-
Hewalɛ Hee Ni Wɔnaa, Ni Etɔɔɔ WɔBuu-Mɔɔ—1986 | August 1
-
-
akɛ: “Yɛ be mli ni odaa lɛ, onaa akɛ onyɛŋ ofee nɔ fɛɛ nɔ ni osumɔɔ ni ofee. Enɛ baanyɛ agba minaa, shi mikɛ Yehowa wieɔ he yɛ sɔlemɔ mli.” Frederick kɛ Ŋaawoo kpakpa nɛɛ mu ewiemɔ lɛ naa: “Wɔsɔleɔ daa gbɛkɛ ni wɔbiɔ ni Yehowa aye abaa wɔ.”—1 Petro 4:7.
21 Lavonia eye afii 67 ni afii 20 nɛ ni efee daa gbɛgbalɔ. Ehe ye ni ahe lɛ afɔ helatsamɔ he yɛ nyɛsɛɛ afi ni ho lɛ mli ni ehi jɛi gbii 15 ni eehe tsofa lolo yɛ tsui hela hewɔ. Eweku lɛ mli bii babaoo ni gboi ni ewu kɛ etsɛ fata he lɛ ná ehenumɔ nɔ hewalɛ waa. Eyaa nɔ ebɔɔ mɔdɛŋ ewajeɔ ehe. Mɛɛ gbɛ nɔ etsɔ ena hewalɛ hee? Ekɛɛ akɛ, “Nyɛ ni minyɛɔ mikɛ mihe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli babaoo lɛ eye ebua mi diɛŋtsɛ ejaakɛ kɛ́ minyɛ mikɛ mɛi krokomɛi wie Yehowa he lɛ, ejieɔ mijwɛŋmɔ kɛjɛɔ minaagbai lɛ anɔ, ni ehaa mi toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ ni haa shihilɛ feɔ nɔ ni sa.” Etoko eyiŋ akɛ ebaakpa gbɛgbamɔ, shi moŋ, ekɛɔ akɛ: “Bɔ ni minaa ni mɛi krokomɛi kaseɔ Yehowa kɛ eyiŋtoi wuji lɛ ahe nii lɛ haa mi miishɛɛ babaoo ni misusuŋ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ ni makpa lɛ he kɔkɔɔkɔ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 20:35.
22. Bɔni afee ni wɔye naanɔ wala he foidamɔ lɛ mli kunim lɛ, mɛni ji nɔ ni esa akɛ wɔya nɔ wɔfee?
22 Kɛji akɛ wɔbaanyɛ wɔwaje wɔ diɛŋtsɛ wɔhe akɛ gbɛgbalɔi yɛ wɔshihilɛ be nɛɛ mli aloo wɔnyɛŋ wɔfee nakai hu lɛ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔkpɛtɛ nyɛmɔ ni fa Jɛɛhe, Yehowa kɛ egbɛjianɔtoo lɛ he. Nyɛhaa wɔyaa nɔ wɔnaa hewalɛ hee kɛtsɔ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ sɔɔmɔ yɛ anɔkwayeli mli lɛ nɔ. Kɛkɛ lɛ, wɔbaatamɔ Habakuk, ni wɔɔkɛɛ akɛ: “Nuŋtsɔ Yehowa ji mihewalɛ, ni eeeha minaji atamɔ ofrotei anii.” (Habakuk 3:19) No hewɔ lɛ, etɔŋ wɔ ni wɔgbɔjɔŋ. Kaimɔ akɛ wɔfoidamɔ lɛ miihe aba naagbee. Wɔshɛ oti lɛ he wɔta!b
-
-
Yehowa Hiŋmɛi ‘Ka Onukpai Lɛ Ahe’Buu-Mɔɔ—1986 | August 1
-
-
Yehowa Hiŋmɛi ‘Ka Onukpai Lɛ Ahe’
Etamɔ nɔ ni onukpai ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ feɔ yiŋkpɛi ni tsii fe amɛnilee kɛ niiashikpamɔ. Shi, susumɔ shihilɛ ni Yudafoi onukpai komɛi kɛkpe yɛ Ezra gbii amli lɛ he okwɛ.
Beni Yuda shwɛɛnii lɛ ku amɛsɛɛ kɛjɛ Babilon amɛba lɛ, afii 16 sɔŋŋ baka shi ni amɛtsuuu nɔ ko. Gbalɔi Hagai kɛ Zakaria bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛtsirɛ Yudafoi nɛɛ koni amɛfee nɔ ko, ni enɛ ha amɛbɔi Yehowa esɔlemɔtsu lɛ tswaa ekoŋŋ. Etsɛɛɛ kwraa kɛkɛ ni Persia amralofoi lɛ te shi wo amɛ. Amɛbi amɛ akɛ: “Namɔ fanyɛ akɛ nyɛma nɛkɛ shia nɛɛ?”—Ezra 5:1-3.
Sanebimɔ nɛɛ hetoohamɔ wa. Kɛ̀ onukpai nɛɛ she gbeyei lɛ, belɛ, amɛbaafɔɔ sɔlemɔtsu lɛ tswaa amrɔ nɔŋŋ. Ni kɛ́ onukpai nɛɛ tse amralofoi nɛɛ ahiɛ atua hu lɛ, amɛbaatsĩ nitsumɔ lɛ naa. No hewɔ lɛ, onukpai (ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ Amralo Zerubabel kɛ Osɔfonukpa Yoshua fata he) lɛ jɛ nilee mli amɛtao hetoo ni sa jogbaŋŋ. Amɛtsɛ amralofoi nɛɛ ajwɛŋmɔ sɛɛ kɛtee akpɔ ko ni Koresh wo ni ŋmɛɔ Yudafoi nɛɛ agbɛ akɛ amɛsaa amɛtsa tsu nɛɛ lɛ nɔ. Akɛni amɛle akɛ Persiabii tsakeee maŋ lɛ mla ni ka shi lɛ hewɔ lɛ, amralofoi nɛɛ hala akɛ amɛfeŋ nɔ ko ni baate shi awo akpɔ ni maŋtsɛ lɛ ewo lɛ. No hewɔ lɛ ashi amɛ ni amɛtsa nitsumɔ lɛ nɔ kɛyashi beni Matsɛ Dario fa akɛ ama sɔlemɔ we nɛɛ!—Ezra 5:11-17; 6:6-12.
Ani adesa nilee mli ajɛ afee enɛ? Dabida, ejaakɛ nɔ ni aŋma afɔ shi yɛ Ezra lɛ kɛɔ akɛ “amɛ-Nyɔŋmɔ lɛ hiŋmɛi ka Yudafoi lɛ anukpai lɛ ahe.” (Ezra 5:5) Eka eshi faŋŋ akɛ Yehowa ji mɔ ni kudɔ hetoo ni amɛaaha lɛ kɛ bɔ ni Persia maŋtsɛ kɛ kpɛlɛ nɔ eha lɛ. Kristofoi onukpai ni yɔɔ ŋmaa lɛ hu baanyɛ akwɛ Yehowa gbɛ kɛha egbɛtsɔɔmɔ kɛ ehebuu beni ebiɔ ni amɛfee yiŋkpɛɛ ni mli wa aloo beni amɛkɛ shitee-kɛwolɔi yeɔ lɛ. Yehowa ewo shi yɛ Lala 32:8 akɛ: “Magbele ojwɛŋmɔ mli ni matsɔɔo gbɛ ni onyiɛ nɔ; mawoo ŋaa, mihiŋmɛi ka ohe.”
-