-
Mɛni Obaana Yɛ Wɔ-Kristofoi Akpeei Ashishi?Namɛi Feɔ Yehowa Suɔmɔnaa Nii Ŋmɛnɛ?
-
-
NIKASEMƆ 5
Mɛni Obaana Yɛ Wɔ-Kristofoi Akpeei Ashishi?
Argentina
Sierra Leone
Belgium
Malaysia
Mɛi babaoo ekpa sɔlemɔyaa, ejaakɛ amɛnáaa saji ni he hiaa yɛ shihilɛ mli lɛ ahetoo loo amɛtsui enyɔɔɔ amɛmli. Kɛ́ nakai lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ oya Kristofoi akpeei ni Yehowa Odasefoi feɔ lɛ mɔ? Mɛni obaana yɛ jɛmɛ?
Mɛi ni yɔɔ suɔmɔ ni susuɔ mɛi ahe ni obaana yɛ jɛmɛ lɛ baahã oná miishɛɛ. Yɛ blema lɛ, ato Kristofoi lɛ ahe gbɛjianɔ awo asafoi amli, ni amɛkpeɔ kɛjáa Nyɔŋmɔ, amɛkaseɔ Ŋmalɛ lɛ, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ woɔ enyɛmi hewalɛ. (Hebribii 10:24, 25) Akɛni suɔmɔ yɛ amɛ kɛ amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ateŋ hewɔ lɛ, kɛ́ amɛkpe lɛ, amɛnuɔ he akɛ amɛyɛ nanemɛi kpakpai ateŋ. (2 Tesalonikabii 1:3; 3 Yohane 14) Wɔnyiɛɔ blema Kristofoi lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ, ni wɔnáa miishɛɛ tamɔ amɛná lɛ.
Obaale bɔ ni akɛ Biblia mli shishitoo mlai tsuɔ nii ahãa. Ŋmɛnɛ lɛ, hii kɛ yei kɛ gbekɛbii fɛɛ kpeɔ kutuu, tamɔ bɔ ni atsɔɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ. Tsɔɔlɔi kpakpai jɛɔ Biblia lɛ mli amɛyeɔ amɛbuaa wɔ ni wɔna bɔ ni wɔbaafee wɔkɛ Biblia mli shishitoo mlai atsu nii yɛ wɔshihilɛ mli daa. (5 Mose 31:12; Nehemia 8:8) Mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ekɛ ehe awo sane ni tsɔɔlɔi lɛ kɛ toibolɔi lɛ gbaa lɛ kɛ lalai ni aláa lɛ amli, ní ekɛjie hiɛnɔkamɔ ni eyɔɔ akɛ Kristofonyo lɛ kpo.—Hebribii 10:23.
Hemɔkɛyeli ni oyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ mli baawa. Bɔfo Paulo kɛɛ asafo ko ni yɔɔ ebeiaŋ lɛ akɛ: “Miishwe akɛ mana nyɛ, koni . . . wɔwowoo wɔhe hewalɛ, ni ji akɛ atsɔ nyɛhemɔkɛyeli lɛ nɔ awo mi hewalɛ ni atsɔ mi hu minɔ lɛ nɔ awo nyɛ hewalɛ.” (Romabii 1:11, 12) Bɔ ni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ kpeɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi daa lɛ wajeɔ wɔhemɔkɛyeli, ni ehãa wɔtswaa wɔfai shi waa akɛ wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ baatsu nii.
Wɔmiifɔ̃ bo nine ni oba wɔsafoŋ kpee ni nyiɛ sɛɛ lɛ shishi koni bo diɛŋtsɛ obana nɔ ni wɔtsɔɔ nɛɛ. Wɔkɛ miishɛɛ baahere bo atuu. Aheee nɔ ko yɛ mɔ ko dɛŋ yɛ wɔkpeei lɛ eko fɛɛ eko shishi.
Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ sɛɛ wɔnyiɛɔ kɛfeɔ wɔsafoŋ kpeei lɛ?
Kɛ́ wɔtee Kristofoi akpeei lɛ, mɛɛ sɛɛ wɔnáa?
-
-
Mɛɛ Sɛɛ Wɔnáa Kɛ́ Wɔkɛ Nanemɛi Kristofoi Bɔ?Namɛi Feɔ Yehowa Suɔmɔnaa Nii Ŋmɛnɛ?
-
-
NIKASEMƆ 6
Mɛɛ Sɛɛ Wɔnáa Kɛ́ Wɔkɛ Nanemɛi Kristofoi Bɔ?
Madagascar
Norway
Lebanon
Italy
Wɔyaa Kristofoi akpeei daa, ekɔɔɔ he eko kɛ́ hulu miitso jio, nugbɔ miinɛ jio, loo kɛ́ esa akɛ wɔnyiɛ kɛtsɔ koo hayii mli po. Mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ akpe yɛ naagbai ni amɛkɛkpeɔ yɛ shihilɛ mli kɛ bɔ ni etɔɔ amɛ be ni amɛkpa nitsumɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ?
Kɛhã wɔhilɛkɛhamɔ. Be ni Paulo wieɔ mɛi ni wɔkɛshãraa yɛ Kristofoi akpeei ashishi lɛ ahe lɛ, eŋma akɛ: “Nyɛhãa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ asusua enyɛmi he.” (Hebribii 10:24) Wiemɔ nɛɛ tsɔɔ “nii ahe ni asusuɔ jogbaŋŋ,” ni tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔle wɔhe. No hewɔ lɛ, bɔfo lɛ wiemɔi lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔsusu mɛi krokomɛi ahe. Kɛ́ wɔbɛŋkɛ Kristofoi awekui krokomɛi ni wɔbale amɛ jogbaŋŋ lɛ, wɔbaayɔse akɛ amɛteŋ mɛi komɛi etsɔmɔ shihilɛi ni mli wawai ni tamɔ wɔnɔ lɛ nɔŋŋ amli ni amɛye omanye, ni no hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛye amɛbua wɔ ni wɔ hu wɔye omanye.
Ehãa wekukpaa kpakpa hiɔ wɔ kɛ wɔnanemɛi Kristofoi lɛ ateŋ. Mɛi ni wɔkɛkpeɔ yɛ wɔ-Kristofoi akpeei ashishi lɛ ji wɔnanemɛi ni wɔle jogbaŋŋ, shi jeee mɛi ni wɔle hiɛiaŋhiɛiaŋ kɛkɛ. Bei komɛi lɛ, wɔkɛ wɔhe woɔ hiɛtserɛjiemɔi ni sa mli kutuu. Mɛɛ sɛɛ wɔnáa yɛ naanyobɔɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ mli? Ehãa wɔnáa bulɛ ni mli kwɔ kɛhãa wɔhe, ni no hãa suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã wɔhe lɛ mli waa. Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔnanemɛi lɛ kɛ naagbai miikpe lɛ, wɔjɛɔ wɔsuɔmɔ mli wɔyeɔ wɔbuaa amɛ ejaakɛ wekukpaa ni mli wa kã wɔ kɛ amɛ teŋ. (Abɛi 17:17) Kɛ́ wɔkɛ wɔsafoŋbii lɛ fɛɛ shãra lɛ, wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔsusuɔ wɔ fɛɛ wɔhe pɛpɛɛpɛ.—1 Korintobii 12:25, 26.
Wɔmiiwo bo hewalɛ ni okɛ mɛi ni feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ abɔ naanyo. Obaaná nanemɛi ni tamɔ nakai yɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ. Ofainɛ, kaahã nɔ ko nɔ ko tsĩ onaa akɛ okɛ wɔ baabɔ naanyo.
Mɛɛ sɛɛ wɔnáa kɛ́ wɔkpe kutuu ni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ gba sane yɛ asafoŋ kpeei ashishi?
Mɛɛ be obaasumɔ ni obasara wɔ ni ole wɔsafoŋbii lɛ jogbaŋŋ?
-
-
Te Wɔfeɔ Wɔsafoŋ Kpeei Lɛ Wɔhãa Tɛŋŋ?Namɛi Feɔ Yehowa Suɔmɔnaa Nii Ŋmɛnɛ?
-
-
NIKASEMƆ 7
Te Wɔfeɔ Wɔsafoŋ Kpeei Lɛ Wɔhãa Tɛŋŋ?
New Zealand
Japan
Uganda
Lithuania
Kɛ́ mra be mli Kristofoi lɛ tee asafoŋ kpeei lɛ, amɛláa, amɛsɔleɔ, amɛkaneɔ Ŋmalɛ lɛ ni amɛsusuɔ he, ni amɛkɛ kusum nifeemɔ ko ni kɛ Ŋmalɛ lɛ kpãaa gbee fataaa he. (1 Korintobii 14:26) Nakai nɔŋŋ wɔfeɔ yɛ wɔsafoŋ kpeei lɛ ashishi.
Nibii ni atsɔɔ lɛ jɛ Biblia lɛ mli, ni abaanyɛ akɛtsu nii. Yɛ otsi lɛ naagbee lɛ, asafo fɛɛ asafo kpeɔ ni amɛkɛ minitii 30 boɔ Maŋshiɛmɔ ni tsɔɔ bɔ ni wɔbaafee wɔkɛ Ŋmalɛ lɛ atsu nii yɛ wɔshihilɛ mli kɛ bɔ ni ekɔɔ wɔbei nɛɛ ahe ehãa lɛ toi. Awoɔ wɔ fɛɛ hewalɛ koni kɛ́ atsɛ ŋmalɛ ko lɛ, wɔgbele wɔ-Biblia lɛ ni wɔnyiɛ nikanemɔ lɛ sɛɛ. Kɛ́ agbe maŋshiɛmɔ lɛ naa lɛ, wɔkɛ ŋmɛlɛtswaa kome feɔ “Buu-Mɔɔ” Nikasemɔ lɛ, ni asafoŋbii lɛ fɛɛ baanyɛ amɛkɛ amɛhe awo sane ni asusuɔ he kɛjɛɔ Buu-Mɔɔ ni ji nikasemɔ nɔ lɛ mli lɛ mli. Nikasemɔ nɛɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔkɛ Biblia mli gbɛtsɔɔmɔ atsu nii yɛ wɔshihilɛ mli. Akaseɔ sane kome too lɛ nɔŋŋ yɛ asafoi aaafee 120,000 ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ amli.
Atsɔɔ wɔ bɔ ni wɔbaafee wɔtsɔɔ nii jogbaŋŋ. Wɔkpeɔ gbɛkɛ hu yɛ otsi lɛ teŋ gbii lɛ ekome nɔ kɛtsuɔ nifeemɔi srɔtoi etɛ ahe nii. Atsɛɔ kpee nɛɛ akɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Akɛ Kristofoi, ni edamɔ saji ni yɔɔ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo ni baa daa nyɔɔŋ nɔ lɛ nɔ. Kpee nɛɛ klɛŋklɛŋ fã ní atsɛɔ lɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ Lɛ Mli Jwetrii lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔleɔ otii ni yɔɔ Biblia lɛ fã ko ni asafoŋbii lɛ etsɔ hiɛ amɛkane lɛ mli. Fã ni nyiɛ enɛ sɛɛ ji, Kasemɔ Bɔ Ni Ashiɛɔ Jogbaŋŋ, ni afeɔ nɔkwɛmɔnii yɛ mli ni tsɔɔ bɔ ni wɔbaafee wɔkɛ mɛi asusu Biblia lɛ he. Mɔ ko kwɛɔ bɔ ni wɔkaneɔ nii kɛ bɔ ni wɔwieɔ wɔhãa, ni ewoɔ wɔ ŋaa ni sa ni baahã wɔya wɔhiɛ. (1 Timoteo 4:13) Naagbee fã ni ji, Hii Shi Akɛ Kristofonyo lɛ tsɔɔ wɔ bɔ ni wɔbaafee wɔkɛ Biblia mli shishitoo mlai atsu nii yɛ wɔshihilɛ mli daa gbi. Ni sanebimɔ kɛ hetoohamɔ ni hãa wɔnuɔ Biblia lɛ shishi jogbaŋŋ fata fã nɛɛ he.
Kɛ́ oba wɔsafoŋ kpeei lɛ eko lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ obaanya bɔ ni atsɔɔ Biblia lɛ mli ahãa lɛ he waa.—Yesaia 54:13.
Kɛ́ oba Yehowa Odasefoi asafoŋ kpeei lɛ eko lɛ, mɛni obaana?
Te kpeei ni wɔfeɔ daa otsi lɛ ateŋ nɔ ni obaasumɔ ni oba lɛ?
-
-
Mɛni Hewɔ Wɔsaa Wɔhe Jogbaŋŋ Kɛyaa Wɔsafoŋ Kpeei Lɛ?Namɛi Feɔ Yehowa Suɔmɔnaa Nii Ŋmɛnɛ?
-
-
NIKASEMƆ 8
Mɛni Hewɔ Wɔsaa Wɔhe Jogbaŋŋ Kɛyaa Wɔsafoŋ Kpeei Lɛ?
Iceland
Mexico
Guinea-Bissau
Philippines
Ani okadi yɛ mfonirii ni yɔɔ wolo nɛɛ mli lɛ amli akɛ Yehowa Odasefoi saa amɛhe jogbaŋŋ kɛ́ amɛmiiya asafoŋ kpeei? Mɛni hewɔ wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ nakai lɛ?
Koni wɔkɛtsɔɔ bulɛ ni wɔyɔɔ kɛhã wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ. Eji anɔkwale akɛ Nyɔŋmɔ kwɛɛɛ bɔ ni wɔji yɛ kponɔgbɛ. (1 Samuel 16:7) Shi, kɛ́ wɔbabua wɔhe naa koni wɔjá lɛ lɛ, wɔshwelɛ ji ni wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ lɛ kɛ wɔnyɛmimɛi krokomɛi ni eba asafoŋ kpeei lɛ. Kɛ́ wɔmiiya kojolɔ ko hiɛ yɛ saneyelihe lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ wɔbaasaa wɔhe jogbaŋŋ yɛ bulɛ ni wɔyɔɔ kɛhã hegbɛ ni eyɔɔ lɛ hewɔ. Nakai nɔŋŋ bɔ ni wɔsaa wɔhe kɛyaa asafoŋ kpeei lɛ tsɔɔ bulɛ ni mli kwɔ ni wɔyɔɔ kɛhã Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji “shikpɔŋ lɛ fɛɛ Kojolɔ lɛ” kɛ he ni wɔjáa lɛ yɛ lɛ.—1 Mose 18:25.
Koni ana jeŋba he mla ni wɔhiɔ shi yɛ naa. Biblia lɛ woɔ Kristofoi hewalɛ ni amɛkɛ “hiɛ ni gboɔ nɔ kɛ hiɛshikamɔ awula amɛhe.” (1 Timoteo 2:9, 10) “Hiɛ ni gboɔ nɔ” ni wɔkɛbaasaa wɔhe lɛ tsɔɔ akɛ, wɔwoŋ atadei ni baagbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛba wɔnɔ, ebaatee mɛi abɔlɛnamɔ henumɔi ashi, loo ebaatɛŋ wɔgbɔmɔtso lɛ. Agbɛnɛ hu, “hiɛshikamɔ” baaye abua wɔ ni wɔwo atadei ni yɔɔ fɛo ni bɛ basabasa loo haŋtsii. Fɛɛ sɛɛ lɛ, shishitoo mla nɛɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ awo atade henɔ kome. Kɛ́ wɔwieko po lɛ, wɔhesaamɔ ni sa ni yɔɔ fɛo lɛ ‘wulaa wɔ-Yiwalaherelɔ lɛ tsɔɔmɔ lɛ’ ni ‘ewoɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.’ (Tito 2:10; 1 Petro 2:12) Kɛ́ wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ kɛtee asafoŋ kpeei lɛ, esaa bɔ ni mɛi buɔ jamɔ ni wɔkɛhãa Yehowa lɛ he.
Kɛ́ obɛ atade ni sa ni obaawo kɛba wɔ-Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ po lɛ, obaanyɛ oba aahu. Ehe ehiaaa ni wɔwo atade ni jara wa loo nɔ ni eba nɔ dani efee nɔ ni sa, ni he tse, ni yɔɔ hiŋmɛi nɔ.
Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ kɛ́ wɔyaajá Nyɔŋmɔ lɛ?
Mɛɛ shishitoo mlai kudɔɔ wɔ yɛ wɔhesaamɔ mli?
-
-
Te Obaafee Tɛŋŋ Okase Nii Jogbaŋŋ Dani Oya Asafoŋ Kpeei Lɛ?Namɛi Feɔ Yehowa Suɔmɔnaa Nii Ŋmɛnɛ?
-
-
NIKASEMƆ 9
Te Obaafee Tɛŋŋ Okase Nii Jogbaŋŋ Dani Oya Asafoŋ Kpeei Lɛ?
Cambodia
Ukraine
Kɛ́ Yehowa Odasefonyo ko kɛ bo miikase Biblia lɛ, ekolɛ omiaa ohiɛ akɛ obaakwɛ wolo ni nyɛkaseɔ lɛ mli dani eba. Kɛ́ obaaná asafoŋ kpeei lɛ ahe sɛɛ kɛmɔ shi lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ ofee nakai nɔŋŋ dani oya. Kɛ́ oto gbɛjianɔ akɛ daa otsi lɛ obaakase nii dani oya lɛ, obaaná he sɛɛ waa.
Taomɔ be kɛ he ni obaakase nii lɛ yɛ. Mɛɛ be onyɛɔ okaseɔ nii jogbaŋŋ? Leebi mra dani obaaje onitsumɔ shishi loo gbɛkɛ be ni gbekɛbii lɛ ewɔ? Kɛ́ onyɛɛɛ okɛ be pii akase nii po lɛ, kwɛmɔ akɛ be enyiɛ obaanyɛ okɛkase nii, ni omia ohiɛ akɛ ohãŋ nɔ ko agbala ojwɛŋmɔ. Taomɔ he ko ni yɔɔ dioo, ni ogbe redio, TV, kɛ mobail foŋ koni nɔ ko akagbala ojwɛŋmɔ. Kɛ́ osɔle dani oje nikasemɔ lɛ shishi lɛ, ebaaye ebua bo ni ojie ojwɛŋmɔ kɛje nibii ni gbaa onaa yɛ shihilɛ mli lɛ anɔ, koni onyɛ okɛ ojwɛŋmɔ ama Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ.—Filipibii 4:6, 7.
Folɔmɔ otii lɛ ashishi, ni osaa ohe akɛ obaahã saji ahetoo. Dani obaaje nikasemɔ lɛ shishi lɛ, taomɔ oti titri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ mli. Susumɔ saneyitso lɛ he, kwɛmɔ bɔ ni saneyitsei bibii lɛ kɔɔ saneyitso lɛ diɛŋtsɛ he, susumɔ mfonirii kɛ sanebimɔi ni akɛtiɔ otii ni yɔɔ nikasemɔ lɛ mli lɛ ahe. Agbɛnɛ, kanemɔ kukuji lɛ amli, ni otao sanebimɔi lɛ ahetoi. Kanemɔ ŋmalɛi ni atsɛ yisɛɛ lɛ, ni okwɛ bɔ ni amɛkɔɔ nikasemɔ lɛ he. (Bɔfoi 17:11) Kɛ́ ona sanebimɔ lɛ hetoo lɛ, kadimɔ loo folɔmɔ wiemɔi fioo komɛi ni yɔɔ kuku lɛ mli lɛ ashishi ni baahã okai hetoo lɛ. Kɛ́ otee asafoŋ kpeei lɛ, obaanyɛ owó onine nɔ ni ohã hetoo kuku yɛ bo diɛŋtsɛ owiemɔ mli.
Kɛ́ osusu nibii srɔtoi ni akaseɔ daa otsi yɛ asafoŋ kpeei lɛ ashishi lɛ ahe jogbaŋŋ lɛ, obaaná nibii hei ofata ‘ojwetri’ ni ji Biblia mli nilee ni oyɔɔ lɛ he.—Mateo 13:51, 52.
Mɛɛ gbɛjianɔ obaato kɛkase nii dani oya asafoŋ kpeei daa otsi?
Te obaafee tɛŋŋ okase nii koni ohã saji ahetoo yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ?
-
-
Mɛni Ji Weku Jamɔ?Namɛi Feɔ Yehowa Suɔmɔnaa Nii Ŋmɛnɛ?
-
-
NIKASEMƆ 10
Mɛni Ji Weku Jamɔ?
South Korea
Brazil
Australia
Guinea
Kɛjɛ blema tɔ̃ɔ lɛ, Yehowa miisumɔ ni weku fɛɛ weku ato be ko ni amɛkpe kutuu kɛwaje wekukpaa ni yɔɔ amɛ kɛ lɛ, kɛ agbɛnɛ hu, weku lɛ mli bii lɛ ateŋ lɛ. (5 Mose 6:6, 7) No hewɔ ni daa otsi lɛ, Yehowa Odasefoi toɔ be ko, ni weku muu lɛ fɛɛ kpeɔ kutuu ni amɛsusuɔ Biblia mli saji ni kɔɔ amɛhiamɔ nibii pɔtɛi ahe lɛ ahe yɛ gbɛ ni yɔɔ miishɛɛ nɔ lɛ. Kɛ́ okome oyɔɔ po lɛ, obaanyɛ okɛ be ni tamɔ nɛkɛ lɛ akase nibii komɛi kɛjɛ Biblia lɛ mli, ni no baaye abua bo ni otsi obɛŋkɛ Nyɔŋmɔ.
Eji be ni akɛbɛŋkɛɔ Yehowa. “Nyɛtsia nyɛbɛŋkɛa Nyɔŋmɔ, ni ebaatsi ebɛŋkɛ nyɛ.” (Yakobo 4:8) Kɛ́ wɔkase nibii ni kɔɔ Yehowa sui lɛ kɛ enifeemɔi lɛ ahe yɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli lɛ, ehãa wɔleɔ lɛ jogbaŋŋ. Gbɛ ni yɔɔ mlɛo ni nyɛbaanyɛ nyɛtsɔ nɔ nyɛje nyɛweku jamɔ shishi ji, ni nyɛkɛ be lɛ eko akane Biblia lɛ kutuu; ekolɛ nyɛbaanyɛ nyɛkɛ daa otsi Biblia kanemɔ ni ato he gbɛjianɔ yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee lɛ mli lɛ atsu nii. Abaanyɛ ajara nikanemɔ lɛ ahã weku lɛ mli bii lɛ fɛɛ, no sɛɛ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ awie nɔ ni ekase yɛ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ he.
Eji be ni weku lɛ mli bii lɛ kɛbɛŋkɛɔ amɛhe. Kɛ́ wu kɛ ŋa, loo fɔlɔi kɛ amɛbii kase Biblia lɛ akɛ weku lɛ, ewajeɔ wekukpaa ni yɔɔ amɛteŋ lɛ waa. Esa akɛ efee miishɛɛ kɛ toiŋjɔlɛ be, be ni weku lɛ mli bii lɛ fɛɛ kpaa gbɛ yɛ otsi lɛ mli. Fɔlɔi baanyɛ ahala saji ni kɔɔ gbekɛbii lɛ ahe yɛ afii abɔ ni amɛye lɛ naa ni asusu he, ekolɛ amɛbaanyɛ amɛhala saji nɛɛ kɛjɛ Buu-Mɔɔ kɛ Awake! lɛ mli loo kɛjɛ wɔwɛbsaiti ni ji jw.org lɛ nɔ. Nyɛbaanyɛ nyɛwie naagba ko ni nyɛbii lɛ kɛkpe yɛ skul kɛ bɔ ni amɛbaatsu he nii amɛhã lɛ he. Nyɛbaanyɛ nyɛfee ekome kɛkwɛ nifeemɔ ko yɛ JW Broadcasting (tv.jw.org) lɛ nɔ, koni no sɛɛ lɛ nyɛsusu he. Nyɛbaanyɛ nyɛkase lalai ni abaalá yɛ asafoŋ kpee ni abaafee lɛ shishi, ni nyɛjie nyɛdaaŋ fioo yɛ weku jamɔ lɛ sɛɛ.
Be krɛdɛɛ nɛɛ ni nyɛkɛjáa Yehowa kutuu daa otsi lɛ baaye abua weku lɛ mli bii lɛ fɛɛ ni amɛná Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he miishɛɛ, ni Nyɔŋmɔ baajɔɔ nyɛmɔdɛŋbɔɔ lɛ nɔ waa.—Lala 1:1-3.
Mɛni hewɔ wɔtoɔ be kɛfeɔ weku jamɔ?
Te fɔlɔi baafee tɛŋŋ amɛhã be nɛɛ afee miishɛɛ kɛhã weku lɛ mli bii lɛ fɛɛ?
-
-
Mɛni Hewɔ Wɔyaa Kpeei Wuji?Namɛi Feɔ Yehowa Suɔmɔnaa Nii Ŋmɛnɛ?
-
-
NIKASEMƆ 11
Mɛni Hewɔ Wɔyaa Kpeei Wuji?
Mexico
Germany
Botswana
Nicaragua
Italy
Mɛni hewɔ gbɔmɛi nɛɛ ená miishɛɛ nɛkɛ? Amɛtee wɔkpeei lɛ ateŋ ekome shishi. Tamɔ bɔ ni afã Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ akɛ amɛkpe shii etɛ yɛ afi mli lɛ, wɔ hu wɔshwelɛ ji akɛ wɔkpe kutuu yɛ kpeei wuji ashishi. (5 Mose 16:16) Daa afi lɛ, wɔfeɔ kpeei srɔtoi etɛ: gbi kome kpokpaa nɔ kpeei enyɔ kɛ kpokpaa wulu nɔ kpee ni wɔkɛ gbii etɛ feɔ. Te wɔnáa kpeei nɛɛ ahe sɛɛ wɔhãa tɛŋŋ?
Ehãa wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ateŋ lɛ mli waa. Tamɔ bɔ ni Israelbii lɛ ná miishɛɛ be ni amɛjie Yehowa yi “yɛ gwabɔi [loo kpeei ashishi]” lɛ, wɔ hu wɔnáa miishɛɛ kɛ́ wɔkpe kutuu yɛ henaabuamɔi krɛdɛi nɛɛ ashishi kɛjá Nyɔŋmɔ. (Lala 26:12, shishigbɛ niŋmaa; 111:1) Henaabuamɔi nɛɛ hãa wɔnáa hegbɛ wɔkɛ Odasefoi ni jɛ asafoi krokomɛi amli loo maŋsɛɛ lɛ po kpeɔ ni wɔkɛ amɛ bɔɔ. Kɛ́ eshɛ shwane lɛ, wɔyeɔ nii yɛ kpee lɛ shishi, ni enɛ hãa wɔnaanyobɔɔ lɛ sɔɔ waa yɛ henaabuamɔi nɛɛ ashishi. (Bɔfoi 2:42) Yɛ kpeei nɛɛ ashishi lɛ, wɔnaa bɔ ni suɔmɔ efee wɔ kɛ ‘wɔnyɛmimɛi’ ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ ekome.—1 Petro 2:17.
Ehãa wɔyaa hiɛ yɛ Nyɔŋmɔjamɔ mli. Israelbii lɛ ná Ŋmalɛ lɛ ni agbala mli atsɔɔ amɛ lɛ he sɛɛ hu waa ejaakɛ ‘amɛnu wiemɔi lɛ ashishi.’ (Nehemia 8:8, 12) Wɔ hu wɔnyaa Biblia mli gbɛtsɔɔmɔi ni wɔnine shɛɔ nɔ yɛ wɔkpeei ashishi lɛ ahe waa. Kpee lɛ eko fɛɛ eko yɛ Ŋmalɛ naa saneyitso. Ayeɔ abuaa wɔ ni wɔna gbɛ nɔ ni wɔbaatsɔ wɔfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ wɔshihilɛ mli kɛtsɔ wiemɔi ni ahãa, kɛ nɔkwɛmɔnii anɔ. Kɛ́ wɔnu mɛi ni miimia amɛhiɛ kɛmiikpee shihilɛi ni mli wawai anaa akɛ Kristofoi lɛ aniiashikpamɔi lɛ, ewoɔ wɔ hewalɛ waa. Yɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei ashishi lɛ, afeɔ drama, ni mɛi ni feɔ lɛ saa amɛhe tamɔ mɛi ni hi shi yɛ blema lɛ, ni enɛ hãa wɔnuɔ Biblia mli saji lɛ ashishi jogbaŋŋ, ni wɔnaa bɔ ni ekɔɔ wɔhe ŋmɛnɛ. Atoɔ baptisimɔ he gbɛjianɔ yɛ kpee lɛ eko fɛɛ eko shishi ahãa mɛi ni miitao amɛkɛ nu mli baptisimɔ afee amɛhenɔjɔɔmɔ kɛhã Nyɔŋmɔ lɛ he okadi lɛ.
Mɛni hewɔ wɔnáa miishɛɛ yɛ kpeei wuji ashishi lɛ?
Kɛ́ otee kpeei wuji ashishi lɛ, mɛɛ sɛɛ obaaná?
-
-
Te Ato Wɔ-Maŋtsɛyeli Shiɛmɔ Nitsumɔ Lɛ He Gbɛjianɔ Ahã Tɛŋŋ?Namɛi Feɔ Yehowa Suɔmɔnaa Nii Ŋmɛnɛ?
-
-
NIKASEMƆ 12
Te Ato Wɔ-Maŋtsɛyeli Shiɛmɔ Nitsumɔ Lɛ He Gbɛjianɔ Ahã Tɛŋŋ?
Spain
Belarus
Hong Kong
Peru
Be ni eshwɛ fioo ni Yesu baagbo lɛ, ewie akɛ: “Abaashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa nɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ koni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase, ni no sɛɛ lɛ naagbee lɛ baaba.” (Mateo 24:14) Shi te abaafee tɛŋŋ ashiɛ kɛkpele jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ? Abaanyiɛ nɔkwɛmɔnɔ ni Yesu fee be ni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ sɛɛ.—Luka 8:1.
Wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔya mɛi aŋɔɔ yɛ amɛshĩai amli. Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ ni amɛshiɛ sane kpakpa lɛ yɛ shĩa fɛɛ shĩa. (Mateo 10:11-13; Bɔfoi 5:42; 20:20) Atsɔɔ nakai klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli shiɛlɔi lɛ hei pɔtɛi ni amɛyashiɛ yɛ. (Mateo 10:5, 6; 2 Korintobii 10:13) Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, ato wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ, ni asafo fɛɛ asafo yɛ he ko pɔtɛɛ ni akɛhã lɛ ni eshiɛ yɛ. Enɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔtsuɔ famɔ ni Yesu kɛhã akɛ “wɔshiɛ wɔtsɔɔ maŋbii lɛ ni wɔye odase fitsofitso” lɛ he nii.—Bɔfoi 10:42.
Wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔshiɛ wɔhã mɛi yɛ he fɛɛ he ni wɔbaana amɛ yɛ. Yesu shiɛ hu yɛ hei ni enaa mɛi yɛ, tamɔ ŋshɔnaa kɛ maŋ nubui ahe, ni ekɛfee nɔkwɛmɔnɔ ehã wɔ. (Marko 4:1; Yohane 4:5-15) Wɔ hu wɔkɛ mɛi gbaa Biblia mli sane yɛ gbɛjegbɛi ahe, nitsumɔhei, shisharamɔhei, kɛ hei krokomɛi fɛɛ ni mɛi yɔɔ. Agbɛnɛ hu, wɔshiɛɔ wɔhãa mɛi yɛ tɛlifoŋ nɔ. Kɛ́ wɔná hegbɛ ni sa lɛ, wɔyeɔ wɔkutsoŋbii, mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii, wɔklasbii, kɛ wɔwekumɛi hu odase. Enɛɛmɛi fɛɛ ni wɔfeɔ lɛ yeɔ ebuaa mɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ ni amɛnuɔ ‘yiwalaheremɔ lɛ he sane kpakpa lɛ’ he sane.—Lala 96:2.
Ani ole mɔ ko ni obaanyɛ oshiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ otsɔɔ lɛ, ni otsɔɔ lɛ nɔ ni ebaafee ehã lɛ wɔsɛɛ? Kaaŋɔ hiɛnɔkamɔ sane nɛɛ ohã bo pɛ ohe. Okɛ mɛi krokomɛi agba he sane amrɔ nɔŋŋ!
Mɛɛ “sane kpakpa” esa akɛ ashiɛ lɛ?
Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa Odasefoi kaseɔ gbɛ ni Yesu tsɔ nɔ eshiɛ lɛ?
-
-
Namɔ Ji Gbɛgbalɔ?Namɛi Feɔ Yehowa Suɔmɔnaa Nii Ŋmɛnɛ?
-
-
NIKASEMƆ 13
Namɔ Ji Gbɛgbalɔ?
Canada
Shĩa fɛɛ shĩa
Biblia mli nikasemɔ
Aŋkro nikasemɔ
Bei pii lɛ, wiemɔ “gbɛgbalɔ” lɛ tsɔɔ mɔ ko ni jeɔ nɔ ko shishi yɛ he ko kɛgbeleɔ gbɛ kɛhãa mɛi krokomɛi koni amɛnyiɛ nɔ ni efee lɛ sɛɛ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ Yesu ji gbɛgbalɔ, ejaakɛ atsu lɛ kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ ni ebatsu yiwalaheremɔ sɔɔmɔ ko he nii ni ekɛgbele gbɛ kɛhã adesai koni ahere amɛyiwala. (Mateo 20:28) Ŋmɛnɛ lɛ, esɛɛnyiɛlɔi lɛ hu miikase lɛ kɛtsɔ be babaoo ni ‘amɛkɛfeɔ mɛi kaselɔi’ lɛ nɔ. (Mateo 28:19, 20) Mɛi komɛi enyɛ amɛkɛ amɛhe ewo nɔ ni wɔtsɛɔ lɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli.
Gbɛgbalɔ ji mɔ ko ni kɛ be babaoo shiɛɔ. Yehowa Odasefoi fɛɛ shiɛɔ sane kpakpa lɛ. Kɛ̃lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi eto gbɛjianɔ koni amɛsɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔi, ni amɛkɛ ŋmɛlɛtswai 70 shiɛɔ daa nyɔɔŋ. Bɔ ni afee ni amɛnyɛ amɛfee enɛ lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo kɛ be fã tsuɔ heloonaa nitsumɔ. Ahãa amɛteŋ mɛi komɛi yasɔmɔɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛi yɛ hei ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe miihia waa yɛ, ni amɛkɛ ŋmɛlɛtswai 130 loo nɔ ni fe nakai shiɛɔ daa nyɔɔŋ. Gbɛgbalɔi lɛ amii shɛɔ nii fioo ni amɛyɔɔ lɛ he, ni amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ akɛ ebaahã amɛ nibii ni he hiaa yɛ shihilɛ mli lɛ. (Mateo 6:31-33; 1 Timoteo 6:6-8) Mɛi ni nyɛɛɛ amɛkɛ amɛbe fɛɛ asɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi lɛ baanyɛ asɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi awalɔi ni amɛkɛ ŋmɛlɛtswai 30 loo 50 ashiɛ nyɔɔŋ kome loo nɔ, koni amɛkɛhã amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ aya hiɛ.
Suɔmɔ kɛhã Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɔ ji nɔ ni tsirɛɔ gbɛgbalɔi lɛ. Tamɔ bɔ ni eji yɛ Yesu gbɛfaŋ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, wɔ hu wɔnaa bɔ ni mɛi babaoo shweɔ waa ni amɛle Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoi lɛ ahe sane. (Marko 6:34) Wɔyɛ nilee ni baanyɛ aye abua amɛ bianɛ ni baahã amɛná hiɛnɔkamɔ ni mli wa kɛhã wɔsɛɛ. Suɔmɔ ni gbɛgbalɔi yɔɔ kɛhã mɛi lɛ hãa amɛkɛ amɛbe kɛ amɛnyɛmɔ yeɔ amɛbuaa amɛ faa koni amɛnu sane kpakpa lɛ. (Mateo 22:39; 1 Tesalonikabii 2:8) Enɛ wajeɔ gbɛgbalɔi lɛ ahemɔkɛyeli, ehãa amɛbɛŋkɛɔ Nyɔŋmɔ, ni ehãa amɛnáa miishɛɛ waa.—Bɔfoi 20:35.
Namɔ ji gbɛgbalɔ?
Mɛni tsirɛɔ mɛi ni amɛkɛ amɛbe fɛɛ sɔmɔɔ akɛ gbɛgbalɔi?
-
-
Mɛɛ Skul Srɔtoi Ato He Gbɛjianɔ Ahã Gbɛgbalɔi?Namɛi Feɔ Yehowa Suɔmɔnaa Nii Ŋmɛnɛ?
-
-
NIKASEMƆ 14
Mɛɛ Skul Srɔtoi Ato He Gbɛjianɔ Ahã Gbɛgbalɔi?
United States
Gilead Skul ni yɔɔ Patterson, New York lɛ
Panama
Teokrase tsɔsemɔi ebafee Yehowa Odasefoi akadimɔ nii titri kɛjɛ blema tɔ̃ɔ. Ato skul krɛdɛi komɛi ahe gbɛjianɔ ahã mɛi ni kɛ amɛbe fɛɛ shiɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ, koni amɛnyɛ ‘amɛtsu amɛsɔɔmɔ lɛ he nii pɛpɛɛpɛ.’—2 Timoteo 4:5.
Gbɛgbamɔ Sɔɔmɔ Skul. Kɛ́ mɔ ko tsɔ daa gbɛgbalɔ ni ená afi lɛ, ebaaya skul ni ato he gbɛjianɔ ahã gbɛgbalɔi ní akɛ gbii ekpaa feɔ lɛ. Bei pii lɛ, afeɔ skul lɛ yɛ Maŋtsɛyeli Asa ko ni bɛŋkɛ lɛ nɔ. Yiŋtoo hewɔ ni afeɔ skul nɛɛ ji, ni akɛye abua gbɛgbalɔi lɛ ni amɛtsi amɛbɛŋkɛ Yehowa kpaakpa, koni amɛhe asa yɛ gbɛi srɔtoi ni atsɔɔ nɔ ashiɛɔ lɛ fɛɛ nɔ, ni amɛya nɔ amɛkɛ anɔkwayeli asɔmɔ.
Skul Kɛhã Maŋtsɛyeli Sane Kpakpa Jajelɔi. Ato skul ni heɔ nyɔji enyɔ nɛɛ he gbɛjianɔ ni akɛye abua gbɛgbalɔi ni he esa ni miisumɔ ni amɛshi amɛshĩai ni amɛyasɔmɔ yɛ hei ni amɛhe baahia yɛ lɛ. Amɛkɛ nakai feemɔ kɛɔ akɛ, “Naa mi! Tsu mi!” ni amɛkɛkaseɔ Yesu Kristo ni ji Sane Kpakpa Jajelɔ ni fe fɛɛ ni sɔmɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. (Yesaia 6:8; Yohane 7:29) Kɛ́ sane kpakpa jajelɔ ko shi eshĩa ni eyahi he ko shɔŋŋ lɛ, ebaabi ni etsake ehe ewo shihilɛ ni yɔɔ he ni etee lɛ mli. Ekolɛ, esoro kusum, kɔɔyɔŋ tsakemɔ, kɛ niyenii ni yɔɔ he ni etee lɛ kwraa yɛ emaŋ nɔ lɛ he. Ekolɛ ehe baahia po ni ekase jɛmɛ wiemɔ. Skul nɛɛ yeɔ ebuaa nyɛmimɛi oshijafoi kɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni eye afii 23 kɛmiimɔ 65 lɛ ni amɛná sui ni baaye abua amɛ yɛ amɛsɔɔmɔ lɛ mli, ni ebaaye ebua amɛ hu bɔ ni afee ni amɛná hesai ni baahã Yehowa kɛ egbɛjianɔtoo lɛ kɛ amɛ atsu nii kɛmɔ shi.
Buu-Mɔɔ Gilead Skul. Yɛ Hebri mli lɛ, “Gilead” shishi ji, “Odaseyeli Tɛi Ni Ato Lɛ Kuu.” Kɛjɛ be ni ato Gilead skul lɛ shishi yɛ afi 1943 lɛ nɔ kɛbaa nɛɛ lɛ, atsu maŋsɛɛ sɔɔlɔi ni fa fe 8,000 ni Gilead etsɔse lɛ kɛtee “shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ,” ni amɛyaye mɛi babaoo odase. (Bɔfoi 13:47) Be ni akɛ mɛi ni egbe Gilead skul lɛ naa lɛ tee Peru klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, no mli lɛ asafo kome po bɛ jɛmɛ. Amrɔ nɛɛ, ayɛ asafoi ni fa fe 1,000 yɛ jɛmɛ. Be ni wɔmaŋsɛɛ sɔɔlɔi lɛ bɔi sɔɔmɔ yɛ Japan lɛ, no mli lɛ, Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ shɛɛɛ nyɔŋma. Amrɔ nɛɛ, ayɛ Odasefoi ni fa fe 200,000 yɛ jɛmɛ. Gilead skul ni heɔ nyɔji enumɔ lɛ yeɔ ebuaa skulbii lɛ ni amɛkaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jogbaŋŋ. Afɔ̃ɔ gbɛgbalɔi krɛdɛi, maŋsɛɛ sɔɔlɔi, Betelbii, loo kpokpaa nɔkwɛlɔi nine koni amɛba skul nɛɛ, ni ajeɔ gbɛ atsɔseɔ amɛ koni amɛye amɛbua ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ amɔ shi yɛ jeŋ fɛɛ.
Mɛɛ yiŋtoo hewɔ afeɔ Gbɛgbamɔ Sɔɔmɔ Skul lɛ?
Namɛi baanyɛ aya Skul Kɛhã Maŋtsɛyeli Sane Kpakpa Jajelɔi lɛ eko?
-