Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli
February 5-11
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | MATEO 12-13
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 12:20 lɛ he
kane mli kpãa ni tsoɔ sulii: Yɛ blema lɛ, osɔnɔ ji nɔ ni asũɔ yɛ shĩai pii amli. Akɛ sũ ni feɔ, ni akɛ oliv mu woɔ mli. Kɛ́ asũ lɛ, kane mli kpãa ni akɛ flaks fee lɛ gbalaa mu lɛ ni ehãa etsoɔ. Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ, ‘kane mli kpãa ni tsoɔ sulii’ lɛ baanyɛ atsɔɔ kane mli kpãa ko ni miije lasu akɛni la ni yɔɔ naa lɛ gboko, shi kane lɛ etsooo waa loo agbe lɛ hewɔ. Yes 42:3 lɛ gba yɛ Yesu he akɛ emusuŋ baatsɔ lɛ, ni tsɔɔ akɛ, efeŋ nɔ ko ni baahã mɛi ni bɛ yelikɛbualɔ loo mɛi ni abuuu amɛ lɛ ahiɛnɔkamɔ fioo ni eshwɛ lɛ atã kwraa.
February 12-18
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | MATEO 14-15
“Atsɔ Mɛi Fioo Anɔ Alɛ Mɛi Babaoo”
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 14:21 lɛ he
akaneee yei kɛ gbekɛbii: Mateo pɛ tsĩ yei kɛ gbekɛbii atã be ni ebɔɔ naakpɛɛ nii nɛɛ he amaniɛ lɛ. Eeenyɛ efee akɛ, mɛi abɔ ni Yesu tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ elɛ amɛ lɛ ayi fa fe 15,000.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 15:7 lɛ he
Osatofoi: Greek wiemɔ ni ji hy·po·kri·tesʹ lɛ kɔɔ Greekbii (kɛ sɛɛ mli lɛ, Romabii) komɛi ni feɔ drama lɛ ahe. Mɛi nɛɛ buɔ nɔ ko tamɔ kakamotobi yɛ amɛhiɛ koni kɛ́ amɛwie lɛ, enaa awa ni mɔ fɛɛ mɔ anu. Sɛɛ mli lɛ, akɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii kɛkɔ mɛi ni shwɛɔ mɛi krokomɛi akpa loo mɛi ni kwaa amɛfeɔ amɛnii yɛ gbɛ ko nɔ koni mɛi akana jwɛŋmɔ ni amɛhiɛ loo mɛi diɛŋtsɛ ni amɛji lɛ ahe. Yesu tsɛ Yudafoi lɛ ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ akɛ “osatofoi” yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli.—Mat 6:5, 16.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 15:26 lɛ he
bii . . . gbeebii: Yɛ Mose Mla lɛ mli lɛ, gbei ahe tseee. Enɛ hewɔ lɛ, Ŋmalɛ lɛ efɔɔɔ gbei ahe wiemɔ yɛ gbɛ kpakpa nɔ. (3Mo 11:27; Mat 7:6; Fip 3:2; Kpo 22:15) Shi yɛ Yesu sanegbaa nɛɛ he amaniɛ ni Marko bɔ (7:27) kɛ nɔ ni Mateo bɔ lɛ fɛɛ mli lɛ, amɛkɛ wiemɔ ko ni atsɔɔ shishi akɛ “gbeebi” loo “shĩa gbee” lɛ tsu nii, ni enɛ tsɔɔ akɛ yɛ ŋmalɛi nɛɛ amli lɛ, abako gbei ashi tsɔ tamɔ eji yɛ ŋmalɛi krokomɛi amli lɛ. No hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ, Yesu kɛ wiemɔ ko ni mɛi ni jeee Yudafoi lɛ kɛtsuɔ nii amɛhãa amɛshĩa kooloi ni amɛshwɛɛɛ amɛhe kwraa lɛ ni tsu nii yɛ esanegbaa lɛ mli. Yesu kɛ Israelbii lɛ to “gbekɛbii” ahe, ni ekɛ mɛi ni jeee Yudafoi lɛ to “gbeebii” ahe. Ekã shi faŋŋ akɛ, Yesu fee nakai koni ekɛtsɔɔ akɛ esa akɛ akwɛ Israelbii lɛ dani akwɛ mɛi ni jeee Yudafoi lɛ. Kɛ́ gbekɛbii kɛ gbei fɛɛ yɛ shĩa kome mli lɛ, alɛɔ gbekɛbii lɛ dani alɛɔ gbei lɛ.
February 19-25
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | MATEO 16-17
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 16:18 lɛ he
Bo ji Petro, ni tɛsaa nɛɛ nɔ: Greek wiemɔ peʹtros lɛ shishi ji “tɛ.” Akɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii akɛ gbɛ́i (Petro) kɛhã Simon yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli, ni no ji gbɛ́i ni Yesu kɛtsɛ Simon lɛ yɛ Greek mli. (Yoh 1:42) Wiemɔ kroko ni tamɔ no nɔŋŋ, ni ji peʹtra lɛ, ji nɔ ni atsɔɔ shishi akɛ tɛsaa lɛ, ni ebaanyɛ ekɔ gɔŋkpɔ ko loo tɛsaa ni ma shi kakadaŋŋ he. Akɛ Greek wiemɔ nɛɛ nɔŋŋ tsu nii yɛ Mat 7:24, 25; 27:60; Luk 6:48; 8:6; Ro 9:33; 1Ko 10:4; kɛ 1Pe 2:8. Ekã shi faŋŋ akɛ, Petro enaaa ehe akɛ tɛsaa ni Yesu baatswa esafo lɛ ema nɔ lɛ, ejaakɛ eŋma yɛ 1Pe 2:4-8 lɛ akɛ, Yesu ji “faneshi koŋtɛ” ni agba ehe sane afɔ̃ shi lɛ, mɔ ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ehala lɛ. Bɔfo Paulo hu wie Yesu he akɛ, lɛ ji “faneshi” lɛ kɛ “tɛsaa ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ” lɛ. (1Ko 3:11; 10:4) No hewɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, Petro gbɛ́i lɛ shishinumɔ yɛ Yesu jwɛŋmɔ mli be ni ewie nɔ ni ewie lɛ, tamɔ akɛɔ akɛ: ‘Bo, mɔ ni mitsɛ bo Petro, ni ji Tɛ lɛ, oyɔse mɔ ni ji Kristo lɛ, ni ji “tɛsaa” lɛ, mɔ ni baafee Kristofoi asafo lɛ faneshi lɛ.’
asafo: Biɛ ji he klɛŋklɛŋ ni Greek wiemɔ ni ji ek·kle·siʹa lɛ jeɔ kpo yɛ. Aná kɛjɛ Greek wiemɔi enyɔ amli, ek, ni shishi ji, “aje kpo” kɛ ka·leʹo, ni shishi ji, “ni abaatsɛ.” Wiemɔ ek·kle·siʹa lɛ shishi ji, ni abaatsɛ gbɔmɛi akuu ko, loo abua amɛnaa kɛhã yiŋtoo loo nifeemɔ pɔtɛɛ ko. (Kwɛmɔ Wiemɔi Titrii Amligbalamɔ lɛ.) Yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ, Yesu gba akɛ abaato Kristofoi asafo lɛ shishi, ni Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ baafee emli bii. Kristofoi ni afɔ amɛ mu nɛɛ tamɔ “tɛi ni hiɛ kamɔ,” ni ‘aatswa amɛ aama shi akɛ mumɔŋ tsũ.’ (1Pe 2:4, 5) Akɛ Greek wiemɔ nɛɛ fɔɔ nitsumɔ yɛ Septuajint lɛ mli kɛhãa Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “asafo” lɛ, ni bei pii lɛ, ekɔɔ Nyɔŋmɔ webii fɛɛ akɛ maŋ lɛ he. (5Mo 23:3; 31:30) Yɛ Bɔf 7:38 lɛ, awie Israelbii ni ajie amɛ kɛje Ejipt lɛ ahe akɛ “asafo.” Nakai nɔŋŋ Kristofoi ni atsɛ “kɛjɛ duŋ mli” ni ‘ahala kɛje je lɛ mli lɛ’ ji mɛi ni feɔ “Nyɔŋmɔ asafo” lɛ.—1Pe 2:9; Yoh 15:19; 1Ko 1:2.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 16:19 lɛ he
ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ naa samfei: Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, kɛ́ akɛ samfee hã mɔ ko lɛ, etsɔɔ akɛ akɛ hegbɛ ko ewo mɔ lɛ dɛŋ, ekɔɔɔ he eko kɛ́ eji samfee diɛŋtsɛ loo mfonirifeemɔŋ nɔ. (1Kr 9:26, 27; Yes 22:20-22) No hewɔ lɛ, wiemɔ “samfee” lɛ badamɔ shi kɛhã hegbɛ kɛ sɔ̃ ni kã mɔ ko nɔ. Petro kɛ “samfei” ni akɛhã lɛ nɛɛ tsu nii koni ehã Yudafoi (Bɔf 2:22-41), Samariabii (Bɔf 8:14-17), kɛ Jeŋmajiaŋbii lɛ (Bɔf 10:34-38) anyɛ aná Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ eko, ni amɛná hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaabote ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli.
February 26–March 4
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | MATEO 18-19
“Kwɛmɔ Jogbaŋŋ Ni Okatɔ̃tɔ Bo Kɛ Mɛi Krokomɛi Anane”
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 18:6, 7 lɛ he
wiɛtɛ ni teji gbalaa: Loo “wiɛtɛ wulu.” Greek sht. ŋm., “teji wiɛtɛ.” Wiɛtɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ lɛɛmɔ baafee mitai 1.2-1.5, ni emli tsii aahu akɛ, ja teji egbala.
nanetɔ̃tɔmɔnii: Aheɔ ayeɔ akɛ, Greek wiemɔ ni ji skanʹda·lon, ni atsɔɔ shishi akɛ “nanetɔ̃tɔmɔnii” lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ ji, akpa; mɛi komɛi kɛɛ no ji tso ni yɔɔ akpa mli ni akɛ loo tsɛɔ naa lɛ. Sɛɛ mli lɛ, mɛi nu shishi akɛ ekɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ni baanyɛ ahã mɔ ko ashane loo egbee shi lɛ he. Kɛ́ akɛtsu nii yɛ mfonirifeemɔ gbɛ nɔ lɛ, ekɔɔ nifeemɔ ko loo shihilɛ ko ni hãa mɔ ko kɔɔ gbɛ gbonyo, ekɛ ehe woɔ jeŋba sha mli, loo efeɔ esha lɛ he. Abaanyɛ atsɔɔ wiemɔ ni ji skan·da·liʹzo ni akɛtsu yɛ Mat 18:8, 9, ni atsɔɔ shishi akɛ “tɔ̃tɔɔ onane” lɛ shishi akɛ, “tsɔɔ bo tsɔne; hãa ofeɔ esha.”
nwtsty mfonirii
Wiɛtɛ
Yɛ blema lɛ, akɛ wiɛtɛ gbɛlɛɔ wiiti, abele, omɔ, kɛ amɛhenɔi lɛ, ni akɛ ŋaa mu kɛjɛɔ oliv mli hu. Ekomɛi daraaa, ni abaanyɛ akɛ niji agbala. Shi ekomɛi hu dara waa aahu akɛ, ja kooloi egbala. Eeenyɛ efee akɛ, wiɛtɛ ko ni da tamɔ nɛkɛ ji nɔ ni Filistibii lɛ nyɛ Samson nɔ ni egbala lɛ. (Koj 16:21) Jeee Israel pɛ akɛ wiɛtɛ ni kooloi gbalaa lɛ tsu nii yɛ. Akɛtsu nii yɛ maji ni yɔɔ Roma Nɔyeli lɛ mli lɛ babaoo hu anɔ.
Wiɛbii Kɛ Wiɛtɛi
Akɛ shĩa kooloi, tamɔ teji tsuɔ nii kɛgbalaa wiɛtɛi wuji, tamɔ nɔ ni wɔnaa yɛ mfoniri nɛɛ mli lɛ, ni akɛ wiɛtɛi nɛɛ gbɛlɛɔ wiiti, abele, omɔ, kɛ amɛhenɔi lɛ, ni akɛ ŋaa mu kɛjɛɔ oliv mli hu. Wiɛbii komɛi alɛɛmɔ baanyɛ ashɛ mita kome kɛ fã, ni agbalaa yɛ wiɛtɛi ni dara waa anɔ.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 18:9 lɛ he
Gehena: Aná wiemɔ nɛɛ kɛjɛ Hebri wiemɔ ni ji geh hin·nomʹ lɛ mli, ni eshishi ji “Hinom jɔɔ.” Jɔɔ nɛɛ yɛ blema Yerusalem anaigbɛ kɛ wuoyigbɛ. (Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B12, map ni ji, “Yerusalem Kɛ Jɛmɛ Niiaŋ” lɛ.) Be ni shɛɔ Yesu beiaŋ lɛ, no mli lɛ ashãa jwɛi yɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ, wiemɔ “Gehena” lɛ ji wiemɔ ko ni sa jogbaŋŋ, ni akɛdamɔɔ shi kɛhãa naanɔ hiɛkpatamɔ.
nwtstg Wiemɔi Titrii Amligbalamɔ
Gehena
Greek gbɛ́i ni akɛtsɛɔ Hinom Jɔɔ ní kã blema Yerusalem wuoyi-anaigbɛ. (Yer 7:31) Agba akɛ abaashɛrɛ gbohii ashwie jɛmɛ. (Yer 7:32; 19:6) Odaseyeli ko bɛ ni tsɔɔ akɛ ashɛrɛ kooloi loo gbɔmɛi ashwie Gehena koni ashã amɛ hiɛkãalɔi loo apiŋ amɛ. No hewɔ lɛ, Gehena nyɛŋ afee he ko ni anaaa ní apiŋɔ gbɔmɛi asusumai yɛ la diɛŋtsɛ mli kɛyaa naanɔ yɛ jɛmɛ lɛ he okadi. Moŋ lɛ, Yesu, kɛ agbɛnɛ hu ekaselɔi lɛ, kɛ Gehena tsu nii kɛfee naanɔ toigbalamɔ ni ji “gbele ni ji enyɔ,” ní damɔ shi kɛhã naanɔ hiɛkpatamɔ lɛ he okadi.—Kpo 20:14; Mat 5:22; 10:28.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 18:10 lɛ he
kwɛɔ mi-Tsɛ . . . hiɛ: Loo “nyɛɔ amɛyaa mi-Tsɛ hiɛ.” Akɛni ŋwɛibɔfoi pɛ nyɛɔ amɛyaa Nyɔŋmɔ hiɛ diɛŋtsɛ hewɔ lɛ, amɛ pɛ amɛbaanyɛ amɛna Nyɔŋmɔ hiɛ.—2Mo 33:20.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 18:22 lɛ he
shii 77: Greek sht. ŋm., “shii nyɔŋmai kpawo toi kpawo.” Abaanyɛ atsɔɔ Greek wiemɔ nɛɛ shishi akɛ, “70 kɛ 7” (shii 77) loo “70 ni akɛbɔ he 7” (shii 490). Be ni Septuajint lɛ tsɔɔ Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “shii 77” yɛ 1Mo 4:24 lɛ shishi kɛyaa Greek mli lɛ, ekɛ Greek wiemɔ kome too lɛ nɔŋŋ tsu nii, ni enɛ hãa wɔnaa akɛ eja gbɛ akɛ abaatsɔɔ wiemɔ ni yɔɔ Mat 18:22 lɛ shishi akɛ “shii 77.” Ekɔɔɔ he eko bɔ ni abaanu wiemɔ nɛɛ shishi ahã lɛ, yibɔ ni ji kpawo ni aŋma lɛ shii enyɔ lɛ tsɔɔ “nɔ ko ni bɛ naagbee,” loo “nɔ ko ni husu bɛ he.” Petro kɛɛ shii 7, shi Yesu tsake lɛ efee lɛ 77 koni esɛɛnyiɛlɔi lɛ ana akɛ, esa akɛ amɛkɛ mɛi ahe ake amɛ be fɛɛ be, ekɔɔɔ he eko shii abɔ ni mɛi lɛ baatɔ̃ amɛnɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, wolo ko ni atsɛɔ lɛ Babylonian Talmud (Yoma 86b) lɛ wie akɛ: “Kɛ́ mɔ ko tɔ̃ onɔ shi kome lɛ, kɛke lɛ, shii enyɔ nɔ lɛ, kɛke lɛ, shii etɛ nɔ lɛ, kɛke lɛ, shi shii ejwɛ nɔ lɛ, kɛkake lɛ.”
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 19:7 lɛ he
shwiemɔ wolo: Loo “gbalatsemɔ wolo.” Kɛ́ nuu ko miitao eshwie eŋa lɛ, Mla lɛ bi ni efee shwiemɔ lɛ he wolo, ní ekolɛ eyana onukpai lɛ hu. Enɛ baahã ená be kɛsusu sane ni yɔɔ hiɛdɔɔ nɛɛ he jogbaŋŋ dani ekpɛ eyiŋ yɛ he. Ekã shi faŋŋ akɛ, yiŋtoo ni yɔɔ Mla nɛɛ sɛɛ ji, koni hii akaye amɛhe oyai kɛtse gbãla, ní agbɛnɛ hu, ebu yei ahe. (5Mo 24:1) Shi yɛ Yesu beiaŋ lɛ, jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ hã efee mlɛo kɛhã mɛi akɛ amɛbaatse gbãla. Yinɔsaneŋmalɔ Josephus ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli, ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ, eji Farisifonyo ni etse eŋa gbãla lɛ, wie akɛ, abaanyɛ atse gbãla “yɛ nɔ fɛɛ nɔ kwraa he (ni hii pii feɔ nakai).”
nwtsty mfoniri
Gbalatsemɔ Wolo
Aŋma gbalatsemɔ wolo nɛɛ yɛ Aramaik mli aaafee afi 71 loo afi 72 Ŋ.B. Ayana yɛ nujɔɔ ko ni mli egbi, ní atsɛɔ lɛ Wadi Murabbaat, ni yɔɔ Yudea Shia Ŋa lɛ nɔ lɛ kooyigbɛ. Nɔ ni aŋma yɛ nɔ nɛ: Be ni Yudafoi lɛ tse atua lɛ sɛɛ afii ekpaa lɛ, Yosef, Naqsan binuu lɛ, ni yɔɔ Masada maŋ lɛ mli lɛ, tse Miriam, Yonatan biyoo lɛ gbãla.