Fã 10
Jeŋ Hee Ni Yɔɔ Nyam Ni Nyɔŋmɔ Kɛbaaba Lɛ
1, 2. Mɛni baaba yɛ Harmagedon ta ni akɛbaatsuu nibii ahe lɛ sɛɛ?
MƐNI baaba yɛ Nyɔŋmɔ ta ni ji Harmagedon ni ekɛbaatsuu nii ahe lɛ sɛɛ? Yinɔ hee ko ni yɔɔ nyam baaje shishi yɛ nakai be mli. Akɛni mɛi ni efo Harmagedon lɛ ema amɛ anɔkwayeli kɛha Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ nɔ mi momo hewɔ lɛ, abaaha amɛbote jeŋ hee lɛ mli. Mɛɛ yinɔsane be hee ni yɔɔ miishɛɛ eeeji nɛkɛ, beni sɛɛnamɔi ni yɔɔ naakpɛɛ jɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ baa adesai aweku lɛ nɔ lɛ!
2 Mɛi ni baana yibaamɔ lɛ baabɔi paradeiso feemɔ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kudɔmɔ shishi. Amɛbaatuu amɛhewalɛ amɛha nibii ni hiɛjoomɔ bɛ mli, ni he baaba sɛɛnamɔ aha mɛi fɛɛ ni yɔɔ wala mli lɛ asɛɛdii. Abaaje shishi atsake shikpɔŋ lɛ afee lɛ shia fɛfɛo, ni toiŋjɔlɛ, kɛ miishɛɛ yɔɔ mli kɛha adesai.
Jalɛ Nifeemɔ Baaye Efɔŋfeemɔ Najiaŋ
3. Mɛɛ heyeli abaanu he amrɔ nɔŋŋ yɛ Harmagedon sɛɛ?
3 Abaaha enɛɛmɛi fɛɛ aba mli kɛtsɔ Satan je lɛ hiɛkpatamɔ nɔ. Apasa jamɔ ni mli egbala, kɛ adesai ashihilɛ he gbɛjianɔtoi, loo nɔyelii ehiŋ shi dɔŋŋ. Satan lakamɔ ni ekɛshishiuɔ gbɔmɛi lɛ eko ehiŋ shi dɔŋŋ; gbɛjianɔtoi ni kɛ enɛɛmɛi baa lɛ fɛɛ kɛ Satan gbɛjianɔtoo lɛ baaya kwraa. Susumɔ he okwɛ: ni ajie Satan je lɛ he kɔɔyɔɔ ni ebɔɔ eyi mli obɔ lɛ fɛɛ kɛtee! Mɛɛ heyeli enɛ aaaji nɛkɛ!
4. Tsɔɔmɔ nitsɔɔmɔ mli tsakemɔ ni baaba lɛ mli.
4 Kɛkɛ lɛ akɛ nitsɔɔmɔ ni tswaa mɔ maa shi, ni jɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ baa baaye hiɛkpatamɔ jwɛŋmɔi ni adesai anɔyelii hiɛ lɛ najiaŋ. “Ni obii lɛ fɛɛ aaafee Yehowa kaselɔi.” (Yesaia 54:13) Ni akɛni nɛkɛ tsɔsemɔ kpakpa nɛɛ baatsa nɔ aahu afi fɛɛ afi hewɔ lɛ, “shikpɔŋ lɛ nɔ aaayi obɔ kɛ Yehowa he nilee lɛ, tamɔ bɔ ni nu ha ŋshɔ shishi lɛ.” (Yesaia 11:9) Gbɔmɛi ekaseŋ nɔ fɔŋ feemɔ dɔŋŋ, shi moŋ, “jalɛ ji nɔ ni shikpɔŋ ni baa nii lɛ nɔ bii lɛ aaakase.” (Yesaia 26:9, NW) Susumɔi kɛ nifeemɔi ni tswaa mɔ maa shi ji nibii ni baaje kpo yɛ adesai adaa gbi shihilɛ mli.—Bɔfoi lɛ Asaji 17:31; Filipibii 4:8.
5. Mɛni baaba efɔŋfeemɔ kɛ gbɔmɛi fɔji fɛɛ anɔ?
5 No hewɔ lɛ, gbɔmɔgbee, yiwalɛ nifeemɔ, kaabonaatoo, ojotswaa, aloo awuiyeli kroko ko kwraa ehiŋ shi dɔŋŋ. Mɔ ko mɔ ko enaŋ amanehulu yɛ mɛi krokomɛi anifeemɔi fɔji ahewɔ. Abɛi 10:30 kɛɔ akɛ: “Jalɔ lɛ, afaŋ lɛ gbi ko gbi ko; shi mɛi fɔji lɛ, amɛhiŋ shikpɔŋ lɛ nɔ.”
Asaa Akɛ Hewalɛ ni Eye Emuu Eba Ekoŋŋ
6, 7. (a) Mɛɛ shihilɛ diɛŋtsɛ ko Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ kɛbaaba naagbee? (b) Yesu fee enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ beni eyɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
6 Abaatsake nibii fɔji ni jɛ klɛŋklɛŋ atuatsemɔ lɛ mli ba lɛ fɛɛ ekoŋŋ yɛ jeŋ hee lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ baajie hela kɛ gbele kɛya kwraa. Ŋmɛnɛ, kɛji oyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ bɔ ni sa po lɛ, anɔkwa sane ni yɔɔ mɔbɔ ji akɛ, kɛji obɔi gbɔɔ lɛ, ohiŋmɛi naa nii tuutuu, onyanyɔji famɔɔ, otoii nuuu nii jogbaŋŋ, ohewolo nɔ kuaa, ogbɔmɔtso lɛ mli nibii gbɔjɔɔ, kɛyashiɔ naagbee lɛ, ogboɔ.
7 Shi, etsɛŋ ni nakai nibii ni kɛ haomɔi baa wɔnɔ, ni wɔna kɛjɛ wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ aŋɔɔ lɛ bafee tsutsu nii. Ani okaiɔ nibii ni Yesu kɛfee gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he nɔkwɛmɔ nɔ beni eyɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ? Biblia lɛ gbaa akɛ: “Ni asafoi pii ba eŋɔɔ amɛhiɛ obubuafoi kɛ shwilafoi kɛ mumuii kɛ kpajelɔi kɛ mɛi krokomɛi pii, ni amɛkɛ amɛ bashwie Yesu naji anaa, ni etsa amɛ. Ni asafoi lɛ anaa kpɛ amɛhe, beni amɛna akɛ mumuii miiwie ni kpajelɔi eye emuu ni obubuafoi miinyiɛ ni shwilafoi miina nii lɛ.”—Mateo 15:30, 31.
8, 9. Tsɔɔmɔ miishɛɛ ni baaba yɛ jeŋ hee lɛ mli beni asaa akɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni eye emuu eba ekoŋŋ lɛ mli.
8 Mɛɛ miishɛɛ kpele po baaba yɛ jeŋ hee lɛ mli nɛkɛ, beni ajie helai ni yeɔ wɔ lɛ fɛɛ kɛtee lɛ! Amanehulu ni gbɔmɔtsoŋ helai kɛbaa lɛ haoŋ wɔ dɔŋŋ kɔkɔɔkɔ. “Ni maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko ekɛŋ akɛ: ‘Migbɔjɔ.’” “No mli lɛ aaagbele shwilafoi ahiŋmɛii, ni aaagbele toimulɔi atoii. No mli lɛ obubuafoi aaatumɔ akɛ ofrote, ni mumui lilɛi hu aaala kɛ nyamɔ.”—Yesaia 33:24; 35:5, 6.
9 Ani efeŋ miishɛɛ akɛ ooote shi daa leebi ni ooona akɛ oyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ waa diɛŋtsɛ? Ani efeŋ miishɛjemɔ kɛhaŋ mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ akɛ amɛaale akɛ asaa aha amɛna obalaŋtaiaŋ hewalɛ ekoŋŋ, ni akɛ amɛbaashɛ emuuyeli ni Adam kɛ Hawa na mli ŋɔɔmɔ kɛjɛ shishijee lɛ mli? Biblia lɛ shiwoo ji akɛ: “No lɛ eheloo lɛ aaatsɔ efɔ fe gbekɛ nɔ; eeeku esɛɛ eeetsɔ obalanyo ekoŋŋ.” (Hiob 33:25) Kwɛ miishɛɛ ni eeeji akɛ wɔɔshɛrɛ nakai hiŋmɛi glasei, nibii ni akɛnuɔ wiemɔ, akpake tsei, obubuafoi asɛii, kɛ tsofai lɛ fɛɛ wɔshwie! Tsofafeemɔ hei, datrɛfoi, kɛ nyanyɔji ahe nitsulɔi ahe ehiaŋ dɔŋŋ.
10. Mɛni baaba gbele nɔ?
10 Gbɔmɛi ni baana nɛkɛ hewalɛnamɔ kpakpa nɛɛ mli ŋɔɔmɔ lɛ sumɔŋ ni amɛgboi. Ni ehe ehiaŋ ni amɛgboi hu, ejaakɛ adesai ehiŋ emuu ni amɛyeee kɛ gbele ni ashi aha amɛ lɛ shishi dɔŋŋ. Kristo “baaye maŋtsɛ kɛyashi beyinɔ ni Nyɔŋmɔ aaaŋɔ henyɛlɔi lɛ fɛɛ eto enajiashi. Naagbee henyɛlɔ ni abaafo esɛɛ ji gbele.” “Nyɔŋmɔ duromɔ kee nɔ lɛ, naanɔ wala ni.”—1 Korintobii 15:25, 26, NW; Romabii 6:23; kwɛmɔ Yesaia 25:8 hu.
11. Kpojiemɔ wolo lɛ tsɔɔ sɛɛnamɔi ni baaba yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
11 Beni emuaa sɛɛnamɔi fɛɛ ni baajɛ Nyɔŋmɔ ni susuɔ adesai aweku lɛ he lɛ ŋɔɔ kɛba amɛnɔ yɛ Paradeiso lɛ naa lɛ, Biblia mli naagbee wolo lɛ kɛɔ akɛ: “Ni Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.”—Kpojiemɔ 21:3, 4.
Gbohii lɛ Baaku Sɛɛ Amɛba Ekoŋŋ
12. Yesu fee hewalɛ ni Nyɔŋmɔ eha lɛ kɛha gbohiiashitee lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
12 Yesu fee nibii pii fe helatsɛmɛi kɛ obubuafoi ni etsa amɛ lɛ kɛkɛ. Etee gbɔmɛi ashi kɛjɛ gbohii abui amli kɛba wala mli ekoŋŋ. Ni etsɔ nakai gbɛ nɔ efee gbohiiashitee hewalɛ ni yɔɔ naakpɛɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ. Ani okaiɔ be ko ni Yesu ba nuu ko ni ebiyoo egbo lɛ shia lɛ? Yesu kɛɛ gbekɛ yoo ni egbo lɛ akɛ: “Gbekɛ yoo, miikɛɛo akɛ, Tee shi!” Ni mɛni jɛ mli ba? “Ni amrɔ lɛ gbekɛ yoo lɛ te shi ni eshɛra shi.” Beni amɛna nakai lɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ “anaa kpɛ amɛhe naakpa.” Amɛnyɛɛɛ amɛtsi miishɛɛ kpele ni amɛna lɛ naa!—Marko 5:41, 42; kwɛmɔ Luka 7:11-16; Yohane 11:1-45 hu.
13. Mɛɛ gbɔmɛi sɔrɔtoi abaatee amɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ?
13 “Jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa fɛɛ baate shi,” yɛ jeŋ hee lɛ mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Yesu kɛ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ lɛ baatsu nii yɛ nakai beaŋ ni ekɛbaatee gbohii lɛ ashi, ejaakɛ taakɛ ekɛɛ lɛ, “Miji shitee lɛ lɛ wala lɛ. Mɔ ni heɔ minɔ yeɔ lɛ, kɛji egbo tete lɛ, ehiɛ aaaka.” (Yohane 11:25) Ekɛɛ hu akɛ: “Mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohii abui amli [yɛ Nyɔŋmɔ kaimɔ mli] lɛ aaanu [Yesu] gbee ni amɛaaje kpo.”—Yohane 5:28, 29.
14. Akɛni gbele bɛ dɔŋŋ hewɔ lɛ, mɛɛ nibii hu abaajie kwraa kɛya?
14 Miishɛɛ ni abaana yɛ shikpɔŋ nɔ fɛɛ beni gbohii akui teɔ shi kɛbaa wala mli kɛtsaraa nɔ, ni amɛbafataa amɛsuɔlɔi ahe lɛ baafee miishɛɛ kpele diɛŋtsɛ! Akalaŋ gbele he adafitswaa woji dɔŋŋ ni baaha mɛi ni ashi yɛ sɛɛ aye awerɛho. Shi moŋ, nɔ ni tamɔɔɔ nakai kwraa moŋ abaafee: mɛi heei ni atee amɛ shi lɛ he adafitswaa ni baaha amɛsuɔlɔi ana miishɛɛ. No hewɔ lɛ, afeŋ yara, afeŋ gbonyo shãa tsofai, afeŋ gbohii ashãa hei, aloo fuu hei dɔŋŋ!
Toiŋjɔlɛ Jeŋ Lɛlɛŋ
15. Mika gbalɛ lɛ baaba mli kwraa kɛmɔ shi yɛ mɛɛ shishinumɔ naa?
15 Abaana anɔkwa toiŋjɔlɛ yɛ shihilɛ mli nibii fɛɛ mli. Tai, kɛ mɛi ni haa tai baa, kɛ tawuu nibii afeemɔ baafee tsutsu nibii ni eho etee. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ maŋhedɔɔ, kɛ wekui, kɛ hewolo nɔ sui ahe susumɔ ni kɛ mligbalamɔi baa lɛ baalaaje kwraa. Yɛ nakai beaŋ lɛ, “jeŋmaŋ ko woŋ klante nɔ eshiŋ jeŋmaŋ ko, ni amɛkaseŋ tawuu dɔŋŋ,” yɛ wiemɔ nɛɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ naa.—Mika 4:3.
16. Nyɔŋmɔ baakwɛ akɛ anyɛŋ awuu tai dɔŋŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
16 Yɛ bɔ ni adesai ayinɔsane fɛɛ tsɔɔ lashishwiemɔ sɔŋŋ yɛ tai babaoo ni awuu lɛ hewɔ lɛ, ekolɛ enɛ baaha mɔ hiɛ afee lɛ yaa. Shi ebalɛ nakai akɛni gbɔmɛi yaje adesai kɛ daimonioi anɔyeli shishi lɛ hewɔ. Nɔ ni baaba yɛ jeŋ hee lɛ mli, yɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi nɛ: “Nyɛbaa nyɛbakwɛa Yehowa nitsumɔi lɛ . . . Ehaa tai asɛɛ foɔ kɛyaa shikpɔŋ lɛ naagbee hei lɛ. Ekuɔ gai mli, ni efoɔ akplɔ mli, ta shwilii lɛ hu eshaa kɛ la.”—Lala 46:9, 10.
17, 18. Mɛɛ wekukpaa baahi adesa kɛ kooloi ateŋ, yɛ jeŋ hee lɛ mli?
17 Gbɔmɔ kɛ kooloo hu baahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli, tamɔ amɛhi shi yɛ Eden lɛ. (1 Mose 1:28; 2:19) Nyɔŋmɔ kɛɔ akɛ: “Ni nakai gbi lɛ nɔ lɛ, mikɛ ŋaŋ kooloi kɛ ŋwɛi loofɔji kɛ shikpɔŋ sũ lɛ nɔ waamɔ nibii aaakpaŋ kpaŋmɔ ko aha amɛ, ni . . . maha amɛkamɔ shi shweshweeshwe.”—Hoshea 2:20.
18 Te nakai toiŋjɔlɛ lɛ mli baalɛɛ aha tɛŋŋ? “Ni klaŋ kɛ gwantɛŋ bi aaahi shi, ni kootsɛ kɛ abotia bi aaabu shi; ni tsina bi kɛ jata bi kɛ kooloo ni ewo fɔ fɛɛ aaahi he kome, ni gbekɛ bibioo aaakpala amɛ.” Kooloi lɛ ebafeŋ hegbeyeiwoo nɔ kɛhaŋ gbɔmɔ aloo amɛ diɛŋtsɛ amɛhe dɔŋŋ. Ni “jata [po] aaaye jwɛi tamɔ tsina”!—Yesaia 11:6-9; 65:25.
Atsake Shikpɔŋ lɛ Afee lɛ Paradeiso
19. Abaatsake shikpɔŋ lɛ ni afee lɛ mɛni?
19 Abaatsake shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ ni afee lɛ paradeiso shia aha adesai. No hewɔ ni Yesu nyɛ ewo nuu ni he enɔ eye lɛ shi akɛ: “Okɛ mi aaahi Paradeiso!” lɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Ŋa kpataa kɛ shikpɔŋ gbiŋ lɛ aaanya, ŋa kplanaa lɛ hu mli aaafili lɛ, ni eeegba afofro tamɔ fɔfɔi. . . . Ejaakɛ nui aaatue yɛ ŋa kpataa nɔ, ni faai aaaho yɛ ŋa olɛŋlɛ nɔ.”—Luka 23:43; Yesaia 35:1, 6.
20. Mɛni hewɔ ni hɔmɔ yeŋ adesai dɔŋŋ kɔkɔɔkɔ lɛ?
20 Yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi hu lɛ, hɔmɔ yeŋ gbɔmɛi akpekpei abɔ dɔŋŋ. “Shikpɔŋ lɛ aaaba abele babaoo kɛyashi gɔji lɛ ayiteaŋ.” “Ni ŋa nɔ tso aaawo eyibii, ni shikpɔŋ lɛ aaaba enii, ni amɛaahi shi shweshweeshwe yɛ amɛshikpɔŋ lɛ nɔ.”—Lala 72:16; Ezekiel 34:27.
21. Mɛni baaba shiai ni anaaa awɔ mli, hei ni ewo muji, kɛ akutsei ni ayeɔ awui yɛ mli lɛ anɔ?
21 Ohia, gbɔmɛi ni bɛ shiai ni amɛhiɔ mli, hei ni ewo muji, aloo akutsei ni awuiyeli eyi mli obɔ ehiŋ shi dɔŋŋ. “Shi amɛaamamɔ tsũi, ni amɛaahi mli, ni amɛaafee wein tromii, ni amɛaaye mli yibii! Amɛmamɔŋ tsũi, ni mɔ kroko ahi mli, ni amɛhuŋ hu, ni mɔ kroko aye.” “Ni mɔ fɛɛ mɔ aaata eweintso kɛ egbamitso shishi, ni mɔ ko woŋ amɛhe gbeyei.”—Yesaia 65:21, 22; Mika 4:4.
22. Biblia lɛ tsɔɔ jɔɔmɔi ni baajɛ Nyɔŋmɔ nɔyeli mli aba lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
22 Abaajɔɔ adesai kɛ nibii nɛɛ fɛɛ, kɛ nɔ ni fe nakai po, yɛ Paradeiso. Lala 145:16 kɛɔ akɛ: “[Nyɔŋmɔ], ogbɛɔ odɛŋ ni ohaa nɔ fɛɛ nɔ ni hiɛ ka tɔɔ kɛ nii ni etaoɔ.” Ebɛ naakpɛɛ akɛ Biblia mli gbalɛ ko kɛɔ akɛ: “Mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ, ni amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli. . . . Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ, ni amɛaahi nɔ daa.”—Lala 37:11, 29.
Tsutsu Nibii lɛ Asaamɔ
23. Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baatsake amanehulu shihilɛi fɛɛ ni eba wɔnɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
23 Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ baasaa nibii ni eye adesai aweku lɛ awui yɛ afii akpei ekpaa ni eho lɛ mli lɛ fɛɛ. Miishɛɛ ni abaana yɛ nakai beaŋ lɛ baateke amanehului ni gbɔmɛi ena da lɛ nɔ kwraa. Tsutsu amanehului ni ana lɛ he kaimɔi gbohii lɛ eko kwraa ebagbaŋ shihilɛ lɛ naa. Susumɔi kɛ nifeemɔi ni tswaa mɔ maa shi ni baafee gbɔmɛi lɛ adaa gbi shihilɛ mli nibii lɛ baajie dɔlɛ saji ni akaiɔ lɛ fɛɛ kɛya fiofio.
24, 25. (a) Mɛni Yesaia gba efɔ shi akɛ ebaaba mli? (b) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ wɔhiɛ baakpa tsutsu amanehului lɛ anɔ lɛ?
24 Nyɔŋmɔ ni susuɔ mɔ he lɛ jajeɔ akɛ: “Miibɔ ŋwɛi hee [ŋwɛi nɔyeli hee ni baaye adesai anɔ] kɛ shikpɔŋ hee [adesai ajalɛ shihilɛ hee]; ni akaiŋ tsutsu nii lɛ dɔŋŋ, ni asaŋ ebaŋ jwɛŋmɔ mli dɔŋŋ. Shi moŋ, nyɛnyaa ni nyɛmli afilia nyɛ kɛyaa naanɔ yɛ nii ni mibɔɔ lɛ ahewɔ.” “Shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ ena hejɔlɛ, ni enɔ ejɔ, ni amɛmiila nyamɔ lalai.”—Yesaia 14:7; 65:17, 18.
25 No hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ baatsɔ e-Maŋtsɛyeli lɛ nɔ etsake shihilɛ gbonyo ni ehi shi be kakadaŋŋ nɛɛ ni efee lɛ ekpakpa. Ebaatsɔɔ bɔ ni esusuɔ wɔhe babaoo yɛ yinɔi fɛɛ mli kɛtsɔ jɔɔmɔi ni baatsɔɔ nibii pii fe to ni ekɛaato piŋmɔi ni eba wɔnɔ yɛ be ni eho lɛ mli lɛ anajiaŋ kɛkɛ, ni eeefɔse eshwie wɔnɔ lɛ nɔ. Tsutsu naagbai ni wɔna lɛ baaje wɔjwɛŋmɔi amli kwraa, ni kɛji wɔmiitao wɔkai po lɛ, ehe saji fioo pɛ baaba wɔjwɛŋmɔ mli.
26. Mɛni hewɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ nibii kpakpai baato wɔ tsutsu amanehului lɛ anajiaŋ eha wɔ lɛ?
26 Nɛkɛ ji bɔ ni Nyɔŋmɔ baato wɔ najiaŋ yɛ amanehului ni wɔna yɛ nɛkɛ je nɛɛ mli lɛ hewɔ. Ele akɛ jeee wɔ wɔtɔmɔ ejɛ ni afɔ wɔ akɛ mɛi ni yeee emuu lɛ, ejaakɛ wɔna emuu ni wɔyeee lɛ kɛjɛ wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ aŋɔɔ. Jeee wɔ wɔtɔmɔ ejɛ ni afɔ wɔ awo Satan je nɛɛ mli lɛ, ejaakɛ eji Adam kɛ Hawa ye anɔkwa kulɛ, abaafɔ wɔ awo paradeiso moŋ mli. No hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ baajɛ mɔbɔnalɛ kpele mli ekɛ nibii kpakpai ato tsutsu nibii fɔji ni akɛba wɔnɔ lɛ najiaŋ eha wɔ.
27. Mɛɛ gbalɛi baana amɛmlibaa ni yɔɔ nyam yɛ jeŋ hee lɛ mli?
27 Yɛ jeŋ hee lɛ mli hu lɛ, adesai baana heyeli ni agba yɛ he afɔ shi yɛ Romabii 8:21, 22 lɛ: “Akɛ bɔɔ nii lɛ hu diɛŋtsɛ baaye amɛhe kɛjɛ fitemɔ nyɔŋyeli lɛ mli kɛya Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ mli. Ejaakɛ wɔle akɛ bɔɔ nii lɛ fɛɛ kɛ wɔ dɔmɔɔ ŋtsɔi ni amɛkɛ wɔ kɔmɔɔ kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ.” Nakai beaŋ ni gbɔmɛi baana sɔlemɔ ni wɔsɔleɔ akɛ: “Ha omaŋtsɛyeli lɛ aba. Ha afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi hu lɛ” mlibaa kwraa kɛmɔ shi. (Mateo 6:10, NW) Paradeiso shikpɔŋ lɛ nɔ shihilɛi ni yɔɔ nyam lɛ baajie shihilɛi ni yɔɔ ŋwɛi lɛ nɔŋŋ kpo.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 23]
Mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ baaku sɛɛ amɛna obalaŋtaiaŋ ahewalɛ ekoŋŋ yɛ jeŋ hee lɛ mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]
Abaajie helai kɛ gbɔmɔtsoŋ fatɔɔi fɛɛ yɛ jeŋ hee lɛ mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Abaatee gbohii lɛ ashi kɛba wala mli yɛ jeŋ hee lɛ mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
‘Amɛkaseŋ tawuu dɔŋŋ’
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]
Adesai kɛ kooloi baahi shi yɛ toiŋjɔlɛ ni eye emuu mli yɛ Paradeiso
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]
‘Nyɔŋmɔ baagbɛ edɛŋ ni ebaaha bɔɔ nii fɛɛ atɔrɔ kɛ nibii ni amɛtaoɔ’
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]
Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baafee nibii babaoo fe nibii kpakpai ni ekɛaato amanehului ni eba wɔnɔ lɛ anajiaŋ kɛkɛ