Gima Kohorona INTANET LAIBRI
Gima Kohorona
INTANET LAIBRI
Hiri Motu
  • BAIBEL
  • PABLIKEISEN
  • HEBOUDIA
  • rs rau 31-38
  • Aposetolo Edia Dagi Abia Herevana

Oi abia hidi kahana ena vidio ia noho lasi.

Sori, hekwakwanai ia vara vidio ia loud totona.

  • Aposetolo Edia Dagi Abia Herevana
  • Buka Helaga Herevalaia
  • Inai Bamona Atikol
  • Kaivakuku
    Buka Helaga Herevalaia
  • Maria (Iesu ena Sinana)
    Buka Helaga Herevalaia
  • Pegatori
    Buka Helaga Herevalaia
  • Mass
    Buka Helaga Herevalaia
Buka Helaga Herevalaia
rs rau 31-38

Aposetolo Edia Dagi Abia Herevana

Anina: Tomadiho oreadia haida idia gwau, Dirava ese taunimanima haida ia abidia hidi bona siahu ia henidia, aposetolo 12 ese idia masetania dagidia idia abia totona. Roman Katolik Dubu Oreana lalonai, idia gwau edia bisop taudia be aposetolo edia dagi abia taudia, bona pope be Petro ena dagi abia tauna. Idia gwau pope be Petro murinai iena dagi idia abia bona Petro ese ia karaia gaukarana idia karaia. Idia gwau Keriso ese siahu Petro ia henia Ekalesia ibounai ia gunalaia totona. Unai be Baibel ena hahediba herevana ta lasi.

Iesu ese iena ekalesia be ia latanai ia haginia ‘nadina’ be Petro, a?

Mat. 16:​18: “Lau hamaoroa oi, oi be Petero, nadi ta. Inai nadi latanai lauegu ekalesia do lau haginia, bona hel ena siahu danu ese ekalesia do ia hadarerea diba lasi.” (Mani inai oi laloa, unai hereva vairanai bona murinai idia noho herevadia [Mat 16 siri 13, 20 ai] ese idia hahedinaraia Iesu bona ena hahediba taudia idia herevalaia gauna be, Iesu be daika.)

Aposetolo ruaosi, Petro bona Paulo, idia gwau “nadi” bona “kona nadina” be daika?

Kara 4:​8-11: “Petero be Lauma Helaga ese ia abia, bona idia ia hamaoroa, ia gwau, ‘Hanua lohia taudia bona Israela ena tau badadia e, . . . Namo umui ibounai umui diba, bona namo Israela taudia ibounai danu idia diba, inai Iesu Keriso, Nasareta tauna, umui hasatauroa, bona Dirava ese mase dekenai ia hatorea isi tauna, iena ladana dainai inai tau be umui vairana dekenai ia gini mai goada danu. Iesu be Buka Helaga ese ia herevalaia, inai bamona, “Inai nadi, umui ruma haginia taudia ese umui ura henia lasi, to hari ia be ruma ena kona nadi badana momokani ia gini noho.” ’ ”

1 Pet. 2:​4-8: “Lohiabada [Iesu Keriso] dekenai do umui mai. . . . Umui danu be mauri nadidia bamona, bona Dirava ia ura umui do ia gaukaralaia, vadaeni Lauma Helaga ena ruma do umui lao. . . . Badina be Buka Helaga lalonai ia torea, ia gwau, ‘Kamonai, ruma kona ena Nadi namo herea lau abia hidi vadaeni, Siona dekenai lau atoa vadaeni. Ia do ia abidadama henia tauna be do ia hemarai lasi.’ Umui abidadama taudia dekenai, inai Nadi be namo bada herea. To abidadama henia lasi taudia dekenai, Buka Helaga ena hereva inai bamona ia torea vadaeni: ‘Ruma haginia taudia ese idia negea Nadina be, Kona ena Nadi namo herea ia lao vadaeni.’ Ma ia gwau, ‘Inai Nadi be taunimanima dekenai do ia bampa, do idia hekwakwanai. Inai Nadi badana ese taunimanima do ia hamorudia.’ ”

Ef. 2:​20: “Umui be aposetolo taudia bona peroveta taudia idia haginia ruma, iena du latanai Dirava ese umui ia haginia noho. Inai ruma ena kona nadina be Keriso Iesu sibona.”

Augustine (Katolik Dubu Oreana ese idia gwauraia helaga tauna) ena lalohadai be dahaka?

“Lau be hahelaga gaukarana lau karaia neganai, buka ta lau torea . . . Ia lalonai lau ese Aposetolo Petro inai bamona lau gwauraia: ‘Ia latanai, hegeregere nadi ta latanai, [Iesu ese] Ekalesia ia haginia.’ . . . To lau diba, gabeai, nega momo lau gwau, Lohiabada ena hereva: ‘Oi be Petro, bona inai nadi latanai lauegu Ekalesia do lau haginia,’ ena anina be, ia ese Ekalesia be Petro ese ia gwauraia Tauna latanai ia haginia. Petro ia gwau: ‘Oi be Keriso, mauri Diravana ena Natuna.’ Unai dainai, Petro, unai nadi ia nemailaia tauna, ese Ekalesia oreana, unai nadi latanai Keriso ese ia haginia gauna, ia laulaulaia, bona ‘guba basileia ena ki’ ia abidia. Badina be, Iesu be Petro dekenai ia gwau lasi, ‘Oi be nadi,’ to ia gwau, ‘Oi be Petro.’ To ‘nadi be Keriso,’ Ekalesia ibounai ese idia gwauraia hegeregerena, bona Simona ese unai bamona ia gwauraia neganai, Keriso ese ena ladana ia hatoa Petro.”​—⁠The Fathers of the Church​—⁠Saint Augustine, the Retractations (Washington, D.C.; 1968), Book I, p. 90.

Aposetolo oredia idia laloa Petro ese ia hereadia, a?

Luka 22:​24-26: “[Aposetolo] sibona idia hepapahuahu, idia be daika do ia herea. Vadaeni ia hamaoroa idia dekenai, ia gwau, ‘Bese idauidau edia king ese idia lohia idia dekenai, bona hanua idauidau taudia ese edia lohia dekenai idia hanamoa. To umui be unai bamona lasi.’ ” (Bema Petro be unai “nadi,” idia hepapahuahu lasi “daika do ia herea,” ani?)

Ekalesia ena kwarana, Iesu Keriso, ia mauri noho lalonai, haida ese ena dagi idia abia be maoro, a?

Heb. 7:​23-25: “Gunaguna unai boubou helaga karaia taudia momo herea idia noho [Israel dekenai]. Badina be idia mase bona edia gaukara dekena amo idia doko dainai. To Iesu be ia noho hanaihanai, unai dainai iena boubou helaga karaia gaukara be ia noho nega ibounai. Bona ta ese iena gabu do ia abia diba lasi. Unai dainai ia be mai ena siahu, iena ladana dekenai Dirava idia lao gwauraia taudia do ia hamauridia. Badina be inai: ia noho hanaihanai, bona ia ese inai taudia totona Dirava ia noia hanaihanai.”

Roma 6:​9: “Ita diba vadaeni, Keriso be mase dekena amo ia toreisi lou, unai dainai ia be do ia mase lou lasi.”

Ef. 5:​23: “Keriso be ekalesia ena kwarana bamona.”

Keriso ese dahaka “ki” Petro ia henia?

Mat. 16:​19: “Guba Basileia ena ki do lau henia oi, vadaeni tanobada dekenai do oi koua gaudia be guba dekenai danu do idia koua, bona tanobada dekenai do oi kehoa gaudia be guba dekenai danu do idia kehoa.”

Apokalupo lalonai, Iesu ese ki ta ia gwauraia; unai ki amo iduara ia kehoa taunimanima vairadiai, hahenamo bona dagi do idia abidia totona

Apok. 3:​7, 8: “Helaga bona hereva momokani tauna, ia ese Davida ena ki ia abia. Ia kehoa gauna be ta ese do ia koua diba lasi, ia koua gauna be ta ese do ia kehoa diba lasi. Inai tau ena hadibaia hereva be inai: . . . Iduara ta oiemu vairanai lau kehoa vadaeni, tau ta ese do ia koua diba lasi.”

Petro ese “ki” ia abidia murinai idia amo iduara ia kehoa, Iuda taudia, Samaria taudia, bona idau bese taudia ese Dirava ena lauma do idia abia, guba Basileiana lalonai do idia vareai totona

Kara 2:​14-39: “Petero, aposetolo taudia 11 danu idia toreisi, ena gadona ia habadaia, ia haroro hutuma dekenai, ia gwau, ‘Iudea taudia, bona Ierusalema dekenai umui noho taudia e, . . . inai Iesu, satauro dekenai umui hamasea tauna, Dirava ese Lohiabada bona Keriso ia halaoa vadaeni.’ Inai hereva idia kamonai neganai idia gari momo, Petero bona aposetolo taudia dekenai idia henanadaia, idia gwau, ‘Aiemai varavara taudia e, dahaka do ai karaia?’ Petero ia hereva idia dekenai, ia gwau, ‘Umui ibounai emui lalona umui giroa bona bapatiso umui abia, Iesu Keriso ena ladana dekenai, umui emui kara dika do idia gwauatao totona, bona Lauma Helaga do umui abia, Dirava ena harihari gauna. Badina be gwauhamata ia noho umui dekenai, bona umui emui natudia dekenai, bona daudau idia noho taudia ibounai dekenai, io, Lohiabada iseda Dirava ia boiboi henia taudia ibounai dekenai.’ ”

Kara 8:​14-17: “Aposetolo taudia Ierusalema dekenai idia kamonai Samaria taudia ese Dirava ena hereva idia abia dae, vadaeni Petero bona Ioane idia siaia Samaria dekenai. Idia ruaosi idia lao neganai, idia guriguri, Samaria taudia ese Lauma Helaga idia abia totona. Badina be Lauma be do ia diho lasi idia ta dekenai, to bapatiso sibona idia abia Lohiabada Iesu ena ladana dekenai. Vadaeni idia ruaosi edia imana idia atoa idia latanai, bona Lauma Helaga idia abia.” (Ac 8 Siri 20 ese ia hahedinaraia Petro ese unai gaukara ia gunalaia.)

Kara 10:​24-48: “Kerukeru Kaisarea hanua dekenai idia ginidae. Korenelio [idau bese tauna, peritome lasi tauna] ese idia ia naria noho . . . Vadaeni Petero ese iena hereva ia matamaia . . . Petero ia hereva noho lalonai, Lauma Helaga ese hereva idia kamonai taudia ibounai dekenai ia diho.”

Guba taudia idia naria ela bona Petro ese ena lalona ia hadaia, bena ena lalohadai hegeregerena idia kara, a?

Kara 2:​4, 14: “Idia ibounai Lauma Helaga dekenai idia honu, bona gado idauidau dekenai idia hereva, Lauma Helaga idia dekenai ia henia hegeregere. . . . To [Keriso, ekalesia ena kwarana, ese lauma helaga amo ia hamareredia murinai] Petero, aposetolo taudia 11 danu idia toreisi, ena gadona ia habadaia, ia haroro hutuma dekenai.” (Ac 2 Siri 33 itaia.)

Kara 10:​19, 20: “Lauma ese [Petro] dekenai ia gwau, ‘Tatau toi idia tahua oi. Oi toreisi, oi diho, idia danu oi lao [idau bese tauna Korenelio ena ruma dekenai], oi daradara lasi, badina be lau ese idia lau siaia.’ ”

Mataio 18⁠:​18, 19 itaia danu.

Petro be kota karaia tauna ta bamona ia gwau daika daika be Basileia lalonai do idia vareai, a?

2 Tim. 4:​1: “Keriso Iesu ese taunimanima ibounai do ia kota henia, mauri noho taudia, bona idia mase vadaeni taudia danu.”

2 Tim. 4:​8: “Harihari lauegu kwalimu ahuna, kara maoromaoro ena davana namona be lau dekenai ia noho hegaegae. Unai Dina Badana neganai Lohiabada, kota karaia tauna maoromaorona ese unai davana namona lau dekenai do ia henia. Bona lau sibona do ia henia lasi, to mai lalokau danu iena mai dinana idia naria noho taudia ibounai dekenai danu be ia ese unai davana namona do ia henidia.”

Nega ta Petro be Roma dekenai ia noho, a?

Buka Helaga ena siri 9 ese Roma idia gwauraia; idia ta ia gwau lasi Petro be nega ta unuseniai ia noho. Petero Ginigunana 5⁠:13 ese ia hahedinaraia nega ta ia be Babulono ai ia noho. Hereva hehunina amo Roma ia herevalaia unai, a? Babulono ai Iuda taudia momo idia noho, unai dainai Petro be unuseniai ia noho be maoro, badina Galatia 2⁠:9 ena hereva hegeregerena, iena gaukara be Iuda taudia haroro henidia gaukarana. Encyclopaedia Judaica (Jerusalem, 1971, Vol. 15, col. 755) ese buka ta ladana Babulono ena Talmud torea dalana ia herevalaia neganai, Iuda taudia edia “sikuli badadia Babulono dekenai” ia herevalaidia, aposetolo edia negai idia noho.

Idia hamomokania vadaeni Petro ena dagi idia abia taudia ta ta edia nega idia hesiriu ema bona iseda negai idia noho pope taudia dekenai, a?

Tomadiho ena profesa ta Notre Dame ena Iunivesiti dekenai, Jesuit tauna ladana John McKenzie, ia gwau: “Gau ta ese ia hamomokania lasi ekalesia gunalaia taudia ta ta edia nega idia hesiriu hanaihanai ema bona hari.”​—⁠The Roman Catholic Church (New York, 1969), p. 4.

New Catholic Encyclopedia ia gwau: “ . . . idia torea pepadia be momo lasi dainai, unai bisop dagina be matamana neganai idia gaukaralaia dalana ita diba namonamo lasi . . . ”​—⁠(1967), Vol. I, p. 696.

Ena be taunimanima haida idia gwau Dirava ese dagi ia henidia, to bema Dirava bona Keriso idia badinadia lasi, edia hereva be anina lasi

Mat. 7:​21-23: “Idia gwau, ‘Lohiabada e, Lohiabada e,’ taudia momo be Guba Basileia lalonai do idia raka vareai lasi. To lauegu Tamana guba dekenai ia noho ena ura idia karaia taudia, idia sibona do idia vareai. Unai dina ia ginidae neganai taunimanima momo do idia hereva lau dekenai, do idia gwau, ‘Lohiabada e, Lohiabada e, oiemu ladana dekenai guna ai haroro, ani? Oiemu ladana dekenai lauma dika ai lulua bona oiemu ladana dekenai hoa kara momo ai karaia, ani?’ Vadaeni lau ese do lau haere idia dekenai, do lau gwau, ‘Umui be lau diba lasi momokani. Idau gabuna dekenai umui lao, umui dika karaia taudia.’ ”

Ieremia 7:​9-15 itaia danu.

Sibodia aposetolo edia dagi abia taudia idia gwauraia taudia ese Iesu Keriso bona ena aposetolo edia hahediba herevadia bona edia kara idia badinaia, a?

A Catholic Dictionary ia gwau: “Roman Katolik Dubu Oreana . . . ena hahediba herevadia be Iesu ese Aposetolo dekediai ia hahedinaraia herevadia. Unai hahediba herevadia ia naria bona ia gwauraia hedinarai; hereva ma ta be idia latanai ia atoa kau lasi bona ta be idia amo ia kokia lasi.” (London, 1957, W. E. Addis and T. Arnold, p. 176) Edia hereva bona edia kara ese unai idia hamomokania, a?

Dirava be daika?

“Toi Tamona herevana be Keristen tomadihona ena hahediba herevana badana.”​—⁠The Catholic Encyclopedia (1912), Vol. XV, p. 47.

“Inai hereva, Toi Tamona, eiava Toi Tamona gwauraia herevana, be Taravatu Matamatana lalonai idia noho lasi . . . Lagani handred momo lalodiai unai hahediba herevana be hepapahuahu momo amo metairametaira ia bada ia lao.”​—⁠The New Encyclopædia Britannica (1976), Micropædia, Vol. X, p. 126.

“Baibel ena hereva edia anina idia tahua namonamo taudia, idia haida be Roman Katolik Oreana taudia, idia gwau namo lasi ta ia gwau Toi Tamona herevana be Taravatu Matamatana lalonai ia hedinarai goevagoeva. Tomadiho ena hahediba herevadia gunadia idia tahua namonamo taudia idia gwau, bema ta ese Toi Tamona herevana korikori ia gwauraia, ia ese Keristen taudia ginigunadia edia nega lalonai ia hedinarai herevana ta ia gwauraia lasi, to lagani 375 A.D. murinai ia hedinarai herevana ia gwauraia unai.”​—⁠New Catholic Encyclopedia (1967), Vol. XIV, p. 295.

Haroro taudia idia headava lasi

Pope Paul Namba 6, be iena revareva Sacerdotalis Caelibatus (Fada Taudia Idia Headava Lasi Herevana, 1967) lalonai ia gwau, haroro taudia idia headava lasi taravatuna ia hamomokania. To danu ia gwau, “Taravatu Matamatana, Keriso bona Aposetolo edia hereva be ia lalonai idia noho bukana . . . ia gwau lasi hesiai taudia helagadia idia headava be taravatu . . . Iesu ia gwau lasi, headava lasi taudia sibodia do ia abidia hidi [aposetolo] Tuelve ai do idia lao totona, bona Aposetolo danu idia gwau lasi, headava lasi taudia sibodia do idia abidia hidi Keristen oreadia do idia naridia totona.”​—⁠The Papal Encyclicals 1958-1981 (Falls Church, Va.; 1981), p. 204.

1 Kor. 9:​5: “Ai be mai emai maoro lasi ekalesia hahine do ai adavaia, bona aiemai laolao dekenai do ai hakaudia loaloa, a? Badina be aposetolo haida, Lohiabada ena tadina taudia bona Petero inai bamona idia karaia vadaeni, ani?” (Mareko 1⁠:​29-31 danu oi itaia; Simona Petro ena ravana hahinena ia herevalaia.)

1 Tim. 3:​2: “Ekalesia gunalaia tauna be . . . hahine tamona ena adavana.”

Keristen negana be do lasi neganai, Buddhism tomadihona lalonai, helaga taudia idia taravatudia, idia gwau do idia headava lasi. (History of Sacerdotal Celibacy in the Christian Church, London, 1932, fourth ed., revised, Henry C. Lea, p. 6) A. Hislop ese ia torea bukana ladana The Two Babylons lalonai ia gwau, idaunegai Babulono ena tomadiho oreana lalonai hahelaga taudia badadia idia taravatudia, idia gwau do idia headava lasi.​—⁠(New York, 1943), p. 219.

1 Tim. 4:​1-3: “Lauma Helaga ese ia gwauraia hedinarai vadaeni, nega gabeai tau haida ese Iesu badinaia kara do idia rakatania, lauma koikoidia do idia kamonai henia, bona lauma dikadia edia hadibaia hereva do idia abia dae. . . . Idia ese taunimanima idia taravatua, idia gwau do idia headava lasi.”

Tanobada amo idia gini siri eiava?

Lagani 1965 ai, Pope Paul Namba 6 ese United Nations oreana ia hereva henia neganai, ia gwau: “Tanobada taudia ese United Nations idia abidadama henia; idia gwau ia sibona ese lalo-tamona bona maino do ia havaraia. Idia edia hemataurai bona helaro herevadia bona aiemai danu be umui ai henia inai.”​—⁠The Pope’s Visit (New York, 1965), Time-Life Special Report, p. 26.

Ioane 15:​19: “[Iesu Keriso ia gwau:] Bema umui be tanobada ena taudia momokani neganai tanobada taudia ese umui do idia lalokau henia. To umui be tanobada ena lasi, lau ese tanobada dekena amo lau abia hidi umui, unai dainai tanobada ese umui do ia badu henia.”

Iak. 4:​4: “Umui diba lasi, a, bema umui ura tanobada danu umui turana karaia neganai Dirava umui tuari henia noho?”

Tuari gaudia idia tuarilaidia

Katolik oreana ena sivarai ia tahua tauna ladana E. I. Watkin ia gwau: “Ena be inai hereva ese emai lalona ia hahisia, . . . to ai gorea diba lasi: Bisop taudia ese edia bese edia gavamani idia karaia tuaridia iboudiai idia durudia. Bisop edia orea ta ese tuari ta ia gwauraia dika sivaraina be lau davaria lasi . . . Herevana dubu oreana ena hereva be dahaka, to tuari negadiai Katolik Bisop taudia idia gwau ‘nega iboudiai edia bese ia maoro.’ ”​—⁠Morals and Missiles (London, 1959), edited by Charles S. Thompson, pp. 57, 58.

Mat. 26:​52: “Iesu ese ia gwau henia, ia gwau, ‘Emu tuari kaia be ena gabu dekenai oi atoa lou, badina be tuari kaia idia abia taudia ibounai be tuari kaia dekenai do idia mase.’ ”

1 Ioane 3:​10-12: “Dirava ena natuna taudia be idau, bona Satani ena natuna taudia be ma idau. Edia idau be inai: . . . Iena tadikakana ia lalokau henia lasi tauna be Dirava ena natuna lasi. . . . Ibounai ta ta dekenai do ita lalokau henia. Kain ena kara bamona do ita karaia lasi, ia be Satani ena tau, bona ia ese iena tadina Abela ia alaia mase.”

Ai gwauraia vadaeni gaudia ese dahaka idia hahedinaraia? Sibodia be aposetolo edia dagi abia taudia idia gwauraia taudia ese Keriso bona ena aposetolo edia hereva idia harorolaia bona edia kara idia tohotohoa, eiava?

    Hiri Motu Pablikeisen (1987-2025)
    Log aut
    Login
    • Hiri Motu
    • Ta dekenai siaia
    • Preferens
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Gaukaralaia Taravatudia
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Login
    Ta dekenai siaia