-
Yehowa Ji “Teemɔŋ Saji Akpojielɔ”Buu-Mɔɔ—2012 | June 15
-
-
Yehowa Ji “Teemɔŋ Saji Akpojielɔ”
“Lɛɛlɛŋ akɛ nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ ji nyɔŋmɔi a-Nyɔŋmɔ kɛ maŋtsɛmɛi anuŋtsɔ kɛ teemɔŋ saji akpojielɔ.”—DAN. 2:47.
TE OBAAHA HETOO OHA TƐŊŊ?
Mɛɛ wɔsɛɛ be he sane ni yɔɔ fitsofitso Yehowa ejie kpo etsɔɔ wɔ?
Mɛɛ maji kooloo lɛ klɛŋklɛŋ yitsei ekpaa lɛ damɔ shi kɛha?
Mɛɛ tsakpaa yɔɔ kooloo lɛ kɛ amaga ni Nebukadnezar na lɛ teŋ?
1, 2. Mɛni Yehowa ejie kpo etsɔɔ wɔ, ni mɛni hewɔ efee nakai lɛ?
MƐƐ nɔyelii baafee jeŋ hewalɛ beni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ adesai anɔyeli baaba naagbee lɛ? Wɔle hetoo lɛ—Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji ‘teemɔŋ saji a-Kpojielɔ’ ejie kpo etsɔɔ wɔ. Ehaa wɔyɔseɔ nakai nɔyelii lɛ kɛtsɔ gbalɔ Daniel kɛ bɔfo Yohane niŋmai lɛ anɔ.
2 Yehowa ha nakai hii lɛ na ninai srɔtoi ni kɔɔ kooloi ni tsara nɔ kɛba lɛ ahe. Agbɛnɛ hu etsɔɔ Daniel lamɔ ko ni ji gbalɛ ni kɔɔ dade amaga kpeteŋkpele ko he lɛ shishi. Yehowa ha aŋmala nakai saji lɛ yɛ Biblia lɛ mli ni abaa yi koni wɔná he sɛɛ. (Rom. 15:4) Efee nakai koni ekɛwaje hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ akɛ etsɛŋ ni e-Maŋtsɛyeli lɛ baajwara adesai anɔyelii fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ lɛ.—Dan. 2:44.
3. Kɛ́ wɔɔnu gbalɛi ashishi jogbaŋŋ lɛ, mɛni klɛŋklɛŋ ehe baahia ni wɔnu shishi, ni mɛni hewɔ?
3 Jeee maŋtsɛmɛi loo adesai anɔyelii kpaanyɔ pɛ ahe Daniel kɛ Yohane amaniɛbɔi lɛ wieɔ, shi moŋ ehaa wɔleɔ bɔ ni nakai hewalɛi lɛ baato naa kɛba lɛ hu. Shi kɛ́ wɔbaanyɛ wɔnu nakai gbalɛi lɛ ashishi jogbaŋŋ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔnu klɛŋklɛŋ gbalɛ ni agba yɛ Biblia lɛ mli lɛ shishi jogbaŋŋ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Biblia tso muu lɛ fɛɛ kɛ gbalɛi ni yɔɔ mli lɛ kɛ nakai gbalɛ lɛ yɛ tsakpaa. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, no nɔ gbalɛi krokomɛi lɛ fɛɛ damɔ.
ONUFU LƐ SESHI LƐ KƐ KOOLOO LƐ
4. Namɛi feɔ yoo lɛ seshi lɛ, ni mɛni nakai seshi lɛ baafee?
4 Beni atse atua yɛ Eden sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Yehowa wo shi akɛ “yoo” ko baafɔ “seshi” ko.a (Nyɛkanea 1 Mose 3:15.) Yɛ naagbee lɛ, nakai seshi lɛ baatswa onufu lɛ, ni ji Satan, yitso nɔ̃. Sɛɛ mli lɛ Yehowa ha ale akɛ seshi lɛ baatsɔ Abraham nɔ kɛba, ebaajɛ Israel, ebaafee Yudanyo, ni ebaafee Maŋtsɛ David seshinyo. (1 Mose 22:15-18; 49:10; Lala 89:4, 5; Luka 1:30-33) Kristo Yesu bafee nakai seshi lɛ fã titri. (Gal. 3:16) Kristofoi asafo lɛ mli bii ní akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ ji seshi lɛ fã kroko lɛ. (Gal. 3:26-29) Yesu kɛ mɛi ni afɔ amɛ mu nɛɛ feɔ ekome akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli, ní Nyɔŋmɔ kɛbaatsu nii kɛkpata Satan hiɛ lɛ.—Luka 12:32; Rom. 16:20.
5, 6. (a) Hewalɛi kpelei enyiɛ Daniel kɛ Yohane tsĩ tã? (b) Mɛni kooloo ni yɔɔ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ yitsei lɛ damɔ shi kɛha?
5 Nakai klɛŋklɛŋ gbalɛ ni agba yɛ Eden lɛ hu tsɔɔ akɛ Satan baaná “seshi” ko. Eseshi lɛ baanyɛ̃ yoo lɛ seshi lɛ, loo ehe baatsɛ̃ lɛ. Namɛi feɔ onufu lɛ seshi lɛ? Amɛji mɛi fɛɛ ni nyɛ̃ɔ Nyɔŋmɔ, ní amɛteɔ shi amɛwoɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ taakɛ Satan feɔ lɛ. Yɛ yinɔsane mli fɛɛ lɛ, Satan eto eseshi lɛ he gbɛjianɔ ewo maŋkwramɔŋ kui, loo nɔyelii srɔtoi amli. (Luka 4:5, 6) Shi adesai anɔyelii fioo komɛi pɛ kɛ Nyɔŋmɔ webii, ni ji Israel maŋ lɛ loo Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ asafo lɛ ewuu. Mɛni hewɔ anɔkwa sane nɛɛ sa kadimɔ waa lɛ? Ejaakɛ etsɔɔ nɔ hewɔ ni Daniel kɛ Yohane ninai lɛ wie jeŋ hewalɛi kpelei kpaanyɔ pɛ ni tamɔ nakai lɛ ahe lɛ.
6 Beni klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. baa naagbee lɛ, Yesu ni atee lɛ shi lɛ jie ninai srɔtoi ni yɔɔ naakpɛɛ kpo etsɔɔ bɔfo Yohane. (Kpoj. 1:1) Yɛ ninai nɛɛ ekome mli lɛ, Yohane na drako, ni damɔ shi kɛha Abonsam lɛ, ní edamɔ ŋshɔ kpele ko naa shia nɔ. (Nyɛkanea Kpojiemɔ 13:1, 2.) Yohane na kooloo ko ni yɔɔ srɔto hu fã kpo kɛjɛ nakai ŋshɔ lɛ mli, ni Abonsam ha lɛ hegbɛ kpele. Sɛɛ mli lɛ, bɔfo ko ha Yohane le akɛ kooloo ni tsuɔ tamɔ muneele, ni ji kooloo ni awie he yɛ Kpojiemɔ 13:1 lɛ he amaga lɛ yitsei kpawo lɛ damɔ shi kɛha “maŋtsɛmɛi” loo nɔyelii “kpawo.” (Kpoj. 13:14, 15; 17:3, 9, 10) Beni Yohane ŋmaa ewolo lɛ, no mli lɛ amɛmli enumɔ egbee shi momo, ni ekome miiye nɔ, ekome hu “nako aba.” Namɛi ji nakai nɔyelii loo jeŋ hewalɛi lɛ? Nyɛhaa wɔsusua kooloo ni awie ehe yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ yitsei lɛ ahe ekomekome. Agbɛnɛ hu lɛ, wɔbaana bɔ ni nibii ni Daniel ŋmala lɛ ha wɔle nɔyelii nɛɛ ateŋ babaoo ahe saji fitsofitso, ni afii ohai abɔ sɛɛ dani ekomɛi ba shihilɛ mli.
MIZRAIM KƐ ASHUR—KLƐŊKLƐŊ YITSEI ENYƆ LƐ
7. Mɛni klɛŋklɛŋ yitso lɛ damɔ shi kɛha, ni mɛni hewɔ?
7 Kooloo lɛ klɛŋklɛŋ yitso lɛ damɔ shi kɛha Mizraim. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Mizraim ji klɛŋklɛŋ jeŋ hewalɛ ni he tsɛ̃ Nyɔŋmɔ webii lɛ. Abraham shwiei—ní yoo lɛ seshi ni awo shi yɛ ehe lɛ baajɛ mli aba lɛ—ayi bafa waa yɛ Mizraim. Kɛkɛ ni Mizraim hao Israel waa. Satan ka akɛ ebaabule Nyɔŋmɔ webii lɛ ashishi dani seshi lɛ aba. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ hewalɛ ni ewo Farao koni egbe Israel gbekɛbii hii fɛɛ ní abaafɔ lɛ nɔ. Yehowa ha nakai yiŋtoo lɛ fee yaka, ni ekpɔ̃ ewebii lɛ kɛjɛ Mizraim nyɔŋyeli shishi. (2 Mose 1:15-20; 14:13) Sɛɛ mli lɛ, ekɛ Israelbii lɛ tee Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ.
8. Mɛni yitso ni ji enyɔ lɛ damɔ shi kɛha, ni mɛni eka akɛ ebaafee?
8 Kooloo lɛ yitso ni ji enyɔ lɛ damɔ shi kɛha Ashur. Nɔyeli ni he wa waa nɛɛ hu ka akɛ ebaakpata Nyɔŋmɔ webii lɛ ahiɛ kwraa. Anɔkwa sane ji akɛ, Yehowa kɛ Ashur tsu nii akɛ edɛŋdade kɛgbala Israel akutsei nyɔŋma lɛ toi yɛ amɛwɔŋjamɔ kɛ atuatsemɔ lɛ hewɔ. Shi Ashur tee ní eyatutua Yerusalem hu. Ekolɛ Satan to eyiŋ akɛ ebaakpata odehei awekutɔkpaa ní Yesu baajɛ mli kɛba lɛ hiɛ. Nakai tutuamɔ lɛ fataaa Yehowa yiŋtoo lɛ he, no hewɔ lɛ, etsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ekpɔ̃ ewebii anɔkwafoi lɛ, ni ekpãta tutualɔi lɛ ahiɛ.—2 Maŋ. 19:32-35; Yes. 10:5, 6, 12-15.
BABILON—YITSO NI JI ETƐ LƐ
9, 10. (a) Mɛni Yehowa ŋmɛ Babilonbii lɛ gbɛ ni amɛfee? (b) Bɔni afee ni gbalɛ ko ní agba lɛ aba mli lɛ, mɛni ebaabi ni afee?
9 Kooloo ni Yohane na lɛ yitso ni ji etɛ lɛ damɔ shi kɛha nɔyeli ní emaŋtiase ji Babilon lɛ. Yehowa ŋmɛ Babilonbii lɛ agbɛ koni amɛbaye Yerusalem nɔ kunim, ní amɛŋɔ ewebii lɛ nom. Shi dani Yehowa baaŋmɛ hiɛshishwiemɔ nɛɛ gbɛ lɛ, ebɔ Israelbii atuatselɔi lɛ kɔkɔ akɛ oshara ni tamɔ nakai baaba amɛnɔ. (2 Maŋ. 20:16-18) Egba akɛ abaajie maŋtsɛmɛi ni ji adesai ní awie amɛhe akɛ amɛta “Yehowa sɛ̃i” lɛ nɔ yɛ Yerusalem lɛ kɛya. (1 Kron. 29:23) Shi Yehowa wo shi hu akɛ, Maŋtsɛ David seshinyo ko, mɔ “gbɛnaa ni ji lɛ,” baaba ebaŋɔ nakai hegbɛ lɛ.—Ezek. 21:30-32.
10 Gbalɛ kroko hu tsɔɔ akɛ beni Mesia ni awo shi yɛ ehe, loo Mɔ ni Afɔ lɛ Mu lɛ baaba lɛ, no mli lɛ Yudafoi lɛ kã he amɛmiijá yɛ sɔlemɔwe lɛ yɛ Yerusalem. (Dan. 9:24-27) Gbalɛ ko ni agba kɛtsɔ hiɛ dani aŋɔ Israel kɛtee nomŋɔɔ mli yɛ Babilon lɛ tsɔɔ mli akɛ, abaafɔ mɔ nɛɛ yɛ Betlehem. (Mika 5:1) Kɛ́ nakai gbalɛi lɛ aaaba mli anɔkwale lɛ, no lɛ ebaabi ni akpɔ̃ Yudafoi lɛ kɛjɛ nomŋɔɔ mli, amɛku amɛsɛɛ kɛya amɛmaŋ, ni amɛyasaa amɛma sɔlemɔwe lɛ ekoŋŋ. Shi Babilon jeee maŋ ní ŋmɛɔ enomii ahe. Belɛ te Nyɔŋmɔ webii lɛ aaafee tɛŋŋ aku amɛsɛɛ kɛya amɛmaŋ lɛ? Yehowa jie hetoo lɛ kpo etsɔɔ egbalɔi lɛ.—Amos 3:7.
11. Mɛɛ nibii srɔtoi akɛfee Babilon Nɔyeli lɛ he mfoniri? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)
11 Gbalɔ Daniel fata nomii ni akɛtee Babilon lɛ ahe. (Dan. 1:1-6) Yehowa jie nɔyelii ni baanyiɛ nakai jeŋ hewalɛ lɛ sɛɛ kɛba lɛ kpo etsɔɔ lɛ. Yehowa tsɔ okadii srɔtoi anɔ eha ale teemɔŋ saji nɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eha Maŋtsɛ Nebukadnezar, ni ji Babilonbii amaŋtsɛ lɛ la lamɔ ko ni kɔɔ amaga kpeteŋkpele ko ni akɛ dadei srɔtoi fee lɛ he. (Nyɛkanea Daniel 2:1, 19, 31-38.) Yehowa tsɔ Daniel nɔ eha ale akɛ nakai amaga lɛ shika yitso lɛ feɔ Babilon Nɔyeli lɛ he mfoniri.b Amaga lɛ jwiɛtɛi tsitsi kɛ niji lɛ feɔ jeŋ hewalɛ ni nyiɛ Babilon sɛɛ lɛ he mfoniri. Mɛɛ maji baafee nakai jeŋ hewalɛ lɛ, ni te ekɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ baaye eha tɛŋŋ?
MEDO-PERSIA—YITSO NI JI EJWƐ LƐ
12, 13. (a) Mɛni Yehowa ha ale yɛ Babilon hiɛkpatamɔ lɛ he? (b) Mɛni hewɔ abaanyɛ awie yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ Medo-Persia ji kooloo lɛ yitso ni ji ejwɛ lɛ?
12 Nɔ ni fe afii 100 dani Daniel beaŋ aaashɛ lɛ, Yehowa tsɔ gbalɔ Yesaia nɔ ejie saji ni yɔɔ fitsofitso ni kɔɔ jeŋ hewalɛ ni baaye Babilon nɔ kunim lɛ kpo etsɔɔ. Jeee gbɛ nɔ ni abaatsɔ aye Babilon maŋtiase lɛ nɔ kunim lɛ kɛkɛ Yehowa ha ale, shi moŋ eha ale kunimyelɔ lɛ gbɛ́i hu. Nakai hiɛnyiɛlɔ lɛ ji Koresh, Persianyo lɛ. (Yes. 44:28–45:2) Daniel nine shɛ ninai enyɔ krokomɛi hu ni kɔɔ Medo-Persia Jeŋ Hewalɛ lɛ he lɛ anɔ. Yɛ ekome mli lɛ, afee nɔyeli nɛɛ he mfoniri akɛ eji oshishibrishi ko ni awó enɔ yɛ afã kome. Akɛɛ lɛ koni ‘eye loo babaoo.’ (Dan. 7:5) Yɛ ninaa kroko mli lɛ, Daniel na too agbo ko ni eje aklontoi enyɔ, ní feɔ nɛkɛ jeŋ hewalɛ ni bɔ he enyɔ nɛɛ he mfoniri.—Dan. 8:3, 20.
13 Yehowa tsɔ Medo-Persia Nɔyeli lɛ nɔ ekpãta Babilon hiɛ, ni eha Israelbii lɛ hu ku amɛsɛɛ kɛba amɛshikpɔŋ lɛ nɔ, ni ekɛwo gbalɛ obɔ̃. (2 Kron. 36:22, 23) Shi sɛɛ mli lɛ, shwɛ fioo ni jeŋ hewalɛ nɛɛ nɔŋŋ akpãta Nyɔŋmɔ webii lɛ ahiɛ kwraa. Biblia mli wolo ni ji Ester lɛ bɔ ŋaa ko ni Persia maŋsɔɔlɔ nukpa Haman tsɔ̃ lɛ he amaniɛ. Eto gbɛjianɔ koni akpãta Yudafoi fɛɛ ni yɔɔ Persia Nɔyeli wulu lɛ shishi lɛ ahiɛ, ni eto be pɔtɛ̃ɛ ni ekɛbaatsu nifeemɔ nɛɛ he nii. Shikome ekoŋŋ lɛ, Yehowa bu ewebii lɛ ahe kɛjɛ hetsɛ̃ ni Satan seshi lɛ yɔɔ kɛha amɛ lɛ he. (Ester 1:1-3; 3:8, 9; 8:3, 9-14) No hewɔ lɛ, abaanyɛ awie akɛ Medo-Persia ji kooloo ni awie he yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ yitso ni ji ejwɛ lɛ.
HELA—YITSO NI JI ENUMƆ LƐ
14, 15. Mɛɛ saji ni yɔɔ fitsofitso Yehowa jie lɛ kpo yɛ blema Hela Nɔyeli lɛ he?
14 Kooloo ni awie he yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ yitso ni ji enumɔ lɛ damɔ shi kɛha Hela. Taakɛ Daniel ha ale kɛtsɔ hiɛ beni etsɔɔ Nebukadnezar lamɔ lɛ shishi lɛ, amaga lɛ akɔɔble musu kɛ shwuɔji lɛ damɔ shi kɛha jeŋ hewalɛ nɛɛ nɔŋŋ. Daniel na ninai enyɔ krokomɛi hu ni haa aleɔ saji ni yɔɔ fitsofitso ni kɔɔ nɔyeli nɛɛ, kɛ enɔyelɔ ni fe fɛɛ lɛ he.
15 Yɛ ninaa lɛ ekome mli lɛ, Daniel na Hela ni afee ehe mfoniri akɛ kootsɛ ni hiɛ fiji ejwɛ, ní tsɔɔ akɛ nɔyeli nɛɛ kɛ oyaiyeli baaye kunim. (Dan. 7:6) Yɛ ninaa kroko mli lɛ, Daniel tsɔɔ bɔ ni too kpakpo ko ni hiɛ aklonto wulu kome lɛ kɛ oyaiyeli gbe too ko ni hiɛ aklontoi enyɔ, ni ji Medo-Persia. Yehowa kɛɛ Daniel akɛ too kpakpo lɛ damɔ shi kɛha Hela, ni aklonto wulu lɛ damɔ shi kɛha Hela maŋtsɛmɛi lɛ ateŋ mɔ kome. Daniel tee nɔ eŋma akɛ abaaku aklonto wulu lɛ, ni aklontoi bibii ejwɛ baakwɛ̃ yɛ enajiaŋ. Eyɛ mli akɛ aŋma gbalɛ nɛɛ afɔ̃ shi afii ohai abɔ dani Hela batsɔ jeŋ hewalɛ moŋ, shi nibii fɛɛ ni aŋmala lɛ ba mli anɔkwale. Alexander Kpeteŋkpele lɛ, ni ji maŋtsɛ ni he gbɛ́i fe fɛɛ yɛ blema Hela lɛ nyiɛ ta ni yatutua Medo-Persia lɛ hiɛ. Shi etsɛɛɛ ni aku aklonto nɛɛ, maŋtsɛ kpeteŋkpele lɛ gbo beni ehewalɛ lɛ eshɛ he ni kwɔ fe fɛɛ, ni no mli lɛ eye afii 32 pɛ. Kɛkɛ ni aja enɔyeli lɛ mli aha etatsɛnukpai ejwɛ.—Nyɛkanea Daniel 8:20-22.
16. Mɛni Antiochus IV lɛ fee?
16 Beni Hela ye Persia nɔ kunim sɛɛ lɛ, eye Nyɔŋmɔ webii lɛ ashikpɔŋ lɛ nɔ. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, Yudafoi lɛ eyahi shi ekoŋŋ yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛku sɛɛ amɛma sɔlemɔtsu lɛ ni yɔɔ Yerusalem lɛ. No mli lɛ amɛkã he amɛji Nyɔŋmɔ webii ni ehala, ni sɔlemɔtsu ni amɛsaa amɛma ekoŋŋ lɛ kã he eji he ni akpeɔ yɛ kɛha anɔkwa jamɔ. Shi yɛ afi 100 D.Ŋ.B. afii lɛ amli lɛ, Hela, ni ji kooloo lɛ yitso ni ji enumɔ lɛ tutua Nyɔŋmɔ webii lɛ. Antiochus IV, ni ji mɛi ni aja Alexander nɔyeli lɛ mli aha lɛ ateŋ mɔ kome lɛ, kɛ wɔŋjalɔi afɔleshaa latɛ yama sɔlemɔwe lɛ yɛ Yerusalem, ni efã ni agbe mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ ehe baawo Yuda jamɔ lɛ mli lɛ. Kwɛ hetsɛ̃ ni Satan seshi lɛ ná ha Nyɔŋmɔ webii lɛ! Shi etsɛɛɛ kwraa ni abutu Hela jeŋ hewalɛ lɛ. Mɛɛ maŋ baafee kooloo lɛ yitso ni ji ekpaa lɛ?
ROMA—YITSO NI JI EKPAA LƐ, “EHE YƐ GBEYEI KƐ NAAKPƐƐ”
17. Mɛɛ gbɛfaŋnɔ krɛdɛɛ he nii yitso ni ji ekpaa lɛ tsu kɛwo 1 Mose 3:15 lɛ obɔ̃?
17 Beni ajie ninaa ni kɔɔ kooloo lɛ he lɛ kpo atsɔɔ Yohane lɛ, no mli lɛ Roma ji jeŋ hewalɛ ni yeɔ nɔ. (Kpoj. 17:10) Yitso ni ji ekpaa nɛɛ tsu gbɛfaŋnɔ krɛdɛɛ ko he nii kɛwo gbalɛ ni yɔɔ 1 Mose 3:15 lɛ obɔ̃. Satan kɛ Roma maŋ onukpai tsu nii kɛye seshi lɛ awui be kukuoo ko, ni tsɔɔ akɛ etswa “enanetsitsi” nɔ̃. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Amɛbu Yesu fɔ́ akɛ mɔ ko ni miiwo mɛi ahewalɛ ni amɛtse nɔyeli lɛ hiɛ atua, ni amɛha agbe lɛ. (Mat. 27:26) Shi etsɛɛɛ ni nakai fala lɛ gbo, ejaakɛ Yehowa tee Yesu shi.
18. (a) Mɛɛ maŋ hee Yehowa hala, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ onufu lɛ seshi lɛ tee nɔ ehe tsɛ̃ yoo lɛ seshi lɛ?
18 Israel jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ kɛ Roma fee ekome kɛte shi amɛwo Yesu, ni maŋbii lɛ ateŋ mɛi babaoo hu kpoo lɛ. No hewɔ lɛ, Yehowa kpoo heloonaa Israel akɛ ewebii. (Mat. 23:38; Bɔf. 2:22, 23) Amrɔ nɛɛ ehala maŋ hee, no ji “Nyɔŋmɔ Israel lɛ.” (Gal. 3:26-29; 6:16) Nakai maŋ lɛ ji Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ asafo lɛ, ni mɛi ni yɔɔ mli ji Yudafoi kɛ Jeŋmajiaŋbii. (Efe. 2:11-18) Yɛ Yesu gbele kɛ eshitee lɛ sɛɛ lɛ, onufu lɛ seshi lɛ tee nɔ ehe tsɛ̃ yoo lɛ seshi lɛ. Roma ka nɔ ni fe shikome akɛ eeebule Kristofoi asafo lɛ, ni ji seshi lɛ fã kroko lɛ shishi.c
19. (a) Te Daniel tsɔɔ jeŋ hewalɛ ni ji ekpaa lɛ mli eha tɛŋŋ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ kroko mli?
19 Yɛ lamɔ ni Daniel tsɔɔ shishi eha Nebukadnezar lɛ mli lɛ, dade naji lɛ fee Roma he mfoniri. (Dan. 2:33) Daniel na ninaa ko hu, ni nakai ninaa lɛ tsɔɔ bɔ ni Roma Nɔyeli lɛ ji lɛ mli jogbaŋŋ, ni esaa ena jeŋ hewalɛ hee ni baajɛ Roma mli aba lɛ hu. (Nyɛkanea Daniel 7:7, 8.) Yɛ afii ohai abɔ mli lɛ, Roma henyɛlɔi lɛ na lɛ akɛ “ehe yɛ gbeyei kɛ naakpɛɛ, ni ehe wa naakpa.” Shi kɛlɛ, gbalɛ lɛ tsɔɔ mli akɛ “aklontoi nyɔŋma” baakwɛ̃ kɛjɛ nɔyeli nɛɛ mli, ni amɛmli ekome pɔtɛ̃ɛ ko baahe gbɛ́i waa. Mɛni aklontoi nyɔŋma nɛɛ damɔ shi kɛha, ni namɔ ji aklonto bibioo lɛ? Amaga kpeteŋkpele ni Nebukadnezar na lɛ nɛgbɛ kɛ aklonto bibioo lɛ yeɔ egbɔ? Nikasemɔ ni yɔɔ baafa 14 lɛ baaha sanebimɔi lɛ ahetoo.
-
-
Yehowa Jieɔ Nii ni “Sa Akɛ Aba Mli Oya” lɛ Kpo EtsɔɔBuu-Mɔɔ—2012 | June 15
-
-
Yehowa Jieɔ Nii ni “Sa Akɛ Aba Mli Oya” lɛ Kpo Etsɔɔ
“Yesu Kristo kpojiemɔ ni Nyɔŋmɔ ŋɔha lɛ, ni ekɛtsɔɔ etsuji nii ni sa akɛ aba mli oya.”—KPOJ. 1:1.
TE OBAAHA HETOO OHA TƐŊŊ?
Amaga kpeteŋkpele lɛ nɛgbɛ damɔ shi kɛha Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ?
Mɛɛ wekukpaa Yohane tsɔɔ akɛ eyɔɔ Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ kɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ teŋ?
Te Daniel kɛ Yohane tsɔɔ akɛ adesai anɔyeli naagbee baatamɔ aha tɛŋŋ?
1, 2. (a) Mɛni Daniel kɛ Yohane gbalɛi lɛ haa wɔnuɔ shishi? (b) Mɛni kooloo lɛ klɛŋklɛŋ yitsei ekpaa lɛ damɔ shi kɛha?
DANIEL kɛ Yohane gbalɛi lɛ fɛɛ wieɔ nibii ni je amɛhe ni haa wɔnuɔ nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ amrɔ nɛɛ kɛ nɔ ni baaya nɔ wɔsɛɛ lɛ pii ashishi. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛ́ wɔkɛ Yohane ninaa ni kɔɔ kooloo lɛ he lɛ to Daniel amaniɛbɔɔ ni kɔɔ kooloo ni he yɔɔ gbeyei ni yɔɔ aklontoi nyɔŋma lɛ he, kɛ bɔ ni Daniel tsɔɔ amaga kpeteŋkpele lɛ mli eha lɛ he lɛ mli? Ni mɛni esa akɛ nakai gbalɛi lɛ ashishi ni wɔɔnu jogbaŋŋ lɛ atsirɛ wɔ ni wɔfee?
2 Nyɛhaa wɔsusua Yohane ninaa ni kɔɔ kooloo lɛ he lɛ he. (Kpoj., yitso 13) Taakɛ wɔna yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, kooloo lɛ klɛŋklɛŋ yitsei ekpaa lɛ damɔ shi kɛha Mizraim, Ashur, Babilon, Medo-Persia, Hela, kɛ Roma. Amɛ fɛɛ amɛná hetsɛ̃ amɛha yoo lɛ seshi lɛ. (1 Mose 3:15) Roma, ni ji yitso ni ji ekpaa lɛ tee nɔ eye nɔ akɛ maŋkwramɔŋ hewalɛ afii ohai abɔ beni Yohane eŋma eninaa lɛ sɛɛ. Naagbee lɛ, yitso ni ji kpawo lɛ baaba ebaye Roma najiaŋ. Namɔ baafee nakai maŋkwramɔŋ jeŋ hewalɛ lɛ, ni te ekɛ yoo lɛ seshi lɛ baaye eha tɛŋŋ?
BRITAIN KƐ UNITED STATES BANÁ NƆYELI HEWALƐ
3. Mɛni kooloo ni he yɔɔ gbeyei ni hiɛ aklontoi nyɔŋma lɛ damɔ shi kɛha, ni mɛni aklontoi nyɔŋma lɛ feɔ he mfoniri?
3 Kɛ́ wɔkɛ Yohane ninaa lɛ to Daniel ninaa ni kɔɔ kooloo ni he yɔɔ gbeyei ni hiɛ aklontoi nyɔŋma lɛ he lɛ, wɔbaanyɛ wɔyoo kooloo lɛ yitso ni ji kpawo ni awie he yɛ Kpojiemɔ yitso 13 lɛ.a (Nyɛkanea Daniel 7:7, 8, 23, 24.) Kooloo lɛ ni Daniel na lɛ damɔ shi kɛha Roma Jeŋ Hewalɛ lɛ. (Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 12-13 lɛ.) Yɛ afi 400 Ŋ.B. afii lɛ amli lɛ, Roma Nɔyeli lɛ mli bɔi gbálamɔ. Aklontoi nyɔŋma ní kwɛ̃ yɛ nakai kooloo ni he yɔɔ gbeyei lɛ yiteŋ lɛ damɔ shi kɛha nɔyelii ni jɛ nakai nɔyeli lɛ mli kɛba lɛ.
4, 5. (a) Mɛni aklonto bibioo lɛ fee? (b) Mɛni haa ayɔseɔ kooloo lɛ yitso ni ji kpawo lɛ?
4 Awie aklontoi ejwɛ, ni ji nɔyelii, ni kwɛ̃ yɛ nakai kooloo ni he yɔɔ gbeyei lɛ yiteŋ lɛ he yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ. Aklonto ‘bibioo ko’ kumɔ amɛmli etɛ eshwie shi. Gbalɛ nɛɛ ba mli beni Britain, ni kulɛ eyɔɔ Roma Nɔyeli lɛ shishi lɛ ná nɔyeli hewalɛ lɛ. Dani afi 1600 afii lɛ baashɛ lɛ, no mli lɛ Britain jeee maŋ ko ni yɔɔ hewalɛ ko tsɔ. No mli lɛ, maji etɛ krokomɛi ni yɔɔ blema Roma Nɔyeli lɛ shishi—Spain, Netherlands, kɛ France—lɛ fɛɛ yɛ hewalɛ kwraa fe lɛ. Britain tsirɛ maji ni abuɔ amɛ waa nɛɛ etswiatswia shi ekomekome kɛjɛ amɛgbɛhei lɛ. Beni shɛɔ afi 1700 afii lɛ teŋgbɛ lɛ, Britain miihe ebatsɔ jeŋ hewalɛ ni fe fɛɛ. Shi kɛlɛ, ebatsɔko kooloo lɛ yitso ni ji kpawo lɛ.
5 Eyɛ mli akɛ Britain baná nɔyeli hewalɛ moŋ, shi maji ni eyeɔ amɛnɔ ni yɔɔ Amerika Kooyigbɛ lɛ tse amɛhe. Fɛɛ sɛɛ lɛ, aŋmɛ United States gbɛ ni etee nɔ ená hewalɛ, akɛni Britain nu hiɛ asraafoi lɛ bu ehe lɛ hewɔ. Beni Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ jeɔ shishi yɛ afi 1914 lɛ, Britain ebatsɔ maŋ ni maji ni yɔɔ enɔyeli hewalɛ shishi lɛ fa fe fɛɛ yɛ yinɔsane mli, ni United States hu ebatsɔ maŋ ní nitsumɔhei fa yɛ mli fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.b Yɛ Jeŋ Ta I lɛ mli lɛ, United States kɛ Britain fee ekome yɛ gbɛ krɛdɛɛ ko nɔ. Agbɛnɛ, kooloo lɛ yitso ni ji kpawo lɛ epue akɛ Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ. Te yitso nɛɛ kɛ yoo lɛ seshi lɛ ye eha tɛŋŋ?
6. Te yitso ni ji kpawo lɛ kɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ eye eha tɛŋŋ?
6 Beni Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ je shishi lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, yitso ni ji kpawo lɛ tutua Nyɔŋmɔ webii lɛ—Kristo nyɛmimɛi ni eshwɛ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ. (Mat. 25:40) Yesu tsɔɔ akɛ abaana seshi lɛ shwɛɛnii ko ní kɛ ekãa miitsu nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ ebaa be lɛ mli. (Mat. 24:45-47; Gal. 3:26-29) Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ fã ta eshi nakai mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ. (Kpoj. 13:3, 7) Yɛ Jeŋ Ta I lɛ mli lɛ, ewa Nyɔŋmɔ webii lɛ ayi, egu amɛwoji lɛ ekomɛi, ni ewo tsulɔ anɔkwafo kuu lɛ najiaŋdamɔlɔi lɛ atsuŋ. Kooloo lɛ yitso ni ji kpawo lɛ bɔ mɔdɛŋ eha afɔ̃ɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ be ko mli. Yehowa na nifeemɔ ni sa kadimɔ waa nɛɛ kɛtsɔ hiɛ, ni ejie lɛ kpo etsɔɔ Yohane. Nyɔŋmɔ ha Yohane le hu akɛ abaawaje seshi lɛ fã kroko lɛ ekoŋŋ koni amɛtsu babaoo yɛ mumɔŋ gbɛfaŋ. (Kpoj. 11:3, 7-11) Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ ayinɔsane maa nɔ mi akɛ nakai nifeemɔi lɛ ba mli.
ANGLO-AMERIKA JEŊ HEWALƐ LƐ KƐ DADE KƐ SŨ NANE TOKOTAI LƐ
7. Mɛɛ tsakpaa yɔɔ kooloo lɛ yitso ni ji kpawo lɛ kɛ amaga kpeteŋkpele lɛ teŋ?
7 Mɛɛ tsakpaa yɔɔ kooloo lɛ yitso ni ji kpawo lɛ kɛ amaga kpeteŋkpele lɛ teŋ? Britain—ní kɛ wɔɔkɛɛ lɛ, United States hu fata he lɛ—jɛ Roma Nɔyeli lɛ mli kɛba. Ni amaga lɛ nane tokotai lɛ hu? Awie amɛhe akɛ dade kɛ sũ ni efutu. (Nyɛkanea Daniel 2:41-43.) Bɔ ni awie nane tokotai lɛ ahe lɛ kɛ be ni yitso ni ji kpawo lɛ—Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ—baahe gbɛ́i lɛ nyiɛ pɛpɛɛpɛ. Tamɔ bɔ ni kɛ́ akɛ sũ futu dade kɛshɔ̃ nɔ ko lɛ enaŋ hewalɛ tamɔ nɔ ni akɛ dade sɔŋŋ fee lɛ, nakai nɔŋŋ Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ he waaa tamɔ nɔyeli hewalɛ ni ejɛ mli lɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
8, 9. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ yitso ni ji kpawo lɛ jie hewalɛ ni tamɔ dade kpo? (b) Mɛni sũ ni yɔɔ amaga lɛ nane tokotai lɛ amli lɛ damɔ shi kɛha?
8 Bei komɛi lɛ, kooloo lɛ yitso ni ji kpawo lɛ jieɔ hewalɛ ni tamɔ dade kpo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, etsɔ kunim ni eye yɛ Jeŋ Ta I lɛ mli lɛ nɔ eha ana ehewalɛ lɛ. Yɛ Jeŋ Ta II lɛ mli lɛ, ana hewalɛ ni tamɔ dade ní yitso ni ji kpawo lɛ kɛtsuɔ nii lɛ hu.c Yɛ nakai ta lɛ sɛɛ lɛ, yitso ni ji kpawo lɛ kɛ hewalɛ ni tamɔ dade tsuɔ nii lolo bei komɛi. Shi yɛ mra mli beebe lɛ, akɛ sũ efutu nakai dade lɛ.
9 Kɛjɛ jeeŋmɔ beebe lɛ, Yehowa tsuji ebɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaanu nɔ ni amaga lɛ nane tokotai lɛ tsɔɔ lɛ shishi. Daniel 2:41 lɛ wie dade kɛ sũ ni efutu lɛ he akɛ “maŋtsɛyeli” kome, shi jeee pii. No hewɔ lɛ, sũ lɛ damɔ shi kɛha gbɛjianɔtoi loo kui ni yɔɔ Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ mli ni haaa ená hewalɛ tamɔ Roma Nɔyeli lɛ dade hewalɛ lɛ. Awie sũ lɛ he akɛ “gbɔmɛi aseshibii,” loo mɛi kpɔ̃ji lɛ. (Dan. 2:43) Yɛ Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ shishi lɛ, mɛi kɛ amɛhe eyadɔmɔ kui srɔtoi tamɔ kui ni fãa hegbɛ ni maŋbii yɔɔ lɛ he, kui ni damɔɔ mli amɛhaa nitsulɔi, kɛ kui ni miitao heyeli amɛha amɛmaji lɛ ahe kɛtao heyeli. Mɛi kpɔ̃ji lɛ haaa Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ anyɛ ekɛ hewalɛ ni tamɔ dade lɛ atsu nii jogbaŋŋ. Kɛfata he lɛ, akɛni esoro mɔ fɛɛ mɔ susumɔ yɛ bɔ ni esa akɛ akwra maŋ lɛ aha, ní mɛi ni yeɔ kunim yɛ oshikifɔɔ mli lɛ kɛ yibɔ fioo pɛ hoɔ mɔ ni amɛkɛshĩɔ akaŋ lɛ he hewɔ lɛ, nɔyelɔi ni ehe gbɛ́i lɛ po nyɛɛɛ atsu amɛyiŋtoi ahe nii bɔ ni amɛtaoɔ. Daniel gba akɛ: “Maŋtsɛyeli lɛ fã mli aaawa, ni fã hu aaajwa.”—Dan. 2:42; 2 Tim. 3:1-3.
10, 11. (a) Mɛni baaba nane tokotai lɛ anɔ wɔsɛɛ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkɛɛ yɛ amaga lɛ nane waobii lɛ afalɛ lɛ he?
10 Yɛ afi 2000 afii nɛɛ amli lɛ, Britain kɛ United States etee nɔ amɛhiɛ wekukpaa krɛdɛɛ ni kã amɛteŋ lɛ mli, ni bei pii lɛ amɛfeɔ ekome yɛ je lɛŋ saji amli. Gbalɛi ni kɔɔ amaga kpeteŋkpele lɛ kɛ kooloo lɛ he lɛ maa nɔ mi akɛ jeŋ hewalɛ ko ebayeŋ Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ najiaŋ dɔŋŋ. Ekolɛ naagbee jeŋ hewalɛ nɛɛ naŋ hewalɛ tamɔ nɔ ni dade naji lɛ damɔ shi kɛha lɛ moŋ, shi lɛ diɛŋtsɛ ehiɛ kpataŋ.
11 Ani amaga lɛ nane waobii lɛ ayibɔ lɛ hiɛ shishinumɔ krɛdɛɛ ko? Susumɔ enɛ he okwɛ: Yɛ ninai krokomɛi amli lɛ, Daniel tsĩ yibɔi pɔtɛ̃ɛ atã—tamɔ aklontoi abɔ ni yɔɔ kooloi srɔtoi ayiteŋ lɛ nɛkɛ. Nakai yibɔi lɛ sa kadimɔ. Shi beni Daniel wieɔ amaga lɛ he lɛ, etsĩii waobii lɛ ayibɔ lɛ tã. No hewɔ lɛ, amaga lɛ nane waobii lɛ afalɛ lɛ damɔɔɔ shi kɛhaaa nɔ ko, tamɔ bɔ ni eniji, ewaobii, enaji, kɛ enane tokotai lɛ afalɛ lɛ damɔɔɔ shi kɛhaaa nɔ ko lɛ nɔŋŋ. Daniel tsɔɔ akɛ enane waobii lɛ baafee dade kɛ sũ. Yɛ niiamlitsɔɔmɔ nɛɛ naa lɛ, wɔbaanyɛ wɔmu sane naa akɛ Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ baafee jeŋ hewalɛ ni yeɔ nɔ beni “tɛ” lɛ ni damɔ shi kɛha Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaba ebatswa amaga lɛ nane tokotai lɛ anɔ lɛ.—Dan. 2:45.
ANGLO-AMERIKA KƐ KOOLOO NI YƆƆ AKLONTOI ENYƆ LƐ
12, 13. Mɛni kooloo ni hiɛ aklontoi enyɔ lɛ damɔ shi kɛha, ni mɛni efee?
12 Eyɛ mli akɛ Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ fã sũ kɛ fã dade moŋ, shi ninai ni Yesu kɛha Yohane lɛ tsɔɔ akɛ nɛkɛ nɔyeli nɛɛ baaya nɔ etsu gbɛfaŋnɔ titri ko he nii yɛ naagbee gbii lɛ amli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Yɛ ninaa ko mli lɛ, Yohane na kooloo ko kɛ eklontoi enyɔ ni wieɔ tamɔ drako. Mɛni kooloo ni anako eko dã nɛɛ damɔ shi kɛha? Eyɛ aklontoi enyɔ, no hewɔ lɛ eji nɔyeli hewalɛ ni bɔ he enyɔ. Shikome ekoŋŋ lɛ, Yohane miina Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ, shi amrɔ nɛɛ eeetsu yiŋtoo krɛdɛɛ ko he nii.—Nyɛkanea Kpojiemɔ 13:11-15.
13 Kooloo nɛɛ woɔ mɛi hewalɛ koni amɛfee kooloo lɛ he amaga. Yohane ŋma akɛ kooloo lɛ amaga lɛ baapue, ni ebaalaaje, kɛkɛ lɛ ete shi ekoŋŋ. Nakai pɛpɛɛpɛ ji bɔ ni ebalɛ yɛ gbɛjianɔtoo ko ni Britain kɛ United States ha ato shishi, kɛ yiŋtoo akɛ efee shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛyelii lɛ fɛɛ ekome, ní edamɔ amɛnajiaŋ lɛ gbɛfaŋ.d Gbɛjianɔtoo nɛɛ pue yɛ Jeŋ Ta I lɛ sɛɛ, ni abale lɛ akɛ Jeŋmaji Akpaŋmɔ lɛ. Elaaje yɛ Jeŋ Ta II lɛ shishijee gbɛ. Beni nakai ta lɛ yaa nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ jaje akɛ, yɛ gbalɛ ni yɔɔ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ naa lɛ, kooloo lɛ amaga lɛ baate shi ekoŋŋ. Ni ete shi hu lɛɛlɛŋ—akɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ.—Kpoj. 17:8.
14. Mɛɛ shishinumɔ naa kooloo lɛ amaga lɛ ji “[maŋtsɛ] ni ji kpaanyɔ”?
14 Yohane wie kooloo lɛ amaga lɛ he akɛ “[maŋtsɛ] ni ji kpaanyɔ.” Yɛ mɛɛ shishinumɔ naa? Awieee ehe akɛ klɛŋklɛŋ kooloo lɛ yitso ni ji kpaanyɔ. Eji nakai kooloo lɛ he amaga kɛkɛ. Hewalɛ fɛɛ ni eyɔɔ lɛ jɛ maji ni yɔɔ nakai gbɛjianɔtoo lɛ mli, titri lɛ Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ ni ji mɔ otu ni fĩɔ esɛɛ lɛ dɛŋ. (Kpoj. 17:10, 11) Shi aha lɛ hegbɛ akɛ etsu nii akɛ maŋtsɛ kɛtsu nitsumɔ krɛdɛɛ ko, nitsumɔ ni baatee shihilɛi komɛi ni baatsake yinɔsane lɛ ashi.
KOOLOO LƐ AMAGA LƐ KPÃTA YOO AJWAMAŊ LƐ HIƐ
15, 16. Mɛni yoo ajwamaŋ lɛ feɔ he mfoniri, ni mɛni eba sɛɛfimɔ ni eyɔɔ lɛ nɔ?
15 Yohane tsɔɔ mli akɛ, mfonirifeemɔŋ yoo ajwamaŋ ko ta kooloo ni tsuɔ tamɔ muneele—kooloo lɛ amaga lɛ—nɔ, ni eeye enɔ. Yoo lɛ gbɛ́i ji “Babilon kpeteŋkpele lɛ.” (Kpoj. 17:1-6) Esa jogbaŋŋ akɛ ajwamaŋ nɛɛ damɔ shi kɛha apasa jamɔi fɛɛ, ní amɛmli otu ji Kristendom sɔlemɔi lɛ. Jamɔ gbɛjianɔtoi ejɔɔ kooloo lɛ amaga lɛ, ni amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaaná enɔ hewalɛ.
16 Shi yɛ Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ nɔ lɛ, Babilon Kpeteŋkpele lɛ ena akɛ enui, ni ji mɛi ni fĩɔ esɛɛ lɛ, miigbi kwraa. (Kpoj. 16:12; 17:15) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni kooloo lɛ amaga lɛ pue klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, Kristendom sɔlemɔi lɛ—Babilon Kpeteŋkpele lɛ fã ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ—ye Yuropa kɛ Amerika maji lɛ anɔ waa. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo ebuuu sɔlemɔi lɛ kɛ amɛsɔfoi lɛ, ni amɛfĩii amɛsɛɛ dɔŋŋ. Anɔkwa sane ji akɛ, mɛi babaoo heɔ amɛyeɔ akɛ jamɔi lɛ fata he loo amɛji mɛi ni haa béi baa. Nilelɔi akuu ko ni yɔɔ Yuropa kɛ Amerika maji lɛ amli ni teɔ shi woɔ nɔyelii lɛ miibi ni afo hewalɛ ni jamɔ yɔɔ yɛ maŋbii anɔ lɛ sɛɛ.
17. Mɛni etsɛŋ ni ebaaba apasa jamɔ nɔ, ni mɛni hewɔ?
17 Shi apasa jamɔ hoŋ eyaŋ kɛkɛ. Yoo ajwamaŋ lɛ baakã he efee mɔ ko ni yɔɔ hewalɛ waa, ni ebaabɔ mɔdɛŋ ekudɔ maŋtsɛmɛi koni amɛfee esuɔmɔnaa nii, kɛyashi Nyɔŋmɔ kɛ yiŋtoo ko aaawo nɔyelɔi lɛ atsuiiaŋ. (Nyɛkanea Kpojiemɔ 17:16, 17.) Etsɛŋ, Yehowa baaha maŋkwramɔŋ kui ni yɔɔ Satan gbɛjianɔtoo lɛ mli, ní Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ damɔ shi kɛha lɛ lɛ atutua apasa jamɔ. Amɛbaafite hewalɛ ni enáa yɛ mɛi anɔ lɛ, ni amɛbaakpata nii babaoo ni ená lɛ hiɛ. Afii nyɔŋmai komɛi ni eho nɛ lɛ, etamɔ nɔ ni nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ nyɛŋ aba mli. Ŋmɛnɛ lɛ, yoo ajwamaŋ lɛ miikpa kɛmiiya kɛmiiba yɛ kooloo ni tsuɔ tamɔ muneele lɛ sɛɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, ehewalɛ lɛ ejeŋ edɛŋ fiofio. Eshigbeemɔ lɛ baaba lɛ trukaa, kɛ agbɛnɛ hu yɛ yiwalɛ gbɛ nɔ.—Kpoj. 18:7, 8, 15-19.
KOOLOI LƐ BA AMƐNAAGBEE
18. (a) Mɛni kooloo lɛ baafee, ni mɛni baajɛ mli kɛba? (b) Mɛɛ maŋtsɛyelii Daniel 2:44 lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baakpata amɛhiɛ lɛ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 17 lɛ.)
18 Kɛ́ akpãta apasa jamɔ hiɛ sɛɛ lɛ, abaaha kooloo lɛ, ni ji Satan maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, kɛ mlifu ayatutua Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ. Akɛni shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ nyɛŋ ashɛ ŋwɛi hewɔ lɛ, amɛkɛ mlifu baatutua mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ ni fĩɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ lɛ. Anyɛŋ atsĩ nɔ ni baajɛ mli kɛba lɛ naa. (Kpoj. 16:13-16; 17:12-14) Daniel tsɔɔ naagbee ta lɛ fã ko mli. (Nyɛkanea Daniel 2:44.) Abaakpata kooloo ni atsĩ etã yɛ Kpojiemɔ 13:1 lɛ, emaga lɛ, kɛ kooloo ni yɔɔ aklontoi enyɔ lɛ fɛɛ hiɛ.
19. Mɛɛ nɔmimaa wɔbaanyɛ wɔná, ni mɛni esa akɛ wɔfee amrɔ nɛɛ?
19 Yitso ni ji kpawo lɛ beaŋ wɔyɔɔ lɛ. Kooloo nɛɛ naŋ yitsei krokomɛi dɔŋŋ dani abaakpata ehiɛ. Beni abaakpata apasa jamɔ hiɛ lɛ, no mli lɛ Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ baafee jeŋ hewalɛ ni yeɔ nɔ. Daniel kɛ Yohane gbalɛi lɛ fɛɛ kwraa eba mli. Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ etsɛŋ ni abaakpata apasa jamɔ hiɛ, ni Harmagedon ta lɛ baafɛ. Nyɔŋmɔ etsɔ hiɛ eha ale saji nɛɛ. Ani wɔbaabo gbalɛ kɔkɔbɔi lɛ atoi? (2 Pet. 1:19) Amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ wɔhi Yehowa masɛi, ní wɔfi e-Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ.—Kpoj. 14:6, 7.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, bei pii lɛ yibɔ ni ji nyɔŋma lɛ tsɔɔ kuu ko ni eye emuu—ni yɛ sane nɛɛ mli lɛ, ekɔɔ nɔyelii fɛɛ ni jɛ Roma Nɔyeli lɛ mli kɛba lɛ ahe.
b Eyɛ mli akɛ maji ni bɔ he enyɔ kɛmiiye nɔ akɛ jeŋ hewalɛ lɛ yɛ shihilɛ mli aŋkroaŋkroi kɛjɛ afi 1700 afii lɛ amli tɔ̃ɔ moŋ, shi Yohane wie bɔ ni amɛbaajie amɛhe kpo amɛha yɛ Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ shishijee mli lɛ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ninai ni aŋma yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ ba mli yɛ “Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ nɔ.” (Kpoj. 1:10) Jeŋ Ta I lɛ mli dani yitso ni ji kpawo lɛ bɔi nitsumɔ akɛ maji enyɔ ni efee ekome kɛmiiye nɔ akɛ jeŋ hewalɛ.
c Daniel na bɔ ni maŋtsɛ nɛɛ baakpata nii ahiɛ waa yɛ nakai ta lɛ mli lɛ kɛtsɔ hiɛ, ni eŋma akɛ: “Ebaakpata nibii ahiɛ butuu.” (Dan. 8:24, Ga Biblia hee) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, United States kpãta nibii ahiɛ gbeyeigbeyei yɛ gbɛ ni da waa nɔ beni eŋmɛɛ nuklea okplɛmii enyɔ he eshwie jeŋ hewalɛ ni bɔ he enyɔ lɛ henyɛlɔ ko nɔ lɛ.
d Kwɛmɔ Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ! wolo lɛ baafa 240, 241, 253 lɛ.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 17]
NAMƐI FEƆ “MAŊTSƐMƐI NƐƐ FƐƐ” LƐ?
Gbalɛ ni yɔɔ Daniel 2:44 lɛ kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ‘baajwara maŋtsɛyelii nɛɛ fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpata amɛhiɛ.’ Nakai gbalɛ lɛ kɔɔ maŋtsɛyelii ni amaga lɛ fãi srɔtoi lɛ feɔ amɛhe mfoniri lɛ ahe.
Ni adesai anɔyelii krokomɛi fɛɛ hu? Gbalɛ lɛ fã kroko ni yɔɔ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ haa wɔnaa nɔ ni atsɔɔ lɛ diɛŋtsɛ. Ehaa wɔnaa akɛ “maŋtsɛmɛi ni yɔɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ” baabua amɛhe naa kɛte shi amɛshi Yehowa yɛ “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu lɛ nɔ ta lɛ” mli. (Kpoj. 16:14; 19:19-21) No hewɔ lɛ, jeee nɔyelii ni amaga lɛ damɔ shi kɛha lɛ pɛ hiɛ abaakpata lɛ, shi moŋ abaakpata adesai anɔyelii krokomɛi fɛɛ hiɛ yɛ Harmagedon.
-
-
Maŋtsɛmɛi Kpaanyɔ LɛBuu-Mɔɔ—2012 | June 15
-
-
Maŋtsɛmɛi Kpaanyɔ Lɛ
Jeee maŋtsɛmɛi kpaanyɔ loo adesai anɔyelii pɛ he amaniɛ Daniel kɛ Kpojiemɔ wolo lɛ haa wɔleɔ, shi moŋ ehaa wɔleɔ bɔ ni amɛbaato naa kɛba lɛ hu. Kɛ́ wɔnu klɛŋklɛŋ gbalɛ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ shishi lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ nakai gbalɛi lɛ amli jogbaŋŋ.
Yɛ yinɔsane mli fɛɛ lɛ, Satan eto eseshi lɛ he gbɛjianɔ ewo maŋkwramɔŋ kui srɔtoi loo nɔyelii amli. (Luka 4:5, 6) Kɛlɛ, adesai anɔyelii fioo komɛi pɛ kɛ Nyɔŋmɔ webii, ni ji Israel maŋ lɛ loo Kristofoi asafo ni afɔ amɛ mu lɛ mli bii lɛ ewu. Daniel kɛ Yohane ninai lɛ wie nɔyelii kpaanyɔ pɛ ni yɔɔ hewalɛi kpelei ni tamɔ nakai lɛ ahe.
[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 12, 13]
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)
DANIEL WOLO LƐ KPOJIEMƆ WOLO LƐ
MLI GBALƐI MLI GBALƐI
1. Mizraim
2. Ashur
3. Babilon
4. Medo-
Persia
5. Hela
6. Roma
7. Britain kɛ U.S.A.a
8. Jeŋmaji Akpaŋmɔ lɛ kɛ
Jeŋmaji Ekomefeemɔ Lɛb
NYƆŊMƆ WEBII LƐ
2000 D.Ŋ.B.
Abraham
1500
Israel Maŋ lɛ
1000
Daniel 500
D.Ŋ.B./Ŋ.B.
Yohane
Nyɔŋmɔ Israel 500
1000
1500
2000 Ŋ.B.
[Shishigbɛ niŋmai]
[Mfoniri]
Amaga kpeteŋkpele lɛ (Dan. 2:31-45)
Kooloi ejwɛ ni fã kpo kɛjɛ ŋshɔŋ lɛ (Dan. 7:3-8, 17, 25)
Too agbo lɛ kɛ too kpakpo lɛ (Dan., yitso 8)
Kooloo ni hiɛ yitsei kpawo lɛ (Kpoj. 13:1-10, 16-18)
Kooloo ni hiɛ aklontoi enyɔ lɛ woɔ hewalɛ koni afee kooloo lɛ he amaga (Kpoj. 13:11-15)
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Photo credits: Mizraim kɛ Roma: Photograph taken by courtesy of the British Museum; Medo-Persia: Musée du Louvre, Paris
-
-
Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi AdɛŋBuu-Mɔɔ—2012 | June 15
-
-
Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
Mɛɛ be Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ batsɔ jeŋ hewalɛ ni ji kpawo ní Biblia lɛ gba he sane efɔ̃ shi lɛ?
▪ Dade amaga kpeteŋkpele ni Maŋtsɛ Nebukadnezar na lɛ kɔɔɔ jeŋ hewalɛi fɛɛ he. (Dan. 2:31-45) Efeɔ jeŋ hewalɛi enumɔ ni ye nɔ kɛjɛ Daniel beaŋ kɛbaa ní kɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ wu lɛ pɛ ahe mfoniri.
Bɔ ni Daniel tsɔɔ dade amaga lɛ mli eha lɛ haa anaa akɛ Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ baafã kpo kɛjɛ Roma mli, shi jeee akɛ ebaabutu lɛ. Daniel na akɛ dade lɛ je shishi kɛjɛ amaga lɛ naji lɛ amli kɛbamɔ enane tokotai kɛ enane waobii lɛ. (Yɛ enane tokotai kɛ enane waobii lɛ amli lɛ, sũ efutu dade lɛ.)a Nakai niiamlitsɔɔmɔ lɛ tsɔɔ akɛ Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ baajɛ dade naji lɛ amli kɛba. Yinɔsane yeɔ bɔ ni nakai niiamlitsɔɔmɔ lɛ ja ha lɛ he odase. Britain, ni kulɛ efata Roma Nɔyeli lɛ he lɛ bɔi hewalɛnamɔ yɛ afi 1700 afii lɛ naagbee gbɛ. Sɛɛ mli lɛ, United States of America batsɔ maŋ ko ni he wa waa. Kɛlɛ, jeŋ hewalɛ ni ji kpawo yɛ Biblia gbalɛ naa lɛ bako shihilɛ mli. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ nakai beaŋ lɛ, Britain kɛ United States efeko ekome kɛtsuko yiŋtoo krɛdɛɛ ko he nii. Amɛfee nakai yɛ Jeŋ Ta I lɛ mli.
Nakai beaŋ lɛ, “maŋtsɛyeli lɛŋ bii lɛ” kɛ ekãa miitsu nii, titri lɛ yɛ United States, ni amɛ-jeŋ muu fɛɛ nitsumɔhe nine lɛ yɛ Brooklyn yɛ New York. (Mat. 13:36-43) Kuu ni afɔ amɛ mu lɛ mli bii lɛ kɛ ekãa miishiɛ yɛ maji ni yɔɔ Britain Nɔyeli lɛ shishi lɛ amli. Beni Jeŋ Ta I lɛ yaa nɔ lɛ, Britain kɛ Amerika tai lɛ feɔ ekome yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ kɛ́ amɛkɛ maŋ ko ni amɛbuɔ lɛ akɛ eji amɛhenyɛlɔ lɛ miiwu. Yɛ maŋhedɔɔ mumɔ ni mli wa ní ta lɛ ha amɛná lɛ hewɔ lɛ, amɛhe tsɛ̃ mɛi ni fata Nyɔŋmɔ “yoo” lɛ seshi lɛ he lɛ, ni amɛgu woji ni mɛi nɛɛ kala lɛ, ni amɛwo mɛi ni nyiɛ hiɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ tsuŋ.—Kpoj. 12:17.
Belɛ, yɛ Biblia gbalɛ naa lɛ, jeŋ hewalɛ ni ji kpawo lɛ baaa shihilɛ mli yɛ afi 1700 naagbee afii lɛ amli, beni Britain bɔi hewalɛ namɔ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, eba shihilɛ mli yɛ Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ shishijee gbɛ.b
-