ shishi jogbaŋŋ yɛ he ni amɛyɔɔ lɛ tsɔɔ nakai dalɛ susumɔi lɛ amli lɛ, ewaŋ kɛhaŋ amɛ akɛ amɛaana bɔ ni adeka lɛ dalɛ ji diɛŋtsɛ.
Okɛ Saji Amlitsɔɔmɔ ni He Hiaa Aha. Kɛ́ oosumɔ ni saji amli afee faŋŋ kɛha otoibolɔi lɛ, ekolɛ babaoo he baahia fe ní okɛ saji amlitsɔɔmɔ ni ja baaha kɛkɛ. Yɛ Ezra gbii lɛ amli yɛ Yerusalem lɛ, kɛ́ akane Mla lɛ, kɛkɛ lɛ atsɔɔ shishi. Bɔni afee ni gbɔmɛi lɛ anu shishi lɛ, Levibii lɛ tsɔɔ Mla lɛ shishi ni amɛkɛ mlitsɔɔmɔ kɛ bɔ ni abaanyɛ akɛtsu nii aha yɛ shihilɛi ni gbɔmɛi lɛ kɛkpeɔ yɛ jɛmɛ lɛ amli lɛ ha. (Neh. 8:8, 12) Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, hemɔ be ni okɛtsɔɔ ŋmalɛi ni okaneɔ lɛ kɛ bɔ ni akɛbaatsu nii aha lɛ mli.
Yɛ Yesu gbele kɛ eshitee lɛ sɛɛ lɛ, egbala mli etsɔɔ ekaselɔi lɛ akɛ nɔ ni ba lɛ ji Ŋmalɛi lɛ amlibaa. Agbɛnɛ hu ema nɔ mi akɛ gbɛnaa nii kã amɛnɔ akɛ amɛye nakai nibii lɛ ahe odase. (Luka 24:44-48) Kɛ́ oye obua mɛi ni amɛna akɛ esa akɛ nɔ ni atsɔɔ amɛ lɛ ana amɛ diɛŋtsɛ amɛshihilɛi anɔ hewalɛ lɛ, amɛbaanu nɔ ni etsɔɔ diɛŋtsɛ lɛ shishi jogbaŋŋ.
Bɔ ni Ekɔɔ Tsui lɛ He. Eji anɔkwale akɛ, kɛ́ onii amlitsɔɔmɔi lɛ yɛ faŋŋ po lɛ, nibii krokomɛi baanyɛ aná bɔ ni mɔ kroko lɛ baanu shishi eha loo enuuu shishi lɛ nɔ hewalɛ. Kɛ́ mɔ ko tsui wa lɛ, no bafeɔ gbɛtsii nii ni haaa enu nɔ ni akɛɔ lɛ shishi. (Mat. 13:13-15) Yɛ mɛi ni etswa amɛfai shi akɛ amɛkɛ helooŋ hiŋmɛii pɛ baasusu saji ahe lɛ agbɛfaŋ lɛ, mumɔŋ nibii ji kwashiaiasane. (1 Kor. 2:14) Kɛ́ mɔ ko jie nakai mumɔ lɛ kpo lɛ, ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ ooofo sanegbaa lɛ nɔ—kɛ hoo kwraa lɛ, kɛha nakai be lɛ pɛ.
Shi, yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, shihilɛ mli nibii ní ehiii lɛ ji nɔ ni haa mɛi lɛ atsui kpiliɔ lɛ. Kɛ́ gbɔmɛi ni tamɔ nakai ná hegbɛ ni amɛnu Biblia mli anɔkwale lɛ be kpalaŋŋ ko lɛ, amɛtsui he baajɔ. Beni Yesu kɛɛ ebɔfoi lɛ akɛ akɛ kpelebii baayi lɛ ni abaagbe lɛ lɛ, amɛnuuu lɛ shishi. Mɛni hewɔ? Jeee no ji nɔ ni amɛkpaa gbɛ ni jeee no ji nɔ ni amɛtaoɔ! (Luka 18:31-34) Shi kɛlɛ, yɛ be ni sa mli lɛ, bɔfoi lɛ ateŋ mɛi 11 lɛ nu shishi, ni amɛkɛ nɔ ni Yesu tsɔɔ amɛ lɛ tsu nii ni amɛkɛtsɔɔ nakai.
Hewalɛ ni Nɔkwɛmɔnɔ Kpakpa Yɔɔ. Jeee nɔ ni wɔkɛɔ gbɔmɛi lɛ pɛ nɔ wɔtsɔɔ wɔyeɔ wɔbuaa ni amɛnuɔ sane shishi, shi moŋ wɔtsɔɔ wɔnifeemɔi anɔ hu. Yɛ nɔ ni kɔɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ baa klɛŋklɛŋ kwraa lɛ he lɛ, mɛi babaoo kɛɛ akɛ amɛkaiɔ suɔmɔ ni ajie lɛ kpo lɛ, shi jeee nɔ ni akɛɛ lɛ. Nakai nɔŋŋ miishɛɛ ni wɔjieɔ lɛ kpo lɛ eye ebua shiatsɛmɛi babaoo ni egbele amɛjwɛŋmɔ naa kɛha Biblia mli anɔkwale lɛ. Akɛni amɛnaa suɔmɔ mlihilɛ ni Yehowa webii jieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe kɛ mlihilɛ mli ni amɛjɛɔ amɛsusuɔ amɛhe kɛji amɛkɛ jaramɔ shihilɛi kpe lɛ hewɔ lɛ, eha mɛi babaoo emu sane naa akɛ Odasefoi lɛ hiɛ anɔkwa jamɔ. No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni obɔɔ mɔdɛŋ ni oye obua mɛi ni amɛnu Biblia mli anɔkwale lɛ shishi lɛ, susumɔ gbɛ̀i ni otsɔɔ nɔ otsɔɔ sane mli ohaa lɛ kɛ nɔkwɛmɔnɔ ni ofeɔ lɛ he.