Primeru livru di Reis
11 Má, rei Salumon ta amaba txeu mudjer stranjera. Alén di fidju-fémia di Faraó, el ta amaba kes mudjer di Moabe, di Edon, di Sidon i di Eti. 2 Es éra di kes nason ki Jeová flaba israelitas: “Nhos ka debe entra na ses meiu i es ka debe entra na nhos meiu,* pamodi di serteza es ta disvia nhos korason pa sigi otus deus.” Má Salumon gostaba di es* i el ta amaba es. 3 El tinha 700 mudjer ki éra prinséza i 300 konkubina,* i poku-poku kes mudjer ba ta disvia se korason.* 4 Kantu Salumon dja staba ku txeu idadi, kes mudjer ki el tinha disvia se korason pa sigi otus deus, i se korason ka staba konplétu* pa Jeová, se Deus, sima korason di se pai, Davidi. 5 I Salumon ta sigiba Astorete, kel deuza di kes algen di Sidon, i Milkon, kel deus di kes amonita, ki éra nojéntu pa Deus. 6 Salumon faze kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu i el ka sigi Jeová di tudu se korason sima se pai Davidi ta fazeba.
7 Nton, Salumon faze un lugar sagradu, na un monti frenti di Jiruzalen pa Kemós, kel deus nojéntu di Moabe i un otu pa Molóki, kel deus nojéntu di kes amonita. 8 El faze mésmu kuza pa tudu kes mudjer stranjera ki el tinha ki ta poba fumu di sakrifisiu ta subi i ki ta ofereseba sakrifisiu pa ses deus.
9 Jeová fika xatiadu ku Salumon pamodi se korason disvia di Jeová, kel Deus di Israel, ki parse pa el dôs bês 10 i ki dja avizaba el klaru sobri kel-li, ma el ka debe sigiba otus deus. Má Salumon ka obi ku órdi di Jeová. 11 Nton, Jeová fla Salumon: “Dja ki bu faze kel-li i bu ka kunpri nha kontratu i nhas lei ki N manda-u pa bu kunpri, bu pode ten serteza ma N ta toma-u bu reinu i N ta ben da-l pa un di bus sérvu. 12 Má, N ka ta faze-l timenti bu sta bibu pamodi bu pai, Davidi. N ta ben toma-l di mô di bu fidju, 13 má N ka ta toma-l reinu interu. N ta ben da bu fidju un tribu pamodi Davidi, nha sérvu, i pamodi Jiruzalen ki N skodje.”
14 Nton, Jeová traze un inimigu kóntra Salumon. Kel inimigu li éra Adade, kel edomita, ki éra família di rei di Edon. 15 Kantu Davidi ganha Edon, Joabe, ki éra xéfi di trópa, ba intera kes algen ki móre i el tenta kaba ku tudu kes ómi di Edon. 16 (Joabe i tudu kes ómi di Israel fika la duránti 6 mês, ti ki es kaba ku tudu kes ómi di Edon.) 17 Má, Adade fuji djuntu ku alguns sérvu di se pai, ki éra di Edon. Es fuji pa Ijitu i na kel ténpu Adade éra mininu inda. 18 Nton, es sai di Midian i es bai pa Paran. Dipôs, es bai pa Ijitu i es leba alguns ómi di Paran djuntu ku es. Kantu es bai na Faraó, rei di Ijitu, el da Adade un kaza, kumida i txon. 19 Faraó gostaba txeu di Adade, pur isu el da-l irman di se mudjer pa el kaza ku el. Mudjer di Faraó éra rainha Tafnes.* 20 Ku ténpu, irman di Tafnes tevi un fidju ku Adade. El pô-l nómi di Jenubate i Tafnes kria-l* na kaza di Faraó. Jenubate fika na kaza di Faraó djuntu ku kes fidju di Faraó.
21 Na Ijitu, Adade fika ta sabe ma Davidi dja ba diskansaba djuntu ku ses gentis grandi i ma Joabe, ki éra xéfi di trópa, tanbê dja moreba. Pur isu, Adade fla Faraó: “Dexa-m bai nha kaminhu, asi pa N pode bai pa nha téra.” 22 Má Faraó pergunta-l: “Kuzê ki sta falta-u li pa bu krê volta pa bu téra?” El responde-l: “Ka falta-m nada, má favor, dexa-m bai.”
23 Tanbê, Deus traze otu inimigu kóntra Salumon, ki éra Rezon, fidju di Eliada. El fujiba di se dónu, Adadezer, ki éra rei di Zobá. 24 Kantu Davidi ganha géra kóntra* kes ómi di Zobá, Rezon djunta alguns ómi i el bira xéfi di un grupu di bandidu. Dipôs el bai pa Damasku, el fika la i el kumesa ta reina na Damasku. 25 El fika kóntra Israel duránti tudu kel ténpu ki Salumon staba ta governa. El traze-s txeu prubléma alén di kes ki Adade dja trazeba es. Rezon ôdia Israel dúranti kel ténpu ki el ta governaba na Síria.
26 I Jerubuon, fidju di Nebate, tanbê kumesa ta rabela* kóntra rei. El éra efraimita di Zereda i sérvu di Salumon. Se mai, éra un viúva ki txomaba Zerua. 27 El rabela kóntra rei pamodi Salumon faze kel monti ki ta txomadu Milu* i el konpo kes muralha di Sidadi di Davidi, se pai. 28 Jerubuon éra un ómi ki tinha txeu kapasidadi. Kantu Salumon odja ma el éra un jóven ki ta trabadjaba duru, el pô-l ta toma kónta di tudu kes trabadjador di tribu di Juzé, ki txomadu pa trabadja pa rei. 29 Na kel ténpu, Jerubuon sai di Jiruzalen i proféta Aías, kel silonita, inkontra ku el na kaminhu. Aías staba ta uza un ropa novu di riba i es staba sô es dôs na kanpu. 30 Aías pega kel ropa novu ki el tinha di riba i el ratxa-l na 12 padás. 31 Nton el fla Jerubuon:
“Fika ku 10 padás pa bo, pamodi Jeová, kel Deus di Israel, fla: ‘N ta ben toma reinu di mô di Salumon i N ta ben da-u 10 tribu. 32 Má un tribu ta kontinua ta ser di sel pamodi nha sérvu Davidi i pamodi Jiruzalen, kel sidadi ki N skodje na meiu di tudu kes tribu di Israel. 33 N ta ben faze kel-li pamodi es bandona-m i es inbaxa dianti di Astoréti, kel deuza di kes sidóniu, di Kemós, kel deus di Moabe, i di Milkon, kel deus di kes amonita. Es ka anda na nhas kaminhu, es ka faze kes kuza ki N ta atxa ma é dretu, es ka obi ku nhas lei i es ka sigi nhas régra sima Davidi, pai di Salumon ta fazeba. 34 Má, N ka ta ben tra reinu interu di se mô. N ta ben dexa-l ser xéfi duránti tudu se vida pamodi Davidi, nha sérvu, kel ki N skodje, dja ki el obi ku nhas mandamentu i ku nhas lei. 35 Má, N ta ben tra reinu di mô di fidju di Salumon i N ta ben da-u 10 tribu. 36 N ta ben da se fidju un tribu, asi pa nha sérvu Davidi ten un lánpida* nha dianti pa tudu ténpu na Jiruzalen, ki é kel sidadi ki N skodje pa nha nómi onradu na el. 37 I N ta ben skodje-u, i bu ta ben governa riba tudu kel ki bu krê,* i bu ta ben bira rei di Israel. 38 Si bu faze tudu kel ki N manda-u, si bu anda na nhas kaminhu i bu faze tudu kel ki N ta atxa ma é dretu, i bu obi ku nhas mandamentu i nhas lei, sima Davidi, nha sérvu faze, nton N ta ben sta ku bo tanbê. N ta ben faze-u un kaza ki ta dura,* sima N faze pa Davidi i N ta ben da-u Israel. 39 Asi, N ta umilha kes disendenti di Davidi, má ka pa tudu ténpu.”
40 Pur isu, Salumon tenta mata Jerubuon, má Jerubuon fuji pa Ijitu i el ba atxa Sizáki, rei di Ijitu. El fika la ti ki Salumon móre.
41 Kes otu kuza ki kontise na vida di Salumon i tudu kes kuza ki el faze, i se sabedoria, sta skrebedu na livru di stória di Salumon. 42 Salumon governa Israel interu na Jiruzalen, duránti 40 anu. 43 Dipôs, Salumon ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi i el interadu na Sidadi di Davidi, se pai. I se fidju Rubuon, bira rei na se lugar.