Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w96 3/15 bf. 15-20
  • Anɔkwayeli he Kaa lɛ Naa ni Adamɔɔ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Anɔkwayeli he Kaa lɛ Naa ni Adamɔɔ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Yehowa Hefamɔ ni Wɔkɛ Wɔhe Aaawo Mli
  • Anɔkwayeli Kɛha Yehowa Gbɛjianɔtoo Lɛ
  • Anɔkwayeli Kɛha Onukpai ni Yeɔ Anɔkwa
  • Gbalashihilɛ Mli Anɔkwayeli
  • Nibii ni Yeɔ Buaa ni Haa Ayaa nɔ Ayeɔ Anɔkwa
  • Naa Anɔkwayelɔ Lɛ!
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • “Bo, Okome Too Ji Anɔkwafo”
    Tsi Obɛŋkɛ Yehowa
  • Anɔkwayeli—Mɛɛ Nyɔmɔ Awoɔ Yɛ He?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • Namɔ Esa akɛ Oye Lɛ Anɔkwa?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2002
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
w96 3/15 bf. 15-20

Anɔkwayeli he Kaa lɛ Naa ni Adamɔɔ

“Nyɛwo gbɔmɔ hee ni abɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ, yɛ anɔkwa jalɛ kɛ hetsemɔ mli lɛ.”—EFESOBII 4:24.

1. Mɛni hewɔ wɔhiɛ Yehowa Nyɔŋmɔ anɔkwayeli he nyɔmɔ lɛ?

ANƆKWAYELI he kaa lɛ naa ni adamɔɔ lɛ yɛ efãi sɔrɔtoi babaoo. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji anɔkwayeli kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ he kaa lɛ naa ni adamɔɔ. Eji anɔkwale akɛ, yɛ mɔ ni Yehowa ji, kɛ nɔ ni efee kɛha wɔ, kɛ bɔ ni wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha lɛ lɛ hewɔ lɛ, wɔhiɛ lɛ anɔkwayeli he nyɔmɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsɔɔ wɔjieɔ anɔkwayeli kpo wɔhaa Yehowa Nyɔŋmɔ? Gbɛ titri ji anɔkwa ni wɔɔye Yehowa jalɛ shishitoo mlai.

2, 3. Mɛɛ tsakpaa ka anɔkwayeli kɛ jalɛ teŋ?

2 Bɔni afee ni wɔdamɔ nakai kaa lɛ naa lɛ, esa akɛ wɔbo wiemɔi ni anaa yɛ 1 Petro 1:15, 16 (NW) lɛ toi: “Bɔ ni Mɔ ni tsɛ nyɛ lɛ yɔɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ, nyɛ hu nyɛfea krɔŋkrɔŋ yɛ nyɛ jeŋba fɛɛ mli; ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Nyɛfea krɔŋkrɔŋ, ejaakɛ krɔŋkrɔŋ ji mi.’ ” Anɔkwa ni wɔyeɔ Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ baaha wɔbo lɛ toi yɛ bei fɛɛ mli, ni wɔha wɔsusumɔi, wiemɔi, kɛ nifeemɔi kɛ esuɔmɔnaa nii krɔŋkrɔŋ lɛ akpa gbee. Etsɔɔ henilee kpakpa mli ni wɔɔhiɛ, taakɛ afa yɛ 1 Timoteo 1:3-5 lɛ: “Shi kita lɛ naagbee [jeee ni atsɔɔ tsɔɔmɔ kroko loo ni abo apasa saji atoi] ji suɔmɔ ni jɛ tsui ni mli tse kɛ henilee kpakpa kɛ hemɔkɛyeli ni apasa ko bɛ mli lɛ mli.” Eji anɔkwale akɛ wɔteŋ mɔ ko yeee emuu, shi esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔfee nɔ ni hi fe fɛɛ, aloo jeee nakai?

3 Anɔkwayeli kɛha Yehowa haŋ ni wɔkɛ pɛsɛmkunya aŋmɛɛ jalɛ shishitoo mlai ahe ni wɔkɛsaa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, anɔkwayeli haŋ wɔfee mɔ ko yɛ mligbɛ kɛ mɔ kroko yɛ kponɔgbɛ. Anɔkwayeli ji nɔ ni yɔɔ lalatsɛ lɛ jwɛŋmɔ mli beni ela akɛ: “Yehowa, tsɔɔmɔ mi ogbɛ lɛ, manyiɛ onɔkwale lɛ mli; feemɔ mitsui ekome, ni mashe ogbɛi lɛ gbeyei.” (Lala 86:11) Anɔkwayeli biɔ nɔ ni atsɔɔ mli akɛ “toiboo kɛha nɔ ni anyɛɛɛ anyɛ mɔ nɔ ni aye nɔ” lɛ.

4, 5. Anɔkwayeli baaha wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkafee mɛni?

4 Anɔkwayeli kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ hu haŋ wɔfee nɔ ko ni kɛ ahorabɔɔ baaba egbɛi kɛ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, béi baka Kristofoi enyɔ ko teŋ ni amɛkɛ amɛ sane lɛ tee je lɛŋ saneyeli he yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Kojolɔ lɛ bi akɛ, ‘Ani nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ ji Yehowa Odasefoi?’ Eyɛ faŋŋ akɛ enuuu nɔ ni amɛfeɔ yɛ saneyeli he lɛ shishi. Mɛɛ ahorabɔɔ eji nɛkɛ! Kulɛ anɔkwa ni amɛyeɔ Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ baaha nakai nyɛmimɛi lɛ abo bɔfo Paulo ŋaawoo lɛ toi: “Enɛ lɛ nyɛto kpa momo, akɛni nyɛkɛ nyɛhe yeyeɔ saji saji lɛ. Mɛɛba nyɛhaaa aye nyɛ amim moŋ? Mɛɛba nyɛhaaa ashishiu nyɛ moŋ?” (1 Korintobii 6:7) Eyɛ faŋŋ akɛ, gbɛ ni haa ayeɔ Yehowa Nyɔŋmɔ anɔkwa ji ni mɔ ko alaaje enɔ̃ ko, fe ni ekɛ ahorabɔɔ aaaba Yehowa kɛ egbɛjianɔtoo lɛ nɔ.

5 Anɔkwayeli kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ hu kɔɔ gbɔmɔ gbeyei ni asheŋ lɛ he. “Gbɔmɔ shemɔ tsɔɔ tsɔne; shi mɔ ni ŋɔɔ ehiɛ efɔɔ Yehowa nɔ lɛ, aaabu ehe.” (Abɛi 29:25) No hewɔ lɛ, kɛ wɔkɛ yiwaa miikpe lɛ, wɔŋmɛɛɛ saji ahe ni wɔkɛsaa, shi wɔnyiɛɔ nɔkwɛmɔ nɔ ni Yehowa Odasefoi ni hi shi yɛ tsutsu Soviet Union, yɛ Malawi, yɛ Etiopia, kɛ agbɛnɛ yɛ shikpɔji krokomɛi babaoo nɔ lɛ fee kɛfɔ shi lɛ asɛɛ.

6. Anɔkwayeli haŋ wɔkɛ namɛi abɔ?

6 Kɛ wɔyeɔ Yehowa Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ, wɔkɛ mɛi fɛɛ ni ji ehenyɛlɔi lɛ ebɔŋ naanyo. No hewɔ ni kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Gbalafitelɔi! nyɛleee akɛ je nɛɛ hedɔɔ lɛ, Nyɔŋmɔ nyɛɛ ni lo? No hewɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ akɛ etsɔ je nɛɛ hedɔlɔ lɛ, etsɔ Nyɔŋmɔ henyɛlɔ.” (Yakobo 4:4) Wɔmiisumɔ ni wɔna anɔkwayeli ni Maŋtsɛ David jie lɛ kpo lɛ eko, beni ekɛɛ: “Yehowa, aso mɛi ni nyɛɛɔo lɛ, mikanyɛ amɛ? Mɛi ni teɔ shi woɔo lɛ, mikanyɛ amɛ? Minyɛɛɔ amɛ nyɛɛ kpakpa, ni mibuɔ amɛ mihenyɛlɔi.” (Lala 139:21, 22) Wɔsumɔɔɔ ni wɔkɛ mɛi ni jɛɔ amɛ suɔmɔ mli amɛfeɔ esha lɛ abɔ, ejaakɛ tsakpaa ko bɛ wɔkɛ amɛ teŋ. Ani anɔkwa ni wɔyeɔ Nyɔŋmɔ lɛ haŋ wɔtsi wɔhe kɛjɛ Yehowa henyɛlɔi ni tamɔ nɛkɛ ni wɔkɛ amɛ aaabɔ, kɛtsɔ mɔ lɛ diɛŋtsɛ loo kɛtsɔ tɛlivishin nɔ lɛ he?

Yehowa Hefamɔ ni Wɔkɛ Wɔhe Aaawo Mli

7. Anɔkwayeli baaye abua wɔ ni wɔfee mɛni yɛ Yehowa he, ni Elihu fee enɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Anɔkwayeli baatsirɛ wɔ ni wɔfa Yehowa Nyɔŋmɔ he. Mɛɛ enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa wɔyɔɔ yɛ Elihu mli nɛkɛ! Hiob 32:2, 3 kɛɔ wɔ akɛ: “Kɛkɛ ni Elihu . . . mli wo la: emli wo la ewo Hiob, ejaakɛ ebu ehe jalɔ fe Nyɔŋmɔ; emli wo la ewo enanemɛi etɛ lɛ hu, ejaakɛ amɛnaaa hetoo ko amɛha dɔŋŋ, shi kɛlɛ amɛbu [Nyɔŋmɔ, NW] fɔ.” Elihu kɛ ehe wo Yehowa hefamɔ mli kɛjɛ Hiob yitsei 32 kɛyashi 37. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekɛɛ: “Ŋmɛɛ mi gbɛ fioo, ni matsɔɔo; shi miyɛ wiemɔi lolo ni mibawie maha Nyɔŋmɔ. . . . Mabu mifeelɔ lɛ bem. . . . Ejieee ehiŋmɛii yɛ jalɔ nɔ.”—Hiob 36:2-7.

8. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔfã Yehowa he lɛ?

8 Mɛni hewɔ ehe hiaa ni abafã Yehowa he lɛ? Ŋmɛnɛ, awieɔ wɔ-Nyɔŋmɔ Yehowa he musubɔɔ wiemɔi daa yɛ gbɛi pii anɔ. Akɛɔ akɛ ebɛ, ákɛ eji Triniti ko fã, ákɛ epiŋɔ mɛi kɛyaa naanɔ yɛ hɛl la ni tsoɔ mli, ákɛ ekɛ gbɔjɔmɔ miibɔ mɔdɛŋ ni etsake je lɛ, ákɛ esusuuu adesai ahe, kɛ ekrokomɛi. Wɔjieɔ anɔkwa ni wɔyeɔ lɛ lɛ kpo kɛtsɔɔ ehe ni wɔfãa kɛ odase ni wɔyeɔ ákɛ Yehowa yɛ shihilɛ mli; ákɛ eji Nyɔŋmɔ ni le nii, ni ja, ofe, ni yɔɔ suɔmɔ; ákɛ eyɛ be kɛha nɔ fɛɛ nɔ; ni ákɛ kɛ ebe ni eto lɛ shɛ lɛ, ekɛ efɔŋ feemɔ fɛɛ baaba naagbee, ni efee shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ paradeiso lɛ nɔ. (Jajelɔ 3:1) Enɛ biɔ ni wɔkɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni wɔɔna lɛ atsu nii ni wɔkɛye Yehowa gbɛi lɛ kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he odase.

Anɔkwayeli Kɛha Yehowa Gbɛjianɔtoo Lɛ

9. Mɛɛ saji komɛi eha mɛi komɛi ejie anɔkwa ni amɛyeee kpo amɛtsɔɔ lɛ?

9 Agbɛnɛ wɔshɛ anɔkwa ni wɔɔye Yehowa gbɛjianɔtoo ni anaa lɛ nɔ. Eyɛ faŋŋ akɛ, wɔhiɛ lɛ anɔkwayeli he nyɔmɔ, ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ni atsɔɔ nɔ alɛɔ Kristofoi asafo lɛ yɛ mumɔŋ lɛ hu fata he. (Mateo 24:45-47) Ŋɔɔ lɛ akɛ, nɔ ko je kpo yɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ woji lɛ amli ni wɔnuuu shishi loo wɔkɛ no kpaaa gbee bianɛ. Mɛni wɔbaafee? Ani wɔmli baafu ni wɔshi gbɛjianɔtoo lɛ? Nakai mɛi komɛi fee, beni afii pii ni eho lɛ, Buu Mɔɔ lɛ kɛ kpaŋmɔ hee lɛ to Afii Akpe lɛ he lɛ. Mɛi komɛi hu mli fu yɛ nɔ ni Buu-Mɔɔ lɛ wie be ko yɛ maŋ saji ni akɛ he wooo mli he sane lɛ he lɛ. Eji mɛi ni saji ni tɔtɔ amɛnane lɛ ye gbɛjianɔtoo lɛ kɛ amɛ nyɛmimɛi lɛ anɔkwa kulɛ, amɛmɛ Yehowa koni etsɔɔ saji nɛɛ amli, ni efee nakai yɛ lɛ diɛŋtsɛ ebe ni sa mli. No hewɔ lɛ, nɔ ni fata anɔkwayeli he ji tsuishitoo ni akɛmɛɔ kɛyashi tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ kɛ shishinumɔ kroko aaaba.

10. Anɔkwayeli haŋ wɔsumɔ akɛ wɔɔle mɛni mli?

10 Anɔkwayeli kɛha Yehowa gbɛjianɔtoo ni anaa lɛ hu tsɔɔ hemɔkɛyeli kwalɔi ni akɛ amɛ naŋ nɔ ko feemɔ. Kristofoi ni yeɔ anɔkwa basumɔŋ ni amɛle nɔ ni gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ yɔɔ kɛɛmɔ. Eji anɔkwale akɛ, mɛi ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ amɛ tsuɔ nii koni amɛkudɔ enitsumɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ yeee emuu. Shi mɛni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ wɔ ni wɔfee? Wɔshi Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ? Dabi. Esa akɛ nyɛmimɛi ahedɔɔ aha wɔye lɛ anɔkwa, ni esa akɛ wɔya nɔ ni ‘wɔkɛ tsui krɔŋŋ asumɔa wɔhe jogbaŋŋ.’—1 Petro 1:22.

Anɔkwayeli Kɛha Onukpai ni Yeɔ Anɔkwa

11. Anɔkwayeli baaye abua wɔ ni ebu wɔhe kɛjɛ mɛɛ jwɛŋmɔ ni ejaaa he?

11 Kɛ akɛɛ sane ko loo afee nɔ ko yɛ asafo lɛ mli, ni ewa kɛha wɔ akɛ wɔɔnu shishi lɛ, anɔkwayeli haŋ wɔkojo yiŋtoi ni yɔɔ sɛɛ lɛ, ni ebaaye ebua wɔ ni wɔkɔ shidaamɔ lɛ akɛ ekolɛ akɛ kojomɔ saji miitsu nii. Ani ejeee nɔ ni hi kwraa moŋ akɛ wɔɔsusu nibii kpakpai ni yɔɔ onukpai ni ahala amɛ lɛ kɛ nanemɛi heyelilɔi krokomɛi lɛ ahe lɛ ahe moŋ, fe ni wɔɔwie amɛ fatɔɔi ahe? Hɛɛ, wɔmiisumɔ ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ susumɔ ni ejaaa nɛɛ he, ejaakɛ ekɔɔ anɔkwa ni ayeee he! Anɔkwayeli hu baaye abua wɔ ni wɔbo Paulo gbɛtsɔɔmɔ akɛ ‘akawie mɔ ko he efɔŋ’ lɛ toi.—Tito 3:1, 2.

12, 13. Mɛɛ kaai pɔtɛɛ esa akɛ onukpai kɛkpe?

12 Anɔkwayeli kɛ kaai pɔtɛɛ baa onukpai anɔ. Kaai nɛɛ ekome ji saji ni ahaa ehiɔ teemɔŋ he sane lɛ. Asafo lɛ mli nyo ko baagba onukpa ko teemɔŋ sane ko. Anɔkwa ni onukpa lɛ aaaye nakai mɔ lɛ haŋ eku shishitoo mlai ni kɔɔ sane ni ahaa ehiɔ teemɔŋ he lɛ mli. Ebaabo ŋaawoo ni yɔɔ Abɛi 25:9 lɛ toi: “Kaajie mɔ kroko teemɔŋ sane kpo.” No tsɔɔ akɛ ejieŋ nakai sane kpo etsɔɔŋ lɛ diɛŋtsɛ eŋa po!

13 Onukpai yɛ anɔkwayeli he kaai krokomɛi ni amɛkɛbaakpe. Ani amɛbaafee mɛi ni saa mɛi ahiɛ, aloo amɛkɛ ekãa kɛ mlijɔlɛ baaye abua mɛi ni jajemɔ he hiaa amɛ lɛ, kɛ amɛji ewekumɛi loo nanemɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa po? Anɔkwayeli kɛha Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ baaha wɔ mɛi ni wɔji onukpai lɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔye wɔbua mɔ fɛɛ mɔ ni mumɔŋ yelikɛbuamɔ he hiaa lɛ. (Galatabii 6:1, 2) Eyɛ mli akɛ wɔbaaha wɔmli ahi moŋ, shi anɔkwayeli baaha wɔkɛ wɔnaanyo onukpa awie faŋŋ, taakɛ Paulo kɛ bɔfo Petro wie faŋŋ lɛ. (Galatabii 2:11-14) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, nɔkwɛlɔi miisumɔ ni amɛkwɛ jogbaŋŋ, koni amɛkafee nɔ ko ni nilee bɛ mli loo amɛkwɛ hiɛaŋ, loo amɛkɛ hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ atsu nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni amɛha ewa kɛha mɛi ni amɛkwɛɔ amɛnɔ lɛ akɛ amɛaaye Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ anɔkwa.—Filipibii 4:5.

14, 15. Mɛɛ nibii baanyɛ aka asafo lɛ mli bii anɔkwayeli akwɛ?

14 Gbɛi krokomɛi hu yɛ ni kɔɔ anɔkwa ni ayeɔ asafo lɛ kɛ emli onukpai lɛ he kaa he sane lɛ ni adamɔɔ naa lɛ he. Kɛ shihilɛi komɛi ni kɛ naagbai baa, yɛ asafo lɛ mli lɛ, enɛ haa wɔnaa hegbɛ koni wɔjie anɔkwayeli kɛha Yehowa kɛ mɛi ni damɔɔ enajiaŋ lɛ kpo. (Kwɛmɔ Buu-Mɔɔ, September 1, 1987, baafai 25-27.) Kɛ ashwie mɔ ko kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ, anɔkwayeli biɔ ni wɔfi onukpai lɛ asɛɛ, jeee ni wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔsusu kɛji odaseyelii ni fa yɛ kɛha nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ.

15 Anɔkwa ni ayeɔ asafo lɛ hu biɔ ni wɔya otsi kpeei sɔrɔtoi enumɔ lɛ fɛɛ bɔ ni wɔshihilɛi kɛ nyɛmɔ baaŋmɛ gbɛ. Anɔkwa ni wɔyeɔ lɛ biii ni wɔya daa kɛkɛ, shi ni wɔsaa wɔhe kɛha enɛ ni wɔwie wiemɔi ni tswaa mɔ maa shi beni hegbɛ lɛ baa.—Hebribii 10:24, 25.

Gbalashihilɛ Mli Anɔkwayeli

16, 17. Mɛɛ anɔkwayeli he kaa esa akɛ Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ kɛkpe?

16 Namɔ hu wɔhiɛ lɛ anɔkwayeli he nyɔmɔ? Kɛ wɔbote gbalashihilɛ mli lɛ, yɛ wɔ gbalashihilɛ shiwooi lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔdamɔ anɔkwa ni wɔyeɔ wɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ he kaa lɛ naa. Anɔkwa ni wɔyeɔ wɔ hefatalɔ lɛ haŋ wɔtɔ̃ akɛ mɔ ni saa yei loo hii krokomɛi ahiɛ fe bɔ ni wɔji kɛha wɔ diɛŋtsɛ wɔ ŋa loo wɔ wu. Anɔkwa ni wɔyeɔ wɔ hefatalɔ lɛ hu biɔ ni wɔkajie wɔ hefatalɔ lɛ gbɔjɔmɔi loo fatɔɔi akpo wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi. Ewaaa akɛ wɔɔwie huhuuhu wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi fe bɔ ni eji akɛ wɔɔtsu nii waa koni wɔha sane ni wɔkɛ wɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ gbaa lɛ aya nɔ, ni enɛ esa akɛ wɔfee koni ekɛ Mla Kpakpa lɛ akpa gbee. (Mateo 7:12) Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbalashihilɛ kɛ kaa diɛŋtsɛ baa wɔ Kristofoi anɔkwayeli lɛ nɔ.

17 Bɔni afee ni wɔdamɔ anɔkwayeli he kaa nɛɛ naa lɛ, jeee akɛ esa akɛ wɔkwa jeŋba gbonyo ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli kɛkɛ, shi esa akɛ wɔbu wɔ susumɔi kɛ henumɔi hu he. (Lala 19:14) Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ wɔtsuii ni shishiuɔ mɔ lɛ eyi obɔ kɛ hiɛtserɛjiemɔ kɛ miishɛɛnamɔ lɛ, ewaaa kwraa akɛ wɔkɛ pɛsɛmkunya aaakwɛ nɔ ko ni efee wɔ fɛo kɛyashɛ he ni agbɛnɛ wɔbaana suɔmɔ kɛha no. Beni Maŋtsɛ Salomo woɔ gbalashihilɛ mli anɔkwayeli he hewalɛ lɛ, ewo wumɛi aŋaa yɛ mfoniri-feemɔ gbɛ nɔ ni ‘amɛnu amɛ diɛŋtsɛ amɛ nu bu mli nu.’ (Abɛi 5:15) Ni Yesu kɛɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni kwɛɔ yoo ni ehe feɔ lɛ akɔnɔ lɛ, ekɛ lɛ efite gbala momo yɛ etsui mli.” (Mateo 5:28) Oshara yɛ wumɛi ni kɛ amɛhe woɔ ajwamaŋbɔɔ he mfonirii akwɛmɔ mli lɛ ahe akɛ eeeha amɛfite gbala, ni amɛshishiu amɛ ŋamɛi ni amɛyeee amɛ anɔkwa. Yɛ nakai yiŋtoo lɛ nɔŋŋ naa lɛ, ŋa ni kɛ ehe woɔ tɛlivishin nɔ shwɛmɔi ni tsaraa nɔ ni kɔɔ gbalafitemɔi ahe lɛ akwɛmɔ mli lɛ baanyɛ aka lɛ ni efee mɔ ni yeee ewu anɔkwa. Shi kɛ wɔye wɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ anɔkwa lɛlɛŋ lɛ, wɔwajeɔ gbalashihilɛ tsakpaa lɛ, ni wɔyeɔ wɔbuaa wɔhe yɛ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔsa Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ mli.

Nibii ni Yeɔ Buaa ni Haa Ayaa nɔ Ayeɔ Anɔkwa

18. Hiɛsɔɔ ni wɔɔna wɔha mɛni baaye abua wɔ ni wɔye anɔkwa?

18 Mɛni baaye abua wɔ ni wɔdamɔ anɔkwayeli he kaa lɛ naa yɛ hei ejwɛ nɛɛ: anɔkwayeli kɛha Yehowa, kɛha egbɛjianɔtoo lɛ, kɛha asafo lɛ, kɛ wɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔ? Yelikɛbuamɔ nɔ̃ kome ji ni wɔyoo akɛ anɔkwayeli he kaa lɛ naa ni adamɔɔ lɛ kɔɔ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ bembuu he kpaakpa. Hɛɛ, kɛ wɔtee nɔ wɔye anɔkwa lɛ, wɔtsɔɔ akɛ wɔbuɔ Yehowa akɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ. Kɛkɛ lɛ wɔbaana bulɛ wɔha wɔhe, kɛ naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ yɛ Yehowa jeŋ hee lɛ mli. Wɔbaanyɛ wɔye wɔbua wɔhe ni wɔhi shi akɛ anɔkwafoi, kɛtsɔ anɔkwayeli he nɔkwɛmɔ nii kpakpai lɛ ahesusumɔ nɔ, kɛjɛ Yehowa nɔ aahu kɛbashi mɛi ni atsi amɛ tã yɛ Biblia lɛ kɛ wɔ Buu Mɔɔ Asafo lɛ woji amli, ni Yearbook lɛ fata he lɛ anɔ.

19. Mɛni hemɔkɛyeli tsuɔ yɛ anɔkwa ni wɔyeɔ lɛ mli?

19 Yehowa Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli ni wa kɛ gbeyei ni wɔsheɔ akɛ wɔɔfee nɔ ko ni esaaa ehiɛ lɛ baaye abua wɔ ni wɔdamɔ anɔkwayeli he kaa lɛ naa. Wɔwajeɔ wɔ hemɔkɛyeli yɛ Yehowa gbeyeishemɔ mli kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kasemɔ kɛ hiɛdɔɔ kɛ Kristofoi asɔɔmɔ lɛ ni wɔkɛ wɔhe woɔ mli lɛ nɔ. Enɛ baaye abua wɔ ni wɔfee nii yɛ Paulo ŋaawoo ni aŋma yɛ Efesobii 4:23, 24 lɛ kɛ gbeekpamɔ naa: “Nyɛtsɔmɔ mɛi heei yɛ nyɛ jwɛŋmɔ mumɔ lɛ mli, ni nyɛwo gbɔmɔ hee ni abɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ yɛ anɔkwa jalɛ kɛ hetsemɔ mli lɛ.”

20. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, mɛɛ su baanyɛ aye abua wɔ ni wɔye Yehowa anɔkwa kɛ mɛi krokomɛi fɛɛ ni wɔhiɛ amɛ anɔkwayeli he nyɔmɔ lɛ?

20 Hiɛsɔɔ ni wɔɔna wɔha Yehowa sui yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyeɔ anɔkwa. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, suɔmɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli kɛha wɔ ŋwɛi Tsɛ lɛ kɛ shidaa kɛha nɔ ni efee kɛha wɔ lɛ fɛɛ, ni wɔsumɔ lɛ kɛ wɔtsui kɛ susuma kɛ jwɛŋmɔ kɛ hewalɛ fɛɛ lɛ baaye abua wɔ ni wɔye lɛ anɔkwa. Agbɛnɛ hu, suɔmɔ ni Yesu kɛɛ no baakadi esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni wɔɔná lɛ baaye abua wɔ ni wɔye Kristofoi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ fɛɛ kɛ mɛi ni yɔɔ wɔ weku lɛ mli lɛ anɔkwa. Kɛ wɔɔwie he yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, eji sane ni kɔɔ pɛsɛmkunya ni wɔɔfee loo wɔfeee he. Anɔkwa ni ayeee tsɔɔ akɛ aafee pɛsɛmkunya. Anɔkwayeli tsɔɔ akɛ afeee pɛsɛmkunya.—Marko 12:30, 31; Yohane 13:34, 35.

21. Mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ amua anɔkwayeli he kaa ni adamɔɔ naa lɛ he sane lɛ naa?

21 Kɛ wɔɔmua fɛɛ naa lɛ: Anɔkwayeli ji su ni nɔ bɛ, ni Yehowa Nyɔŋmɔ, Yesu Kristo, kɛ Yehowa tsuji anɔkwafoi fɛɛ jieɔ lɛ kpo. Kɛ wekukpaa kpakpa aaaka wɔkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ lɛ, esa akɛ wɔdamɔ anɔkwa ni wɔyeɔ lɛ lɛ naa, kɛtsɔ ejalɛ taomɔ nii ni wɔɔhi shi yɛ naa, kɛtsɔ ehenyɛlɔi lɛ ni wɔkɛ amɛ naŋ nɔ ko feemɔ, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ Yehowa ni wɔɔfa ehe yɛ odase ni wɔyeɔ tɛ̃ɛ kɛ trukaa lɛ nɔ. Agbɛnɛ hu esa akɛ wɔdamɔ anɔkwa ni wɔɔye Yehowa gbɛjianɔtoo ni anaa lɛ hu he kaa lɛ naa. Esa akɛ wɔye wɔ asafoi lɛ anɔkwa, ni wɔye wɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi anɔkwa. Kɛ wɔdamɔ anɔkwayeli he kaa lɛ naa yɛ omanyeyeli mli lɛ, wɔbaaná maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ bembuu lɛ mli gbɛfaŋnɔ, ni wɔbaadamɔ emasɛi yɛ sane lɛ mli. Kɛkɛ lɛ wɔbaana ehiɛ duromɔ ni wɔnine baashɛ naanɔ wala jweremɔ nɔ̃ lɛ nɔ. Abaanyɛ awie nɔ ni bɔfo Paulo wie yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ he lɛ hu he yɛ anɔkwayeli he kaa lɛ naa ni wɔɔdamɔ lɛ he. Ehe yɛ sɛɛnamɔ kɛha wala ni yɔɔ bianɛ lɛ kɛ nɔ ni baaba lɛ.—Lala 18:26; 1 Timoteo 4:8.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

◻ Mɛɛ gbɛi anɔ wɔɔtsɔ wɔdamɔ anɔkwayeli kɛha Nyɔŋmɔ he kaa lɛ naa?

◻ Mɛni anɔkwayeli kɛha Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ biɔ yɛ wɔdɛŋ?

◻ Te onukpai aaafee tɛŋŋ adamɔ anɔkwayeli he kaa lɛ naa?

◻ Mɛɛ kaa ni kɔɔ anɔkwayeli he esa akɛ Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli adamɔ naa?

◻ Mɛɛ sui kpakpai baaye abua wɔ ni wɔdamɔ anɔkwayeli he kaa lɛ naa?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Anɔkwa ni ayeɔ asafo lɛ mli bii haŋ onukpai ajie teemɔŋ saji akpo

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Anɔkwa ni mɔ ko yeɔ ehefatalɔ lɛ wajeɔ gbalashihilɛ tsakpaa lɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje