Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli
JUNE 4-10
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | MARKO 15-16
“Yesu Hã Gbalɛi Ba Mli”
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mar 15:24, 29 lɛ he
amɛjara amɛhã amɛhe: Saji komɛi yɛ amaniɛbɔɔ ni yɔɔ Yoh 19:23, 24 lɛ mli ní bɛ Mateo, Marko, kɛ Luka amaniɛbɔi lɛ amli. Nomɛi ji: Roma asraafoi lɛ fɔ̃ Yesu atade nɔhaanɔ lɛ kɛ atade ni ewoɔ yɛ etade shishi lɛ fɛɛ nɔ oshiki; ‘asraafoi lɛ jara etade nɔhaanɔ lɛ mli ejwɛ, ni asraafoi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ kɔ ekome’; akɛni amɛsumɔɔɔ ni amɛgbálaa etade ni ewoɔ yɛ etade shishi lɛ mli hewɔ lɛ, amɛfɔ̃ nɔ oshiki; ni agbɛnɛ hu, Mesia lɛ atade ni afɔ̃ nɔ oshiki lɛ hã gbalɛ ni yɔɔ La 22:18 lɛ ba mli. Ekã shi faŋŋ akɛ yɛ nakai beiaŋ lɛ, kɛ́ agbe mɔ ko lɛ, nɔ ni mɛi ni gbe mɔ lɛ fɔɔ feemɔ ji, amɛkɔlɔɔ etadei. No hewɔ lɛ, dani abaagbe ojotswalɔi lɛ, aheɔ amɛnibii fɛɛ yɛ amɛdɛŋ, ni ajieɔ amɛtadei yɛ amɛhe, koni akɛshwie amɛhiɛiaŋ shi.
amɛhoso amɛyitsei: Nifeemɔ nɛɛ, ní bei pii lɛ wiemɔi fata he lɛ, tsɔɔ akɛ aaye mɔ ko he fɛo, abuuu mɔ lɛ ahãaa nɔ ko, ni anaa mɔ lɛ akɛ eshwie ehiɛ shi. Mɛi ni hoɔ lɛ hã gbalɛ ni yɔɔ La 22:7 lɛ ba mli ní amɛleee po.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mar 15:43 lɛ he
Yosef: Esoro nɔ ni Sanekpakpa ŋmalɔi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ wie yɛ Yosef he, ni enɛ hãa wɔnaa akɛ amɛteŋ mɔ ko mɔ ko kwɛɛɛ enyɛmi niŋmaa nɔ kɛŋmaaa enɔ. Mateo, ni eji toohelɔ lɛ wie akɛ, Yosef ji “nuu niiatsɛ”; Marko, ni ŋma esane lɛ ehã Romabii titri lɛ wie akɛ, Yosef ji “Ajinafoi lɛ ateŋ mɔ ko ni abuɔ lɛ waa,” ni eemɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ; Luka, ni eji datrɛfonyo ni musuŋ tsɔɔ lɛ lɛ wie akɛ, Yosef ji “gbɔmɔ kpakpa kɛ jalɔ,” ni efɔ̃ɔɔ oshiki kɛfiii Ajinafoi lɛ asɛɛ koni ate shi awo Yesu; Yohane pɛ bɔ amaniɛ akɛ, Yosef ji “kaselɔ, shi Yudafoi lɛ agbeyeishemɔ hewɔ lɛ, ejieee ehe shi.”—Mat 27:57-60; Mar 15:43-46; Luk 23:50-53; Yoh 19:38-42.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mar 15:25 lɛ he
Ŋmɛlɛtswaa ni ji etɛ: Ni ji, aaafee leebi ŋmɛlɛ 9. Mɛi komɛi kɛɛ etamɔ nɔ ni ŋmalɛ nɛɛ kɛ Yoh 19:14-16 lɛ kpãaa gbee, ejaakɛ yɛ Yohane Sanekpakpa lɛ mli lɛ, awie akɛ, Pilato kɛ Yesu hã koni ayagbe lɛ yɛ “aaafee ŋmɛlɛtswaa ni ji ekpaa lɛ nɔ.” Eyɛ mli akɛ Ŋmalɛ lɛ etsɔɔɔ nɔ hewɔ ni srɔto yɔɔ ŋmalɛi enyɔ nɛɛ ateŋ lɛ mli fitsofitso moŋ, shi naa otii komɛi ni esa akɛ wɔsusu he: Bei pii lɛ, nibii ni Sanekpakpa ŋmalɔi lɛ wie yɛ be ní nifeemɔ ko tee nɔ yɛ gbi ni agbe Yesu lɛ nɔ lɛ he lɛ kɛ amɛhe kpãa gbee. Amɛyi ejwɛ lɛ fɛɛ amɛwie akɛ, be ni osɔfoi lɛ kɛ onukpai lɛ kpe ni amɛhã akɛ Yesu tee Roma Amralo Pontio Pilato hiɛ lɛ, no mli lɛ, kpaako je etsɛre. (Mat 27:1, 2; Mar 15:1; Luk 22:66–23:1; Yoh 18:28) Mateo, Marko, kɛ Luka fɛɛ bɔ amaniɛ akɛ, duŋ wo yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛjɛ “ŋmɛlɛtswaa ni ji ekpaa lɛ nɔ . . . kɛyashi ŋmɛlɛtswaa ni ji nɛɛhu lɛ nɔ,” ni no mli lɛ, akala Yesu akpɛtɛ tso jaŋŋ lɛ he momo. (Mat 27:45, 46; Mar 15:33, 34; Luk 23:44) Nɔ ko ni eeenyɛ efee akɛ no hewɔ esoro be ní atsɔɔ akɛ agbe Yesu lɛ ji akɛ: Mɛi komɛi buɔ gwaomɔ ni agwaoɔ mɔ ko lɛ amɛfataa gbe ni agbeɔ mɔ lɛ he. Bei komɛi lɛ, agwaoɔ mɔ lɛ waa aahu akɛ, egboɔ. Yɛ Yesu gbɛfaŋ lɛ, agwao lɛ waa aahu akɛ be ni etere epiŋmɔ tso lɛ kɛshɛ he ko lɛ, ehe bahia ni mɔ kroko atere ahã lɛ. (Luk 23:26; Yoh 19:17) Kɛ́ abu gwaomɔ ni agwao Yesu lɛ akɛ nɔ ni akɛje egbee lɛ shishi lɛ, belɛ ehe be fioo dani akala lɛ akpɛtɛ piŋmɔ tso lɛ diɛŋtsɛ he. Nɔ ni maa enɛ nɔ mi ji akɛ, Mat 27:26 kɛ Mar 15:15 lɛ wie gwaomɔ ni agwao lɛ kɛ gbe ni agbe lɛ yɛ tso jaŋŋ nɔ lɛ fɛɛ he shi kome. No hewɔ lɛ, ebaanyɛ esoro mɔ fɛɛ mɔ kɛ be ní ebaatsɔɔ akɛ agbe Yesu, ejaakɛ esoro mɔ fɛɛ mɔ kɛ be ní enaa akɛ abɔi Yesu gbee. Eeenyɛ efee akɛ, enɛ hewɔ be ni Pilato ná ele akɛ be ni akala Yesu akpɛtɛ tso jaŋŋ lɛ he lɛ, etsɛɛɛ ni egbo lɛ, enaa kpɛ ehe lɛ. (Mar 15:44) Kɛfata he lɛ, bei pii lɛ, Biblia ŋmalɔi lɛ jaraa jetsɛremɔ mli amɛwoɔ fãi ejwɛ amli, ni eko fɛɛ eko hiɛ ŋmɛlɛtswai etɛ, ni nakai nɔŋŋ amɛfeɔ yɛ jenamɔ hu he. Enɛ hewɔ bei pii lɛ akɛ wiemɔi ni ji, ŋmɛlɛtswaa ni ji etɛ, ŋmɛlɛtswaa ni ji ekpaa, kɛ ŋmɛlɛtswaa ni ji nɛɛhu lɛ tsuɔ nii lɛ, ni ajeɔ be lɛ kanemɔ shishi kɛjɛɔ leebi ŋmɛji 6. (Mat 20:1-5; Yoh 4:6; Bɔf 2:15; 3:1; 10:3, 9, 30) Agbɛnɛ hu, mɛi ni hi shi yɛ nakai beiaŋ lɛ ateŋ mɛi pii bɛ nɔ ko ni hãa amɛnaa bɔ ni atswa diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ, bei pii kɛ́ aatsɔɔ bɔ ni atswa lɛ, akɛ wiemɔ ni ji “aaafee” fataa he, tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ Yoh 19:14 lɛ. (Mat 27:46; Luk 23:44; Yoh 4:6; Bɔf 10:3, 9) Yɛ ekukufoo mli lɛ: Eeenyɛ efee akɛ, Marko wiemɔ lɛ kɔɔ gwaomɔ ni agwao Yesu kɛ kalamɔ ni akala lɛ akpɛtɛ tso jaŋŋ he lɛ fɛɛ he, shi Yohane wiemɔ lɛ kɔɔ kalamɔ ni akala lɛ kɛkpɛtɛ tso jaŋŋ he lɛ pɛ he. Eeenyɛ efee akɛ, akɛni amɛnyɛɛɛ amɛtsɔɔ be tuuntu ni nifeemɔ lɛ tee nɔ hewɔ lɛ, Marko wie be ní nifeemɔ lɛ tee nɔ lɛ he akɛ, ŋmɛlɛtswaa ni ji etɛ, ni Yohane hu wie enɔ lɛ he akɛ, ŋmɛlɛtswaa ni ji ekpaa, ni ekɛ wiemɔ ni ji “aaafee” hu tsu nii. Eeenyɛ efee akɛ, saji nɛɛ ahewɔ esoro be ní amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ tsɔɔ akɛ nifeemɔ nɛɛ tee nɔ lɛ. Agbɛnɛ hu, Marko ŋma esane lɛ egbe naa afii nyɔŋmai abɔ dani Yohane ŋma enɔ lɛ, ni be ní Yohane tsĩ tã lɛ yɛ srɔto yɛ Marko nɔ lɛ he. Enɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, jeee Marko sane lɛ nɔ Yohane kwɛ kɛŋma enɔ lɛ.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mar 16:8 lɛ he
ejaakɛ amɛmiishe gbeyei: Yɛ blema Bibliai ni akɛ niji ŋmala ni yɔɔ lɛ ateŋ nɔ ni etsɛ fe fɛɛ lɛ amli lɛ, wiemɔi ni yɔɔ kuku 8 lɛ ji nɔ ni muɔ Marko Sanekpakpa lɛ naa. Mɛi komɛi kɛɛ naamuu nɛɛ yɛ kpeŋ tsɔ, ni no hewɔ lɛ, amɛheee amɛyeee akɛ no ji sane diɛŋtsɛ ni Marko kɛmu ewolo lɛ naa. Shi, kɛ́ wɔkwɛ Marko Sanekpakpa lɛ mli fɛɛ lɛ, wɔnaa akɛ bei pii lɛ, nakai ji bɔ ni eŋmaa esane lɛ. No hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔdamɔ nɔ ni amɛwie lɛ nɔ wɔkɛɛ akɛ jeee no ji sane ni ekɛmu ewolo lɛ naa. Agbɛnɛ hu lɛ, nilelɔi komɛi ni hi shi aaafee afi 300 kɛmiimɔ afi 400 Ŋ.B., ni atsɛɔ amɛ Jerome kɛ Eusebius lɛ wie akɛ, wiemɔi diɛŋtsɛ ni Marko kɛmu ewolo lɛ naa ji, “ejaakɛ amɛmiishe gbeyei.”
Blema Greek Bibliai ni akɛ niji ŋmala kɛ nɔ ni atsɔɔ shishi kɛtee wiemɔi krokomɛi amli lɛ ekomɛi kɛ wiemɔ kakadaŋŋ efata kuku 8 lɛ he kɛmu Marko Sanekpakpa lɛ naa, ni ekomɛi hu kɛ wiemɔ kuku emu naa. Wiemɔ kakadaŋŋ lɛ (ni hiɛ kukuji 12 kɛfata nɔ ni yɔɔ jɛmɛ momo lɛ he lɛ) yɛ Kodes Aleksandrinus, Kodes Efraemi Siri riskriptus, kɛ Kodes Bezae Kantabrigiensis lɛ mli, ni aŋmala fɛɛ yɛ afi 400 kɛmiimɔ afi 500 Ŋ.B. Eyɛ Latin Vulgate lɛ, Kuretonian Siriak lɛ, kɛ Siriak Peshitta lɛ hu amli. Shi ebɛ Kodes Sinaitikus kɛ Kodes Vatikanus, ni ji blema Greek Bibliai enyɔ ni akɛ niji ŋmala yɛ afi 300 kɛmiimɔ afi 400 Ŋ.B. lɛ amli. Agbɛnɛ hu, ebɛ Kodes Sinaitikus Siriakus ni aŋma yɛ afi 300 kɛmiimɔ afi 400 Ŋ.B. loo afi 400 kɛmiimɔ afi 500 Ŋ.B. lɛ mli. Kɛfata he lɛ, ebɛ Marko wolo lɛ blema niŋmai ni yɔɔ Sahidik Koptik ni aŋma klɛŋklɛŋ kwraa yɛ afi 400 kɛmiimɔ afi 500 Ŋ.B. lɛ mli lɛ hu mli. Marko wolo lɛ blema niŋmai ni yɔɔ Armenian kɛ Georgian mli lɛ ateŋ nɔ ni etsɛ fe fɛɛ lɛ hu mu naa yɛ kuku 8 lɛ.
Blema Greek Bibliai ni akɛ niji ŋmala ni afee sɛɛ mli lɛ kɛ nɔ ni atsɔɔ shishi kɛtee wiemɔi krokomɛi amli lɛ ekomɛi kɛ wiemɔ kuku lɛ (ni ji wiemɔi fioo komɛi kɛkɛ lɛ) emu naa. Wiemɔ kakadaŋŋ lɛ kɛ wiemɔ kuku lɛ fɛɛ yɛ Kodes Regius lɛ, ni aŋma yɛ afi 700 kɛmiimɔ afi 800 Ŋ.B. lɛ mli, ni akɛ wiemɔ kuku lɛ mu naa klɛŋklɛŋ. Aŋma yɛ naamui lɛ eko fɛɛ eko shishijee akɛ, Biblia he nilelɔi komɛi ni hi shi yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ kpɛlɛ kukuji nɛɛ anɔ loo amɛkɛtsu nii. Shi aŋma yɛ mli hu akɛ, anyɛŋ amu afɔ̃ amɛteŋ eko kwraa nɔ.
WIEMƆ KUKU NI AKƐMU NAA
Wiemɔ kuku ni akɛfata Mar 16:8 lɛ he kɛmu Marko Sanekpakpa lɛ naa lɛ fataaa Ŋmalɛ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ he. Ekaneɔ akɛ:
Shi nibii fɛɛ ni afã amɛ lɛ, amɛwie he kuku amɛtsɔɔ mɛi ni yɔɔ Petro masɛi lɛ. No sɛɛ lɛ, yɛ nibii nɛɛ asɛɛ lɛ, Yesu diɛŋtsɛ tsɔ amɛnɔ etsu mɛi kɛjɛ bokã kɛtee anai, koni amɛyajaje yiwalaheremɔ kɛ naanɔ wala he sane ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ ni fiteee lɛ.
WIEMƆ KAKADAŊŊ NI AKƐMU NAA
Wiemɔ kakadaŋŋ ni akɛfata Mar 16:8 lɛ he kɛmu Marko Sanekpakpa lɛ naa lɛ fataaa Ŋmalɛ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ he. Ekaneɔ akɛ:
9 Shi be ni ete shi leebi maŋkpa yɛ otsi lɛ klɛŋklɛŋ gbi lɛ nɔ lɛ, mɔ tsutsu ni ejie ehe kpo etsɔɔ ji Maria Magdalena, mɔ mli hu ni efã daimonioi kpawo yɛ lɛ. 10 Ni lɛ etee eyagba mɛi ni kɛ lɛ hi shi ni yeɔ ŋkɔmɔ ni amɛfóɔ lɛ. 11 Shi amɛ lɛ, be ni amɛnu akɛ ehiɛ kã ni ena lɛ lɛ, amɛheee amɛyeee. 12 Nii nɛɛ asɛɛ lɛ ejie ehe kpo yɛ su kroko mli etsɔɔ amɛteŋ mɛi enyɔ, be ni amɛyaa shisharamɔ yɛ ŋa nɔ lɛ. 13 Ni amɛ hu amɛyiŋ amɛtee amɛyakɛɛ mɛi ni eshwɛ lɛ, shi amɛheee nomɛi hu tete amɛyeee. 14 Fee sɛɛ lɛ ejie ehe kpo etsɔɔ mɛi nyɔŋma kɛ ekome lɛ diɛŋtsɛ, be ni amɛtara niyeniiashi lɛ, ni ewie amɛhiɛ yɛ he ni amɛheee amɛyeee kɛ amɛtsuiwalɛ lɛ hewɔ, ejaakɛ amɛheee mɛi ni na lɛ yɛ eshitee lɛ sɛɛ lɛ amɛyeee. 15 Ni ekɛɛ amɛ akɛ: Nyɛyaa je lɛŋ fɛɛ kwa nyɛyashiɛa sane kpakpa lɛ nyɛtsɔa nɔ fɛɛ nɔ ni abɔ lɛ. 16 Mɔ ni heɔ yeɔ ni abaptisi lɛ lɛ, aaahere eyiwala; shi mɔ ni heee yeee lɛ, aaabu lɛ fɔ. 17 Shi okadii ni aaanyiɛ mɛi ni heɔ yeɔ lɛ asɛɛ nɛ: Migbɛ́i anɔ lɛ amɛaafamɔ daimonioi; amɛaawie wiemɔi hei; 18 amɛaahole onufui; ni kɛji amɛnu nɔ ko ni gbeɔ mɔ lɛ, efeŋ amɛ efɔŋ ko; amɛaaŋɔ amɛniji amɛshwie helatsɛmɛi anɔ, ni amɛhe aaawa amɛ. 19 Kɛkɛ lɛ be ni Nuŋtsɔ Yesu kɛ amɛ ewie sɛɛ lɛ, aŋɔ lɛ kɛtee ŋwɛi, ni eyata Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ. 20 Shi amɛ lɛ amɛje kpo ni amɛyashiɛ yɛ he fɛɛ he, ni Nuŋtsɔ lɛ kɛ amɛ miitsu nii ni ewo wiemɔ lɛ hewalɛ kɛ okadii ni nyiɛ sɛɛ lɛ.
JUNE 11-17
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | LUKA 1
“Kasemɔ Maria Heshibaa Lɛ”
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Luk 1:69 lɛ he
yiwalaheremɔ akolonto: Loo “yiwalaherelɔ ko ni yɔɔ hewalɛ kpele.” Bei pii lɛ, akɛ kooloo akolonto feɔ hewalɛ, kunimyeli, kɛ omanyeyeli he mfoniri yɛ Biblia lɛ mli. (1Sa 2:1; La 75:4, 5, 10; 148:14; kwɛmɔ ŋmalɛi nɛɛ ashishigbɛ niŋmai lɛ hu.) Agbɛnɛ hu, akɛ akolonto feɔ nɔyelɔi kɛ nɔyelii ahe mfoniri, mɛi ni feɔ nɔ ni ja kɛ mɛi ni feɔ efɔŋ fɛɛ, ni akɛ kunim ni amɛye lɛ hu toɔ akolonto shimɔ he. (5Mo 33:17; Dan 7:24; 8:2-10, 20-24) Yɛ sane nɛɛ mli lɛ, wiemɔ ni ji “yiwalaheremɔ akolonto” lɛ kɔɔ Mesia lɛ he; lɛ ji yiwalaherelɔ ni yɔɔ hewalɛ, loo mɔ ni yɔɔ hewalɛ ni akɛhereɔ yiwala.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Luk 1:76 lɛ he
obaatsɔ Yehowa hiɛ: Yohane Baptisilɔ lɛ ‘baatsɔ Yehowa hiɛ’ kɛ shishinumɔ akɛ, lɛ ji mɔ ni baatsɔ Yesu hiɛ kɛba, ni Yesu ba yɛ e-Tsɛ lɛ gbɛ́i mli, akɛ e-Tsɛ lɛ najiaŋdamɔlɔ.—Yoh 5:43; 8:29.
JUNE 18-24
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | LUKA 2-3
“Oblahii Kɛ Oblayei—Ani Nyɛmiifee Nibii Ni Baahã Nyɛ Kɛ Yehowa Teŋ Naanyobɔɔ Lɛ Mli Aya Nɔ Awa?”
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Luk 2:41 lɛ he
efɔlɔi yaa: Mla lɛ biii ni yei ayaye Hehoo gbi jurɔ lɛ. Shi Maria kɛfee esu akɛ, daa afi kɛ́ Yosef miiya Yerusalem ni eyaye gbi jurɔ lɛ, ekɛ lɛ baaya. (2Mo 23:17; 34:23) Daa afi lɛ, amɛnyiɛɔ kilomitai 300 (mailii 190) kɛyaa kɛbaa, ni amɛkɛ amɛbii lɛ fɛɛ yaa.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Luk 2:46, 47 lɛ he
eebibii amɛ saji: Mɛi ni boɔ Yesu toi lɛ anifeemɔ hãa wɔnaa akɛ, saji ni Yesu biɔ lɛ jeee saji ni gbekɛ ko biɔ koni ekɛle nɔ ko kɛkɛ. (Luk 2:47) Kɛ́ akɛ Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ, “eebibii . . . saji” lɛ tsu nii yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, ebaanyɛ ekɔ saji ni abiɔ kɛ́ aaye mɔ ko sane lɛ he. (Mat 27:11; Mar 14:60, 61; 15:2, 4; Bɔf 5:27) Yinɔsaneŋmalɔi kɛɔ akɛ, nɔ ni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni abuɔ waa lɛ ateŋ mɛi komɛi feɔ ji akɛ, kɛ́ aye gbi jurɔ lɛ agbe naa lɛ, amɛhiɔ sɔlemɔ shĩa lɛ, ni amɛtsɔɔ nii yɛ ablanai wuji ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ ekome nɔ. Mɛi taraa amɛnaji anaa ni amɛboɔ amɛ toi ni amɛbiɔ amɛ saji.
anaa kpɛ amɛhe waa: Greek feemɔwiemɔ ni akɛtsu nii yɛ biɛ ni atsɔɔ shishi akɛ, “anaa kpɛ amɛhe” lɛ, baanyɛ atsɔɔ akɛ, amɛnaa kpɛ amɛhe be kplaŋŋ loo shii abɔ.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Luk 2:51, 52 lɛ he
etee nɔ eba ehe shi ewo amɛshishi: Loo “etee nɔ ebo amɛ toi.” Greek feemɔwiemɔ ni akɛtsu nii lɛ tsɔɔ nifeemɔ ko ni yaa nɔ, ni ehãa wɔnaa akɛ, be ni Yesu ehã tsɔɔlɔi ni yɔɔ sɔlemɔ shĩa lɛ anaa ekpɛ amɛhe yɛ bɔ ni ele Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ hewɔ lɛ sɛɛ lɛ, etee shĩa ni eba ehe shi ewo efɔlɔi ashishi. Esa akɛ gbekɛ fɛɛ gbekɛ abo efɔlɔi toi moŋ, shi Yesu toiboo lɛ yɛ srɔto kwraa; efata nibii ni efee kɛtsɔɔ akɛ eye Mose Mla lɛ mli nibii fɛɛ anɔ lɛ ahe.—2Mo 20:12; Gal 4:4.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Luk 2:14 lɛ he
ni toiŋjɔlɛ ahi mɛi ni yɔɔ ehiɛ dromɔ lɛ ateŋ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ: Yɛ bɔ ni aŋma wiemɔi nɛɛ yɛ blema Bibliai ni akɛ niji ŋmala lɛ ekomɛi amli lɛ naa lɛ, abaanyɛ atsɔɔ shishi akɛ, “ni hejɔlɛ aba shikpɔŋ lɛ nɔ, ní aná gbɔmɛi ahe tsuijurɔ,” ni nakai atsɔɔ shishi yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi amli. Shi bɔ ni atsɔɔ shishi yɛ Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ mli lɛ kɛ blema Bibliai ni akɛ niji ŋmala lɛ pii kpãa gbee. Adafi ni ŋwɛibɔfoi lɛ tswa lɛ etsɔɔɔ akɛ adesai fɛɛ baaná Nyɔŋmɔ hiɛ dromɔ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni amɛbaa amɛjeŋ amɛhãa, loo bɔ ni amɛfeɔ amɛnii amɛhãa. Moŋ lɛ, adafitswaa lɛ kɔɔ mɛi ni baahe enɔ amɛye kɛ amɛtsui fɛɛ ní amɛbaatsɔmɔ e-Bi lɛ sɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe; mɛi nɛɛ ji mɛi ni baaná ehiɛ dromɔ lɛ.—Kwɛmɔ nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ kuku nɛɛ he ni ji, mɛi ni yɔɔ ehiɛ dromɔ lɛ.
mɛi ni yɔɔ ehiɛ dromɔ: Yɛ adafi ni ŋwɛibɔfoi lɛ tswa nɛɛ mli lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ, ‘hiɛ dromɔ’ ni awieɔ he lɛ ji Nyɔŋmɔ hiɛ dromɔ, shi jeee gbɔmɛi ahiɛ dromɔ. Abaanyɛ atsɔɔ Greek wiemɔ eu·do·kiʹa lɛ shishi hu akɛ, “yɛ ehe tsuijurɔ; yɛ ehe miishɛɛ; kpɛlɛɔ enɔ.” Akɛ Greek feemɔwiemɔ ko ni shishinumɔ tamɔ wiemɔ nɛɛ, ni ji eu·do·keʹo lɛ, tsu nii yɛ Mat 3:17; Mar 1:11; kɛ Luk 3:22 (kwɛmɔ nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mar 1:11 lɛ he); no mli lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi lɛ miiwie yɛ ebaptisimɔ lɛ sɛɛ nɔŋŋ. Eshishinumɔ titri ji, “akpɛlɛ mɔ ko nɔ; aná mɔ ko he miishɛɛ; abu mɔ ko waa; aná mɔ ko he tsuijurɔ.” Yɛ shishinumɔ nɛɛ naa lɛ, wiemɔ ni ji, “mɛi ni yɔɔ ehiɛ dromɔ” (an·throʹpois eu·do·kiʹas) lɛ kɔɔ mɛi ni Nyɔŋmɔ ekpɛlɛ amɛnɔ lɛ ahe, ni abaanyɛ atsɔɔ shishi hu akɛ, “mɛi ni ekpɛlɛɔ amɛnɔ; mɛi ni eyɔɔ amɛhe miishɛɛ.” Adafi ni ŋwɛibɔfoi lɛ tswa lɛ etsɔɔɔ akɛ adesai fɛɛ baaná Nyɔŋmɔ hiɛ dromɔ, shi moŋ, ekɔɔ mɛi ni baahe enɔ amɛye kɛ amɛtsui fɛɛ ní amɛbaatsɔmɔ e-Bi lɛ sɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe; mɛi nɛɛ ji mɛi ni baaná ehiɛ dromɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ kɛ́ akɛ Greek wiemɔ eu·do·kiʹa lɛ tsu nii yɛ hei komɛi lɛ, ebaanyɛ ekɔ gbɔmɛi ahiɛ dromɔ, loo nɔ ko ni gbɔmɛi náa he miishɛɛ, loo amɛshweɔ, loo amɛnáa he jwɛŋmɔ kpakpa lɛ he moŋ (Ro 10:1; Fip 1:15), shi bei pii lɛ, akɛtsuɔ nii kɛkɔɔ Nyɔŋmɔ hiɛ dromɔ, loo nɔ ko loo mɔ ko ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ, loo gbɛ ni enáa he miishɛɛ lɛ he (Mat 11:26; Luk 10:21; Efe 1:5, 9; Fip 2:13; 2Te 1:11). Akɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii yɛ Septuajint lɛ mli, yɛ La 51:18 [50:20, LXX] lɛ kɛkɔ Nyɔŋmɔ ‘dromɔ’ lɛ he.
JUNE 25–JULY 1
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | LUKA 4-5
“Ye Kai Anɔ Tamɔ Bɔ Ni Yesu Fee Lɛ”
nwtsty lɛ mli vidio
Sɔlemɔ Shĩa Lɛ Yiteŋ Afabaŋ
Eeenyɛ efee akɛ, Satan kɛ Yesu yadamɔ “sɔlemɔ shĩa lɛ yiteŋ afabaŋ [loo “yiteŋ he ni kwɔ fe fɛɛ”] lɛ” nɔ diɛŋtsɛ, ni ekɛɛ lɛ akɛ etu kɛjɛ jɛmɛ kɛya shikpɔŋ, shi wɔleee he tuuntu ni ekolɛ ekɛ Yesu yadamɔ lɛ. Akɛni wiemɔ ni ji, “sɔlemɔ shĩa” ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ kɔɔ sɔlemɔ shĩa muu lɛ fɛɛ he hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ, Yesu damɔ sɔlemɔ shĩa lɛ yiteŋ yɛ ekoŋ ni yɔɔ wuoyi-bokagbɛ (1) lɛ nɔ. Aloo eeenyɛ efee akɛ, edamɔ sɔlemɔ shĩa lɛ yiteŋ yɛ ekoŋ kroko nɔ. Kɛ́ Yesu tu kɛjɛ hei srɔtoi nɛɛ ateŋ eko fɛɛ eko lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ebaagbo, ja Yehowa kɛ ehe wo sane lɛ mli.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Luk 4:17 lɛ he
gbalɔ Yesaia wolokpo lɛ: Kooloi ahewoji 17 ni aŋmala nɔ nii ni akɛtsara ji nɔ ni feɔ Yesaia Ŋshɔ Ni Egbo Wolokpo lɛ, ni wolokpo lɛ kɛlɛ ji mitai 7.3 (nanetalɔi 24), ni ajara mli awo fãi 54 amli. Eeenyɛ efee akɛ, wolokpo ni akɛtsu nii yɛ Nazaret kpeehe lɛ kɛlɛ baashɛ Yesaia Ŋshɔ Ni Egbo Wolokpo lɛ kɛlɛ. Akɛni yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, yitsei kɛ kukuji bɛ wolokpoi lɛ amli hewɔ lɛ, kulɛ ebaabi ni Yesu akwɛ wolokpo lɛ mli aahu kɛyashi ebaana he ni etaoɔ ekane lɛ. Shi Yesu nyɛ ena he ni gbalɛ lɛ yɔɔ yɛ wolokpo lɛ mli lɛ, ni enɛ tsɔɔ akɛ ele Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli jogbaŋŋ.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Luk 4:25 lɛ he
afii etɛ kɛ nyɔji ekpaa: Amaniɛbɔɔ ni yɔɔ 1Ma 18:1 lɛ hãa wɔleɔ akɛ, “afi ni ji etɛ lɛ nɔ” Elia wie akɛ nu hɔmɔ lɛ sɛɛ baafo lɛ. No hewɔ lɛ, mɛi komɛi kɛɛ sane ni Yesu wie lɛ kɛ sane ni yɔɔ 1Ma 18:1 lɛ kpãaa gbee. Shi amaniɛbɔɔ ni yɔɔ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli lɛ etsɔɔɔ akɛ nu hɔmɔ lɛ shɛɛɛ afii etɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, “afi ni ji etɛ” ní awie he yɛ 1Ma 18:1 lɛ je shishi kɛjɛ be ni Elia yakɛɛ Ahab klɛŋklɛŋ kwraa akɛ nugbɔ enɛŋ lɛ. (1Ma 17:1) Nakai beiaŋ lɛ, kɛ́ nu hɔmɔ ba lɛ, bei pii lɛ, eyeɔ nyɔji ekpaa. Shi dani Elia baaya Ahab ŋɔɔ ni eyakɛɛ lɛ akɛ nugbɔ enɛŋ lɛ, no mli lɛ nu hɔmɔ lɛ eje shishi momo, ni eeenyɛ efee akɛ, nu hɔmɔ lɛ eye fe nyɔji ekpaa lɛ. Agbɛnɛ hu, be ni Elia tee Ahab hiɛ ekoŋŋ “yɛ afi ni ji etɛ lɛ nɔ lɛ,” nu hɔmɔ lɛ sɛɛ efooo amrɔ nɔŋŋ. Nifeemɔ ni tee nɔ yɛ Karmel Gɔŋ lɛ nɔ be ni la jɛ ŋwɛi ba lɛ sɛɛ dani esɛɛ fo. (1Ma 18:18-45) No hewɔ lɛ, nɔ ni Yesu wie yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli, kɛ sane ni tamɔ no ní emami binuu Yakobo wie, ni aŋma yɛ Yak 5:17 lɛ eteee shi ewooo amaniɛbɔɔ ni yɔɔ 1Ma 18:1 lɛ.