PRIMERU LIVRU DI SAMUEL
1 Tinha un ómi ki txomaba Elkana, ki ta moraba na Ramatain-Zofin,* na kes zóna di montanha di Efrain. El éra efraimita. El éra fidju di Jeron, nétu di Eliú, bisnétu di Toú i trisnétu di Zufe. 2 El tinha dôs mudjer: un txomaba Ana i kel otu txomaba Pinina. Pinina tinha fidju, má Ana ka tinha ninhun fidju. 3 Tudu anu, Elkana ta saíba di se sidadi i el ta subiba ti Silu pa el ba adoraba Jeová di izérsitu i pa el ofereseba el sakrifisiu. Éra la ki kes dôs fidju di Eli, Ofni i Fineias, ta fazeba ses trabadju. Es éra saserdóti di Jeová.
4 Un dia, kantu Elkana oferese un sakrifisiu, el da se mudjer Pinina un párti di kel sakrifisiu i tanbê el da un párti pa tudu kes fidju matxu i kes fidju-fémia di Pinina. 5 Má el da Ana kel midjór párti, pamodi éra Ana ki el ta amaba, sikrê Jeová ka daba el ninhun fidju.* 6 Má Pinina, ki éra se rival, sénpri ta provokaba el. El ta fazeba kel-li pa Ana xintiba tristi pamodi Jeová ka daba el fidju. 7 Éra si ki Pinina ta fazeba tudu anu. Sénpri ki Ana ta subiba pa kaza di Jeová, se rival ta provokaba el di tal manera, ki el ta txoraba i nen el ka ta kumeba. 8 Nton se maridu, Elkana, fla-l: “Ana, pamodi ki bu sta ta txora i bu ka sta kume? I pamodi ki bu sta tristi si?* N ka ten más valor pa bo di ki 10 fidju?”
9 Dipôs ki es kaba di kume i bebe na Silu, Ana labanta i el sai di undi ki el staba. I Eli, ki éra saserdóti, staba xintadu na un kadera bera pórta di ténplu* di Jeová. 10 Ana staba dizanimadu dimás,* pur isu el kumesa ta faze orason pa Jeová i ta txora sen para. 11 I el faze kel promésa li: “Ó Jeová di izérsitu, odja modi ki N sta ta sufri. Si bu lenbra di mi, bu sérva, i bu ka skese di mi i bu da-m un fidju matxu, ó Jeová, N ta da-u el, pa el sirbi-u duránti tudu se vida i se kabelu nunka ka ta kortadu.”
12 Timenti el staba ta faze un orason kunpridu pa Jeová, Eli staba ta djobe pa se bóka. 13 Ana staba ta pâpia déntu di el,* sô se bóka ki staba ta mexe, má ningen ka staba ta obi se vós. Pur isu, Eli pensa ma Ana staba moku. 14 Eli fla-l: “Pamodi ki bu sta moku? Para di bebe vinhu.” 15 Ana responde-l: “Nau, sinhor! N ka bebe vinhu nen ninhun otu bebida alkólika. Ami é un mudjer ki sta ta sufri txeu, pur isu N sta ta konta Jeová tudu kel ki sta na nha korason. 16 Ka nho pensa ma mi é un mudjer ki ka ten valor. N pasa tudu kel ténpu li ta faze orason, pamodi N sta dizanimadu dimás i N sta ta sufri txeu.” 17 Nton, Eli fla-l: “Bai na pas, i pa Deus di Israel da-u kel ki bu pidi-l.” 18 Ana responde-l: “Obrigadu pa bondadi ki nho mostra-m.” Dipôs, el bai se kaminhu, el kume i se róstu ka staba ta parse tristi más.
19 Nton, es labanta sédu palmanhan, es adora Jeová i dipôs es bai pa ses kaza na Ramá. Elkana tevi relason seksual ku Ana, se mudjer, i Jeová lenbra di Ana. 20 Na ménus di un anu,* Ana fika grávida i el tevi un fidju. El pô-l nómi di Samuel,* pamodi el fla: “N pidi Jeová el.”
21 Un ténpu dipôs, Elkana subi pa Silu djuntu ku tudu se família pa el ba oferese un sakrifisiu pa Jeová, sima el ta fazeba tudu anu. Tanbê, el ba faze un oférta sobri un promésa inportanti ki el faze. 22 Má Ana ka bai pamodi el fla se maridu: “Óras ki N para di da mininu mama, N ta leba-l pa kaza di Jeová i el ta fika la pa tudu ténpu.” 23 Nton, Elkana, se maridu, fla-l: “Faze kel ki bu ta atxa ma é midjór. Fika na kaza ti ki bu para di da-l mama. Pa Jeová kunpri kel ki bu fla.” Nton, Ana fika na kaza i el kuida di se fidju ti ki el para di da-l mama.
24 Dipôs ki el para di da mininu mama, el leba-l pa Silu. El leba tanbê un toru di três anu, uns 22 litru* di farinha i un jaru grandi di vinhu. I el leba kel mininu djuntu ku el pa kaza di Jeová, na Silu. 25 Dipôs, es mata kel toru i es leba Eli kel mininu. 26 Nton, Ana fla: “Lisénsa, sinhor! N ta garanti nho,* ma mi é kel mudjer ki staba li na ladu di nho ta faze orason pa Jeová. 27 É kel mininu li ki N pidi na orason i Jeová da-m kel ki N pidi-l. 28 Pur isu, N sta da Jeová el. El é di Jeová, pa tudu ténpu di se vida.”
I el* inbaxa dianti di Jeová.
2 Nton, Ana faze kel orason li:
“Nha korason sta kontenti pamodi Jeová.
Jeová ta da-m forsa.*
N ta pâpia kóntra nhas inimigu ku koraji,
Pamodi N ta fika kontenti ku kes kuza ki bu ta faze pa salva algen.
2 Ka ten ningen ki é santu sima Jeová,
Ka ten ningen sima bo,
I ka ten rótxa ki é sima nos Deus.
3 Para di ingaba,
Para di pâpia ku orgulhu,
Pamodi Jeová é un Deus ki sabe tudu kuza.
É sô el ki ta pode fla si kuzas ki un algen ta faze é dretu ô mariadu.
5 Kes ki tinha kumida avontádi, bira ta trabadja pa ranja kumida,
Má kes ki staba ku fómi, gósi ka ta pasa fómi más.
Kel mudjer ki ka ta pode tinha fidju tevi 7 fidju,
Má kel mudjer ki tinha txeu fidju fika sen nada.
6 Jeová ten puder pa tra vida i pa da vida.
El ten puder pa poi algen na Sipultura,* i el ten puder pa resusita-l.
7 Jeová ten puder di poi algen ta fika póbri i ta fika riku.
El ten puder di rabaxa i di engrandese un algen.
8 El ta labanta kes algen umildi di txon.*
El ta labanta kes algen póbri di monti di sinza,*
Pa pô-s ta xinta djuntu ku prínsipis,
I el ta da-s un lugar inportanti.
É Jeová ki faze kes alisérsi di téra,
I el poi mundu riba di es.
9 El ta proteje kes algen ki é lial pa el,
Má kes algen mau, el ta kaba ku es i el ta pô-s na un lugar sukuru,
Pamodi ómi ka ta vense ku se própi forsa.
10 Jeová ta ben kaba ku kes ki ta luta kóntra el.*
El ta ben manda strubada kóntra es la di séu.
Jeová ta ben julga ti kes párti más lonji di téra.
El ta ben da puder pa se rei
I el ta ben da forsa* pa kel algen ki el skodje.”
11 Nton, Elkana bai pa se kaza na Ramá, má kel mininu fika ta sirbi Jeová dibaxu di orientason di saserdóti Eli.
12 Kes fidju di Eli éra mau, i es ka ta ruspetaba Jeová. 13 Envês di es fikaba kontenti ku kes kuza ki povu ta daba kes saserdóti, es ta fazeba si: óras ki un algen ta ofereseba un sakrifisiu, un ajudanti di saserdóti ta baba ku un garfu di três denti na mô. Timenti karni staba ta kuzinha, 14 el ta meteba kel garfu na panéla di dôs alsa, na kalderon, na panéla di un alsa ô na kalker otu panéla. Kel saserdóti ta fikaba ku tudu karni ki se ajudanti ta panhaba ku garfu. Éra si ki es ta fazeba ku tudu israelita ki ta baba pa Silu. 15 Tanbê, antis di kel ómi ki ba ofereseba sakrifisiu kemaba gordura, ta binha un ajudanti di saserdóti i el ta flaba el: “Da saserdóti karni pa el asa pamodi el ka ta seta karni kuzinhadu, sô kru.” 16 Óras ki kel ómi flaba el: “Dexa-m kema gordura primeru, dipôs bu pode leba kel ki bu krê”, kel ajudanti ta flaba: “Nau, da-m karni gósi li. Si bu ka da-m, N ta toma-l aforsa!” 17 Pur isu, Jeová atxa ma pekadu di kes ajudanti éra gravi dimás, pamodi kes ómi ka ta ruspetaba kes oférta pa Jeová.
18 Má Samuel staba ta sirbi Jeová, enbóra inda el éra mininu. Duránti se trabadju, el ta bistiba un éfodi* di linhu. 19 Tanbê tudu anu, se mai ta fazeba el un ropa spesial sen manga. El ta lebaba Samuel kel ropa, óras ki el ku se maridu, ta ba ofereseba sakrifisiu ki es ta fazeba tudu anu. 20 I Eli abênsua Elkana i se mudjer, i el fla: “Pa Jeová da-u un fidju através di kel mudjer li, asi pa el fika na lugar di kel mininu ki el da Jeová.” Dipôs, es volta pa kaza. 21 Jeová djuda Ana fika grávida i el tevi más três fidju matxu i dôs fidju-fémia. I Samuel kontinua ta kria i ta sirbi* Jeová.
22 Eli dja staba ku txeu idadi, má el obi tudu kuza ki se fidjus staba ta faze ku tudu israelita. Tanbê, el sabia ma es staba ta deta ku kes mudjer ki ta sirbiba na entrada di ténda di runion. 23 El ta kustuma flaba es: “Pamodi ki nhos sta kontinua ta faze kes kuza li? Kes kuza ki N sta ta obi tudu algen ta fla sobri nhos é mariadu. 24 Ka nhos faze kel-li nhas fidju. Kes kuza ki N sta ta obi povu di Jeová ta fla é ka bon. 25 Si un ómi peka kóntra otu ómi, un algen pode pidi Jeová pa djuda-l.* Má si un ómi peka kóntra Jeová, kenha ki pode faze orason pa el?” Má es ka obi ku ses pai, pamodi Jeová dja staba disididu na mata-s. 26 Má Samuel kontinua ta kria i Jeová ku povu ba ta gosta di el kada bês más txeu.
27 Un dia, un ómi di Deus bai na Eli i el fla-l: “É kel-li ki Jeová fla: ‘Pur akazu N ka dexa família di bu pai konxe-m dretu, kantu es éra skravu na Ijitu, na kaza di Faraó? 28 I na meiu di tudu kes tribu di Israel, é bu família ki N skodje pa ser nha saserdóti i pa subi na nha altar pa faze sakrifisiu, pa oferese insénsu* i pa leba un éfodi nha dianti. I N da família di bus gentis grandi tudu kes oférta kemadu ki israelitas* ta faze. 29 Pamodi ki nhos sta ta dispreza* nha sakrifisiu i nha oférta ki N manda pa faze na nha kaza? Pamodi ki bu sta kontinua ta onra bus fidju más di ki mi? I pamodi ki nhos sta ta ingorda ku kes midjór párti di tudu oférta ki nha povu Israel sta faze?
30 “‘Pur isu, é si ki Jeová, kel Deus di Israel fla: “É verdadi ki N flaba ma bu família i família di bus gentis grandi sénpri ta sirbiba mi.” Má gósi, Jeová fla: “Kel-li ka ta ben kontise más, pamodi N ta onra kes ki ta onra-m, má N ta dispreza kes ki ta dispreza-m.” 31 Obi li! Ta ben txiga kel dia ki N ta ben kaba ku bu forsa i ku forsa* di família di bu pai, asi tudu ómi di bu kaza ta móre antis di es bira bédju. 32 N sta ben faze txeu kuza dretu pa nha povu Israel, má abo bu ta ben ten un inimigu na nha kaza. I nunka más ka ta ben ten un ómi di idadi na bu família. 33 N ta dexa un ómi di bu família ta sirbi na nha altar, má el ta poi bu odju ta fadja i el ta traze-u txeu sufrimentu. Má maioria di kes algen di bu família ta ben matadu ku spada. 34 I kuzê ki ta ben kontise ku bu dôs fidju, Ofni i Fineias, ta sirbi-u di sinal: es tudu dôs ta móre na mésmu dia. 35 Dipôs, N ta ben skodje un saserdóti fiel pa sirbi-m. El ta ben faze tudu kel ki nha korason krê,* i se família ta ben ser nha saserdóti pa tudu ténpu. I sénpri el ta ben ser saserdóti pa kel algen ki N skodje. 36 Kalker algen di bu família ki kontinua bibu, ta ben i ta inbaxa se dianti pa pidi-l dinheru i kumida, i el ta fla: “Favor, dexa-m ser saserdóti, asi pa N pode ten algun kuza pa N kume.”’”
3 Timenti Samuel staba pikinoti, el staba ta sirbi Jeová dibaxu di orientason di Eli. Má na kes ténpu éra poku algen ki ta resebeba mensajen di Jeová i tanbê éra poku algen ki staba ta resebe vizon di Deus.
2 Un dia, Eli staba detadu na se kuartu. Se vista dja staba fraku i el ka staba ta odja dretu, 3 i Samuel staba ta durmi na ténplu di Jeová. Na kel ténpu, Arka di Deus ta staba na ténplu* i kandelabru* di Deus staba sendedu. 4 Nton, Jeová txoma Samuel i el responde: “Ale-m li.” 5 El kóre, el bai na Eli i el fla-l: “Ale-m li. Nho txoma-m?” Má Eli fla-l: “N ka txoma-u. Torna ba deta.” Nton, el bai i el deta. 6 Jeová torna txoma-l: “Samuel!” Nton, Samuel labanta, el bai na Eli i el fla-l: “Ale-m li, sinhor. Nho txoma-m?” Má Eli fla-l: “N ka txoma-u, nha fidju. Ba deta otu bês.” 7 (Samuel inda ka konxeba Jeová i inda el ka resebeba ninhun mensajen di Jeová.) 8 Nton, Jeová txoma-l pa tirseru bês: “Samuel!” El labanta, el bai na Eli i el fla-l: “Ale-m li, sinhor. Nho txoma-m?”
Nton, Eli da kónta ma éra Jeová ki staba ta txoma Samuel. 9 Pur isu, Eli fla Samuel: “Ba deta. Si el torna txoma-u, bu debe fla: ‘Pâpia Jeová, pamodi bu sérvu sta ta obi.’” Nton, Samuel ba deta na se kuartu.
10 Dipôs, Jeová torna txoma Samuel sima di kes otu bês: “Samuel, Samuel!” Nton, Samuel fla: “Pâpia, pamodi bu sérvu sta ta obi.” 11 Jeová fla Samuel: “N sta ben faze un kuza na Israel ki kalker algen ki obi ta fika ku bóka abértu. 12 Na kel dia, N ta ben faze tudu kes kuza ki N fla kóntra Eli i kóntra se família. 13 I bu ten ki fla-l ma N sta ben faze un julgamentu kóntra se família pa tudu ténpu, pamodi kel éru li: el sabe dretu ma se fidjus ka sta ta ruspeta-m,* i el ka sta faze nada pa koriji-s. 14 É pamodi kel-li ki N jura ma pekadu di família di Eli ka ta pagadu nunka más, nen ku sakrifisiu nen ku oférta.”
15 Samuel fika detadu ti palmanhan. Nton, kantu el labanta el abri kes pórta di kaza di Jeová. Samuel staba ku medu di konta Eli kel vizon ki el tevi. 16 Má Eli txoma Samuel: “Samuel, nha fidju!” El responde-l: “Ale-m li.” 17 Eli pergunta-l: “Kuzê ki el fla-u? Favor, ka bu sukundi-m nada. Pa Deus kastiga-u duru si bu sukundi-m sô un palavra di tudu kuza ki el fla-u.” 18 Nton, Samuel konta-l tudu kuza i el ka sukundi-l nada. Eli fla: “É Jeová. Dexa-l faze kel ki el ta atxa ma é dretu.”
19 Samuel kontinua ta kria i Jeová staba ku el. Deus faze* tudu kes kuza ki Samuel fla. 20 Tudu algen na Israel, di Dan ti Berseba, fika ta sabe ma Jeová skodje Samuel pa ser proféta. 21 Jeová kontinua ta fla Samuel se mensajen na Silu. É si ki Samuel fika ta konxe Jeová.
4 Palavra di Samuel spadja pa tudu Israel.
Dipôs, Israel sai pa ba luta ku filisteus. Israelitas arma ses kanpamentu pértu di Ebenezer i filisteus tinha ses kanpamentu na Afeki. 2 Nton, kes filisteu djunta pa ba infrenta Israel. Géra staba difísil pa israelitas, pur isu es perde géra. Kes filisteu mata uns 4 mil ómi na kanpu di géra. 3 Kantu trópas di Israel volta pa kanpamentu, kes ansion di Israel fla: “Pamodi ki Jeová dexa filisteus ganha-nu* oji? Nu ba panha arka di kontratu di Jeová ki sta na Silu i nu traze-l djuntu ku nos, asi pa el salva-nu di mô di nos inimigu.” 4 Nton, es manda alguns ómi pa ba Silu, i es traze kel arka di kontratu di Jeová di izérsitu, ki sta xintadu na se tronu riba* di kes kerubin. I kes dôs fidju di Eli, Ofni i Fineias, tanbê bai djuntu ku arka di kontratu di Deus verdaderu.
5 Lógu ki Arka di Jeová txiga na kanpamentu, tudu israelita kumesa ta grita, pur isu txon treme. 6 Kantu kes filisteu obi israelitas ta grita, es pergunta: “Pamodi ki kes ebreu sta grita di kel manera li?” Dipôs, es fika ta sabe ma es traze Arka di Jeová pa kanpamentu. 7 Kes filisteu fika ku medu, i es fla: “Deus dja txiga na kanpamentu!” Tanbê, es fla: “Dja nu fronta, pamodi nunka ka kontise un kuza sima kel-li! 8 Kuzê ki nu ta faze? Ken ki ta salva-nu di mô di es Deus poderozu? Kel Deus li, é kel ki kastiga Ijitu ku tudu tipu di praga na dizértu. 9 Nhos ten koraji filisteus i nhos ser ómi, asi pa nhos ka sirbi kes ebreu sima es sirbi nhos. Nhos ser ómi i nhos luta!” 10 Nton, kes filisteu luta kóntra kes israelita i es ganha-s. Kes israelita fuji i tudu es bai pa ses ténda. Kes filisteu mata txeu algen na kel géra. Móre 30 mil trópa di Israel. 11 Tanbê, es toma Arka di Deus i kes dôs fidju di Eli, Ofni i Fineias, móre.
12 Un ómi di Benjamin sai di kanpu di géra ta kóre i na kel mésmu dia el txiga na Silu, ku se ropa ratxadu i ku téra na kabésa. 13 Kantu kel ómi txiga, Eli staba xintadu na un kadera pértu di kaminhu. El staba ta spera ku korason fadigadu pamodi Arka di Deus verdaderu. Kantu kel ómi entra na sidadi i el da notísia, tudu algen na sidadi kumesa ta grita. 14 Kantu Eli obi kes gritu, el pergunta: “Pamodi ki es sta ta grita?” Nton, kel ómi kóre ti Eli i el fla-l kuzê ki kontise. 15 (Eli tinha 98 anu i el staba ségu, pur isu el ka staba ta odja nada.) 16 Nton, kel ómi fla Eli: “N ben di kanpu di géra! Oji mê ki N skapa di la.” Pur isu, Eli pergunta-l: “Kuzê ki kontise, nha fidju?” 17 Kel ómi ki leba notísia, fla-l: “Israel fuji di filisteus, pamodi es perde géra i txeu algen móre. Bu dôs fidju, Ofni i Fineias, tanbê móre i kes filisteu leba Arka di Deus verdaderu djuntu ku es.”
18 Kantu kel ómi pâpia di Arka di Deus verdaderu, Eli kai di kel kadera pa tras, pa ladu di porton, el kebra piskós i el móre. Dja el staba algen grandi i el éra pizadu. El julga Israel duránti 40 anu. 19 Se nóra, mudjer di Fineias, staba grávida i kuazi pa ten fidju. Kantu el obi ma filisteus leba Arka di kel Deus verdaderu i ma se sogru i se maridu móre, di rapenti el kumesa ta xinti dór di ten fidju, el inbaxa i kel mininu nase. 20 Timenti el staba ta móre, kes mudjer ki staba na se ladu fla-l: “Ka bu xinti medu, pamodi dja bu ten un fidju matxu.” El ka responde i nen el ka presta atenson* na kuzê ki es fla-l. 21 Má el poi kel mininu nómi di Ikabode,* pamodi el fla: “Kel ki ta daba Israel glória dja lebadu prézu.” El fla kel-li pamodi es leba Arka di Deus verdaderu i pamodi se sogru i se maridu dja moreba. 22 El fla: “Kel ki ta daba Israel glória dja lebadu prézu, pamodi es leba Arka di Deus verdaderu.”
5 Kantu filisteus toma Arka di Deus verdaderu, es leba-l di Ebenezer pa Asdode. 2 Kes filisteu panha Arka di Deus verdaderu, es leba-l pa ténplu di Dagon i es pô-l na ladu di Dagon. 3 Na kel otu dia, kantu gentis di Asdode labanta di palmanhan, es atxa Dagon kaídu ku róstu pa txon dianti di Arka di Jeová. Nton, es panha Dagon i es torna pô-l na undi ki el staba. 4 Kel otu dia, kantu es labanta sédu palmanhan, es torna atxa Dagon kaídu ku róstu pa txon dianti di Arka di Jeová. Kabésa i mô di Dagon staba kortadu i es staba na entrada di pórta. Sô kel párti di korpu ki ta parse sima un pexi* ki fika interu. 5 É pur isu ki, ti dia di oji, kes saserdóti di Dagon i tudu kes ki ta entra na ténplu di Dagon, na Asdode, ka ta poi pé na entrada di pórta di ténplu di Dagon.
6 Jeová da kes algen di Asdode un kastigu duru. El kastiga kes algen di Asdode i kes algen ki ta moraba pértu di es, ku almuródia.* 7 Kantu kes ómi di Asdode odja kuzê ki staba ta kontise, es fla: “Nhos tra Arka di Deus di Israel di li, pamodi el sta ta kastiga-nu duru, nos i nos deus Dagon.” 8 Nton, es djunta tudu kes governanti di filisteus i es pergunta-s: “Kuzê ki nu debe faze ku Arka di Deus di Israel?” Es responde: “Nhos manda Arka di Deus di Israel pa Gate.” Nton, es leba Arka di Deus di Israel pa la.
9 Dipôs ki es leba Arka pa la, Jeová kumesa ta kastiga kel sidadi i es fika dizorientadu. El kastiga tudu algen di kel sidadi, désdi kes pikinoti ti kes más grandi, i almuródia kumesa ta saí-s pa fóra. 10 Pur isu, es manda Arka di Deus verdaderu pa Ekron, má lógu ki Arka di Deus verdaderu txiga na Ekron, kes algen di Ekron kumesa ta grita: “Dja es traze Arka di Deus di Israel pa ben mata nos i nos povu!” 11 Dipôs, es djunta tudu kes governanti di filisteus i es fla-s: “Nhos tra Arka di Deus di Israel di li. Nhos ba pô-l na se lugar pa nos i nos povu ka móre.” Tudu algen na sidadi staba dizorientadu pamodi medu di móre. Deus verdaderu da-s un kastigu duru, 12 i kes ómi ki ka móre staba ta kastigadu ku almuródia. Kes algen di sidadi staba ta grita ta pidi ajuda i ses gritu txiga ti séu.
6 Arka di Jeová fika na téra di kes filisteu duránti 7 mês. 2 Kes filisteu txoma kes saserdóti i kes algen ki ta dibinha i es pergunta-s: “Kuzê ki nu debe faze ku Arka di Jeová? Nhos fla-nu modi ki nu ta torna manda-l pa lugar ki el staba.” 3 Es responde: “Si nhos sta ta manda arka di kontratu di Jeová, kel Deus di Israel, ka nhos manda-l sen un oférta. Nhos debe manda-l djuntu ku un oférta pa kulpa. É sô si ki nhos ta kuradu, i nhos ta sabe pamodi ki el sta kontinua ta kastiga nhos.” 4 Nton, kes filisteu pergunta: “Ki tipu di oférta pa kulpa nu debe manda-l?” Es responde: “Dja ki kes governanti di filisteus é sinku, nhos debe manda sinku imajen di almuródia* di oru i sinku ratu di oru, pamodi kada un di nhos i nhos governanti kastigadu di mésmu manera. 5 Nhos debe faze imajen di kes almuródia i imajen di kes ratu ki sta ta kaba ku nhos téra i nhos da ónra pa kel Deus di Israel. Talvês el pode para di kastiga nhos, nhos deus i nhos téra. 6 Pamodi ki nhos sta ta dexa nhos korason bira duru sima gentis di Ijitu i Faraó faze? Kantu Deus kastiga-s duru, es tevi ki dexa israelitas bai ses kaminhu i israelitas sai di la. 7 Nhos pripara un karósa novu i dôs vaka ki ten fidju i ki nunka ka podu kanga.* Dipôs, nhos mara kel karósa na kes vaka i nhos poi kes bizeru na kural, lonji di es. 8 Nhos panha Arka di Jeová i nhos pô-l na kel karósa, i na se ladu nhos poi un kaxa ku kes imajen di oru ki nhos sta ta manda pa ser oférta pa kulpa. Dipôs nhos manda-l se kaminhu 9 i nhos fika ta djobe-l: si el subi pa strada ki ta bai pa Bete-Semes, ki é kel lugar ki el ta staba antis, nton nu ta fika ta sabe ma é Deus di Israel ki traze-nu es grandi sufrimentu. Má si el ka bai na kel direson, nu ta fika ta sabe ma é ka el ki traze-nu kel disgrasa li i ma kel-li kontise pur akazu.”
10 Kes ómi faze sima es fladu. Es panha dôs vaka ki tinha fidju, es mara-s na kel karósa i es poi kes bizeru na kural. 11 Dipôs, es poi Arka di Jeová na kel karósa, i tanbê kel kaxa ki tinha kes ratu di oru i kes imajen di kes almuródia. 12 I kes vaka bai dirétu na kel strada ki ta bai pa Bete-Semes. Es kontinua na kel un strada, ta bai ta inbera;* i es ka disvia nen pa direita nen pa skerda. Timenti es staba ta bai, kes governanti di filisteus bai ses tras ti ki txiga na frontera di Bete-Semes. 13 Kes algen di Bete-Semes staba ta panha trigu na un vali planu.* Kantu es labanta róstu i es odja Arka, es fika txeu kontenti. 14 Kel karósa bai pa txon di Juzué, kel bete-semita, i el para la, pértu di un pédra grandi. Nton, es korta kes madera di kel karósa i es oferese Jeová un oférta kemadu ku kes vaka.
15 Kes levita tra Arka di Jeová i kel kaxa ki staba na se ladu, ki tinha kes imajen di oru i es pô-s riba di kel pédra grandi. Na kel dia, kes ómi di Bete-Semes oferese oférta kemadu i otus sakrifisiu pa Jeová.
16 Kantu kes sinku governanti di filisteus odja kel-li, es volta pa Ekron na kel mésmu dia. 17 Kes filisteu manda Jeová sinku imajen di almuródia di oru pa ser oférta di kulpa. Es manda kada un na nómi di kes sidadi li: Asdode, Gaza, Askalon, Gate i Ekron. 18 Nunbru di kes ratu di oru éra igual ku nunbru di tudu kes sidadi ki éra di kes sinku governanti di kes filisteu. Kes ratu dadu pa kes sidadi ki tinha muralhas fórti i pa kes vila ki ta fikaba na kanpu abértu.
I kel pédra grandi ki es poi Arka di Jeová riba di el na txon di Juzué, kel bete-semita, ta sirbi di tistimunha ti dia di oji. 19 Má Deus mata kes ómi di Bete-Semes pamodi es odja pa Arka di Jeová. El mata 50.070* algen, i povu kumesa ta txora pamodi Jeová mata txeu algen. 20 Nton, kes ómi di Bete-Semes pergunta: “Kenha ki ta pode fika di pé dianti di Jeová, es Deus santu? I pa undi ki el ta bai dipôs ki el dexa-nu?” 21 Pur isu, es manda fla kes algen di Kiriate-Jearin: “Kes filisteu dja intrega Arka di Jeová. Nhos ben toma-l i nhos leba-l ku nhos.”
7 Nton, kes ómi di Kiriate-Jearin bai, es panha Arka di Jeová, es leba-l pa kaza di Aminadabe ki ta fikaba na un monti, i es santifika se fidju Eleazar pa kuida di Arka di Jeová.
2 Désdi kel dia ki arka txiga na Kiriate-Jearin, pasa txeu ténpu: 20 anu. Pur isu, tudu israelita kumesa ta buska* Jeová. 3 Nton, Samuel fla tudu kes israelita: “Si nhos sta ta volta pa Jeová di tudu nhos korason, nhos kaba ku kes deus stranjeru i ku kes imajen di Astorete di nhos meiu. I si nhos da Jeová tudu nhos korason i nhos sirbi sô el, el ta salva nhos di mô di kes filisteu.” 4 Nton, kes israelita kaba ku kes imajen di Baal i di Astorete i es kumesa ta sirbi sô Jeová.
5 Dipôs, Samuel fla: “Nhos djunta tudu israelitas na Mispá, i N ta faze orason pa Jeová djuda nhos.” 6 Nton na kel dia, es djunta na Mispá, es tra agu di posu, es baza-l dianti di Jeová i es faze jejun. La, es fla: “Nu peka kóntra Jeová.” I Samuel kumesa ta julga israelitas na Mispá.
7 Kantu kes filisteu obi ma israelitas djunta na Mispá, kes governanti di filisteus subi pa ba ataka-s. Kantu israelitas obi kel-li, es fika ku medu di kes filisteu. 8 Pur isu, israelitas fla Samuel: “Ka bu para di pidi Jeová, nos Deus, pa djuda-nu i pa salva-nu di mô di kes filisteu.” 9 Dipôs, Samuel panha un karnerinhu ki inda staba ta mama i el faze un oférta kemadu pa Jeová. Samuel pidi Jeová pa djuda Israel i Jeová responde-l. 10 Kantu Samuel staba ta oferese kel oférta kemadu, kes filisteu ba ataka israelitas. Na kel dia, Jeová manda un strubada fórti kóntra kes filisteu i es fika ku medu i dizorientadu. Pur isu, kes filisteu perde géra kóntra Israel. 11 Nton, kes ómi di Israel sai di Mispá i es pirsigi kes filisteu. Es ba ta mata-s na kaminhu ti ki txiga sul di Bete-Kar. 12 Dipôs, Samuel panha un pédra i el pô-l entri Mispá i Jezana i el txoma-l di Ebenezer,* pamodi el fla: “Ti gósi Jeová sta ta djuda-nu.” 13 Dja ki israelitas ganha kes filisteu, es ka invadi téra di Israel más. I timenti Samuel staba bibu, Jeová kontinua kóntra kes filisteu. 14 Tanbê, Israel torna toma kes sidadi ki filisteus tomaba es, désdi Ekron ti Gate, i israelitas rekupera kes téra ki ta fikaba na vólta di kes sidadi ki filisteus tomaba es.
Tanbê Israel ku Amoreus faze pas.
15 Samuel kontinua ta julga Israel duránti tudu se vida. 16 Tudu anu el ta vizitaba Betel, Jilgal i Mispá, i el ta julgaba Israel na tudu kes lugar li. 17 Má el ta voltaba pa Ramá pamodi é la ki se kaza ta fikaba, i tanbê éra la ki el ta julgaba Israel. El faze un altar pa Jeová na Ramá.
8 Kantu Samuel dja staba di idadi, el skodje se fidjus pa ser juís di Israel. 2 Se primeru fidju txomaba Juel i se sugundu fidju txomaba Abias. Es éra juís na Berseba. 3 Má kes fidju di Samuel ka sigi se izénplu. Es ta setaba prezenti* pa faze kuzas mariadu, es ta tenta ganhaba dinheru di manera dizonéstu i es ka ta julgaba dretu.
4 Ku ténpu, tudu kes ansion di Israel djunta i es ba atxa Samuel na Ramá. 5 Es fla-l: “Odja! Dja nho sta algen grandi, i fidjus di nho ka sta sigi izénplu di nho. Skodje un rei pa julga-nu sima ten na tudu kes otu nason.” 6 Má Samuel ka fika kontenti kantu es fla-l: “Da-nu un rei pa julga-nu.” Nton, Samuel faze orason pa Jeová, 7 i Jeová fla Samuel: “Faze tudu kuza ki povu sta fla-u, pamodi é ka bo ki es nega, má é mi ki es ka krê pa ser ses rei. 8 Es sta ta faze kel mésmu kuza ki sénpri es faze, désdi kel dia ki N tra-s di Ijitu ti dia di oji. Sénpri es bandona-m i es sirbi otus deus, i es sta ta faze mésmu kuza ku bo. 9 Gósi, obi kuzê ki es ten pa fla-u. Má bu debe da-s un avizu sériu. Fla-s kuzê ki kel rei ki ta ben governa-s ten direitu di iziji di es.”
10 Nton, Samuel pâpia ku kes algen ki staba ta pidi-l un rei i el fla-s tudu kuza ki Jeová fla. 11 El fla-s: “Kel rei ki ta ben governa nhos ten direitu di iziji kes kuza li: el ta ben toma alguns di nhos fidju i el ta pô-s na se karus di géra. El ta pô-s ta ser koredor di kabalu i alguns ta ben ser guardas ki ta ben kóre frenti di se karus di géra. 12 El ta ben skodje alguns pa ser xéfis di mil i xéfis di 50, i otus ta ben trabadja se txon, ta faze se kodjéta, ta faze se armas di géra i ekipamentus pa se karus di géra. 13 El ta ben toma nhos fidju-fémia pa faze purfumu,* pa kuzinha i pa faze pon. 14 I el ta ben toma kes midjór txon ki nhos ten, nhos plantason di uva, nhos plantason di olivera i el ta da-s pa se sérvus. 15 El ta fika ku désimu párti di kel ki nhos txon di serial ta da i kel ki nhos plantason di uva ta da, i el ta da-s pa se funsionárius di palásiu i se sérvus. 16 I el ta toma nhos sérvu i nhos sérva, kes midjór vaka ku boi ki nhos ten, kes midjór buru ki nhos ten i el ta ben uza-s pa faze se trabadju. 17 Tanbê el ta ben toma désimu párti di nhos ribanhu, i nhos ta bira se sérvu. 18 Ta ben txiga dia ki nhos ta ben txora pamodi kel rei ki nhos skodje, má Jeová ka ta responde nhos.”
19 Má kes algen ka liga kuzê ki Samuel fla-s, i es fla-l: “Kel-li ka ta inporta! Nu krê un rei. 20 Asi nu ta ser sima tudu kes otu nason. Nos rei ta julga-nu, el ta gia-nu i el ta luta pa nos na géra.” 21 Dipôs ki Samuel obi tudu kel ki povu fla, el konta Jeová kuzê ki es fla. 22 Jeová fla Samuel: “Faze kuzê ki es fla i skodje un rei pa governa-s.” Nton, Samuel fla kes ómi di Israel: “Nhos volta kada un di nhos pa nhos sidadi.”
9 Tinha un ómi di tribu di Benjamin ki txomaba Kis. El éra família di Abiel, Abiel éra fidju di Zeror i Zeror éra fidju di Bekorate i Bekorate éra família di Afia. Kis éra di tribu di Benjamin i el tinha txeu rikéza. 2 El tinha un fidju ki txomaba Saul. El éra jóven i bunitu. Ka tinha ninhun ómi na Israel ki éra más bunitu ki el i el éra más altu di ki tudu es, i kes otu algen ta daba el ti onbru.
3 Un dia, alguns buru* di Kis, ki éra pai di Saul, perde. Pur isu, Kis fla Saul: “Favor, leba un ajudanti djuntu ku bo i nhos ba djobe kes buru.” 4 Es pasa na kes zóna ki ta fika na montanha di Efrain i pa téra di Saliza, má es ka atxa-s. Es pasa pa téra di Salin, má tanbê es ka staba la. Es anda pa tudu téra di Benjamin i es ka atxa-s.
5 Kantu es txiga na téra di Zufe, Saul fla se ajudanti ki staba djuntu ku el: “Nu volta, pamodi sinon nha pai ta fika preokupadu ku nos, envês di fika preokupadu ku kes buru.” 6 Má, kel ajudanti fla Saul: “Ten un ómi di Deus na kel sidadi li i es ta ruspeta-l txeu. Tudu kuza ki el ta fla ta kontise. Nu ba pâpia ku el. Talvês el ta fla-nu pa ki kaminhu ki nu debe bai.” 7 Nton, Saul fla se ajudanti: “Si nu ba pâpia ku el, kuzê ki nu ta leba-l? Nu ka tene ninhun pon na nos bólsa, nen ninhun prezenti pa nu da kel ómi di Deus verdaderu. Kuzê ki nu tene pa nu da-l?” 8 Kel ajudanti fla-l: “N tene alguns prata* na mô. N ta da kel ómi di Deus verdaderu el, i el ta fla-nu pa ki kaminhu ki nu debe bai.” 9 (Na ténpu antigu, na Israel, óras ki un algen ta ba djobeba orientason di Deus, el ta flaba: “Ben, i nu bai na un videnti.”* Pamodi na ténpu antigu éra si ki es ta txomaba proféta.) 10 Pur isu, Saul fla se ajudanti: “Kel-li é un bon ideia. Nu bai la.” Nton, es bai pa kel sidadi undi ki kel ómi di Deus verdaderu staba.
11 Timenti es staba ta subi pa kel sidadi, es inkontra ku alguns minina ki staba ta sai di sidadi pa ba panha agu. Es pergunta-s: “Videnti sta pa li?” 12 Es responde: “El sta sin. El sta nhos frenti ta bai. Nhos bai faxi. El ben pa sidadi oji pamodi povu sta ta ben oferese un sakrifisiu na lugar sagradu.* 13 Lógu ki nhos entra na sidadi, nhos ta atxa-l. Nhos bai faxi antis di el subi pa kel lugar sagradu. Povu ka ta kume timenti el ka txiga, pamodi é el ki ta abênsua sakrifisiu. É sô dipôs di kel-li ki kes konvidadu pode kume. Nhos subi faxi i nhos ta atxa-l la.” 14 Nton, es subi pa sidadi. I kantu es txiga na meiu di sidadi, es odja Samuel ta bai inkontra ku es, asi pa es subiba djuntu pa kel lugar sagradu.
15 Na kel dia antis di Saul txiga, Jeová dja flaba* Samuel: 16 “Manhan pa vólta di kel óra li, N ta manda un ómi di téra di Benjamin pa ben atxa-u. Bu debe skodje-l pa el ser líder di nha povu, Israel, i el ta salva nha povu di mô di kes filisteu. Pamodi dja-m odja sufrimentu di nha povu, i ses pididu di ajuda dja txiga na mi.” 17 Kantu Samuel odja Saul, Jeová fla-l: “É kel-li ki é kel ómi ki dja N flaba bo: ‘É el ki ta ben governa nha povu.’”*
18 Nton, Saul txiga pértu di Samuel, na porton di sidadi, i el pergunta-l: “Favor, nho ta pode fla-m na undi ki ta fika kaza di videnti?” 19 Samuel fla Saul: “É mi ki é videnti. Bai na nha frenti ti kel lugar sagradu. Oji, nhos ta kume ku mi. Manhan di palmanhan, N ta dexa-u bai i N ta fla-u tudu kuza ki bu krê sabe.* 20 Ka bu preokupa ku kes buru ki dja ten três dia perdedu pamodi dja es atxadu. Tudu kes kuza di valor di Israel é pa kenha? É ka pa bo i pa tudu família di bu pai?” 21 Nton, Saul responde: “Ami é ka di tribu di Benjamin, kel tribu más pikinoti di Israel? I nha família é ka kel ménus inportanti di tudu kes família di tribu di Benjamin? Nton, pamodi ki nho sta ta fla-m kel-li?”
22 Dipôs, Samuel leba Saul i se ajudanti pa un sala di kume i el pô-s ta xinta na kel lugar más inportanti di ki tudu kes konvidadu. Staba uns 30 ómi la. 23 Samuel fla kel kuzinheru: “Traze kel párti di karni ki N da-u i ki N pidi-u pa bu guarda.” 24 Nton, kel kuzinheru leba un pérna interu, i el sirbi-l pa Saul. I Samuel fla-l: “Kel-li staba guardadu pa bo. Kume, pamodi el guardadu pa bu kume na kel momentu li. Pamodi N fla-s: ‘N tene konvidadus.’” Nton, na kel dia Saul kume djuntu ku Samuel. 25 Dipôs, es dixi di kel lugar sagradu i es bai pa sidadi. Samuel kontinua ta pâpia ku Saul na terasu di se kaza. 26 Na kel otu dia, es labanta madrugada. Kantu staba ta manxe, Samuel txoma Saul ki staba na terasu, i el fla-l: “Pripara pamodi N ten ki dispidi di bo.” Nton, Saul pripara i el sai djuntu ku Samuel. 27 Dipôs ki es sai di sidadi, timenti es staba ta dixi, Samuel fla Saul: “Fla bu ajudanti pa el ba ta bai nos frenti. Má abo fika li, pa N pode fla-u kuzê ki Deus fla.” Nton, kel ajudanti bai.
10 Nton, Samuel panha un frasku di óliu i el baza-l na kabésa di Saul. El da-l beju i el fla-l: “É ka Jeová ki skodje-u pa bu ser líder di se eransa? 2 Oji, óras ki bu bai bu kaminhu, bu ta inkontra ku dôs ómi pértu di sipultura di Rakel, na téra di Benjamin, na Zelza, i es ta fla-u: ‘Kes buru ki staba perdedu dja atxadu. Má bu pai dja skese di kes buru i gósi el sta preokupadu ku nhos. El sta ta fla: “Kuzê ki N ta faze pa N atxa nha fidju?”’ 3 Ba ta bai ti ki bu txiga na kel arvi grandi di Tabor. Óras ki bu txiga la, bu ta atxa três ómi ki sta ta subi pa Betel pa ba adora kel Deus verdaderu. Un sta ta leba três kabritu, otu sta ta leba três pon i kel otu sta ta leba un jaru grandi di vinhu. 4 Es ta pergunta-u modi ki bu sta i es ta da-u dôs pon. Bu debe toma kes pon ki es da-u. 5 Dipôs, bu ta txiga na kel lugar altu, ki é konxedu pa lugar di kel Deus verdaderu, undi sta un grupu di trópas filisteu. Óras ki bu txiga na sidadi, bu ta atxa un grupu di proféta ki sta ta dixi di kel lugar sagradu i ki sta ta profetiza. I na ses frenti sta un grupu di algen ta toka instrumentu di kórda, tanbor, flauta i arpa. 6 Spritu di Jeová ta da-u puder, bu ta profetiza djuntu ku es i bu ta bira un algen diferenti. 7 Óras ki kes kuza* li kontise, faze tudu kel ki bu pode, pamodi Deus verdaderu sta ku bo. 8 Dipôs, dixi pa Jilgal primeru. N ta ba atxa-u la pa oferese sakrifisiu kemadu i sakrifisiu di pas. Spera-m la 7 dia ti ki N txiga. Dipôs, N ta fla-u kuzê ki bu debe faze.”
9 Lógu ki Saul vira pa dexa Samuel, Deus kumesa ta muda se korason pa el bira un algen diferenti. I na kel dia tudu kes kuza ki Samuel fla kontise. 10 Nton kel óra, es bai pa kel lugar altu i un grupu di proféta ba inkontra ku el. Kel óra, spritu di Deus da-l forsa i el kumesa ta profetiza djuntu ku es. 11 Kantu tudu kes algen ki konxeba el odja-l ta profetiza djuntu ku kes otu proféta, es fla kunpanheru: “Kuzê ki sta ta kontise ku fidju di Kis? Saul tanbê é proféta?” 12 Nton, un ómi di la fla: “Má kenha ki é ses pai?” Pur isu, kel-li bira un ditadu: “Saul tanbê é un proféta?”
13 Kantu el tirmina di profetiza el bai pa kel lugar sagradu. 14 Más tardi, irmon di pai di Saul pergunta-l el ku se ajudanti: “Undi ki nhos bai?” Saul responde-l: “Nu ba djobe kes buru, má nu ka atxa-s. Pur isu, nu ba pâpia ku Samuel.” 15 Tiu di Saul pergunta-l: “I kuzê ki Samuel fla nhos? Konta-m favor.” 16 Saul responde se tiu: “El fla-nu ma dja es atxa kes buru ki staba perdedu.” Má Saul ka konta se tiu ma Samuel dja flaba el ma el ta ben biraba rei.
17 Dipôs, Samuel fla povu pa djunta na Mispá dianti di Jeová 18 i el fla kes israelita: “É kel-li ki Jeová, kel Deus di Israel, fla: ‘É mi ki tra Israel di Ijitu i ki salva nhos di mô di Ijitu i di mô di tudu kes otu reinu ki staba ta maltrata nhos. 19 Má oji, nhos nega nhos Deus, kel ki salva nhos di tudu nhos difikuldadi i di nhos frónta, i nhos fla: “Nau! Bu debe skodje un rei pa governa-nu.” Má gósi, nhos debe aprizenta dianti di Jeová di akordu ku kada tribu i di akordu ku kada família.’”*
20 Nton, Samuel pidi tudu kes tribu di Israel pa ba ta txiga más pértu, un tras di kel otu i tribu di Benjamin skodjedu. 21 Dipôs, el pidi pa tribu di Benjamin txiga pa frenti di akordu ku ses família i família di kes matrita skodjedu. Na fin, skodjedu Saul fidju di Kis. Má kantu es ba djobe-l es ka atxa-l na ninhun lugar. 22 Pur isu, es pergunta Jeová: “Kel ómi dja sta li?” Jeová responde: “El sta sukundidu na meiu di kes kuza ki nhos traze.” 23 Nton, es bai ta kóre i es tra-l di la. Kantu el fika na meiu di povu, el éra más altu di ki tudu es i kes otu algen ta daba el ti onbru. 24 Samuel fla tudu algen: “Nhos odja kel algen ki Jeová skodje! Ka ten ningen sima el na meiu di povu.” I tudu algen kumesa ta grita: “Viva nos rei!”
25 Samuel fla povu tudu kes direitu ki rei ten, el skrebe-s na un livru i el pô-l na tabernáklu di Jeová. Dipôs, Samuel manda tudu algen pa ses kaza. 26 Saul tanbê bai pa se kaza, na Jibeá, i kes trópa ki Jeová toka ses korason bai djuntu ku el. 27 Má, alguns ómi mau fla: “Modi ki es ómi li ta salva-nu?” Es dispreza-l i es ka da-l ninhun prezenti. Má el ka fla nada.*
11 Nton Naás, rei di kes amonita, ben i el arma se kanpamentu pa luta kóntra Jabes, na Jiliade. Tudu kes ómi di Jabes fla Naás: “Faze un kontratu* ku nos i nu ta sirbi-u.” 2 Naás, kel amonita, fla-s: “N ta faze un kontratu ku nhos, sô si nhos dexa-m fra tudu nhos odju direita. N ta faze kel-li pa N pode rabaxa Israel interu.” 3 Kes ansion di Jabes fla-l: “Da-nu 7 dia pa nu manda mensajerus pa tudu téra di Israel. Si ningen ka ben salva-nu, nu ta intrega kabésa.” 4 Kantu kes mensajeru txiga na Jibeá di Saul, es da povu kel notísia, i tudu povu kumesa ta txora ku vós altu.
5 Saul staba ta ben di kanpu tras di ribanhu, i el pergunta: “Kuzê ki sta kontise ku povu? Pamodi ki es sta ta txora?” Nton, es fla-l kuzê ki kes ómi di Jabes fla. 6 Kantu Saul obi kel-li, spritu di Jeová da-l forsa i el fika ku txeu raiba. 7 Nton, el panha dôs boi, el korta-s padás-padás, el manda kes mensajeru pa leba-s pa tudu téra di Israel i pa fla: “É kel-li ki ta ben kontise ku ribanhu di kes algen ki ka sigi Saul i Samuel!” I povu fika ku medu di Jeová i tudu es sai pa ba géra ku mésmu obijetivu.* 8 Dipôs, Saul konta-s na Bezeki. Staba la 300 mil israelita i 30 mil ómi di Judá. 9 Nton, es fla kes mensajeru ki traze kel notísia: “É kel-li ki nhos debe fla kes ómi di Jabes, na Jiliade: ‘Manhan, óras ki sol bira kenti nu ta salva nhos.’” Kes mensajeru bai i es da kel notísia li pa kes ómi di Jabes, i es fika txeu kontenti. 10 Dipôs, kes ómi di Jabes fla Naás: “Manhan nu ta intrega kabésa, i nhos pode faze ku nos kuzê ki nhos krê.”
11 Na kel otu dia, Saul dividi se trópas na três grupu. Duránti madrugada* es bai ti meiu di kanpamentu i es kontinua ta mata kes amonita ti ki sol bira kenti. I kes ki skapa fika ta kóre kada un pa se ladu. 12 Nton, povu fla Samuel: “Undi sta kes algen ki fla ma es ka krê pa Saul ser nos rei? Nhos intrega-s pa nu mata-s.” 13 Má, Saul fla: “Oji, ninhun ómi ka debe matadu, pamodi oji Jeová salva Israel.”
14 Más tardi, Samuel fla povu: “Nu bai pa Jilgal pa nu torna fla ma Saul é rei.” 15 Nton, tudu algen bai pa Jilgal, i la es poi Saul ta bira rei dianti di Jeová. Dipôs, es oferese Jeová sakrifisius di pas, i Saul i tudu kes algen na Israel komemora ku txeu alegria.
12 Nton, Samuel fla Israel interu: “N faze* tudu kel ki nhos pidi-m, i N skodje un rei pa governa nhos. 2 Gósi, nhos tene li kel rei ki ta ben gia nhos!* Má ami, dja N sta bédju i ku kabelu branku i nhas fidju sta li ku nhos. N gia nhos désdi kantu mi éra jóven ti dia di oji. 3 Ale-m li. Si nhos ten algun kuza kóntra mi, nhos fla-l dianti di Jeová i di kel algen ki el skodje: algun bês N toma boi ô buru di algun algen? Kenha ki N ingana ô ki N maltrata? N seta algun prezenti* pa faze justisa mariadu? Si N faze kel-li, N ta da nhos el tudu otu bês.” 4 Es fla: “Nho ka ingana-nu nen nho ka maltrata-nu, i nunka nho ka seta nada di mô di ningen.” 5 Nton, el fla-s: “Jeová é tistimunha kóntra nhos, i oji kel algen ki el skodje tanbê é tistimunha ma nhos ka atxa nada pa akuza-m.”* Nton, es fla: “El é tistimunha.”
6 Pur isu, Samuel fla povu: “Jeová, kel ki uza Muizés i Aron i ki tra nhos gentis grandi di téra di Ijitu, é tistimunha. 7 Gósi, nhos fika undi nhos sta, i N ta ben julga nhos dianti di Jeová. N ta ben lenbra nhos tudu kes kuza dretu ki Jeová faze pa nhos i pa nhos gentis grandi.
8 “Jakó muda pa Ijitu. Dipôs, nhos gentis grandi kumesa ta pidi Jeová pa djuda-s. I lógu ki es faze kel-li, Jeová manda Muizés i Aron pa tra nhos gentis grandi di Ijitu i pa traze-s pa es ben vive na kel lugar li. 9 Má es skese di Jeová ses Deus. Pur isu, el intrega-s* na mô di Sízera, xéfi di trópa di Azor, na mô di kes filisteu i na mô di rei di Moabe. Tudu es kontinua ta luta kóntra israelitas. 10 Es pidi Jeová ajuda i es fla: ‘Nu peka pamodi nu bandona Jeová, i nu ba adora Baal i kes imajen di Astorete. Gósi, salva-nu di mô di nos inimigus pa nu pode sirbi-u.’ 11 Nton, Jeová manda Jerubal, Bedan, Jefté i Samuel pa salva nhos di mô di nhos inimigus, asi pa nhos pode vive suguru. 12 Kantu nhos odja Naás, rei di kes amonita, ta ben ataka nhos, nhos kontinua ta fla-m: ‘Kel-li ka ta inporta! Nu krê un rei pa governa-nu’, enbóra Jeová, nhos Deus, é nhos Rei. 13 Kel rei ki nhos skodje i ki nhos pidi sta li. Nhos odja! Jeová skodje un rei pa nhos. 14 Si nhos mostra grandi ruspetu pa Jeová, si nhos sirbi-l i si nhos obi ku se vós, i nhos ka rabela kóntra órdi di Jeová, tudu ta kóre dretu ku nhos. Tanbê, si anhos i kel rei ki ta governa nhos sigi Jeová, nhos Deus, tudu ta kóre dretu ku nhos. 15 Má si nhos ka obi ku vós di Jeová i nhos rabela kóntra órdi di Jeová, Jeová ta kastiga nhos i nhos pai. 16 Má gósi, nhos fika na undi ki nhos sta i nhos odja un kuza grandi ki Jeová ta ben faze dianti di nhos odju. 17 Nu ka sta na ténpu di kodjéta di trigu? Má, N ta pidi Jeová pa manda strubada ku txuba. Asi nhos ta fika ta sabe i nhos ta intende ma nhos faze un kuza gravi dianti di Jeová kantu nhos pidi un rei.”
18 Nton, Samuel txoma Jeová, i na kel dia Jeová manda strubada ku txuba. Pur isu, tudu algen fika ku txeu medu di Jeová i di Samuel. 19 I tudu algen fla Samuel: “Favor, faze orason pa Jeová, bu Deus, i pidi pa nos pamodi nu ka krê móre. Kantu nu pidi un rei nu faze más un kuza gravi ki bira nos pekadu más txeu.”
20 Nton, Samuel fla povu: “Ka nhos xinti medu. É verdadi ki nhos faze tudu kes kuza mariadu li. Má ka nhos bandona Jeová, nhos sirbi-l di tudu nhos korason. 21 Ka nhos bandona-l pa nhos ba sirbi kes kuza ki ka ten valor. Es ka ta pode djuda nhos i nen es ka ta pode salva nhos, pamodi es ka ta sirbi pa nada. 22 Jeová skodje nhos pa nhos ser se povu. Jeová ka ta bandona se povu pamodi se nómi é grandi. 23 Má ami, N ka pode para di faze orason pa nhos. Si N faze kel-li N ta peka kóntra Jeová. N ta kontinua ta inxina nhos anda na kel kaminhu ki é dretu i bon. 24 N ta pidi nhos pa nhos ten grandi ruspetu pa Jeová i pa nhos ser fiel pa el di tudu nhos korason. Nhos lenbra di kes kuza grandi ki el faze pa nhos. 25 Má si nhos kontinua ta faze kes kuza mariadu, nhos ta ser distruídu, anhos i nhos rei.”
13 Saul tinha . . .* anu kantu el bira rei, i el governa Israel duránti dôs anu. 2 Saul skodje 3 mil ómi di Israel pa ser se trópa: 2 mil fika ku Saul na Mikmás i na kes zóna di montanha di Betel i mil staba ku Jonatan, na Jibeá di Benjamin. Kes otu ómi ki resta, el manda-s pa kaza. 3 Nton, Jonatan ba géra i el kaba ku kes trópa filisteu ki staba na Jeba i kes filisteu fika ta sabe di kel-li. Dipôs, Saul manda mensajerus pa toka buzina na tudu téra di Israel i pa fla: “Ó ebreus! Nhos meste obi kel-li.” 4 Israel interu obi kel notísia li: “Saul dja kaba ku un grupu di trópas filisteu i kes filisteu sta ku raiba di Israel.” Nton, kes mensajeru txoma povu pa ba atxa Saul na Jilgal.
5 Kes filisteu tanbê djunta pa ba luta kóntra Israel. Es leba 30 mil karu di géra, 6 mil ómi montadu na kabalu i un grupu grandi di trópa sima gran di areia na bera-mar. Es subi i es arma kanpamentu na Mikmás, na ladu lésti di Bete-Aven. 6 Kes ómi di Israel fika ku medu pamodi es odja ma es staba na un situason txeu difísil. Pur isu, es ba sukundi na kavérna, na kes braku na rótxa, na kes lugar baxu txon i na sistérna. 7 Alguns ebreu ti trabesa riu jurdon i es bai pa téra di Gade i di Jiliade. Má Saul fika na Jilgal, i tudu kes algen ki staba ku el staba ta treme di medu. 8 Saul kontinua ta spera duránti 7 dia, ti ki tirmina kel ténpu ki Samuel marka. Má Samuel inda ka txigaba na Jilgal, i kes trópa ki staba ku Saul kumesa ta bandona-l. 9 Nton, Saul fla: “Nhos traze-m sakrifisiu kemadu i sakrifisiu di pas.” I el oferese kel sakrifisiu kemadu.
10 Má lógu ki el tirmina di oferese sakrifisiu kemadu, Samuel txiga. Nton, Saul ba inkontra ku Samuel pa kunprimenta-l. 11 Samuel fla-l: “Kuzê ki bu faze?” Saul responde-l: “N odja ma nhas trópa staba ta bandona-m, i bu ka txiga na ténpu markadu i filisteus staba ta djunta na Mikmás. 12 Pur isu, N pensa: ‘Filisteus dja dixi pa Jilgal pa ben ataka-m i inda N ka pidi ajuda di Jeová.’ Nton, N xinti obrigadu na oferese kel sakrifisiu kemadu.”
13 Nton, Samuel fla Saul: “Bu faze un grandi asnera. Bu ka obi ku órdi ki Jeová, bu Deus, da-u. Si bu obiba ku Jeová, el ta dexaba bu reinu kontinua firmi pa tudu ténpu na Israel. 14 Pur isu, bu reinu ka ta dura. Jeová ta ben djobe un otu ómi ki ta poi se korason kontenti, i Jeová ta ben skodje-l pa el ser líder di se povu, pamodi bu ka faze kel ki Jeová manda-u.”
15 Nton, Samuel sai di Jilgal i el subi pa Jibeá di Benjamin. Saul konta se trópas i kes ki inda staba ku el éra uns 600 ómi. 16 Saul, se fidju Jonatan, i kes ómi ki inda staba ku el fika na Jibeá di Benjamin i kes filisteu arma kanpamentu na Mikmás. 17 I três grupu di trópa sai di kanpamentu di filisteus pa ba ataka-s. Un grupu staba ta bai pa strada di Ofra, na téra di Sual. 18 Kel otu staba ta bai pa strada di Bete-Oron. I kel tirseru staba ta bai pa kel kaminhu ki ta bai pa frontera di undi ki ta parse vali di Zebuin, na direson di dizértu.
19 Na Israel interu ka tinha ninhun fereru más pamodi kes filisteu dja flaba: “Ka nu dexa ebreus faze ninhun spada i nen lansa.” 20 I tudu israelita tinha ki baba na filisteus pa ba molaba lámina di ses aradu,* ses inxada, ses matxadu i ses foisi. 21 Es tinha ki pagaba uns 8 grama di prata* pa es molaba lámina di ses aradu, ses inxada, ses garfu di três denti, ses matxadu i pa es konpoba kes vara di pastora animal.* 22 I na dia di géra, ninhun di kes ómi ki staba djuntu ku Saul i Jonatan ka tinha nen spada nen lansa, sô Saul ku se fidju Jonatan ki tinha arma.
23 Un grupu di trópas filisteu* dja pasaba na un kaminhu ki ta trabesa vali na Mikmás.
14 Un dia, Jonatan fidju di Saul fla se ajudanti ki ta karegaba se arma: “Nu bai ti kel otu ladu undi ki sta un grupu di trópas filisteu.” Má, el ka fla se pai nada. 2 Saul staba pértu di Jibeá dibaxu di un pé di roman ki ta fikaba na Migron, i djuntu ku el staba uns 600 ómi. 3 (Na kel ténpu éra saserdóti Aías ki ta bistiba éfodi.* Aías éra fidju di Aitube ki éra irmon di Ikabode. El éra nétu di Fineias i bisnétu di Eli, ki éra saserdóti di Jeová na Silu.) Kes ómi ka sabia ma Jonatan ka staba djuntu ku es. 4 Entri kel kaminhu ki Jonatan staba ta tenta pasa pa txiga na kes trópa filisteu, tinha dôs rótxa ki ta parseba ku denti, un di kada ladu. Un txomaba Bozes, i kel otu txomaba Sené. 5 Un di kes rótxa éra sima un pilar i el staba na nórti, di frenti pa Mikmás, i kel otu ta fikaba na sul, di frenti pa Jeba.
6 Nton, Jonatan fla se ajudanti: “Nu bai ti undi ki sta kes trópa filisteu ki ka sirkunsidadu. Talvês Jeová ta djuda-nu, pamodi nada ka pode inpidi Jeová di salva algen, ka ta inporta si é ku txeu ô ku poku.” 7 Se ajudanti fla-l: “Faze kel ki bu korason krê. Bai pa undi ki bu krê, i N ta sigi-u pa undi ki bu bai.” 8 Nton, Jonatan fla: “Nu bai ti undi kes ómi sta, asi pa es pode odja-nu. 9 Si es fla-nu: ‘Nhos fika na undi ki nhos sta ti ki nu txiga na nhos!’, nu ta fika undi nu sta i nu ka ta subi pa undi ki es sta. 10 Má, si es fla-nu: ‘Nhos ben briga ku nos!’, nton, nu ta subi pamodi Jeová ta intrega-nu es na nos mô. Kel-li ta sirbi-nu di sinal.”
11 Nton, es dexa kes filisteu odja-s. Kes filisteu fla: “Nhos odja! Kes ebreu sta ta sai di kes braku undi ki es staba sukundidu.” 12 Dipôs, kes trópa filisteu fla Jonatan ku se ajudanti: “Nhos subi ti li i nu ta da nhos un bon lison!” Kel óra, Jonatan fla se ajudanti: “Ben nha tras, pamodi Jeová sta ben intrega-s na mô di Israel.” 13 Jonatan kumesa ta subi, ta uza se mô ku se pé, i se ajudanti bai se tras. Jonatan kumesa ta ataka kes filisteu i se ajudanti fika ta bai se tras ta mata-s. 14 Na kel primeru ataki, Jonatan ku se ajudanti mata uns 20 ómi na un distánsia kurtu.*
15 Medu toma kónta di kes trópa filisteu ki staba na kanpamentu i di kes grupu di trópa ki staba pértu di rótxa, i ti mésmu kes trópa ki mandadu pa ba ataka Israel fika xeiu di medu. Txon kumesa ta treme i Deus poi kes filisteu ta fika dizorientadu. 16 I kes guarda di Saul, ki staba na Jibeá di Benjamin, odja ma konfuzon staba ta spadja pa tudu kanpamentu di ses inimigu.
17 Saul fla kes trópa ki staba ku el: “Nhos konta kes algen ki sta li i nhos odja kenha ki sta ta falta.” Kantu es konta, es odja ma Jonatan ku se ajudanti ka staba la. 18 Nton, Saul fla Aías: “Traze Arka di Deus verdaderu pa li!” (Pamodi na kel ténpu* Arka di Deus verdaderu staba ku israelitas.) 19 I timenti Saul staba ta pâpia ku kel saserdóti, konfuzon na kanpu di filisteus ba ta bira kada bês más txeu. Pur isu, Saul fla kel saserdóti: “Para kuzê ki bu sta ta faze.”* 20 Nton, Saul i tudu kes trópa ki staba djuntu ku el, djunta i es bai pa kanpu di géra. Kantu es txiga la, es odja ma kes filisteu staba ta da kunpanheru ku spada i konfuzon bira más txeu. 21 Tanbê, kes ebreu ki tomaba ladu di kes filisteu i ki subiba djuntu ku es pa kanpamentu, torna djunta ku kes israelita ki staba djuntu ku Saul i Jonatan. 22 Kantu tudu kes trópa di Israel ki staba sukundidu na kes zóna di montanha di Efrain fika ta sabe ma kes filisteu staba ta fuji, es entra na géra tanbê i es pirsigi-s. 23 Nton na kel dia, Jeová salva Israel i géra kontinua ti Bete-Aven.
24 Má na kel dia, kes trópa di Israel staba kansadu pamodi Saul pô-s ta konkorda ku kel juramentu li: “Pa Deus kastiga kel ómi ki kume kalker kuza* oji antis di sukuru fitxa i antis di N vinga di nhas inimigu!” Pur isu, ningen ka kume nada.
25 Dipôs, tudu kes trópa entra* na florésta i staba mel na txon. 26 Kantu es entra na florésta es odja mel ta pinga, má ningen ka kume-l pamodi es tinha medu di kel juramentu ki Saul faze. 27 Má Jonatan ka obi se pai ta faze kel juramentu. Pur isu, el stende kel pó ki el tinha na mô i el modja-l na mel. Dipôs ki el kume-l el ganha forsa.* 28 Un di kes trópa fla-l: “Bu pai pô-nu ta konkorda ku un juramentu duru dimás. El fla: ‘Pa Deus kastiga kel ómi ki kume algun kuza oji!’ É pur isu ki trópas sta kansadu dimás.” 29 Má, Jonatan fla-l: “Nha pai dja traze un grandi prubléma pa Israel. Odja modi ki N ganha forsa* pamodi N sprimenta un bokadinhu di es mel. 30 Imajina si oji tudu trópa kumeba avontádi kes kuza ki es toma di ses inimigu! Nu ta mataba mutu más filisteu inda.”
31 Na kel dia, kes trópa kontinua ta mata kes filisteu di Mikmás ti Aijalon, i es fika kansadu dimás. 32 Nton, kes ómi di Israel kóre dizusperadu pa panha kes kuza ki es toma di ses inimigu. Es panha ovelha, boi, bizeru i es mata-s na txon i es kume karni ku sangi. 33 Pur isu, es fla Saul: “Povu sta ta peka kóntra Jeová pamodi es sta ta kume karni ku sangi!” Nton, el fla: “Nhos sta ta ser infiel pa Deus. Faxi! Nhos rola un pédra grandi pa li.” 34 Nton, Saul fla: “Nhos spadja na meiu di povu i nhos fla-s: ‘Kada un di nhos debe traze se boi i se ovelha i nhos debe mata-s li i dipôs nhos ta kume-s. Ka nhos kume karni ku sangi pamodi nhos ta peka kóntra Jeová.’” Nton, na kel noti, kada un di es leba se boi i es mata-l la. 35 I Saul faze un altar pa Jeová. Kel-li éra primeru altar ki el faze pa Jeová.
36 Dipôs, Saul fla: “Nu ba ataka kes filisteu duránti noti i nu ta toma-s kes kuza ki es tene ti ki manxe. Nu ka ta dexa ninhun di es skapa.” Nton, es fla: “Faze kel ki bu ta atxa ma é dretu.” Tanbê, kel saserdóti fla: “Nu ben djobe orientason di Deus na es lugar.” 37 I Saul pergunta Deus: “N debe dixi i pirsigi kes filisteu? Nho ta ben intrega-s na mô di Israel?” Má Deus ka responde-l na kel dia. 38 Nton, Saul fla: “Xéfis di povu, nhos ben pa li nhos tudu i nhos diskubri ki pekadu ki fazedu oji. 39 N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, ki salva Israel, ma sikrê é nha fidju Jonatan ki é kulpadu, el ta móre.” Má ningen ka fla-l nada. 40 Dipôs, Saul fla tudu Israel: “Nhos fika di un ladu i mi ku Jonatan nha fidju, nu ta fika di kel otu ladu.” Nton, kes ómi fla Saul: “Faze kel ki bu ta atxa ma é dretu.”
41 Saul fla Jeová: “Ó Deus di Israel, responde ku Tumin!” Nton, Jonatan ku Saul skodjedu, má povu fika livri. 42 Dipôs, Saul fla: “Nhos bota sórti pa sabe si é mi ô si é nha fidju Jonatan.” I Jonatan skodjedu. 43 Nton, Saul fla Jonatan: “Fla-m kuzê ki bu faze?” Jonatan fla-l: “É sô un bokadinhu di mel ki N sprimenta ku pónta di nha pó. Ale-m li! N sta prontu pa móre!”
44 Saul fla: “Pa Deus kastiga-m duru si bu ka móre pamodi kel-li, Jonatan.” 45 Má kes trópa fla Saul: “Pamodi ki Jonatan debe móre si é el ki traze kel grandi vitória* li pa Israel? Kel-li ka pode kontise! Nu ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, ma nen un fiu di se kabelu ka ta kai na txon, pamodi é ku ajuda di Deus ki el faze kel-li oji.” Pur isu, povu salva* Jonatan i el ka móre.
46 Nton, Saul para di pirsigi kes filisteu, i kes filisteu volta pa ses téra.
47 Rei Saul bira poderozu na nason di Israel i el luta kóntra tudu kes inimigu na se vólta: kes moabita, kes amonita, kes edomita, kes rei di Zobá i kes filisteu. I pa undi ki el baba el ta ganhaba es. 48 El luta ku koraji i el vense kes amalekita i el salva Israel di ses inimigu.
49 Kes fidju di Saul éra Jonatan, Isví i Malkizua. I el tinha dôs fidju-fémia: kel más grandi txomaba Merabe i kel más nova txomaba Mikal. 50 Mudjer di Saul txomaba Ainoan, i el éra fidju-fémia di Aimaás. Xéfi di se trópa txomaba Abner. El éra fidju di Ner, tiu di Saul. 51 Kis éra pai di Saul, i Ner pai di Abner, éra fidju di Abiel.
52 Duránti govérnu di Saul tevi txeu géra entri Saul i kes filisteu. Óras ki Saul ta odjaba kalker ómi fórti i korajozu, el ta txomaba el pa ser se trópa.
15 Dipôs, Samuel fla Saul: “Jeová manda-m pa N skodje-u pa bu ser rei di se povu Israel. Gósi, obi kuzê ki Jeová ten pa fla-u. 2 É kel-li ki Jeová di izérsitu fla: ‘N ta ben justa kónta ku kes amalekita pamodi kuzê ki es faze kóntra Israel. Es ataka Israel na kaminhu dipôs ki es sai di Ijitu. 3 Pur isu, ba luta kóntra kes amalekita, kaba ku es i ku tudu kuza ki es ten. Ka bu ten péna di ningen. Mata ómi ku mudjer, mininu ku bebé, boi ku ovelha i kamelu ku buru.’” 4 Nton, Saul djunta kes trópa ki staba ku el na Telain i el konta-s: staba la 200 mil trópa* di kes otu tribu di Israel i 10 mil ómi di Judá.
5 Saul bai ti sidadi di Amaleki i el dexa se trópas sukundi na vali pa ataka kes amalekita. 6 Nton, Saul fla kes kineu: “Nhos sai di meiu di kes amalekita, pa N ka mata nhos djuntu ku es, pamodi nhos mostra amor lial pa tudu povu di Israel kantu es sai di Ijitu.” Pur isu, kes kineu sai di meiu di kes amalekita. 7 Dipôs, Saul mata kes amalekita désdi Avilá ti Sur, ki ta fika pértu di Ijitu. 8 El mata tudu povu ku spada, má el dexa Agagi rei di Amaleki bibu. 9 Saul i kes trópa tevi péna di Agagi i es ka mata kes midjór ovelha ku vaka, kes animal más gordu i tanbê kes karneru i es ka distrui tudu kuza di valor. Es ka krê kababa ku es. Má tudu kes otu kuza ki ka tinha valor i ki es ka kreba, es distrui-s.
10 Dipôs, Jeová fla Samuel: 11 “N sta tristi* pamodi N skodje Saul pa ser rei. El dexa di sigi-m i el ka sta obi ku mi.” Samuel fika txeu tristi i el pasa noti interu ta faze súplika pa Jeová. 12 Kantu Samuel labanta sédu palmanhan pa ba atxa Saul, es fla-l: “Saul dja ba pa karmelu, i el poi un pédra grandi di pé pa es lenbra di el. Dipôs, el dixi pa Jilgal.” 13 Kantu Samuel txiga na Saul, Saul fla-l: “Pa Jeová abensua-u. N faze tudu kel ki Jeová manda-m.” 14 Má Samuel fla-l: “Nton pamodi ki N sta ta obi barudju di ovelhas ku vaka?” 15 Saul responde: “Es éra di kes amalekita. Povu ka mata* kes midjór ovelha ku vaka pa es pode sakrifika-s pa Jeová, bu Deus. Má kes ki resta nu distrui-s.” 16 Nton, Samuel fla Saul: “Dja sta bon! Dexa-m fla-u kuzê ki Jeová fla-m onti di noti.” Saul fla: “Bu pode fla!”
17 Samuel fla-l: “Kantu Jeová skodje-u pa bu ser xéfi di kes tribu di Israel i pa bu ser rei di Israel, bu ka ta atxaba ma bu ka éra ningen? 18 Dipôs, Jeová da-u un trabadju pa bu faze i el fla-u: ‘Kaba ku kes amalekita pekador. Luta kóntra es ti ki bu kaba ku tudu es.’ 19 Nton, pamodi ki bu ka obi ku vós di Jeová? Envês di kel-li, bu mostra ganánsia i bu toma tudu kes kuza di bus inimigu. Bu faze un kuza ki Jeová ta atxa ma é mariadu!”
20 Má, Saul fla Samuel: “Má N obi ku vós di Jeová! N ba faze kel trabadju ki Jeová manda-m, N traze Agagi, rei di Amaleki, i N mata kes amalekita. 21 Má kes trópa toma kes midjór ovelha i vaka ki éra pa distrui i es ben ku es pa oferese sakrifisiu pa Jeová, bu Deus, na Jilgal.”
22 Nton, Samuel fla: “Kuzê ki ta dexa Jeová más kontenti? Oférta kemadu ku sakrifisiu ô pa algen obi ku vós di Jeová? Odja! Obidese é midjór di ki faze sakrifisiu i sigi se orientason é midjór ki oferese gordura di karneru, 23 pamodi rabela é gravi sima pekadu di dibinhason, i aji ku trivimentu* é sima uza puder di majia i faze idolatria.* Dja ki bu ka obi ku Jeová, el ka krê pa bu ser rei más.”
24 Saul fla Samuel: “N peka, N ka obi ku órdi di Jeová i N ka sigi kes orientason ki nho da-m, pamodi N fika ku medu di povu i N faze kuzê ki es fla. 25 Má favor, púrdua nha pekadu, i bai ku mi pa N pode inbaxa dianti di Jeová.” 26 Má Samuel fla Saul: “N ka sta bai ku bo pamodi bu ka obi ku palavra di Jeová, i Jeová ka krê pa bu kontinua ta ser rei di Israel.” 27 Kantu Samuel vira pa el bai, Saul pega Samuel na pónta di se ropa sen manga i el ratxa. 28 Pur isu, Samuel fla: “Sima es ropa dja ratxa, oji Jeová dja tra reinu di Israel di bu mô i el ta ben da-l pa un algen midjór di ki bo. 29 Tanbê, kel Deus Más Grandi ki ten, ki é Deus di Israel, ka ta dexa di kunpri se palavra nen el ka ta muda di ideia,* pamodi el é ka un ómi pa muda di ideia.”
30 Saul fla: “N peka. Má favor, ka bu pô-m ta pasa vergónha dianti di ansions di nha povu i dianti di Israel. Bai ku mi i N ta inbaxa dianti di Jeová, bu Deus.” 31 Nton, Samuel bai ku Saul, i Saul inbaxa dianti di Jeová. 32 I Samuel fla: “Nhos traze Agagi rei di Amaleki.” Má Agagi bai na el ku reseiu* pamodi el staba ta pensa: ‘Di serteza N ka sta kóre risku di* móre más.’ 33 Má, Samuel fla-l: “Sima bu spada dexa txeu mudjer sen fidju, bu mai tanbê ta ben fika sen fidju.” Dipôs, Samuel korta Agagi padás-padás dianti di Jeová na Jilgal.
34 Dipôs Samuel bai pa Ramá, i Saul subi pa se kaza na Jibeá di Saul. 35 Samuel staba txeu tristi pamodi Saul, pur isu el ka odja-l más ti dia ki el móre. I Jeová fika tristi pamodi el skodje Saul pa ser rei di Israel.
16 Dipôs di un ténpu, Jeová fla Samuel: “Pa más kantu ténpu bu ta fika tristi pamodi Saul? Bu ka odja ma N ka krê más pa el ser rei di Israel? Intxi un txifri ku óliu i bai. N sta manda-u na Jesé, kel belemita, pamodi N skodje un di se fidjus pa ser rei.” 2 Má, Samuel fla: “Modi ki N ta bai? Óras ki Saul fika ta sabe, el ta mata-m.” Jeová fla-l: “Leba un vaka novu ku bo i fla: ‘N ben oferese un sakrifisiu pa Jeová.’ 3 Konvida Jesé pa sakrifisiu, i dipôs N ta fla-u kuzê ki bu debe faze. Bu debe skodje-m kel ki N mostra-u.”
4 Samuel faze kel ki Jeová fla-l. Kantu el txiga na Belen, kes ansion di sidadi odja-l, es ba inkontra ku el ta treme di medu i es pergunta-l: “Sta tudu dretu?” 5 El responde: “Sin, sta tudu dretu. N ben oferese un sakrifisiu pa Jeová. Nhos santifika, i nhos ben ku mi pa sakrifisiu.” Nton, el santifika Jesé i se fidjus i dipôs el konvida-s pa sakrifisiu. 6 Kantu es entra i Samuel odja Eliabe, el fla: “Di serteza é kel-li ki Jeová skodje.” 7 Má Jeová fla Samuel: “Ka bu djobe pa se aparénsia nen pa se altura, pamodi é ka el ki N skodje. Pamodi Deus ka ta odja kuzas sima ómi ta odja. Ómi ta odja aparénsia, má Jeová ta odja korason.” 8 Dipôs, Jesé txoma Abinadabe i el pô-l ta pasa dianti di Samuel, má el fla: “Tanbê é ka kel-li ki Jeová skodje.” 9 Dipôs, Jesé txoma Samá. Má Samuel fla: “Tanbê é ka kel-li ki Jeová skodje.” 10 Nton, Jesé poi tudu se 7 fidju ta pasa dianti di Samuel. Má Samuel fla Jesé: “Jeová ka skodje ninhun di es.”
11 Na fin, Samuel pergunta Jesé: “É sô kes fidju li ki bu ten?” El responde: “Sta falta kel más pikinoti. El sta ta pastora ovelha.” Nton, Samuel fla Jesé: “Manda txoma-l, pamodi nu ka ta xinta pa nu kume timenti el ka txiga.” 12 Nton, es ba buska-l i es traze-l. El éra bunitu i el tinha odju bunitu. Jeová fla: “Labanta, é kel-li ki bu debe skodje!” 13 Nton, Samuel panha kel txifri ku óliu i el skodje-l dianti di se irmons. Désdi kel dia, spritu di Jeová kumesa ta da Davidi forsa. Dipôs, Samuel volta pa Ramá.
14 Spritu di Jeová ka staba más ku Saul. Jeová dexa pa pensamentus mariadu* tormenta-l. 15 Sérvus di Saul fla-l: “Deus sta ta dexa pensamentus mariadu tormenta nho. 16 Favor, manda sérvus di nho pa djobe un ómi ki é bon na toka arpa. I tudu bês ki Deus dexa pensamentus mariadu tormenta nho, el ta toka arpa, i nho ta xinti midjór.” 17 Nton, Saul fla se sérvus: “Favor, nhos ba djobe un ómi ki ta toka arpa dretu i nhos traze-m el.”
18 Un di se ajudantis fla-l: “N konxe un fidju di Jesé, kel belemita, ki é bon na toka arpa, i el é korajozu i bon na géra. El sabe pâpia dretu, el é bunitu i Jeová sta ku el.” 19 Saul manda mensajerus na Jesé, pa fla-l: “Manda-m bu fidju Davidi, ki sta kuida di ribanhu.” 20 Jesé panha pon, un bólsa di péli* ku vinhu i un kabritu, el pô-s riba di un buru i el da se fidju Davidi pa leba Saul. 21 Nton, Davidi bai ti Saul i el kumesa ta sirbi-l. Saul fika ta gosta txeu di Davidi, i el bira se ajudanti.* 22 Saul manda fla Jesé: “Favor, dexa Davidi kontinua ta trabadja pa mi, pamodi N sta txeu kontenti ku el.” 23 Tudu bês ki Deus dexaba pa un pensamentu mariadu tormenta Saul, Davidi ta panhaba arpa i el ta tokaba. Nton, Saul ta xintiba aliviadu i midjór, i kel pensamentu mariadu ta pasaba.
17 I kes filisteu djunta ses trópa* pa ba géra. Es djunta na Sokó ki ta faze párti di Judá, i es arma kanpamentu entri Sokó i Azeka, na Efis-Damin. 2 Nton, Saul ku kes ómi di Israel djunta i es arma kanpamentu na vali di Elá, i es pripara pa luta kóntra kes filisteu. 3 Kes filisteu staba na un monti i kes israelita staba na un otu monti. Es staba siparadu pa kel vali.
4 Nton, un trópa balenti* sai di kanpamentu di filisteu. El txomaba Gulias i el éra di Gate. El ta midiba kuazi três métru.* 5 El tinha un kapaseti di kóbri na kabésa, i el staba bistidu ku un koleti di skama di kóbri. Kel koleti ta pezaba uns 57 kilu.* 6 El tinha kaneleras di kóbri na kanéla i el staba ta karega un lansa di kóbri na kósta. 7 Kabu di se lansa éra sima silindru ki ta uzadu pa faze tisidu, i lámina di féru di se lansa ta pezaba kuazi 7 kilu.* Kel ómi ki ta karegaba se skudu staba ta bai se frenti. 8 Gulias fika frenti di trópas di Israel i el grita: “Pakê ki nhos pripara pa géra? Ami é ka filisteu i nhos é ka sérvus di Saul? Nton, nhos manda un ómi pa ben luta ku mi. 9 Si el konsigi luta ku mi i el mata-m, nu ta ser nhos skravu. Má si N ganha-l i N mata-l, nhos ta ser nos skravu i nhos ta sirbi-nu.” 10 Kel filisteu fla tanbê: “Oji N sta dizafia* trópas di Israel. Nhos manda un ómi pa ben briga ku mi!”
11 Kantu Saul i tudu trópa di Israel obi kuzê ki kel filisteu fla, es fika dizorientadu i xeiu di medu.
12 Davidi éra fidju di Jesé, kel efratita, di Belen di Judá. Jesé tinha 8 fidju i na ténpu di Saul dja el staba algen grandi. 13 Kes três fidju más grandi di Jesé, ba géra djuntu ku Saul. Kel más grandi éra Eliabe, kel sugundu éra Abinadabe i kel tirseru éra Samá. 14 Davidi éra más pikinoti, i kes três más grandi staba djuntu ku Saul.
15 Na kel ténpu, Davidi ta sirbiba Saul, má sénpri el ta voltaba pa Belen pa ba kuidaba di ovelhas di se pai. 16 I duránti 40 dia, di palmanhan i di tardinha, kel filisteu ta priparaba pa géra i el ta fikaba dianti di trópas di Israel.
17 Un dia, Jesé fla se fidju Davidi: “Favor, toma kel sestu li ki tene* serial toradu i toma kes 10 pon li i leba bus irmon ki sta na kanpamentu. Bai faxi. 18 I leba kes 10 keju* li pa kel xéfi di mil. Djobe tanbê modi ki bus irmon sta i traze-m algun próva ki ta mostra ma es sta dretu.” 19 Kes fidju di Jesé staba djuntu ku Saul i ku kes otu trópa di Israel na vali di Elá, ta luta kóntra kes filisteu.
20 Nton, Davidi labanta sédu palmanhan i el dexa un algen ta kuida di kes ovelha. Dipôs, el panha kes kuza i el bai sima Jesé dja mandaba el. Kantu el txiga kanpamentu, el atxa kes trópa ta sai pa kanpu di géra i es da un gritu di géra. 21 Israel i filisteus pripara i es fika frenti-frenti na kanpu di géra. 22 Kel óra, Davidi dexa ses kuza ku kel algen ki ta tomaba kónta di bagájen i el kóre pa kanpu di géra. Kantu el txiga, el pergunta se irmons si es staba dretu.
23 Timenti Davidi staba ta pâpia ku se irmons, kel trópa balenti ki txomaba Gulias, sai. El éra un filisteu di Gate. El sai di kanpu di géra di kes filisteu i el fla kes mésmu kuza ki el flaba antis, i Davidi obi-l. 24 Kantu kes ómi di Israel odja Gulias, es fika xeiu di medu i es fuji di el. 25 Kes ómi staba ta fla: “Bu sta ta odja kel ómi ki sta sai? El ben dizafia Israel. Kel ómi ki mata-l, rei ta da-l txeu rikéza i se fidju-fémia pa el kaza ku el. I tanbê família di se pai ta fika livri di paga inpostu i di otus obrigason na Israel.”
26 Davidi pergunta kes ómi ki staba pértu di el: “Kuzê ki ta dadu pa kel ómi ki mata kel filisteu i kaba ku vergónha di Israel? Ken ki é kel filisteu li, ki ka sirkunsidadu pa dizafia trópas di kel Deus bibu?” 27 Nton, es fla-l kel mésmu kuza ki dja es flaba antis: “É kel-li ki ta dadu pa kel ómi ki mata-l.” 28 Kantu se irmon más grandi, Eliabe, obi-l ta pâpia ku kes ómi, el fika xatiadu ku Davidi i el fla-l: “Pamodi ki bu ben li? I ku kenha ki bu dexa kes poku ovelha na dizértu? N sabe ma bo é trividu i N konxe kes intenson mariadu di bu korason. Bu ben li sô pa bu ben odja géra.” 29 Nton, Davidi fla: “Kuzê ki N faze gó? É sô un purgunta ki N faze!” 30 Dipôs, el pergunta kes otu algen mésmu kuza i es da-l kel mésmu respósta.
31 Alguns algen obi kuzê ki Davidi fla i es ba konta Saul. Pur isu, Saul manda txoma-l. 32 Davidi fla Saul: “Ningen ka debe dizanima* pamodi kel filisteu li. Bu sérvu ta bai i ta luta kóntra el.” 33 Má, Saul fla Davidi: “Bu ka ta pode luta ku kel filisteu, pamodi inda abo é rapazinhu, i el é trópa désdi se juventudi.” 34 Davidi fla Saul: “Sinhor, ami é pastor di ribanhu di nha pai. Un bês, ben un lion i otu bês ben un ursu i kada un di es leba un ovelha di ribanhu. 35 N bai ses tras, N ataka-s i N salva kes ovelha di ses bóka. Kantu es ben pa mi, N pega-s na piskós,* N da-s pankada i N mata-s. 36 Sérvu di nho dja mata un lion i un ursu, i el ta ben faze mésmu kuza ku es filisteu ki ka sirkunsidadu pamodi el sta dizafia trópas di kel Deus bibu.” 37 I Davidi fla tanbê: “Jeová, ki libra-m di kel lion i di kel ursu, tanbê ta libra-m di mô di es filisteu.” Nton, Saul fla Davidi: “Bai, pa Jeová sta ku bo.”
38 Saul bisti Davidi ku se ropa di géra. El pô-l un kapaseti di kóbri na kabésa, i el bisti-l un koleti di metal. 39 Davidi prende kel spada riba di se ropa i el tenta anda, má el ka konsigi pamodi el ka staba kustumadu ku tudu kes kuza. Davidi fla Saul: “N ka ta konsigi anda ku kes kuza li, pamodi N ka sta kustumadu na uza-s. Nton, Davidi tra kes kuza.” 40 Dipôs, el panha se pó, el skodje sinku pédra lizu di rubera i el pô-s na bolsu di se bólsa di pastor. Dipôs, el ba ta txiga pértu di kel filisteu ku se funda na mô.
41 I kel filisteu ba ta txiga kada bês más pértu di Davidi, i kel ómi ki ta karegaba se skudu staba ta bai se frenti. 42 Kantu el odja ma Davidi éra un rapazinhu bunitinhu, el faze-l trósa i el dispreza-l. 43 Kel filisteu fla Davidi: “Ami é algun katxor, pa bu ben da-m ku pó?” Nton, el pidi se deus pa maldisua Davidi. 44 El fla Davidi: “Ben ti ki bu txiga na mi, i N ta da kes pasu di séu i kes animal brabu bu karni pa kume.”
45 Davidi responde kel filisteu: “Bu sta ben kóntra mi ku spada i ku dôs lansa, má ami N sta bai kóntra bo na nómi di Jeová di izérsitu, kel Deus di trópas di Israel, kel ki bu dizafia. 46 Oji mê Jeová ta intrega-u na nha mô. N ta mata-u i N ta korta-u kabésa, i oji N ta da korpu di kes trópa filisteu pa kes pasu di séu i kes animal brabu na téra kume. Asi, pesoas di téra interu ta fika ta sabe ma ten un Deus na Israel. 47 I tudu algen ki sta li* ta fika ta sabe ma Jeová ka meste nen spada, nen lansa pa salva-nu. Pamodi géra é di Jeová, i el ta intrega nhos tudu na nos mô.”
48 Nton, kel filisteu ba ta txiga kada bês más pértu di Davidi pa luta ku el. I Davidi kóre faxi pa kanpu di géra pa ba briga ku kel filisteu. 49 Davidi mete mô na se bólsa, el tra un pédra, el pô-l na funda i el da kel filisteu ku el na tésta. Kel pédra entra-l déntu tésta, i el kai ku róstu pa txon. 50 Davidi ganha kel filisteu sô ku un funda i un pédra. El pô-l ta kai na txon i el mata-l, enbóra el ka tinha ninhun spada na mô. 51 Davidi kontinua ta kóre pa kel filisteu i el fika na se ladu. Davidi tra-l se spada di baínha i el korta-l kabésa pa el kaba di mata-l. Kantu kes filisteu odja ma ses trópa balenti dja moreba, es fuji.
52 Kantu kes ómi di Israel i di Judá odja kuzê ki kontise, es kumesa ta grita i es pirsigi kes filisteu désdi vali ti kes porton di Ekron. I korpu di kes filisteu fika spadjadu pa strada di Sarain ti txiga Gate i Ekron. 53 Dipôs di pirsigi kes filisteu, kes israelita volta i es ba panha kes kuza ki staba na kanpamentu di kes filisteu.
54 Davidi panha kabésa di kel filisteu i el leba-l pa Jiruzalen. Má el guarda armas di kel filisteu na se ténda.
55 Kantu Saul odja Davidi ta sai pa ba luta ku kel filisteu, el pergunta Abner, kel xéfi di se trópas: “Abner, kel rapazinhu la é fidju di kenha?” Abner responde-l: “Ó rei, N ta jura pa vida di nho ma N ka sabe!” 56 Rei fla-l: “Tenta sabe ken ki é pai di es rapazinhu.” 57 Lógu ki Davidi volta, dipôs ki el mata kel filisteu, Abner leba-l na Saul. Davidi tinha kabésa di kel filisteu na mô. 58 Nton, Saul pergunta-l: “Rapazinhu, abo é fidju di kenha?” Davidi responde-l: “Ami é fidju Jesé, kel belemita, sérvu di nho.”
18 Lógu dipôs ki Davidi tirmina di pâpia ku Saul, Jonatan ku Davidi bira grandis amigu i Jonatan kumesa ta ama-l sima se kabésa. 2 Désdi kel dia, Saul poi Davidi ta trabadja pa el i el ka dexa-l volta pa kaza di se pai. 3 Jonatan ta amaba Davidi sima se kabésa, pur isu es faze un kontratu. 4 Jonatan tra se ropa sen manga i el da Davidi. Tanbê el da-l se ropa di géra, se spada, se arku* i se sintu. 5 Nton, Davidi kumesa ta sai pa géra i sénpri el ta tinha bons rezultadu* pa kalker lugar ki Saul ta mandaba el. Pur isu, Saul pô-l ta toma kónta di kes ómi di géra, i kel-li dexa tudu povu i sérvus di Saul kontenti.
6 Óras ki Davidi i kes trópa ta voltaba di géra dipôs ki es ta ganhaba kes filisteu, mudjeris ta saíba di tudu sidadi di Israel i es ta ba inkontraba ku rei Saul. Es ta baba ta kanta i ta badja ku tanbor i ku instrumentus di kórda. 7 Kes mudjer ki staba ta komemora staba ta kanta:
“Saul mata milharis,
I Davidi mata dizénas di milhar.”
8 Saul ka fika kontenti kantu el obi kel múzika. El fika txeu xatiadu i el fla: “Es fla ma Davidi mata dizénas di milhar, má ami es fla ma N mata sô milharis. Sta falta sô pa es da-l reinu!” 9 Di kel dia pa dianti, Saul sénpri fika ta diskunfia di Davidi.
10 Kel otu dia, Deus dexa pa pensamentus mariadu* tormenta Saul, i el kumesa ta aji di manera stranhu* na se kaza, timenti Davidi staba ta toka arpa sima di kes otu bês. Saul staba ku un lansa na mô, 11 i ta pensa déntu di el: ‘N ta prega Davidi na paredi!’ Nton, el tenta da Davidi ku lansa, má Davidi konsigi skapa dôs bês. 12 Saul fika ku medu di Davidi pamodi Jeová staba ku Davidi, má el ka staba ku Saul más. 13 Pur isu, Saul tra Davidi di pértu di el. El skodje-l pa ser xéfi di mil i Davidi fika ta komanda kes trópa na géra.* 14 Davidi kontinua ta ten bons rezultadu na tudu kuza ki el ta fazeba i Jeová staba ku el. 15 Kantu Saul odja ma Davidi staba ta ten bons rezultadu, el fika ku medu di el. 16 Má tudu algen di tribu di Judá i di tudu kes otu tribu di Israel ta amaba Davidi, pamodi el ta komandaba es na ses géra.
17 Un ténpu dipôs, Saul fla Davidi: “N ta da-u Merabe, nha fidju-fémia más grandi pa bu kaza ku el. Má, N ta pidi-u pa bu kontinua ta sirbi-m ku koraji i pa bu luta na kes géra di Jeová.” Saul ta pensaba: ‘N ka ta mata-l ku nha mô. Má N ta dexa pa filisteus mata-l.’ 18 Má, Davidi fla Saul: “Ken ki é mi i ken ki é nha família i família di nha pai na Israel, pa N bira jénru di rei?” 19 Kantu txiga ténpu pa Merabe, fidju-fémia di Saul, kaza ku Davidi, dja el staba kazadu ku Adriel, kel meolatita.
20 Kel otu fidju-fémia di Saul ki txomaba Mikal, staba paxonadu pa Davidi. Kantu es ba konta Saul, el fika kontenti ku notísia. 21 Saul pensa: “Si N da-l Mikal, el ta sirbi-l di armadilha, asi el ta kai na mô di kes filisteu.” Nton, Saul fla Davidi pa sugundu bês: “Oji bu ta bira nha jénru.”* 22 Tanbê, Saul fla se sérvus: “Nhos pâpia ku Davidi apárti i nhos fla-l: ‘Rei sta txeu kontenti ku bo! I tudu se sérvus gosta txeu di bo. Pur isu, seta ser jénru di rei.’” 23 Kantu kes sérvu di Saul fla Davidi kel-li, Davidi fla-s: “Nhos ta atxa ma é fásil pa un algen póbri i disprezadu sima mi bira jénru di rei?” 24 Nton, kes sérvu di Saul ba konta-l kuzê ki Davidi fla.
25 Nton, Saul fla-s: “Nhos fla Davidi kel-li: ‘Úniku kuza ki rei krê pa ser présu di noiva é sô pa da-l 100 prepúsiu* di filisteu, asi pa el pode vinga di se inimigus.’” Saul staba ta faze un planu pa filisteus mata Davidi. 26 Nton, kes sérvu di Saul ba fla Davidi kuzê ki Saul fla, i Davidi fika kontenti ku kel ideia di bira jénru di rei. Antis di kel ténpu markadu kaba, 27 Davidi sai ku se trópas i es mata 200 filisteu, i el leba rei tudu kes prepúsiu, asi pa el pode biraba jénru di rei. Nton, Saul da-l Mikal pa el kaza ku el. 28 Saul da kónta ma Jeová staba ku Davidi i ma se fidju-fémia Mikal ta amaba Davidi. 29 Kel-li poi Saul ta fika inda ku más medu di Davidi, i Saul bira inimigu di Davidi pa réstu di se vida.
30 Tudu bês ki kes prínsipi di filisteu ta saíba pa ba géra kóntra Israel, Davidi ta tinha más vitória* di ki tudu kes otu sérvu di Saul, i se nómi bira txeu ruspetadu.
19 Dipôs, Saul pâpia ku Jonatan, se fidju, i ku tudu se sérvus sobri se planu di mata Davidi. 2 Dja ki Jonatan, fidju di Saul, gostaba di Davidi, el fla Davidi: “Nha pai, Saul, krê mata-u. Favor, toma kuidadu manhan di sédu. Bai pa un lugar suguru i sukundi la. 3 N ta ba sta na kanpu, djuntu ku nha pai, pértu di kel lugar undi ki bu ta sta. N ta pâpia ku el sobri bo, i si N fika ta sabe di algun kuza, bu pode ten serteza ma N ta fla-u.”
4 Nton, Jonatan pâpia ku Saul, se pai, i el fla-l kuzas dretu sobri Davidi. El fla: “Rei ka debe peka kóntra se sérvu Davidi, pamodi el ka peka kóntra nho. Má el sta ta faze sô kuzas dretu pa djuda nho. 5 El riska se vida pa mata kel filisteu, i pamodi kel-li Jeová da Israel un grandi vitória.* Nho odja kel-li, i nho fika txeu kontenti. Nton, pamodi ki nho krê peka kóntra sangi inosenti i mata Davidi sen ninhun motivu?” 6 Saul obi ku Jonatan i el fla-l: “N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, ma Davidi ka ta matadu.” 7 Dipôs, Jonatan txoma Davidi i el fla-l tudu kes kuza li. Nton, Jonatan leba Davidi ti Saul, i Davidi kontinua ta sirbi Saul sima antis.
8 Ku ténpu, kontise otu géra i Davidi sai pa ba luta kóntra kes filisteu i el mata un monti di es, i kes filisteu fuji di Davidi.
9 Un dia, Jeová dexa pensamentus mariadu* tormenta Saul. El staba xintadu na se kaza, ku se lansa na mô, timenti Davidi staba ta toka arpa. 10 Saul tenta prega Davidi na paredi ku kel lansa, má Davidi libra i lansa panha na paredi. Davidi skapa i el fuji na kel noti. 11 Más tardi, Saul manda alguns ómi pa fika di guarda na kaza di Davidi, asi pa es pode mataba el di palmanhan. Má Mikal, mudjer di Davidi, fla-l: “Si bu ka fuji kel noti li, manhan es ta mata-u.” 12 Kel óra, Mikal djuda Davidi dixi pa janéla, asi pa el pode fujiba. 13 Mikal panha un terafin* i el pô-l riba di kama. El panha un panu di kabelu di kabra i el pô-l undi ki Davidi ta poba kabésa. Dipôs, el kubri kel terafin ku un ropa.
14 Nton, Saul manda kes ómi pa ba pega Davidi, má Mikal fla-s: “El sta duenti.” 15 Nton, Saul manda kes ómi otu bês pa ba djobe Davidi i el fla-s: “Nhos traze-l ku kama ku tudu pa N pode mata-l.” 16 Kantu kes ómi entra déntu kaza, es atxa kel terafin riba kama i un panu di kabelu di kabra na undi ki Davidi ta poba kabésa. 17 Saul fla Mikal: “Pamodi ki bu ingana-m i bu djuda nha inimigu fuji?” Mikal responde Saul: “El fla-m: ‘Ô bu ta dexa-m bai ô N ta mata-u!’”
18 Má Davidi dja fujiba, i el ba atxa Samuel na Ramá. Davidi konta Samuel tudu kuza ki Saul faze-l. Nton, el bai pa Naiote el ku Samuel i es fika la. 19 Un ténpu dipôs, es fla Saul: “Davidi sta na Naiote, na Ramá.” 20 Nton, Saul manda alguns ómi pa ba pega Davidi. Kantu es txiga, es odja kes proféta di más idadi ta profetiza i Samuel staba di pé ta orienta-s. Nton, spritu di Deus ben riba di kes ómi ki Saul manda, i es kumesa ta konporta sima proféta tanbê.
21 Kantu es fla Saul kuzê ki kontise, kel óra el manda otus ómi, i es tanbê es kumesa ta konporta sima proféta. Nton, Saul manda un tirseru grupu, i kes ómi li tanbê kumesa ta konporta sima proféta. 22 Dipôs, Saul tanbê bai pa Ramá. Kantu el txiga na kel sistérna grandi ki ta fika na Séku, el pergunta: “Undi ki Samuel ku Davidi sta?” Es responde-l: “Es sta na Naiote, na Ramá.” 23 Kantu Saul staba na kaminhu pa Naiote, na Ramá, spritu di Deus ben riba di el tanbê. Nton, el kontinua ta anda i ta konporta sima un proféta ti txiga na Naiote, na Ramá. 24 Tanbê, el tra se ropa i el fika ta konporta sima un proféta dianti di Samuel. El fika la detadu na txon, nu,* duránti tudu kel dia i duránti tudu kel noti. É pur isu ki es ta fla: “Saul tanbê é proféta?”
20 Nton, Davidi fuji di Naiote, na Ramá, i el ba inkontra ku Jonatan i el pergunta-l: “Kuzê ki N faze? Kal ki é nha krimi? Ki pekadu ki N faze kóntra bu pai pa el krê tra-m nha vida?” 2 Jonatan fla-l: “Bu ka ta móre. Nen ka bu pensa na kel-li! Nha pai ka ta faze ninhun kuza, nen grandi nen pikinoti, sen el pâpia ku mi primeru. Pamodi ki nha pai ta sukundiba kel asuntu li di mi? Kel-li ka ta kontise.” 3 Má, Davidi faze un juramentu i el fla: “Bu pai sabe dretu ma bu gosta di mi i talvês el pensa: ‘É midjór Jonatan ka sabe di kel-li pa el ka sufri.’ N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, i pa bu vida ma N sta kuazi ta móre!”
4 Nton, Jonatan fla Davidi: “N ta faze tudu kel ki bu pidi-m.” 5 Davidi fla Jonatan: “Manhan é fésta di lua nova, i rei ta spera ma N ta ba xinta ku el pa kume. Nton, planu é kel-li: bu debe dexa-m bai i N ta ba sukundi na kanpu ti dipôs di manhan di tardinha. 6 Si bu pai da kónta ma N ka sta, bu ta fla-l: ‘Davidi pidi-m pa N dexa-l bai faxi pa Belen, se sidadi, pamodi se família sta ba oferese un sakrifisiu ki es ta faze tudu anu.’ 7 Si el fla: ‘Sta dretu’, kel-li krê fla ma N ka sta kóre prigu. Má si el fika ku raiba, bu pode ten serteza ma el sta disididu na prujudika-m. 8 Mostra-m amor lial, pamodi bu faze un kontratu ku bu sérvu dianti di Jeová. Má si N ten algun kulpa, mata-m abo. Pamodi ki bu debe intrega-m pa bu pai?”
9 Jonatan fla-l: “Ka bu fla un kuza di kel-li! Si N fika ta sabe ma nha pai krê prujudika-u, N ta fla-u.” 10 Nton, Davidi fla Jonatan: “Má ken ki ta aviza-m si bu pai fika xatiadu ku bo?” 11 Jonatan fla Davidi: “Ben, nu bai pa kanpu mi ku bo.” Nton, es bai pa kanpu. 12 Jonatan fla Davidi: “Pa Jeová, kel Deus di Israel, ser tistimunha ma manhan ô dipôs di manhan, más ô ménus pa vólta di kel óra li, N ta pâpia ku nha pai pa N sabe kuzê ki el sta ta pensa. Si N odja ma el ka tene nada kóntra bo, N ta manda fla-u. 13 Má pa Jeová kastiga-m duru, si N fika ta sabe ma nha pai krê faze-u algun kuza mariadu, N ka aviza-u i N ka dexa-u bai na pas. Pa Jeová sta ku bo, sima el staba ku nha pai. 14 I pa bu mostra-m amor lial di Jeová timenti N sta bibu i ti mésmu óras ki N móre. 15 Nunka ka bu dexa di mostra amor lial pa kes algen di nha família, mésmu óras ki Jeová kaba ku tudu inimigu di Davidi na téra.” 16 Nton, Jonatan faze un kontratu ku família di Davidi, i el fla-l: “Pa Jeová kastiga tudu inimigu di Davidi.” 17 Nton, Jonatan poi Davidi ta jura otu bês pa amor ki Davidi tinha pa el, pamodi Jonatan ta amaba el sima el ta amaba se kabésa.
18 Jonatan fla-l: “Manhan é fésta di lua nova, i es ta da kónta ma bu ka sta la pamodi bu lugar ta sta vaziu. 19 Dipôs di manhan, es ta da kónta más inda ma bu ka sta la. Pur isu, volta pa kel lugar ki bu staba sukundidu kel otu dia* i fika pértu di kel pédra li. 20 Nton, N ta da ku flexa três bês pa un ladu di kel pédra li, sima si N sta ta da ku flexa pa panha na algun kuza. 21 Óras ki N manda kel ajudanti, N ta fla-l: ‘Ba panha kes flexa.’ Si N fla kel ajudanti: ‘Kes flexa sta más pa kel ladu li, panha-s’, nton bu pode volta, pamodi N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, ma kel-li krê fla ma sta tudu dretu ku bo i ma bu ka sta kóre prigu más. 22 Má, si N fla kel rapás: ‘Odja! Kes flexa sta más pa frenti’, nton bai bu kaminhu, pamodi Jeová krê pa bu bai. 23 I pa Jeová ser tistimunha pa tudu ténpu di kel promésa ki nu faze, mi ku bo.”
24 Nton, Davidi sukundi na kanpu. Kantu txiga fésta di lua nova, rei xinta na méza pa kume. 25 Rei staba xintadu na se lugar di kustumu, djuntu di paredi. Jonatan staba xintadu frenti di Saul, i Abner staba xintadu na ladu di Saul, má lugar di Davidi staba vaziu. 26 Saul ka fla nada na kel dia, pamodi el pensa: ‘Talvês kontise algun kuza i el ka sta puru. El debe sta inpuru.’ 27 Na kel otu dia, dipôs di fésta di lua nova, na sugundu dia, lugar di Davidi kontinua vaziu. Nton, Saul pergunta se fidju Jonatan: “Pamodi ki kel fidju di Jesé ka ben kume nen onti nen oji?” 28 Jonatan responde Saul: “Davidi pidi-m pa N dexa-l bai Belen. 29 El fla-m: ‘Favor dexa-m bai, pamodi nha família sta faze un sakrifisiu na sidadi, i nha irmon manda txoma-m. Pur isu, si bu sta kontenti ku mi, favor dexa-m bai pa N ba odja nhas irmon.’ É pamodi kel-li ki el ka ben kume na méza djuntu ku rei.” 30 Pamodi kel-li Saul fika txeu xatiadu ku Jonatan, i el fla-l: “É bo fidju di mudjer rebéldi! Bu pensa ma N ka sabe ma bu ta prifiri fika di ladu di kel fidju di Jesé? Abo é un vergónha pa bu kabésa i pa bu mai! 31 Timenti kel fidju di Jesé sta bibu na téra, nen bo nen bu reinu ka sta suguru. Nton, manda algen pa ba buska-l, pamodi el ten ki móre.”*
32 Má Jonatan fla Saul, se pai: “Pamodi ki el debe móre? Kuzê ki el faze?” 33 Nton Saul tenta da-l ku lansa pa mata-l i Jonatan odja klaru ma se pai staba disididu na mata Davidi. 34 Kel óra, Jonatan fika xatiadu, el labanta di méza i el ka kume nada na sugundu dia dipôs di fésta di lua nova. El staba txeu tristi pamodi Davidi i pamodi se pai rabaxa-l.
35 Na kel otu dia di palmanhan, Jonatan bai pa kanpu pa el ba inkontra ku Davidi sima dja es konbinaba, i kel rapás ki éra se ajudanti staba djuntu ku el. 36 I el fla se ajudanti: “Favor, kóre i ba panha kes flexa ki N sta da ku el.” Se ajudanti kóre i Jonatan da ku un flexa pa lonji di el. 37 Kantu kel ajudanti txiga na undi ki staba kel flexa ki Jonatan da ku el, Jonatan grita-l: “Kel flexa ka sta más pa frenti?” 38 Jonatan grita pa kel ajudanti: “Faxi! Kóre! Ka bu perde ténpu!” Nton, kel ajudanti panha kes flexa i el volta pa se sinhor. 39 Kel ajudanti ka sabia di nada ki staba ta pasa. Sô Jonatan ku Davidi ki sabia kuzê ki kel-la krê flaba. 40 Dipôs, Jonatan da se ajudanti se arma i el fla-l: “Bai, leba-s pa sidadi.”
41 Kantu kel ajudanti bai, Davidi sai di kel lugar undi ki el staba sukundidu la pértu, pa ladu sul, i el inbaxa três bês ku róstu pa txon. Nton, es da kunpanheru beju i es txora pa kunpanheru, má Davidi txora más txeu. 42 Jonatan fla Davidi: “Bai na pas, pamodi nos dôs nu jura na nómi di Jeová, i nu fla: ‘Pa Jeová ser tistimunha entri mi ku bo i entri nhas disendenti* i bus disendenti pa tudu ténpu.’”
Dipôs, Davidi bai se kaminhu i Jonatan volta pa sidadi.
21 Dipôs, Davidi bai pa Nobe undi ki staba kel saserdóti ki txomaba Aimeleki. Kantu Aimeleki odja-l el fika ta treme di medu i el pergunta-l: “Pamodi ki bu sta bo sô? Pamodi ki ningen ka ben ku bo?” 2 Davidi fla saserdóti Aimeleki: “Rei manda-m pa N faze un kuza, má el fla-m: ‘Ka bu dexa ningen sabe nada sobri kel asuntu li, nen sobri kes orientason ki N da-u.’ Pur isu, dja N konbina ku nhas trópa pa nu inkontra na un lugar. 3 Má, si nho tene sinku pon ô kalker otu kuza, nho da-m el favor.” 4 Kel saserdóti fla Davidi: “N ka tene otu tipu di pon, sô pon sagradu. Nhos pode kume-l, si kes trópa ka tevi relason seksual ku mudjer.” 5 Davidi fla kel saserdóti: “Bu pode ten serteza ma mudjeris staba lonji di nos, sima di kes otu bês ki nu ta saíba pa géra. Si mésmu óras ki nu ta faze sirvisu normal, kes ómi ta mante puru, oji es ten mutu más razon inda pa es mante puru!” 6 Nton, kel saserdóti da-l kes pon sagradu, pamodi éra sô kel-la ki el tinha. Kes pon di aprizentason li ka staba na tabernáklu dianti di Jeová pamodi dja es trokaba es pa pon frésku, na kel mésmu dia ki es ta trokaba kes pon.
7 Na kel dia, staba la un di kes sérvu di Saul, pamodi el tinha ki fikaba dianti di Jeová. Se nómi éra Duegi. El éra di Edon i el éra xéfi di kes pastor di Saul.
8 Nton, Davidi pergunta Aimeleki: “Nho ka tene li un lansa ô un spada? N ka traze nha spada ku nhas arma, pamodi sirvisu di rei éra urjenti.” 9 Kel saserdóti responde-l: “N tene spada di Gulias, kel filisteu, ki bu mata na vali di Elá. El sta li roladu na un panu, tras di éfodi.* Si bu krê, bu pode leba-l, pamodi é sô el ki sta li.” Davidi fla-l: “Da-m es spada, pamodi ka ten ninhun sima el.”
10 Na kel mésmu dia, Davidi sai di la i el kontinua ta fuji di Saul. Dipôs, el txiga na téra di Akís, rei di Gate. 11 Kes sérvu di Akís fla-l: “Kel-li é ka Davidi, rei di téra di Israel? É ka sobri el ki es staba ta kanta i ta badja, ta fla:
‘Saul mata milharis,
I Davidi mata dizénas di milhar’?”
12 Kantu Davidi pensa na kuzê ki es fla, el fika ku txeu medu di Akís rei di Gate. 13 Nton, ses frenti, el finji ma kabésa dja bai i el aji sima dodu na ses meiu.* El fika ta riska kes porton di sidadi i ta baba ti ki panha-l na barba. 14 Nton, Akís fla se sérvus: “Nhos ka odja ma es ómi sta dodu! Pakê ki nhos traze-m el? 15 Kes dodu ki sta li dja txiga-m. Pa kuzê ki nhos sta ta traze más un? Es ómi debe entra na nha kaza?”
22 Nton, Davidi sai di la, i el fuji pa kavérna di Adulon. Kantu se irmons i tudu família di se pai fika ta sabe di kel-li, es bai ti kel lugar undi ki el staba. 2 Tanbê tudu kes algen ki staba ku prubléma, ku dívida i ki staba ta sufri injustisa,* djunta ku el i Davidi bira ses xéfi. Staba uns 400 ómi djuntu ku el.
3 Dipôs, Davidi sai di la i el bai pa Mispá, na Moabe, i el fla rei di Moabe: “Favor, dexa nha pai ku nha mai fika ku nhos ti ki N sabe kuzê ki Deus sta ben faze pa mi.” 4 Nton, el dexa-s ku rei di Moabe, i es fika la na se país duránti tudu kel ténpu ki Davidi staba ta fuji.
5 Dipôs di algun ténpu, proféta Gade fla Davidi: “Ka bu fika sukundidu. Bai pa téra di Judá.” Nton, Davidi sai di la i el bai pa florésta di Erete.
6 Es konta Saul undi ki Davidi ku se trópas staba. Kantu es da-l notísia, el staba xintadu dibaxu di un pé di tamargera* na un lugar altu, na Jibeá. El tinha un lansa na se mô i tudu se trópas staba na se vólta. 7 Nton, Saul fla se trópas ki staba na se vólta: “Favor, nhos obi, ómis di Benjamin. Nhos ta atxa ma fidju di Jesé ta da tudu nhos txon i plantason di uva? Nhos ta atxa ma el ta skodje tudu nhos pa ser xéfi di mil i xéfi di 100? 8 Nhos tudu dja djunta kóntra mi! Ningen ka fla-m ma nha própi fidju faze un kontratu ku fidju di Jesé! Ninhun di nhos ka ta preokupa ku mi i ninhun di nhos ka aviza-m ma nha própi fidju poi nha sérvu ta faze un armadilha kóntra mi, sima sta kontise gósi.”
9 Nton, Duegi kel edomita, ki éra responsável pa kes sérvu di Saul, fla: “N odja fidju di Jesé ta txiga na Nobe pa ba inkontra ku Aimeleki fidju di Aitube. 10 I Aimeleki djobe orientason di Jeová pa Davidi i el da-l kumida. Tanbê, el da-l spada di Gulias, kel filisteu.” 11 Kel óra, rei manda txoma Aimeleki, fidju di Aitube, kel saserdóti, i tudu kes saserdóti di família di se pai, ki staba na Nobe. I tudu es ba responde rei.
12 Nton, Saul fla: “Obi li, fidju di Aitube!” El responde: “Sin, sinhor.” 13 Saul fla-l: “Pamodi ki abo i fidju di Jesé nhos djunta kóntra mi? Pamodi ki bu da-l un spada i bu djobe orientason di Deus pa el? El é nha inimigu, i el faze un armadilha kóntra mi, sima sta kontise gósi.” 14 Aimeleki responde rei: “Nho ten algun sérvu ki é di kunfiansa* sima Davidi? El é jénru di rei, xéfi di kes guarda-kósta di nho i el é un algen ruspetadu na kaza di nho. 15 Tanbê, kel-li é ka primeru bês ki N sta djobe orientason di Deus pa el. I nunka N ka ta fazeba kel ki nho sta ta fla! Sinhor, ka nho kulpa-m nen ka nho kulpa ningen di família di nha pai. N ka sabia nada sobri kel asuntu li.”
16 Má rei fla-l: “Aimeleki, bu ten ki móre, abo i tudu família di bu pai.” 17 Dipôs, rei fla kes guarda* ki staba di pé na se vólta: “Nhos mata kes saserdóti di Jeová, pamodi es sta di ladu di Davidi! Es sabia ma el staba ta fuji, i es ka fla-m nada!” Má kes guarda ka krê labantaba ses mô kóntra kes saserdóti di Jeová. 18 Nton, rei fla Duegi: “Mata kes saserdóti abo!” Kel óra, Duegi, kel edomita, bai i el ataka kes saserdóti. Na kel dia, el mata 85 ómi ki ta uzaba un éfodi* di linhu. 19 Tanbê, el ataka kes algen di Nobe, sidadi di kes saserdóti. El mata ku spada, ómi ku mudjer, mininu ku bebé, i tanbê boi ku buru i ovelha.
20 Má Abiatar, ki éra un di kes fidju di Aimeleki i nétu di Aitube, skapa i el fuji pa el ba atxa Davidi. 21 Abiatar fla Davidi: “Saul dja mata kes saserdóti di Jeová.” 22 Nton, Davidi fla Abiatar: “Kel dia, kantu N odja ma Duegi, kel edomita, staba la, N sabia ma el ta ba kontaba Saul tudu kuza. É mi ki é kulpadu pa mórti di tudu kes algen* di família di bu pai. 23 Fika djuntu ku mi. Ka bu xinti medu, pamodi si algen krê mata-u é sima si el krê mata-m tanbê. N ta proteje-u.”
23 Dipôs di un ténpu, es fla Davidi: “Kes filisteu sta ta ataka sidadi di Keila, i es sta ta furta kumida na kes lugar di digudja.”* 2 Nton, Davidi pergunta Jeová: “N debe bai i ataka kes filisteu?” Jeová fla Davidi: “Bai, ataka kes filisteu i salva Keila.” 3 Má, kes trópa di Davidi fla-l: “Si li na Judá dja nu sta ku medu, imajina si nu ba ataka kes filisteu, na Keila!” 4 Nton, Davidi pergunta Jeová más un bês. I Jeová responde-l: “Labanta, dixi pa Keila pamodi N ta intrega kes filisteu na bu mô.” 5 Nton, Davidi ku se trópas bai pa Keila i es luta kóntra kes filisteu. El mata txeu algen, el leba ses animal i el salva kes algen ki ta moraba na Keila.
6 Kantu Abiatar, fidju di Aimeleki, fuji pa ba atxa Davidi na Keila, el leba un éfodi* djuntu ku el. 7 Es fla Saul: “Davidi sta na Keila.” Nton, Saul fla: “Deus dja intrega-l na nha mô,* pamodi el entra na un sidadi ki ten porton i trankas i el ka ten manera di fuji.” 8 Pur isu, Saul txoma tudu se trópas pa es dixi pa Keila, pa es ba serka Davidi ku se trópas. 9 Kantu Davidi fika ta sabe ma Saul staba ta faze planu kóntra el, el fla saserdóti Abiatar: “Traze éfodi pa li.” 10 Nton, Davidi fla: “Ó Jeová, Deus di Israel, N obi ma Saul krê ben pa Keila i distrui es sidadi pamodi mi. 11 Kes algen* di Keila ta intrega-m na se mô? Saul sta ta ben mê, sima N obi ta fladu? Ó Jeová, Deus di Israel, favor responde bu sérvu.” Nton, Jeová fla-l: “El sta ben sin.” 12 I Davidi pergunta: “Kes algen di Keila ta ben intrega-m ami i nhas trópa na mô di Saul?” Jeová responde-l: “Sin, es ta intrega nhos.”
13 Kel óra, Davidi labanta el ku se trópas i es sai di Keila. Es éra uns 600 ómi i es fika ta muda di un lugar pa kel otu. Kantu es fla Saul ma Davidi dja saíba di Keila, el disidi ka bai la más. 14 Davidi ba sukundi na dizértu, na kes lugar difísil di algen txiga. El staba na kes lugar ki ten montanha, na dizértu di Zife. Saul kontinua ta djobe-l, má Jeová ka intrega-l na mô di Saul. 15 Timenti Davidi staba na dizértu di Zife, na Oreza, el fika ta sabe ma* Saul staba ta ba djobe-l pa mata-l.
16 Nton, Jonatan fidju di Saul ba atxa Davidi na Oreza, i el djuda-l atxa forsa* na Jeová. 17 El fla-l: “Ka bu fika ku medu pamodi Saul, nha pai, ka ta atxa-u. Bu ta ben ser rei di Israel, i N ta ser kel sugundu dipôs di bo. Saul, nha pai, tanbê sabe di kel-li.” 18 Nton, Davidi ku Jonatan faze un kontratu dianti di Jeová. Dipôs di kel-li, Jonatan bai pa kaza i Davidi fika na Oreza.
19 Más tardi, kes ómi di Zife subi pa Jibeá undi ki Saul staba i es fla-l: “Davidi sta sukundidu pértu di nos, na kes lugar difísil di algen txiga, na Oreza. El sta na kel monti di Akilá, ki ta fika na sul* di Jezimon.* 20 Ó rei, óras ki nho krê dixi, nho dixi, nu ta intrega-l na mô di nho.” 21 Nton, Saul fla-s: “Pa Jeová abênsua nhos, pamodi nhos tevi péna di mi. 22 Favor, nhos bai i nhos tenta sabe dretu na undi ki el sta i kenha ki odja-l la, pamodi es fla-m ma el é spértu dimás. 23 Nhos djobe dretu tudu kes lugar ki el ta sukundi na el i nhos traze-m próva. Nton, N ta bai ku nhos i si el sta na país, N ta djobe-l na meiu di tudu kes família* di Judá ti ki N atxa-l.”
24 Nton, es bai pa Zife primeru i Saul bai dipôs di es. Davidi ku se trópas staba na dizértu di Maon, na Arabá, na sul di Jezimon. 25 Dipôs, Saul ku se trópas ba djobe Davidi. Kantu Davidi fika ta sabe di kel-li, el dixi i el sukundi na un rótxa na dizértu di Maon i el fika la. Kantu Saul obi kel-li, el ba djobe Davidi na dizértu di Maon. 26 Kantu Saul ku se trópas txiga na un ladu di monti, Davidi ku se trópas staba na kel otu ladu. Davidi staba ta fuji faxi di Saul, má Saul ku se trópas staba ta txiga kada bês más pértu di Davidi i di se trópas pa pega-s. 27 Má txiga un mensajeru i el fla Saul: “Ben faxi, pamodi kes filisteu dja invadi nos téra!” 28 Nton, Saul para di pirsigi Davidi i el ba luta ku kes filisteu. É pur isu, ki kel lugar fika ta txomadu di Rótxa di Siparason.
29 Nton, Davidi sai di la i el ba fika na kes lugar difísil di algen txiga, na En-Jedí.
24 Lógu dipôs ki Saul volta di pirsigi kes filisteu, es fla-l: “Davidi sta na dizértu di En-Jedí.”
2 Nton, Saul skodje 3 mil di kes midjór trópa na Israel interu, i el ba djobe Davidi i se trópas na kes montanha undi ki kes kabra brabu ta sta. 3 Saul txiga na kes kural di ovelha, ki éra di pédra, i ki ta fikaba na bera di strada. La tinha un kavérna, i el entra na el pa el faze se nisisidadi.* Má Davidi ku se trópas staba sukundidu la na fundu di kel kavérna. 4 Kes trópa di Davidi fla-l: “Kel-li é kel dia ki Jeová sta fla-u: ‘Odja! N sta intrega-u bu inimigu na bu mô, i bu pode faze ku el kuzê ki bu krê.’” Nton, Davidi bai kétu i el korta un padás di kel ropa sen manga di Saul. 5 Má dipôs di kel-li, korason* di Davidi fika ta kondena-l pamodi el korta pónta di ropa di Saul. 6 El fla se trópas: “Pamodi ruspetu ki N ten pa Jeová, nunka N ka ta fazeba un kuza di kel-li ku nha sinhor, pamodi el é kel algen ki Jeová skodje. N ka ta labantaba nha mô kóntra el pamodi el é kel algen ki Jeová skodje.” 7 Kantu Davidi fla kes palavra li, el inpidi* se trópas di ataka Saul. Nton, Saul sai di kel kavérna i el ba se kaminhu.
8 Dipôs, Davidi sai di kel kavérna i el txoma Saul riju: “Ó sinhor rei!” Kantu Saul djobe pa tras, Davidi inbaxa ku róstu pa txon. 9 Davidi fla Saul: “Pamodi ki nho ta obi ku kes ómi ki ta fla ma N krê prujudika nho? 10 Na dia di oji, nho odja ku própi odju di nho modi ki Jeová intrega nho na nha mô na kel kavérna. Má kantu un algen fla-m pa N mata nho, N xinti péna di nho i N fla: ‘N ka ta labanta nha mô kóntra rei, pamodi el é kel algen ki Jeová skodje.’ 11 I nho repara li, nha pai, odja pónta di ropa di nho na nha mô. Kantu N korta ropa di nho N ka mata nho. Gósi, nho pode odja i intende ma N ka krê prujudika nen rabela kóntra nho. Tanbê, N ka peka kóntra nho, enbóra nho sta pirsigi-m pa tra-m nha vida. 12 Pa Jeová julga-nu, i pa el fla kal di nos ki sta faze dretu, i pa Jeová kastiga nho pa kuzê ki nho sta ta faze-m. Má ami, N ka ta labanta nha mô kóntra nho. 13 Ten kel ditadu antigu ki ta fla: ‘É di algen mau ki maldadi ta ben.’ Má ami, N ka ta labanta nha mô kóntra nho. 14 Kenha ki rei di Israel sta ta djobe? Ken ki nho sta ta pirsigi? Ami, ki é sima un katxor mortu? I un sinplis pulga? 15 Pa Jeová julga-nu, i pa el fla kal di nos ki sta faze dretu. El ta ben djobe es asuntu i el ta ben difende nha kazu. El ta ben faze justisa i el ta libra-m di mô di nho.”
16 Lógu ki Davidi kaba di fla kes kuza li, Saul pergunta-l: “É bo, Davidi nha fidju? Kel-li é bu vós?” I Saul kumesa ta txora altu. 17 El fla Davidi: “Abo é más justu di ki mi, pamodi bu trata-m dretu i mi N sta paga-u ku mal. 18 Oji, bu trata-m dretu sima bu kaba di fla-m pamodi Jeová intrega-m na bu mô, má bu ka mata-m. 19 Ki ómi ki ta atxa se inimigu i el ta dexa-l bai se kaminhu sen faze-l nada? Jeová ta rekonpensa-u pa kuza dretu ki bu faze pa mi oji. 20 Gósi, N ten serteza ma bu ta ben ser rei, i ma reinu di Israel ta ben kontinua firmi na bu mô. 21 Pur isu, jura pa Jeová ma bu ka ta kaba ku nhas disendenti* i ma bu ka ta paga nha nómi di família di nha pai.” 22 Nton, Davidi jura pa Saul. Dipôs, Saul bai pa kaza, má Davidi ku se trópas volta pa kel lugar ki es staba sukundidu.
25 Dipôs di un ténpu, Samuel móre i Israel interu djunta pa txora-l. Es intera-l pértu di se kaza, na Ramá. Nton, Davidi bai pa dizértu di Paran.
2 Tinha un ómi na Maon, ki ta trabadjaba na Karmelu.* El tinha txeu rikéza. El tinha 3 mil ovelha i mil kabra, i el staba ta túskia se ovelhas na Karmelu. 3 Nómi di kel ómi éra Nabal, i se mudjer txomaba Abigail. Kel mudjer tinha bon juís i el éra bunita. Má se maridu, ki éra di família di Kalebe, éra brutu i el tinha mau konportamentu. 4 Timenti Davidi staba na dizértu, el obi ta fladu ma Nabal staba ta túskia se ovelhas. 5 Pur isu, Davidi manda 10 ómi pa bai na Nabal, i el fla-s: “Nhos subi ti Karmelu, nhos djobe Nabal, i nhos fla-l ma N manda pergunta-l modi ki el sta. 6 Dipôs, nhos fla-l: ‘Pa nho vive pa txeu anu i pa tudu kuza kóre dretu ku nho,* ku kes algen di kaza di nho i ku tudu kuza ki nho ten. 7 N obi ta fladu ma nho sta ta túskia ovelhas. Kantu pastoris di nho staba djuntu ku nos, nu ka faze-s nada mariadu, i duránti tudu kel ténpu ki es pasa na Karmelu ninhun di ses kuza ka perde. 8 Nho pergunta kes sérvu di nho, i es ta fla nho. Pur isu, N ta pidi nho pa nho resebe nhas sérvu dretu, pamodi nu ben na un ténpu di txeu alegria.* Favor, da sérvus di nho i Davidi fidju di nho kalker kuza ki nho tene.’”
9 Nton, kes sérvu di Davidi bai i es fla Nabal tudu kuza ki Davidi fla-s. Kantu es tirmina di pâpia, 10 Nabal fla sérvus di Davidi: “Ken ki é Davidi, i ken ki é fidju di Jesé? Oji-en-dia ten txeu sérvu ki sta ta fuji di ses patron. 11 Pamodi ki N debe panha nha pon, nha agu i karni ki N pripara pa kes ómi ki túskia nhas ovelha, i da-s pa kes ómi ki N ka sabe di undi ki es ben?”
12 Dipôs di kel-li, kes sérvu di Davidi volta i es konta-l tudu kuza ki Nabal fla-s. 13 Kel óra, Davidi fla se trópas: “Pa tudu ómi panha se spada!” Nton, tudu es poi ses spada na sintura, i Davidi tanbê poi se spada na sintura. Uns 400 ómi bai ku Davidi, i 200 fika ta toma kónta di kes kuza ki es tinha.
14 Má un di kes sérvu di Nabal, fla Abigail, mudjer di Nabal: “Davidi manda se mensajerus la di dizértu pa kunprimenta nos patron i pa dizeja-l tudu di bon, má el insulta-s. 15 Kes ómi li trata-nu dretu dimás. Es ka faze-nu nada mariadu, i ninhun di nos kuza ka perde duránti tudu kel ténpu ki nu staba na kanpu djuntu ku es. 16 Es éra sima un muralha ki staba na nos vólta ta proteje-nu, di dia i di noti. Es proteje-nu duránti tudu kel ténpu ki nu staba djuntu ku es ta toma kónta di ribanhu. 17 Gósi, disidi kuzê ki bu ta faze, pamodi di serteza kel-li ta ben ser un disgrasa pa nos patron i pa tudu algen di se kaza. El é un ómi mau dimás* ki ningen ka ta konsigi pâpia ku el.”
18 Nton, Abigail bai faxi, el panha 200 pon, dôs jaru grandi di vinhu, sinku ovelha ki dja staba priparadu, sinku saku di serial toradu,* 100 tórta di uva séku, i 200 tórta di figu séku i el pô-s na alguns buru. 19 Dipôs, el fla se sérvus: “Nhos bai na nha frenti i N ta bai nhos tras.” Má, el ka fla Nabal se maridu nada.
20 Timenti el staba ta dixi montadu na un buru, pa un kaminhu sukundidu na montanha, el inkontra ku Davidi i se trópas ki staba ta binha na se direson. 21 Davidi dja flaba antis: “N proteje tudu kuza di kel ómi li na dizértu, má ka sirbi pa nada. Ninhun di se kuzas ka perde, má simé el paga-m ben ku mal. 22 Si ti palmanhan N ka mata tudu ómi di Nabal, pa Deus kastiga nhas inimigu* duru.”
23 Kantu Abigail odja Davidi, el dixi faxi di kel buru i el inbaxa na frenti di Davidi, ku róstu pa txon. 24 Nton, el inbaxa na pé di Davidi i el fla: “Sinhor, nho dexa kulpa kai riba mi. Nho dexa sérva di nho pâpia, i obi kuzê ki sérva di nho ten pa fla. 25 Favor sinhor, ka nho liga Nabal. El é un ómi mau ki ka bale i el ta konporta sima se nómi. Se nómi é Nabal,* i el ka ten juís. Má ami, ki é sérva di nho, N ka odja kes ómi ki nho manda. 26 I gósi, sinhor, N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, i pa vida di nho, ma é Jeová ki sta ta inpidi nho di fika ku kulpa di sangi i di faze justisa* ku própi mô di nho. Pa kes inimigu di nho i kes ki sta tenta faze nho mal, bira sima Nabal. 27 Pur isu sinhor, dexa kes ómi ki sta ta kunpanha nho resebe kel prezenti* ki sérva di nho traze pa nho. 28 Pur favor, nho purdua-m si N ofende nho. N sabe ma di serteza Jeová ta ben faze pa nho un kaza ki ta dura. Nho sta ta luta na kes géra di Jeová, i duránti tudu vida di nho ka atxadu ninhun kuza mariadu na nho. 29 Óras ki algen pirsigi nho i tenta tra vida di nho, vida di nho ta sta ben guardadu na bólsa di vida djuntu ku Jeová, Deus di nho. Má, el ta bota vida di inimigus di nho la pa lonji, sima pédra ta lansadu ku funda. 30 I óras ki Jeová dja faze pa nho tudu kes kuza bon ki el promete nho i el poi nho ta ser líder di Israel, 31 nho ka ta ten ninhun remorsu nen rapendimentu* na korason pamodi nho tra sangi di algen sen motivu, ô pamodi nho faze vingansa* ku mô di nho. Óras ki Jeová trata nho dretu, nho lenbra di sérva di nho.”
32 Nton, Davidi fla Abigail: “Pa Jeová, kel Deus di Israel lovadu, pamodi é el ki manda-u na kel dia li pa bu ben inkontra ku mi! 33 Pa Deus abensua-u pamodi bu ten bon juís! I pa Deus abensua-u pamodi, na kel dia li, bu ka dexa-m fika ku kulpa di sangi i di faze justisa ku nhas própi mô. 34 Má, N ta jura pa Jeová, kel Deus di Israel, ki é kel Deus bibu, ki ka dexa-m faze-u mal, ma si bu ka ben papiaba ku mi faxi, manhan di sédu ninhun ómi di Nabal ka ta staba bibu.” 35 Nton, Davidi seta kes kuza ki Abigail leba-l i el fla-l: “Bai pa bu kaza na pas. N obi kel ki bu fla, i N ta faze kel ki bu pidi-m.”
36 Más tardi, kantu Abigail volta pa Nabal, Nabal staba ta faze un fésta na se kaza sima fésta di rei. Nabal* staba txeu kontenti i moku. Má, Abigail ka fla-l nada ti kel otu dia. 37 Di palmanhan, kantu Nabal staba normal, se mudjer konta-l tudu kuza. Se korason fika sima di un algen mortu, i el fika paralizadu sima un pédra. 38 Uns 10 dia dipôs, Jeová poi Nabal ta móre.
39 Kantu Davidi fika ta sabe ma Nabal móre, el fla: “Pa Jeová lovadu. Nabal umilha-m, má Jeová difende nha kazu i el ka dexa-m faze un kuza mariadu. El poi maldadi di Nabal ta kai riba di se própi kabésa!” Nton, Davidi manda fla Abigail pa el kaza ku el. 40 Kes sérvu di Davidi txiga na Karmelu i es fla Abigail: “Davidi manda-nu ben buska-u pamodi el krê kaza ku bo.” 41 Kel óra, el inbaxa ku róstu pa txon i el fla: “N sta prontu pa N bira se sérva i pa N laba pé di se sérvus.” 42 Nton, Abigail pripara faxi, el monta na un buru i el leba sinku inpregada djuntu ku el. El bai djuntu ku kes mésmu mensajeru di Davidi i el bira mudjer di Davidi.
43 Davidi tanbê staba kazadu ku Ainoan, di Jesriel. Nton, Ainoan ku Abigail bira se mudjer.
44 Má Saul kaza se fidju-fémia Mikal, mudjer di Davidi, ku Paltí, fidju di Laís, ki éra di Galin.
26 Un ténpu dipôs, alguns ómi di Zife bai atxa Saul na Jibeá i es fla-l: “Davidi sta sukundidu na kel monti di Akilá, ki ta fika frenti di Jezimon.”* 2 Nton, Saul djunta 3 mil di kes midjór trópa di Israel i el dixi pa dizértu di Zife, pa ba djobe Davidi. 3 Saul arma kanpamentu na kel monti di Akilá, ki ta fika frenti di Jezimon, pértu di strada. Davidi staba ta mora na dizértu i el fika ta sabe ma Saul staba ta djobe-l na dizértu. 4 Pur isu, Davidi manda alguns ómi pa bai sukundidu pa djobe si éra verdadi ki Saul staba pa la. 5 Dipôs, Davidi bai pa kel lugar undi ki Saul arma kanpamentu, i el odja undi ki Saul staba ta durmi, el ku Abner, ki éra fidju di Ner i xéfi di se trópas. Saul staba ta durmi na meiu di kanpamentu i se trópas staba na kanpamentu na se vólta. 6 Nton, Davidi pergunta Aimeleki, kel itita, i Abizai, fidju di Zeruia, irmon di Joabe: “Kenha ki ta bai ku mi pa kanpamentu di Saul?” Abizai responde: “N ta bai ku bo.” 7 Nton, Davidi ku Abizai entra na kanpamentu di noti, i es atxa Saul ta durmi ku se lansa finkadu na txon pértu di se kabésa. Abner i kes trópa staba detadu na se vólta.
8 Nton, Abizai fla Davidi: “Oji, Deus dja intrega-u bu inimigu déntu mô. Favor, dexa-m prega-l na txon ku lansa. N ta da-l ku el sô un bês, N ka meste da-l otu.” 9 Má, Davidi fla Abizai: “Ka bu faze-l ninhun mal, pamodi kenha ki pode labanta mô kóntra kel algen ki Jeová skodje i fika sen kulpa?” 10 Davidi kontinua ta fla: “N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, ma é Jeová própi ki ta mata-l, ô algun dia el ta móre sima kalker algen, ô nton el ta bai pa un géra i el ta matadu. 11 Pamodi ruspetu ki N ten pa Jeová, nunka N ka ta labantaba nha mô kóntra kel algen ki Jeová skodje! Pur isu, nu panha kel lansa i kel jaru di agu ki sta pértu di se kabésa, i nu bai nos kaminhu.” 12 Nton, Davidi panha kel lansa i kel jaru di agu ki staba pértu di kabésa di Saul, i es sai di la. Ningen ka odja-s, nen es ka da kónta ma es staba la i nen es ka korda. Tudu es staba ta durmi, pamodi Jeová pô-s ta durmi un sónu pizadu. 13 Nton, Davidi bai pa kel otu ladu i el fika di pé riba di un monti, lonji di es.
14 Davidi txoma kes trópa i Abner, fidju di Ner, ku vós altu: “Abner, bu sta obi-m?” Abner responde: “Abo é kenha ki sta ta inkomoda rei?” 15 Davidi fla Abner: “Bo é ka ómi? I kenha ki é sima bo na Israel? Nton, pamodi ki bu ka proteje rei? Un trópa entra na kanpamentu pa mata-l. 16 Kel ki bu faze é ka dretu. N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, ma bu merese móre, pamodi bu ka proteje rei, ki é kel algen ki Jeová skodje. Má gósi, djobe na bu vólta! Undi ki sta lansa di rei i kel jaru di agu ki staba pértu di se kabésa?”
17 Nton, Saul rekonhese vós di Davidi i el pergunta-l: “É bu vós, nha fidju Davidi?” Davidi responde-l: “Sin sinhor, é nha vós.” 18 Tanbê el fla: “Pamodi ki nho sta ta pirsigi-m? Kuzê ki N faze i kal ki é nha kulpa? 19 Ó sinhor rei, favor, nho obi kuzê ki N ten pa N fla nho: si é Jeová ki poi nho kóntra mi, pa el seta* nha oférta di serial ki N ta oferese-l. Má si é ómis ki poi nho ta fika kóntra mi, pa Jeová maldisua-s pamodi es kóre ku mi i es afasta-m di eransa di Jeová. É sima si es fla-m: ‘Bai! Ba adora otus deus!’ 20 Má gósi N ta pidi nho, pa nho ka dexa nha sangi bazadu na txon lonji di Jeová, pamodi rei di Israel sai pa djobe un sinplis pulga, sima si el sta kasa un pasu* brabu na monti.”
21 Nton, Saul responde-l: “N peka. Volta, nha fidju Davidi. N ka ta faze-u ninhun mal más, pamodi oji bu da nha vida valor. N aji sima un algen dodu i N faze un éru gravi.” 22 Davidi fla: “Ali lansa di rei li. Manda un ómi pa ben panha-l. 23 É Jeová ki ta paga kada un di akordu ku se própi justisa i se própi lialdadi, pamodi oji Jeová intrega nho na nha mô. Má N ka krê labantaba nha mô kóntra kel algen ki Jeová skodje. 24 Pa Jeová da nha vida valor sima N da vida di nho valor oji, i pa el libra-m di tudu nha sufrimentu.” 25 Saul fla Davidi: “Pa Deus abensua-u, nha fidju Davidi. Di serteza bu ta ben faze kuzas grandi i bu ta ben ten bons rezultadu.” Dipôs, Davidi bai se kaminhu i Saul volta pa se kaza.
27 Má, Davidi fla na se korason: “Un dia N ta móre na mô di Saul. Midjór kuza ki N debe faze é fuji pa téra di filisteus. Asi, Saul ta dexa di djobe-m na tudu téra di Israel i N ta skapa di se mô.” 2 Nton, Davidi i kes 600 ómi ki staba djuntu ku el bai pa undi ki Akís staba. El éra fidju di Maoki, rei di Gate. 3 Davidi ku se trópas fika na Gate ku Akís. Kada un di es fika djuntu ku ses família. Davidi leba se dôs mudjer, Ainoan, di Jesriel i Abigail, ki éra di Karmelu i viúva di Nabal. 4 Kantu Saul obi ma Davidi dja fujiba pa Gate, el dexa di djobe-l.
5 Nton, Davidi fla Akís: “Si nho ta konkorda, dexa-m ba mora na un di kes sidadi ki ta fika na kanpu. Pamodi ki sérvu di nho debe mora na sidadi di rei djuntu ku nho?” 6 I na kel dia Akís da-l Ziklagi. É pur isu ki Ziklagi é di kes rei di Judá ti dia di oji.
7 Davidi vive un anu i kuatu mês na téra di filisteus. 8 Duránti kel ténpu, Davidi ta subiba ku se trópas i es ta atakaba kes jezurita, kes jirzita i kes amalekita. Es ta moraba na kel téra ki ta baba di Telon ti Sur i ta dixiba ti frontera di téra di Ijitu. 9 Óras ki Davidi ta atakaba es, el ka ta dexaba bibu nen ómi nen mudjer. El ta tomaba ses ovelha, ses vaka, ses buru, ses kamelu, ses ropa, i dipôs el ta voltaba pa Akís. 10 Óras ki Akís ta perguntaba el: “Undi ki bu ataka oji?” Davidi ta flaba: “Na sul* di Judá” ô “Na sul di téra di kes jeramelita” ô “Na sul di téra di kes kineu.” 11 Davidi ta mataba tudu ómi i mudjer, asi pa es ka lebaba ninhun di es pa Gate, pamodi el ta flaba: “Es pode ba fla: ‘É kel-li ki Davidi faze.’” (É si ki Davidi ta fazeba duránti kel ténpu ki el vive na kanpu na téra di filisteus.) 12 Akís ta kriditaba na Davidi, i el ta pensaba: ‘Di serteza se povu Israel dja bira ta odia-l, nton el ta bira nha sérvu pa tudu ténpu.’
28 Na kel ténpu, kes filisteu djunta ses trópa pa ba luta kóntra Israel. Nton, Akís fla Davidi: “Dja bu sabe ma bo ku bus trópa sta bai ku mi pa géra.” 2 Davidi fla Akís: “Nho sabe dretu kuzê ki sérvu di nho ta faze.” Dipôs, Akís fla Davidi: “É pur isu ki N ta ben skodje-u pa bu ser sénpri nha guarda-kósta.”*
3 Samuel dja moreba, i Israel interu dja txoraba el i dja interaba el na Ramá, na kel sidadi undi ki el ta moraba. Tanbê Saul dja traba di país tudu kes algen ki ta invokaba spritu i kes algen ki ta dibinhaba.
4 Kes filisteu djunta, es bai pa Sunén i es arma kanpamentu la. Nton, Saul djunta tudu kes trópa di Israel i es arma kanpamentu na Jilboa. 5 Kantu Saul odja kanpamentu di kes filisteu, el fika ku medu i se korason kumesa ta bate fórti. 6 Enbóra Saul ta djobeba orientason na Jeová, nunka Jeová ka responde-l, nen na sonhus, nen através di Urin, nen através di profétas. 7 Dipôs, Saul fla se sérvus: “Nhos djobe-m un mudjer ki ta invoka spritu, pa N ba djobe kuzê ki el ta fla-m.” Se sérvus fla-l: “Na En-Dor, ten un mudjer ki ta invoka spritu.”
8 Nton, Saul bisti ropas diferenti pa el disfarsa, el leba dôs sérvu djuntu ku el i el ba pâpia ku kel mudjer di noti. El fla-l: “Favor, uza bu kapasidadi di invoka spritu, i fla-m kuzê ki ta ben kontise na futuru i txoma-m kel algen ki N ta ben fla-u.” 9 Má, kel mudjer fla-l: “Bu debe sabe kuzê ki Saul faze. El tra di país tudu kes algen ki ta invoka spritu i kes algen ki ta dibinha. Nton, pamodi ki bu sta arma un armadilha pa N matadu?” 10 Pur isu, Saul jura pa Jeová i el fla-l: “N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, ma bu ka ta ten ninhun kulpa na kel asuntu li!” 11 Nton, kel mudjer pergunta-l: “Kenha ki bu krê pa N txoma?” El fla-l: “Txoma Samuel.” 12 Kantu kel mudjer odja “Samuel”,* el grita ku tudu se forsa i el fla Saul: “Pamodi ki nho ingana-m? Anho é Saul!” 13 Rei fla-l: “Ka bu xinti medu, kuzê ki bu sta ta odja?” Kel mudjer fla Saul: “N sta odja un algen ta subi di téra, el ta parse ku un deus.” 14 Kel óra, el pergunta: “Modi ki el é?” Kel mudjer fla-l: “É un ómi di idadi ki sta ta subi, i el sta ta uza un ropa sen manga.” Kantu Saul da kónta ma éra “Samuel”, el inbaxa ku róstu pa txon.
15 Nton, “Samuel” fla Saul: “Pamodi ki bu sta inkomoda-m i bu pô-m ta subi?” Saul fla-l: “N sta na un situason txeu difísil. Kes filisteu sta ta luta kóntra mi i Deus dja bandona-m. El ka sta ta responde-m, nen através di profétas, nen na sonhus. É pur isu ki N sta txoma-u, pa bu fla-m kuzê ki N debe faze.”
16 Nton, “Samuel” fla-l: “Pamodi ki bu sta ben pergunta-m ami, si Jeová dja bandona-u i dja el fika kóntra bo? 17 Jeová ta ben faze kuzê ki el fla através di mi: Jeová ta ben tra reinu di bu mô i el ta ben da-l pa otu algen, ki é Davidi. 18 Jeová sta faze kel-li ku bo pamodi bu ka obi ku vós di Jeová i bu ka kaba ku kes amalekita, ki poi Jeová ta fika xatiadu. 19 Tanbê, Jeová ta intrega abo i Israel na mô di kes filisteu, i manhan, abo ku bus fidju, nhos ta sta ku mi. Tanbê, Jeová ta intrega trópas di Israel na mô di kes filisteu.”
20 Kel óra, Saul kai i el fika detadu na txon ku txeu medu pamodi kuzê ki “Samuel” fla-l. El staba sen forsa, pamodi el ka kume nada duránti tudu kel dia i tudu kel noti. 21 Kantu kel mudjer txiga pértu di Saul i el odja ma el staba perturbadu dimás, el fla-l: “Sinhor, N faze kel ki nho manda-m, i N riska nha vida pa N faze kel ki nho pidi-m. 22 Favor, gósi nho obi kuzê ki sérva di nho ten pa fla. Dexa-m sirbi nho un padás di pon pa nho kume i pa nho ganha forsa antis di nho bai.” 23 Má, el nega i el fla: “N ka sta kume nada.” Má, se sérvus i kel mudjer kontinua ta insisti ku el. Nton el obi ku es, el labanta di txon i el xinta na kama. 24 Kel mudjer bai faxi, el mata* un bizeru gordu ki el tinha na kaza. Tanbê el panha farinha, el masa-l i el faze pon sen fermentu. 25 Nton, el sirbi Saul i se sérvus kel kumida i es kume. Dipôs, es labanta i es bai ses kaminhu di noti.
29 Kes filisteu djunta tudu ses trópa na Afeki, i israelitas arma ses kanpamentu bera di un fonti, na Jesriel. 2 Kes governanti di kes filisteu staba ta marxa ku ses trópa na grupu di sén i di mil, i Davidi ku se trópas staba ses tras, djuntu ku Akís. 3 Má kes prínsipi di filisteus pergunta: “Kuzê ki kes ebreu sta ta faze li?” Akís responde: “Kel-li é Davidi, sérvu di Saul, rei di Israel. Dja ten más di un anu ki el sta djuntu ku mi i N ka atxa nada mariadu na el. El fika di nha ladu désdi kel dia ki el bandona Saul ti dia di oji.” 4 Má kes prínsipi di filisteus fika xatiadu ku Akís i es fla-l: “Manda es ómi pa bai. Fla-l pa el volta pa kel lugar ki bu da-l pa el fika. Ka bu dexa-l bai géra djuntu ku nos, pamodi el pode fika kóntra nos na géra. Kuzê ki bu ta atxa ma el meste faze pa el dexa se rei kontenti? É ka korta kabésa di nos trópas? 5 Kel-li é ka Davidi, kel ki es staba ta kanta sobri el, ta badja i ta fla:
‘Saul mata milharis,
I Davidi mata dizénas di milhar’?”
6 Nton, Akís txoma Davidi i el fla-l: “N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, ma pa mi abo é un ómi justu. N sta kontenti pamodi bu ben djuntu ku nhas trópa pa géra. N ka atxa nada mariadu na bo, désdi kel dia ki bu txiga li ti dia di oji. Má kes otu governanti ka ta kunfia na bo. 7 Pur isu, bai na pas i ka bu faze nada ki ta dexa kes governanti di filisteus xatiadu.” 8 Nton, Davidi pergunta Akís: “Pamodi? Kuzê ki N faze? Kuzê ki nho atxa di mariadu na mi désdi kel dia ki N txiga li ti dia di oji? Ó rei, pamodi ki N ka pode bai luta djuntu ku nho kóntra kes inimigu di nho?” 9 Akís responde-l: “Pa mi, abo é dretu sima un anju di Deus. Má kes prínsipi di filisteus fla: ‘Ka bu leba-l djuntu ku nos pa géra.’ 10 Pur isu, nhos labanta manhan sédu, abo i kes sérvu di bu sinhor ki ben djuntu ku bo, i nhos bai lógu ki manxe.”
11 Nton, Davidi ku se trópas labanta madrugada pa es volta pa téra di kes filisteu, i kes filisteu subi pa Jesriel.
30 Kantu Davidi i se trópas txiga na Ziklagi na tirseru dia, es atxa Ziklagi tudu kemadu. Kes amalekita invadi Ziklagi i es kema-l. Tanbê es invadi sul.* 2 Es leba kes mudjer i tudu kes algen ki staba na sidadi, désdi kes más pikinoti ti kes más grandi. Es ka mata ningen, má es leba tudu kes algen djuntu ku es. 3 Kantu Davidi ku se trópas txiga na sidadi, es atxa-l tudu kemadu. Tanbê es ka atxa ses mudjer, ses fidju matxu i ses fidju-fémia pamodi es lebadu prézu. 4 Nton, Davidi ku se trópas kumesa ta txora riju ti ki es fika sen forsa pa txora más. 5 Tanbê kes dôs mudjer di Davidi lebadu prézu: Ainoan, di Jesriel, i Abigail, kel viúva di Nabal di Karmelu. 6 Davidi staba frontadu dimás, pamodi kes ómi staba ta fla ma es ta daba el ku pédra. Tudu kes ómi staba txeu xatiadu pamodi es perde ses fidju matxu ku ses fidju-fémia. Má Davidi atxa forsa na Jeová, se Deus.
7 Dipôs, Davidi fla saserdóti Abiatar, ki éra fidju di Aimeleki: “Favor, traze-m kel éfodi.”* I Abiatar leba Davidi kel éfodi. 8 Davidi pergunta Jeová: “N debe bai tras di kes bandidu? N ta konsigi pega-s?” El responde: “Sin, bai ses tras, pamodi bu ta pega-s i bu ta rekupera tudu kes kuza ki es leba.”
9 Davidi i kes 600 ómi ki staba djuntu ku el, bai kel óra. Kantu es txiga na vali di Bezor, alguns di es fika la. 10 Davidi kontinua ta bai tras di kes bandidu ku 400 ómi. Má 200 ómi fika pa tras pamodi es staba kansadu dimás pa trabesa vali di Bezor.
11 Es atxa un ómi di Ijitu na kanpu i es leba-l pa Davidi. Es da-l kumida i agu. 12 Tanbê es da-l un padás di tórta di figu séku i dôs tórta di uva séku. Dipôs ki el kume, el rekupera forsa* pamodi dja tinha três dia i três noti ki el ka kume, nen bebe. 13 Davidi pergunta-l: “Abo é di undi? Abo é sérvu di kenha?” El responde: “Ami é di Ijitu, skravu di un Amalekita. Má nha dónu bandona-m pamodi dja ten três dia ki N fika duenti. 14 Nu invadi párti sul di téra di kes keretita, téra di Judá i párti sul* di téra di Kalebe, i tanbê nu kema Ziklagi.” 15 Nton, Davidi pergunta-l: “Bu ta leba-m ti undi kes bandidu sta?” El fla: “Si nho jura pa Deus ma nho ka ta mata-m i ma nho ka ta intrega-m na mô di nha dónu, N ta leba nho ti undi ki es sta.”
16 Nton, el leba Davidi ti undi ki es staba. Kes amalekita staba spadjadu pa tudu banda, ta kume, ta bebe i ta komemora pamodi kes monti kuza ki es panha na téra di kes filisteu i na téra di Judá. 17 Nton, Davidi kumesa ta mata-s désdi madrugada ti kel otu dia di noti. Skapa sô 400 ómi, ki fuji montadu na kamelu. 18 Davidi rekupera tudu kes kuza ki kes amalekita panhaba, i tanbê el torna toma se dôs mudjer. 19 Ka staba ta falta nada nen ningen, désdi kes más pikinoti ti kes más grandi. Es rekupera ses fidju matxu i ses fidju-fémia, i tudu kes kuza ki es tinha. Davidi rekupera tudu kuza ki kes bandidu leba. 20 Davidi tanbê leba tudu kes ovelha i boi ki el toma di kes amalekita. I se trópas staba ta leba-s na frenti di ses própi animal. Es fla: “Kes kuza li é di Davidi.”
21 Dipôs, Davidi i tudu kes algen ki staba djuntu ku el txiga na vali di Bezor. Nton, kes 200 ómi ki staba kansadu dimás i ki ka bai djuntu ku el, ben inkontra ku es. Davidi txiga pértu di es, i el pergunta-s modi ki es staba. 22 Má, alguns ómi mau ki gostaba di ranja prubléma i ki staba djuntu ku kes ki bai ku Davidi, fla: “Dja ki es ka bai ku nos, nu ka ta da-s ninhun di kes kuza ki nu rekupera. Nu ta da-s sô ses mudjer ku ses fidju i pa es ba ses kaminhu.” 23 Má Davidi fla-s: “Nhas irmon, ka nhos faze kel-li ku kel ki Jeová da-nu. El proteje-nu i el intrega-nu na nos mô kes bandidu ki ben kóntra nos. 24 Kenha ki ta konkorda ku kuzê ki nhos fla? Kes algen ki bai pa géra i kes algen ki fika ta guarda nos kuzas ta resebe mésmu kuza. Tudu algen ta resebe igual.” 25 Désdi kel dia, Davidi poi kel-li ta bira un régra i un lei ki ta sigidu na Israel ti dia di oji.
26 Kantu Davidi volta pa Ziklagi, el manda alguns di kes kuza ki el toma na ses inimigu pa kes ansion di Judá ki éra se amigu. El manda fla-s: “Kel-li é un prezenti* pa nhos. Nu toma kes kuza li na kes inimigu di Jeová.” 27 El manda prezenti pa kes ki staba na Betel, pa kes ki staba na Ramote di Negebe,* pa kes ki staba na Jatir, 28 pa kes ki staba na Aroer, pa kes ki staba na Sifmote, pa kes ki staba na Estemoa, 29 pa kes ki staba na Rakal, pa kes ki staba na kes sidadi di jeramelitas, pa kes ki staba na kes sidadi di kineus, 30 pa kes ki staba na Ormá, pa kes ki staba na Borazan, pa kes ki staba na Ataki, 31 pa kes ki staba na Ebron, i pa kes ki ta staba na tudu kes lugar ki Davidi ku se trópas staba antis.
31 Filisteus staba ta luta kóntra Israel. Kes ómi di Israel fuji di kes filisteu, i txeu di es matadu na monti Jilboa. 2 Kes filisteu bai tras di Saul ku se fidjus, es serka-s i es mata Jonatan, Abinadabe i Malkizua, ki éra fidjus di Saul. 3 Géra bira kada bês más fórti kóntra Saul. Kes arkeru odja Saul, es da-l ku flexa i Saul panha pankada gravi. 4 Nton, Saul fla kel ajudanti ki ta karegaba se arma: “Puxa bu spada i mata-m, asi pa kes ómi ki ka sirkunsidadu ka maltrata-m.”* Má se ajudanti, ki ta karegaba se arma, ka krê fazeba kel-la pamodi el staba ku txeu medu. Nton, Saul panha se spada, el pô-l viradu pa el i el kai riba di el. 5 Kantu kel ajudanti di Saul odja ma Saul staba mortu, el tanbê el kai riba di se spada i el móre. 6 Nton Saul, se três fidju, kel ajudanti ki ta karegaba se arma i tudu se trópas* móre na kel dia. 7 Kantu kes israelita ki staba na vali di Jesriel i na zóna di Jurdon, odja ma kes trópa di Israel fuji i ma Saul ku se fidjus móre, es bandona kes sidadi i es fuji. Dipôs, kes filisteu volta i es fika ta mora la.
8 Na kel otu dia, kantu kes filisteu ba panha kes kuza di valor di kes algen ki móre, es atxa Saul ku se três fidju mortu, na monti Jilboa. 9 Nton, es korta kabésa di Saul, es tra-l se armadura i es manda mensajerus pa tudu téra di kes filisteu pa ba spadja notísia na kes ténplu di ses deus, i na meiu di ses povu. 10 Dipôs, es poi se armadura na ténplu di Astorete i es prinda se korpu na muralha di Bete-San. 11 Kantu kes algen di Jabes-Jiliade obi kuzê ki kes filisteu faze ku Saul, 12 tudu kes ómi balenti viaja noti interu pa ba tra korpu di Saul i di se fidjus di kel muralha di Bete-San. Dipôs es volta pa Jabes i es kema-s la. 13 Nton, es panha kes osu i es intera-s dibaxu di un tamargera* na Jabes, i es faze jejun duránti seti dia.
Ô: “na Ramá, un zufita”.
Na ebraiku ta fla: “Jeová fitxa se úteru”.
Ô: “pamodi ki bu korason sta kasábi”.
Kel-li krê fla, di tabernáklu.
Ô: “ku alma marguradu”. Djobe Disionáriu di Bíblia.
Na ebraiku ta fla: “na se korason”.
Ô talvês: “Na ténpu sértu”.
Ki krê fla “nómi di Deus”.
Na ebraiku ta fla: “un éfa”. Djobe Ap. B14.
Ô: “N ta jura pa vida di nho”.
Talvês: “el sta pâpia di Elkana”.
Na ebraiku ta fla: “Jeová engrandese nha txifri ”. Djobe Disionáriu di Bíblia.
Djobe Disionáriu di Bíblia.
Ô: “ki sta ta tropesa”.
Ô: “Seol”. Kel-li krê fla sipultura ki ta podu tudu algen. Djobe Disionáriu di Bíblia.
Na ebraiku ta fla: “téra”.
Ô talvês: “lugar di poi lixu”.
Ô talvês: “Kes ki ta luta kóntra Jeová ta fika dizorientadu”.
Na ebraiku ta fla: “txifri”. Djobe Disionáriu di Bíblia.
Djobe Disionáriu di Bíblia.
Ô: “Samuel ba ta kria dianti di”.
Ô talvês: “Deus ta bira se árbitru”.
Ô talvês: “poi fumu di sakrifisiu ta subi”.
Na ebraiku ta fla: “fidjus di Israel”.
Na ebraiku ta fla: “xuta”.
Na ebraiku ta fla: “N ta korta bu brasu i brasu di”.
Ô: “kuzê ki sta na nha korason i na nha alma”.
Kel-li krê fla tabernáklu.
Na ebraiku ta fla: “lánpida”.
Na ebraiku ta fla: “sta ta maldisua Deus”.
Na ebraiku ta fla: “Deus ka dexa kai na txon nada ki el fla”.
Na ebraiku ta fla: “Pamodi ki Jeová ganha-nu”.
Ô talvês: “na meiu”.
Ô: “el ka poi se korason”.
Kel-li krê fla “Undi ki glória sta?”
Na ebraiku ta fla: “Sô Dagon”.
Ô: “emorodial”.
Ô: “emorodial”.
Djobe Disionáriu di Bíblia.
Ô: “bônbia; bonbá”.
Ô: “na un lugar planu”.
Na ebraiku ta fla: “70 ómi, 50 mil ómi”.
Ô: “ta txora dianti di”.
Ki krê fla “pédra di ajuda”.
Ô: “subornu”.
Ô: “mistura óliu purfumadu”.
Na ebraiku ta fla: “bésta”.
Na ebraiku ta fla: “un kuartu di un siklu di prata”. Un siklu ta daba 11, 4 g. Djobe Ap. B14.
Djobe Disionáriu di Bíblia.
Na ebraiku ta fla: “lugar altu”. Djobe Disionáriu di Bíblia.
Na ebraiku ta fla: “distapaba obidu di”.
Ô: “el ki ta ben poi nha povu déntu limiti”.
Na ebraiku ta fla: “tudu kuza ki sta na bu korason”.
Na ebraiku ta fla: “kes sinal”.
Ô: “di akordu ku grupu di mil algen”.
Na ebraiku ta fla: “el éra sima un algen mudu”.
Ô: “akordu”.
Na ebraiku ta fla: “sima sô un ómi”.
Kel-li krê fla uns 2 óra di madrugada ti 6 óra di palmanhan.
Na ebraiku ta fla: “N obi ku nhos vós sobri”.
Na ebraiku ta fla: “anda nhos dianti”.
Ô: “subornu”.
Na ebraiku ta fla: “nhos ka atxa nada na nha mô”.
Na ebraiku ta fla: “bende-s”.
Nunbru ka ta parse na testu ebraiku.
Párti di un aradu ki tinha fórma di un lámina di féru ki ta ratxaba txon.
Na ebraiku ta fla: “un pin”. Un tipu di pézu ki es ta uzaba na ténpu antigu. Djobe Ap. B14.
Kel-li krê fla un vara pónta gudu ki ta uzadu pa gia un animal.
Ô: “un grupu di trópa ki staba na un postu más pa frenti”.
Djobe Disionáriu di Bíblia.
Ô: “un distansia ki ta daba metadi di un txon ki dôs boi pode trabadjaba na un dia”. Kel-li é un txon ki ta midiba uns 4 mil métru kuadradu.
Na ebraiku ta fla: “na kel dia”.
Na ebraiku ta fla: “Tra bu mô”.
Na ebraiku ta fla: “kume pon”.
Na ebraiku ta fla: “tudu téra entra”.
Na ebraiku ta fla: “se odju fika ta brilha”.
Na ebraiku ta fla: “nhas odju sta ta brilha”.
Ô: “salvason”.
Na ebraiku ta fla: “resgata”.
Ô: “trópa apé”.
Ô: “ta lamenta”.
Ô: “tevi péna di”.
Ô: “faze kuzas di bo pa bo; faze kuzas ki bu ka ten autoridadi di faze”.
Na ebraiku ta fla: “kes terafin”. Djobe Disionáriu di Bíblia.
Ô: “rapende”.
Ô talvês: “ku kunfiansa”.
Na ebraiku ta fla: “ka ta xinti dór di”.
Na ebraiku ta fla: “un spritu mau”.
Djobe Disionáriu di Bíblia.
Ô: “ta karega se arma”.
Na ebraiku ta fla: “kanpamentu”.
Ô: “kanpion”.
Na ebraiku ta fla: “El tinha 6 kôvadu i un palmu di altura”. Djobe Ap. B14.
Na ebraiku ta fla: “sinku mil siklu”. Djobe Ap. B14.
Na ebraiku ta fla: “600 siklu”. Djobe Ap. B14.
Ô: “N sta faze trósa di”.
Na ebraiku ta fla: “éfa di”. Uns 22 l. Djobe Ap. B14.
Na ebraiku ta fla: “leti”. Ta parse ma é produtu di leti.
Ô: “perde koraji”.
Ô: “na kexada”. Na ebraiku ta fla: “na barba”.
Na ebraiku ta fla: “tudu kel kongregason li”.
Djobe Disionáriu di Bíblia.
Ô: “el ta ajiba ku sabedoria”.
Na ebraiku ta fla: “un spritu mau”.
Ô: “ta konportaba sima proféta”.
Na ebraiku ta fla: “el ta saíba i el ta entraba dianti di povu”.
Ô: “oji bu ta faze un kontratu di kazamentu ku mi”.
Kel-li krê fla kel péli na pónta di órgon seksual di ómi.
Ô: “ta ajiba ku más sabedoria”.
Ô: “salvason”.
Na ebraiku ta fla: “un spritu mau”.
Djobe Disionáriu di Bíblia.
Ô: “ku poku ropa”.
Na ebraiku ta fla: “na kel dia di trabadju”.
Na ebraiku ta fla: “el é un fidju di mórti”.
Na ebraiku ta fla: “simenti”.
Djobe Disionáriu di Bíblia.
Na ebraiku ta fla: “na ses mô”.
Ô: “ki staba ku alma marguradu”.
Un árvi ki ta sta sénpri verdi. Se folhas é pikinoti i el ta da flor kor di roza ku branku. El ta kria na lugar séku.
Ô: “fiel”.
Na ebraiku ta fla: “koredor”.
Djobe Disionáriu di Bíblia.
Ô: “tudu kes alma”.
Djobe Disionáriu di Bíblia.
Djobe Disionáriu di Bíblia.
Na ebraiku ta fla: “bende-l na nha mô”.
Ô talvês: “dónu di txon”.
Ô talvês: “el fika ku medu pamodi”.
Na ebraiku ta fla: “el da se mô forsa”.
Na ebraiku ta fla: “na ladu direita”.
Ô talvês: “di dizértu”.
Na ebraiku ta fla: “kes milhar”.
Na ebraiku ta fla: “pa el kubri se pé”.
Ô: “konsénsia”.
Ô talvês: “afasta”.
Na ebraiku ta fla: “simenti”.
Un sidadi na Judá. El ka ten nada aver ku monti Karmelu.
Ô: “pa nho ten pas”.
Na ebraiku ta fla: “na un bon dia”.
Ô: “ki ka ten valor”.
Ô: “sevada toradu”. Na ebraiku ta fla: “Sinku seá”. Un seá ta daba 7,33 l. Djobe Ap. B14.
Ô talvês: “Davidi”.
Ki krê fla “ki ka ten juís; stúpidu”.
Ô: “traze salvason”.
Na ebraiku ta fla: “kel benson li”.
Na ebraiku ta fla: “nada ki ta poi nho ta tropesa”.
Ô: “traze salvason”.
Na ebraiku ta fla: “Korason di Nabal”.
Ô talvês: “na dizértu”.
Na ebraiku ta fla: “txera”.
Ô: “perdís”. Un pasu ki é sima galinha.
Ô: “Negebe”.
Na ebraiku ta fla: “pa bu guarda nha kabésa tudu dia”.
Ô: “kel ki ta parse ma éra Samuel”.
Ô: “sakrifika”.
Ô: “Negebe”.
Djobe Disionáriu di Bíblia.
Na ebraiku ta fla: “se spritu volta pa el”.
Ô: “Negebe”.
Na ebraiku ta fla: “benson”.
Ô: “di sul”.
Ô: “injuria-m”.
Talvês kel-li sta pâpia di kes guarda-kósta di Saul.
Un árvi ki ta sta sénpri verdi. Se folhas é pikinoti i el ta da flor kor di roza ku branku. El ta kria na lugar séku.