Markus
14 Dôs dia dipôs éra Páskua i Fésta di Pon sen Fermentu. Kes xéfi di saserdótis i kes instrutor di lei* staba ta djobe un manera pa es prende* Jizus i pa es mata-l, 2 pamodi es ta flaba: “Duránti fésta nau, talvês povu pode faze un revólta.”
3 I timenti el staba na Betánia, ta kume* na kaza di Simon, kel leprozu, txiga un mudjer ku un frasku di alabastru, ki tinha un óliu purfumadu, nardu puru, i ki éra txeu karu. El kebra kel frasku i el kumesa ta baza-l riba di kabésa di Jizus. 4 Nton, alguns algen ka fika kontenti i es fla kunpanheru: “Pamodi ki el gasta kel óliu purfumadu? 5 Nu podia bendeba kel óliu purfumadu pa más di 300 dináriu* i daba póbris kel dinheru!” I es fika txeu xatiadu ku el.* 6 Má Jizus fla: “Nhos dexa-l en pas. Pamodi ki nhos sta ta kria-l prubléma? El faze un kuza dretu pa mi. 7 Pamodi póbris sénpri ta sta djuntu ku nhos, i nhos pode faze-s kuzas dretu óras ki nhos krê, má ami nen sénpri N ka ta ben sta djuntu ku nhos. 8 El faze kel ki el pode. El baza kel óliu purfumadu na nha korpu pa pripara-m pa nha intéru. 9 N ta fla nhos verdadi, ma na kalker lugar na mundu interu ki pregadu kes notísia sábi, kuzê ki kel mudjer li faze tanbê ta ben kontadu pa lenbradu di el.”
10 I Judas Iskariótis, un di kes Dozi, bai na kes xéfi di saserdótis pa ba intrega-s* Jizus. 11 Kantu es obi kel-li, es fika kontenti i es promete da-l dinheru di prata. Nton, el kumesa ta djobe un oportunidadi pa trai-l.
12 Nton, na kel primeru dia di Fésta di Pon sen Fermentu, kantu es tinha kustumu di oferese sakrifisiu di Páskua, se disiplus pergunta-l: “Undi ki bu krê pa nu bai i pripara kumida pa Páskua?” 13 Nton, el manda dôs di se disiplus i el fla-s: “Nhos bai sidadi, i un ómi ki sta ta leba un jaru di baru ku agu ta inkontra ku nhos. Nhos sigi-l. 14 I na undi ki el entra nhos fla dónu di kel kaza: ‘Instrutor fla: “Undi ki é sala di konvidadus, pa N kume kumida di Páskua ku nhas disiplu?”’ 15 I el ta ba mostra nhos un sala grandi na primeru andar, tudu mobiliadu i prontu. Nhos pripara kumida di Páskua la pa nos.” 16 Nton disiplus bai, es entra na sidadi i es atxa tudu kuza sima el fla-s, i es pripara pa Páskua.
17 Dipôs ki fika noti, el txiga ku kes Dozi. 18 I timenti es staba xintadu na méza ta kume, Jizus fla: “N ta fla nhos verdadi, ma un di nhos ki sta ta kume ku mi ta ben trai-m.” 19 Es kumesa ta fika tristi i ta pergunta-l un pur un: “É ka mi, ka simé?” 20 El fla-s: “É un di kes Dozi, kel ki ta mete mô na tijéla djuntu ku mi. 21 Pamodi Fidju di Ómi sta ta bai se kaminhu, sima sta skrebedu sobri el. Má ai di kel algen ki ta trai Fidju di Ómi! Ta sérba midjór pa kel algen si el ka naseba.”
22 I kantu es kontinua ta kume, el panha un pon, el faze un orason, el parti-l, el da-s i el fla: “Nhos toma. Kel-li ta reprizenta nha korpu.” 23 Dipôs, el panha un kópu, el agradese Deus, el da se disiplus i es tudu bebe. 24 I el fla-s: “Kel-li ta reprizenta nha ‘sangi di kontratu’, ki ta ben bazadu pa un monti di algen. 25 N ta fla nhos verdadi, ma di ninhun manera N ka ta ben bebe vinhu más, ti ki txiga kel dia ki N ta ben bebe vinhu novu na Reinu di Deus.” 26 Na fin, dipôs ki es kanta kántikus* pa lova Deus, es bai pa monti di Olivera.
27 I Jizus fla-s: “Nhos tudu ta ben tropesa, pamodi sta skrebedu: ‘N ta mata pastor i kes ovelha ta ben spadjadu.’ 28 Má, dipôs ki N resusitadu,* N ta bai nhos frenti pa Galilea.” 29 Má, Pedru fla-l: “Mésmu ki tudu kes otu tropesa, ami N ka ta tropesa.” 30 Nton, Jizus fla-l: “N ta fla-u verdadi, ma oji, sin, es noti li, antis di galu kanta dôs bês, bu ta nega-m três bês.” 31 Má, el fika ta insisti: “Nen si N ten ki móre djuntu ku bo, ami nunka N ka ta nega-u.” Tanbê, tudu kes otu kumesa ta fla mésmu kuza.
32 Nton, es txiga na un lugar ki txoma Jetsemani, i el fla se disiplus: “Nhos xinta li timenti N ta ora.” 33 I el leba Pedru, Tiagu ku Juan djuntu ku el, i el kumesa ta xinti tristi dimás i txeu angustiadu. 34 El fla-s: “N* sta tristi dimás, kuazi pa móre. Nhos fika li i nhos mante sienti.” 35 I el bai un bokadinhu más pa frenti, el poi juelhu na txon i el kumesa ta ora ma, si ta daba, pa kel óra afastaba di el. 36 I el fla: “Aba,* Pai, bu ta pode faze tudu kuza. Afasta kel kópu li di mi. Má ka bu faze kel ki N krê, má kel ki bu krê.” 37 Kantu el volta, el atxa-s ta durmi i el fla Pedru: “Simon, bu sta ta durmi? Bu ka tevi forsa pa mante sienti nen pa un óra? 38 Nhos mante sienti i nhos ora sénpri, asi pa nhos ka kai na tentason. É klaru ki spritu sta prontu,* má karni é fraku.” 39 El afasta otu bês i el ora ta fla mésmu kuza. 40 Dipôs, el torna volta i el atxa-s ta durmi, pamodi es staba ku odju pizadu. Pur isu, es ka sabia kuzê ki es ta respondeba el. 41 I el torna volta pa tirseru bês i el fla-s: “Na un óra di kel-li, nhos sta ta durmi i ta diskansa! Dja sta bon! Kel óra dja txiga! Fidju di Ómi sta ta ben intregadu* na mô di pekadoris. 42 Nhos labanta, nu bai. Nhos odja! Kel ki ta trai-m sta ta txiga.”
43 I kel óra, timenti el staba ta pâpia, Judas, ki éra un di kes Dozi, txiga djuntu ku un monti di algen ki tinha spada ku pó. Éra kes xéfi di saserdótis, kes instrutor di lei i kes ansion ki mandaba es. 44 Kel traidor dja konbinaba ku es un sinal. El flaba es: “Ken ki N da beju, é el. Nhos prende-l. Nhos leba-l i ka nhos dexa-l skapa.” 45 Dipôs, el bai rétu Jizus i kantu el txiga na el, el fla: “Rabi!” i el da-l un beju. 46 Nton, es pega-l i es prende-l. 47 Má un di kes ki staba la puxa se spada, el ataka skravu di saserdóti prinsipal i el korta-l orédja. 48 Má Jizus fla-s: “Nhos ben prende-m ku spada i ku pó, sima si mi é un bandidu? 49 Tudu dia N ta staba ku nhos na ténplu ta inxina, i simé nhos ka prende-m. Má kel-li é pa kunpri Skrituras.”
50 I tudu es bandona-l i es fuji. 51 Má, un jóven ki staba sô ku un ropa di linhu finu riba se korpu nu, kumesa ta sigi-l di pértu, i es tenta prende-l. 52 Má, el larga se ropa di linhu i el skapa nu.*
53 Nton, es leba Jizus pa kaza di saserdóti prinsipal i tudu kes xéfi di saserdótis, kes ansion i kes instrutor di lei staba djuntadu la. 54 Má Pedru sigi-l di lonji, ti txiga na pátiu di kaza di kel saserdóti prinsipal. I el xinta djuntu ku kes inpregadu di kaza, ta kenta pértu di lumi. 55 Kes xéfi di saserdótis i Sinédriu* interu staba ta djobe tistimunhu kóntra Jizus pa es pode mataba el. Má es ka atxa ninhun. 56 Na verdadi, txeu algen staba ta konta mintira sobri el, má ses tistimunhu ka staba di akordu. 57 Tanbê, alguns ta labantaba i es ta kontaba mintira sobri el ta fla: 58 “Nu obi-l ta fla: ‘N ta ronba es ténplu ki é mô di ómi ki faze i na três dia N ta torna faze otu ki é ka mô di ómi ki faze.’” 59 Má ses tistimunhu ka staba di akordu nen na kel-li.
60 Nton, kel saserdóti prinsipal labanta na ses meiu i el pergunta Jizus: “Bu ka ta fla nada? Bu ka sta obi kuzê ki kes ómi li sta ta fla kóntra bo?” 61 Má el fika kaladu i el ka da ninhun respósta. Kel saserdóti prinsipal torna pergunta-l: “Abo é Kristu, Fidju di kel Deus Santu?” 62 Nton, Jizus responde: “Sin, ami é. I nhos ta ben odja Fidju di Ómi xintadu na ladu direita di puder i ta ben ku núvens di séu.” 63 Pur isu, kel saserdóti prinsipal ratxa se ropa i el fla: “Pa kuzê ki nu meste más tistimunha? 64 Nhos obi ma el pâpia kóntra Deus. Kal ki é nhos disizon?”* Tudu es disidi ma el mereseba móre. 65 I alguns kumesa ta kuspi-l, es kubri-l róstu, es da-l soku i es fla-l: “Prova ma bo é proféta!” I dipôs ki es da-l bafatada, kes guarda leba-l.
66 Timenti Pedru staba dibaxu na pátiu, txiga un di kes inpregada di saserdóti prinsipal. 67 Kantu el odja Pedru pértu di lumi ta kenta, el djobe-l déntu róstu i el fla: “Abo tanbê bu staba djuntu ku kel Nazarenu, es Jizus.” 68 Má el nega i el fla: “N ka konxe-l i nen N ka sabe di kuzê ki bu sta ta pâpia.” I el bai fika pértu di porton di pátiu. 69 Kel inpregada odja-l i el kumesa ta fla otu bês pa kes ki staba la: “Kel-li é un di es.” 70 El torna nega. I más un bokadinhu, kes ki staba la kumesa ta fla Pedru otu bês: “Di serteza abo é un di es, pamodi ta odjadu lógu ma bo é galileu.” 71 Má el kumesa ta pidi se kabésa praga i ta jura: “N ka konxe es ómi ki nhos sta ta pâpia di el!” 72 Kel óra, un galu kanta pa sugundu bês. I Pedru lenbra di kuzê ki Jizus dja flaba el: “Antis di galu kanta dôs bês, bu ta nega-m três bês.” El fika tristi dimás i el kumesa ta txora.