OBHEASACHO LEKH 21
GIT 21 Devachem Raj Poilem Dovrum-ia
Sodankal Urtolem Tea Xarachi Axeun Vatt Polloum-ia
“Ami urben tea xarachi vatt polloitat jem ieunchem asa.”—HEB. 13:14.
MUKHEL MUD’DO
Hebrevank odheai 13-ntlean amkam aiz ani fuddarak koso faido zata tem polloum-ia.
1. Jeruzalem xarak kitem zatolem mhunn Jezun bhasaunni kelʼli?
JEZUN, morchea thodde dis poilim aplea pattlavdarank ek bhasaunni sangloli. Jeruzalem xar ani tachea mondiracho nas zalo tednam hi bhasaunni poile pavtti purnn zali. Jeruzalem xarak “gherav ghatlolo” tumi polloitole, tednam tumi Judeia soddun rokddench pollon voichem mhunn Jezun xittkailʼlem. (Luk. 21:20) Ani Jezun sanglolem toxench zalem. Karonn Romi soinikamnim Jeruzalem xarak gherav ghatlo.—Luk. 21:21, 22.
2. Judeia ani Jeruzalemant aslolea Kristanvank apostl Paulun koslo solʼlo dilo?
2 Romi soinikamnim Jeruzalemak gherav ghalchea thoddea vorsam poilim, apostl Paulun, Judeiant ani Jeruzalemant aslolea Kristanvank ek chitt boroili. Tantunt ek mhotvacho sondex aslo. Tea chittik aiz ami Hebrevank chitt oxem mhunnttat. Kristanvank fuddo korunk poddttolea kotthin poristhiti pasot, tannim koxem toiar ravchem tea vixim Paulun tankam mhotvacho sol’lo dilo. Tor tannim kiteacho fuddo korcho aslo? Jeruzalemacho nas zauncho aslo. Ani aplo jiv salvar korunk tea Kristanvam lagim ekuch vatt asli. Tem mhunnttlear, tannim aplem ghor ani veapar-dhondo soddun pollon vochonk zai aslem. Tor Jeruzalemachea xara vixim Paulun tankam oxem boroilem: “Hanga amchem oslem xar na jem sodankal urtolem.” Uprant tannem oxem mhunnttlem: “Punn ami urben tea xarachi vatt polloitat jem ieunchem asa.”—Heb. 13:14.
3. ‘Buniad ghott aslolem xar’ kitem zaun asa, ani ami axeun tachi vatt kiteak polloitat?
3 Kristanvamnim Jeruzalem ani Judeia soddun vochonk tharailem tednam, zaitea lokamnim tankam pixim mhunnon tanchim fokannam kelim astolim. Punn tea Kristanvamnim ghetlolea nirnnoi-ak lagon tancho jiv salvar zalo. Aiz ami amcho visvas poixeancher dovornant ani hea sonvsaracheo oddchonneo munis kaddun uddoitole mhunn ami tancher patienant dekhun lok amkam pixim mhunnot. Punn amkam khobor asa ki hea noxttea sonvsaracho beginuch nas zatolo. Tea pasot ami ‘oslea xarachi vatt polloitat zachi buniad ghott asa.’ Tem mhunnttlear, Devachem Raj,a “jem ieunchem asa.” (Heb. 11:10; Mt. 6:33) Tor hea lekhant ami hea vixim xiktolim: (1) Pauluchea solʼlea vorvim poilea xekddeantlea Kristanvank “ieunchem asa” tea xarachi vatt polloit ravonk koxi modot zali? (2) Fuddarak ietolea nasa pasot tankam toiar ravonk koxi modot zali? ani (3) Tachea solʼlea vorvim aiz amkam kitem xikonk melltta?
TUMKAM KEDNANCH SODDUN DIUNCHONA TACHER VISVAS DOVRAT
4. Jeruzalem xar Kristanvank kiteak mhotvachem aslem?
4 Jeruzalem xar Kristanvank khub mhotvachem aslem. Kiteak? 33 K.X.-ant, tea xarant sogleam-von poili Kristi sobha stapon zalʼli ani sonchalon monddollache bhav pasun tea xarant ravtale. Toxench zaitea Kristanvanchim ghoram ani tanchea lagim asloleo zaiteo vostu tea xarant asleo. Punn Jezun aplea pattlavdarank xittkaunni dilʼli ki tannim fokot Jeruzalemuch nhoi punn Judeia pasun soddun vochonk zai aslem.—Mt. 24:16.
5. Jeruzalem soddun vochonk toiar asonk Paulun Kristanvank koxi modot keli?
5 Kristanvam Jeruzalem xar soddun vochonk toiar aslolim Pauluk zai aslem. Tea pasot, Jehova tea xara vixim kitem chintʼta tem somzonk Paulun tankam modot keli. Jehovak mondirant aslole iadnik ani thoim bhettoitale te iodn anik manvonant mhunn Paulun tanchea ugddasak haddlem. (Heb. 8:13) Tor, Jeruzalem khore bhoktecho zago uronk naslo. Tea bhair, tea xarantlea zaitea lokamnim Mesiasak nakarlolo. ani Jeruzalem toxench thoim aslolem mondir beginuch nas zaunchem aslem.—Luk. 13:34, 35.
6. Hebrevank 13:5, 6-ant Paulun Kristanvank jem sanglolem tachi tankam kiteak goroz asli?
6 Paulun Hebrev Kristanvank chitt boroilʼli tednam, Jeruzalem ek oslem xar aslem, zoim zaitea lokank ieun ravonk vo bhett diunk avoddttalem. Tea kalla voilea eka Romi boroupean boroilem ki thoinchea xaram modem, “Jeruzalem sogleam-von famad xar aslem.” Karonn zaitea xarantlo Judev lok, dor vorsak thoim porbo monounk ietalo. Ani thoim ieun tim zaite poixe moddttalim. Hea karonnak lagon Jeruzalemant veapar-dhondo korpi thoddim Kristanvam khub girest zalʼlim astolim. Ghoddie hea pasot Paulun tea Kristanvank oso solʼlo dilʼlo: “Tumchea jiepachea chalintlean tumkam poixeancho mog na, ani tumchea lagim jem kitem asa tantuntuch tumi dhadoxi asat mhunn dison ieum-di.” Ani uprant, Jehovan aplea dor eka sevokak dilʼli hi khatri tannem tanchea ugddasak haddli: “Hanv tuka kednanch soddchona, ani hanv tuka modot korop kednanch bond korchona.” (Hebrevank 13:5, 6 vachat; D.S. 31:6; St. 118:6) Jeruzalemantlea ani Judeiantlea Kristanvank hea khatrechi khub goroz asli. Karonn Pauluchi chitt mell’llea uprant rokddench tankam tanchim ghoram, veapar-dhondo ani tanchea lagim asloleo choddxeo vostu soddun vochonk poddttolem aslem ani dusrea eka zagear porot tanchem jivit suru korunk poddttolem aslem, jem sompem naslem.
7. Atam ami Jehovacher purnn visvas dovrunk kiteak xikonk zai?
7 Ami kitem xiktat? Beginuch “vhodd sonkoxtt” suru zatolem ani hea noxttea sonvsaracho nas zatolo. (Mt. 24:21) Tor Jeruzalemantlea Kristanvam bhaxen ami atam Jehovak visvaxi ravonk zai, ani fuddarak jem ieunchem asa tea pasot toiar ravonk zai. (Luk. 21:34-36) Vhodd sonkoxtt suru zatolem tednam ghoddie amkam amcheo thoddeo vo sogleo vostu soddun vochonk poddot. Tea vellar Jehova amkam kednanch soddun diunchona mhunn ami tacher purnn visvas dovrunk zai. Jehovacher visvas asa mhunn dakhounk atam pasun amkam ek bori sondhi asa. Ami amkanch vicharunk zata: ‘Hanv je nirnnoi ghetam vo fuddarak jem hanvem korunk chintlam tea vorvim hanv poixeancher nhoi punn Jehovacher purnn visvas dovortam mhunn dison ieta kai?’ (1 Tim. 6:17) Poilea xekddeantlea Kristanvachea udharonnantlean, ‘vhodd sonkoxtta’ vellar Jehovak visvaxi ravonk amkam modot zaunk xokta. Punn vhodd sonkoxtt ek oslo vell zaun asa, zo hachea poilim khoincheach Kristanvan kednanch onnbhovunk na. Tor tem suru zatolem tednam ami kitem korunk zai tem amkam koxem kollttolem?
FUDDAKAR GHETAT TANCHEM NIRDEXON PALLAT
8. Jezun aplea pattlavdarank kitem nirdexon dilʼlem?
8 Paulun chitt boroun thoddeach vorsam uprant, Romi soinikamnim Jeruzalemak gherav ghatlo. Tednam Jeruzalem ani Judeia soddun voicho vell pavlo mhunn Kristanvank kollon ailem. Karonn Jeruzalem nas zauncho vell ekdom lagim pavlolo. (Mt. 24:3; Luk. 21:20, 24) Punn tannim khoim pollon vochonk zai aslem? Jezun fokot itlench sanglolem: “Judeiant asat tannim dongrar pollon vochonk suru korchem.” (Luk. 21:21) Punn tea vattarant zaite dongor asle. Tor khoinchea dongrar pollon voichem tem tankam koxem kollttolem aslem?
9. Khoinchea dongrar pollon voichem mhunn Kristanvam kiteak chintunk poddlim zait? (Nokso pasun polloiat.)
9 Thoim Hermon dongor, toxench Samarientle, Galilintle, Lebanonantle, ani Jordan nodichea poltoddi aslole dongor asle. (Nokso polloiat.) Hea dongri vattarant thoddim xaram aslim. Ani hanga ieun ravop surokxit astolem oxem lokank dislem zait. Gamla xara vixim chintlear, tem eka unchlea dongri vattarant aslem ani thoim pavonk ekdom kotthin aslem. Tor hanga ieun ravop surokxit astolem mhunn thoddea Judevamnim chintlem. Punn Romi soinikamnim tea xaracher akromonn korun tacho nas kelo ani thoinchea zaitea lokank jivexim marun uddoile.b
Poilea xekddeantlea Kristanvank pollon vochonk zaite dongor asle. Punn sogle dongor tankam surokxit nasle (Peregraf 9 polloiat)
10-11. (a) Jehovan Kristanvank koxem margdorxon dilem astolem? (Hebrevank 13:7, 17) (b) Fuddakar ghetoleanchi adnea pallʼllolean Kristanvank koso faido zalo? (Chitr pasun polloiat.)
10 Sobhent fuddakar ghetat tanchea udexim Jehovan tea Kristanvank margdorxon dilem oxem dista. Tea kalla vixim, Eusebius nanvachea eka itihaskaran boroil’lem. Tannem sanglem ki Kristanvamnim “Jeruzalem soddun Perea-nt aslolea Pela xarant voichem mhunn Devan Jeruzalemant aslolea thoddea bhavank kolloilem.” Ani Kristanvamnim Pela xarant pollon vochop sarkem aslem. Karonn tem xar Jeruzalema thaun chodd pois naslem. Tor thoim vochonk Kristanvank titlem kotthin asonk na. Toxench Pela xarant ravpi choddso lok Judev naslo, tor te Romi lokam add zhuzonk sodhinasle.—Nokso polloiat.
11 Sobhent ‘fuddakar ghetat tanchi adnea pallttalim’ tim Kristanvam Pela-chea dongri vattarant pollon gelim. (Hebrevank 13:7, 17 vachat.) Tannim adnea pallʼlli dekhun tim salvar zalim. Tor tim ‘buniad ghott asa tea xarachi,’ mhunnche Devachea Rajeachi vatt polloit aslim dekhun Devan tankam soddun diunk nant.—Heb. 11:10.
Pela chodd pois naslem ani Kristanvamnim thoim pollon vochop surokxit aslem (Peregraf 10-11 polloiat)
12-13. Ekdom kotthin vellar Jehovan aplea lokank margdorxon koxem dilem?
12 Ami kitem xiktat? Songottnnent fuddakar ghetolea bhavank uzar korun Jehova aplea lokank umkench margdorxon dita. Ekdom kotthin poristhitint Jehovan aplea lokank margdorxon diunk fuddakar ghetolea munxank koxe uzar kele tea vixim Bible-ant zaite purave asat. (D.S. 31:23; St. 77:20) Ani aiz pasun aplea lokank margdorxon diunk Jehova fuddakar ghetolea bhavank uzar korit asa mhunn amkam spoxttponnim dison ieta.
13 Udharonnak, COVID-19 pidda suru zali tednam “fuddakar ghetat” tea bhavamnim sobhank nirdexon dilem. Amcheo mittingo koxeo dovorcheo ani amchi bhokti koxi chaluch dovorchi tea vixim vhoddilam vorvim tannim amkam nirdexon dilem. COVID-19 pidda suru zaun thoddea mhoineam uprant 500 poros chodd bhasamnim odhivexon zalem. Ani hi kariavoll amchea bhav-bhoinnank Internet, vo TV-cher pollounk mellʼlli vo radio-cher aikonk mellʼlli. Oslem odhivexon hachea poilim kednanch zaunk naslem. Tor pidde vellar pasun Jehova thaun amkam margdorxon mellot ravlem. Hea vorvim ami ekvottit urlim. Fuddarak kosli-i poristhiti ieum, Jehova fuddakar ghetat tea bhavank sarke nirnnoi gheunk modot kortolo mhunn ami khatri dovrunk zata. Tor vhodd sonkoxtta pasot toiar ravonk ani tea ekdom kotthin vellar sarke nirnnoi gheunk ami Jehovacher visvas dovrunk zai ani tacheo adnea pallunk zai. Hachea bhair amkam anik kosle gunn asop gorjeche?
BHAVAM BHAXEN MOG DAKHOIAT ANI PORAMOS KORAT
14. Hebrevank 13:1-3-a pormonnem, Jeruzalemacho nas zaunchea poilim Kristanvamnim kosle gunn dakhounchi goroz asli?
14 Vhodd sonkoxtt suru zata tednam ami bhav-bhoinnank atam poros anikui chodd mog dakhounk poddttolo. Oxem korunk ami Jeruzalemantlea ani Judeiantlea Kristanvanchi dekh gheunk zai. Tim poilim thaun eka-mekacho mog kortalim. (Heb. 10:32-34) Punn Jeruzalemacho nas zaunk thoddinch vorsam urlolim tednam, tannim ‘bhavam bhaxen eka-mekacho anikui chodd mog ani poramos’ korchi goroz asli.c (Hebrevank 13:1-3 vachat.) Vhodd sonkoxtta vellar ami pasun oxench korop gorjechem astolem.
15. Hebrev Kristanvamnim eka-mekacho bhavam bhaxen mog ani poramos korunk kiteak goroz asli?
15 Romi soinikamnim Jeruzalemak gherav ghatlea uprant, te okosmat tem xar soddun gele. Taka lagon Kristanvank pollon vochonk mellʼllem. Punn tim tanchea sangata thoddeoch vostu vhoronk xoktalim. (Mt. 24:17, 18) Tor dongri vattarantlean provas kortana ani Pela xarant pavlea uprant, tankam eka-mekachea modotichi goroz asli. Zaitea bhav-bhoinnank jevonn, kopdde ani ravonk ek zago zai aslo. Tor oslea “gorjechea vellar” eka-mekak modot korun ani aplea lagim asloleo vostu dusreank vanttun, tankam eka-mekacho kallzantlean mog ani poramos korunk bori sondhi asli.—Tit. 3:14.
16. Gorjek sampoddlolea bhav-bhoinnank ami mog koso dakhounk zata? (Chitr pasun polloiat.)
16 Ami kitem xiktat? Mog amkam bhav-bhoinnank gorjechea vellar modot korunk fuddem kaddtta. Zoxem, zhuzak vo odruxttak lagon dusrea eka zagear asro gheunk poddlolea amchea bhav-bhoinnank, her bhav-bhoinnamnim goroz teo vostu dileat ani Jehovachi seva korit ravonk urba dilea. Oxech toren, zhuzak lagon aplem ghor soddun vochonk poddloli, Ukraine-antli ek bhoinn oxem sangta: “Amkam margdorxon diunk ani amchi kallji gheunk Jehovan bhav-bhoinnank koxim uzar kelim tem hanvem polloilem. Tim amchea sangata khub doiall toren vaglim. Ani Ukraine-ant, Hungary-nt, ani atam Germany-nt, tannim amkam khub modot kelea.” Tor ami bhav-bhoinnancho poramos kortat ani tanchea gorzanchi kallji ghetat tednam, ami eka orthan Jehovachea hatant sadhonam koxim zaun asat.—Mho. 19:17; 2 Kor. 1:3, 4.
Asro gheunk poddttolea bhav-bhoinnank aiz amchea modotichi goroz asa (Peregraf 16 polloiat)
17. Bhavam bhaxen mog dakhovop ani eka-mekacho poramos korop ami atam xikop kiteak chodd mhotvachem?
17 Vhodd sonkoxtta vellar ami eka-mekak modot korop atam poros anikui chodd gorjechem astolem. (Hab. 3:16-18) Tea pasot, Jehova amkam atam bhavam bhaxen mog dakhounk ani eka-mekacho poramos korunk proxikxonn dita. Karonn osle gunn ami vhodd sonkoxtta vellar dakhovop khub mhotvache astole.
FUDDARAK KITEM GHODDTTOLEM?
18. Ami poilea xekddeantlea Hebrev Kristanvanchi dekh koxi gheunk zata?
18 Jim Kristanvam adnea pallun pollon gelim, tim Jeruzalemacho nas zalo tednam salvar zalim. Tanchea lagim chodd kaim naslem, punn Jehovan tanchi kallji ghetli. Tannem tankam kednanch soddun diunk nant. Hantuntlean ami kitem xiktat? Fuddarak kitem ghoddttolem tem soglench amkam khobor na, punn ami adnea pallunk toiar asonk zai mhunn Jezun amkam xittkailam. (Luk. 12:40) Toxench Paulun Hebrev Kristanvank zo solʼlo dilʼlo tacher niall korun ami to apnnaunk zai. Tea bhair, Jehovan amkam svota gerentti dilea ki to amkam kednanch soddun diunchona. (Heb. 13:5, 6) Tor ami sodankal urta tem xar, mhunnche Devachea Rajeachi axeun vatt polloit ravom-ia. Karonn tem Raj ailea uprant amkam sasnak besanvam mellttolim.—Mt. 25:34.
GIT 157 Xanti Sodankall!
a Bible kallar, choddxea xarancher raza raz kortale ani oslea xarank raj mhunnonk zatalem.—Ut. 14:2.
b Hi ghoddnni 67 K.X.-ant, tem mhunnttlear Kristanvam Judeia ani Jeruzalemantlean pollon gelea uprant rokddich ghoddli.
c ‘Bhavam bhaxen mog,’ hem utor familint aslolea mogak sor korunk zata. Punn Paulun hem utor sobhentlea bhav-bhoinnam modem aslolea mogak uzar kelem.