BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • nwt Lukas 1:1-24:53
  • Lukas

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Lukas
  • Bíblia — Traduson di Mundu Novu
Bíblia — Traduson di Mundu Novu
Lukas

NOTÍSIAS SÁBI KI LUKAS SKREBE

1 Txeu algen faze sforsu pa skrebe sobri tudu kes kuza ki kontise, i ki nos tudu ta kridita. 2 Otus tanbê ki odja i ki pâpia di mensajen di Deus konta-nu kes kuza li. 3 Pur isu, Sinhor Tiófilu, ami tanbê, dipôs ki N piskiza tudu kes kuza, N rezolve skrebe-s pa nho di manera organizadu. 4 N faze kel-li pa nho pode ten tudu serteza ma kes kuza ki nho inxinadu, é verdadi.

5 Na ténpu di Eródis,* ki éra rei di Judea, tinha un saserdóti ki txomaba Zakarias i el ta fazeba párti di kel grupu di saserdóti ki ta txomadu di Abias. Se mudjer éra un di kes fidju-fémia di Aron, i se nómi éra Elizabeti. 6 Es tudu dôs éra justu dianti di Deus, i es ta obiba ku tudu mandamentu i leis di Jeová.* 7 Má, es ka tinha fidju, pamodi Elizabeti ka ta pode tinha fidju, i es tudu dôs dja staba algen grandi.

8 Zakarias staba na se grupu ta faze se trabadju di saserdóti dianti di Deus. 9 Di akordu ku trabadju ki saserdótis tinha kustumu di fazeba, txiga se bês pa el entra na santuáriu di Jeová* i oferese insénsu. 10 I na óra di oferese insénsu, povu interu staba ta faze orason na ladu di fóra. 11 Nton, anju di Jeová* parse pa el, di pé, na ladu direita di altar di insénsu. 12 Má, kantu Zakarias odja-l, el fika spantadu i ku txeu medu. 13 Má, anju fla-l: “Ka bu xinti medu, Zakarias, pamodi Deus dja obi bus orason,* i bu mudjer Elizabeti ta ben da-u un fidju, i bu ta pô-l nómi di Juan. 14 Bu ta ben ten txeu alegria, i txeu algen ta ben fika kontenti óras ki el nase, 15 pamodi el ta ben ser un grandi ómi dianti di Jeová.* Má, el ka debe bebe vinhu nen otu bebida alkólika, i el ta ben fika xeiu di spritu santu, mésmu antis di el nase,* 16 i el ta ben poi txeu fidju di Israel ta volta pa Jeová,* ses Deus. 17 Tanbê, Deus ta ben manda-l se frenti ku spritu i puder di Elias, pa poi korason di kes pai ta volta pa ses fidju, i djuda kes dizobidienti aji ku sabedoria i faze kel ki é dretu, asi pa el pripara un povu pa Jeová.”*

18 Zakarias fla kel anju: “Modi ki N pode ten serteza di kel-li? Pamodi dja N sta bédju i nha mudjer dja sta algen grandi.” 19 Anju responde-l: “Ami é Gabriel ki ta sta dianti di Deus, i N mandadu pa pâpia ku bo i pa dexa-u sabe di kel notísia sábi li. 20 Má, pamodi bu ka kridita na nhas palavra ki ta ben kunpri na se ténpu markadu, bu ta ben fika mudu i bu ka ta pode pâpia, ti ki kes kuza li kontise.” 21 Má, povu kontinua ta spera Zakarias, i es atxa stranhu pamodi el staba ta dura txeu na santuáriu. 22 Kantu el sai, el ka konsigi pâpia ku es, i es da kónta ma el tevi un vizon na santuáriu. El ta fazeba es jéstu, má el kontinua mudu. 23 Kantu el tirmina kes dia di se sirvisu sagradu,* el bai pa kaza.

24 Alguns dia dipôs, Elizabeti, se mudjer, fika grávida i el fika déntu kaza duránti sinku mês. El ta flaba: 25 “É si ki Jeová* sta ta lida ku mi gósi. El volta se atenson pa mi, pa kaba ku nha vergónha dianti di tudu algen.”

26 Kantu el tinha 6 mês grávida, Deus manda anju Gabriel pa un sidadi di Galilea ki txomaba Nazaré, 27 pa un vírjen ki staba noiva di* un ómi ki txomaba Juzé, di kaza di Davidi, i nómi di kel vírjen éra Maria. 28 Kantu anju entra na undi ki Maria staba, el fla-l: “Jeová* sta txeu kontenti ku bo Maria i el ta abensua-u.” 29 Má, Maria fika trapadjadu ku kes kuza ki anju fla i el staba ta tenta intende kuzê ki el krê flaba ku kel tipu di mantenha. 30 Pur isu, anju fla-l: “Ka bu xinti medu, Maria, pamodi Deus sta kontenti ku bo. 31 Odja! Bu ta ben fika grávida i bu ta ben ten un fidju, i bu ta pô-l nómi di Jizus. 32 El ta ben ser grandi i el ta ben txomadu Fidju di kel Más Grandi, i Jeová* Deus ta ben da-l tronu di Davidi, se pai, 33 i el ta ben ser Rei di kaza di Jakó pa tudu ténpu, i se Reinu ka ta kaba.”

34 Má, Maria fla kel anju: “Modi ki kel-li ta ben kontise, si inda mi é vírjen?” 35 Kel anju responde-l: “Spritu santu ta ben riba bo i puder di kel Más Grandi ta kubri-u ku se sónbra. I é pur isu ki kel ki ta ben nase ta txomadu santu, Fidju di Deus. 36 I fika ta sabe ma Elizabeti, bu família ki dja sta di idadi, i ki gentis ta flaba ma el ka ta pode tinha fidju, tanbê sta grávida i dja el tene 6 mês, 37 pamodi ka ten nada ki Deus ta fla ki el ka ta pode faze.” 38 Nton Maria fla: “Ami é skrava di Jeová!* Pa kontise ku mi sima kel ki bu fla.” Dipôs di kel-li, anju dexa-l i el bai.

39 Poku ténpu dipôs, Maria bai faxi pa kel zóna ki ta fikaba na montanha, pa un sidadi di Judá. 40 El entra na kaza di Zakarias i el kunprimenta Elizabeti. 41 Kantu Elizabeti obi Maria ta kunprimenta-l, kel mininu salta déntu di se bariga, i Elizabeti fika xeiu di spritu santu 42 i el fla altu: “Abo é más abensuada di ki tudu kes otu mudjer, i abensuadu é kel mininu ki sta na bu bariga! 43 Ami é kenha pa mai di nha Sinhor ben vizita-m? 44 Pamodi lógu ki N obi-u ta kunprimenta-m, mininu salta di alegria déntu nha bariga. 45 Filís é kel mudjer ki kridita na kes kuza li, pamodi kes kuza ki Jeová* promete-l ta ben kunpri tudu.”

46 I Maria fla: “Nha alma* ta lova Jeová,* 47 i nha spritu ta fika kontenti na Deus, nha Salvador, 48 pamodi el odja pa situason umildi di se skrava. Di gósi pa dianti tudu jerason ta ben fla ma mi é filís, 49 pamodi kel Poderozu faze kuzas grandi pa mi, i se nómi é santu, 50 se mizerikórdia ta pasa di jerason pa jerason riba di kes ki ten txeu ruspetu pa el. 51 Ku se brasu, el aji ku puder. El spadja kes ki ten intenson orgulhozu na ses korason. 52 El tra kes ómi poderozu di ses tronu i el labanta kes algen umildi. 53 El intxi di bons kuza kes ki staba ku fómi i el manda kes riku bai ses kaminhu ku mô vaziu. 54 El ben djuda Israel, se sérvu, pa mostra ma el ta lenbra di se promésa di mostra mizerikórdia pa tudu ténpu 55 pa Abraon i se disendentis,* sima dja el prometeba pa nos gentis grandi.” 56 Maria fika uns três mês ku Elizabeti i dipôs el volta pa se kaza.

57 Nton, kantu txiga ténpu di mininu nase, Elizabeti tevi un fidju matxu. 58 Kantu se vizinhus i se família obi ta fladu ma Jeová* mostra-l txeu mizerikórdia, es fika kontenti djuntu ku el. 59 Kantu faze 8 dia, es ba faze kel mininu sirkunsizon, i es staba ta ba pô-l nómi di se pai, Zakarias. 60 Má, se mai fla: “Nau! Se nómi ta ser Juan.” 61 Nton, es fla-l: “Ka ten ningen na bu família ku es nómi li.” 62 Nton, es pergunta se pai ku jéstu modi ki el kreba pa mininu txomadu. 63 El pidi un tábua i el skrebe: “Se nómi é Juan.” I tudu algen fika spantadu. 64 Kel óra, se bóka abri, se língua solta, i el kumesa ta pâpia i ta lova Deus. 65 Tudu se vizinhus fika dimiradu, i es kumesa ta konta kes kuza ki kontise na tudu kes zóna ki ta fikaba na montanha di Judea. 66 I tudu kes ki obi kel-li guarda-l na ses korason i es fla: “Kuzê ki kel mininu li ta ben ser?” Pamodi di serteza mô di Jeová* staba ku el.

67 Nton, Zakarias, se pai, fika xeiu di spritu santu i el kumesa ta profetiza: 68 “Pa Jeová,* kel Deus di Israel, lovadu, pamodi el volta se atenson pa se povu i el libra-s. 69 I el labanta un salvador* poderozu na kaza di Davidi, se sérvu, 70 sima dja el flaba pa bóka di se profétas santu di ténpu antigu, 71 pa salva-nu di nos inimigus i di mô di tudu kes ki ta odia-nu, 72 pa mostra-nu mizerikórdia sima el prometeba nos gentis grandi i pa lenbra di se kontratu santu, 73 kel juramentu ki el faze pa nos pai Abraon. 74 Dipôs di el libra-nu di mô di nos inimigus, el da-nu priviléjiu di adora-l sen medu, 75 ku lialdadi i justisa se dianti, tudu dia di nos vida. 76 Má abo, nha fidju, bu ta ben txomadu proféta di kel Más Grandi, pamodi bu ta bai na frenti di Jeová* pa pripara se kaminhu, 77 pa pâpia ku se povu mensajen di salvason através di perdon di ses pekadu, 78 pamodi konpaxon di nos Deus. Ku kel konpaxon li, un lus di palmanhan ta ben vizita-nu di séu, 79 pa límia kes ki sta xintadu na sukuru i na sónbra di mórti i pa gia nos pé na kaminhu di pas.”

80 I kel mininu kria i el bira fórti na spritu, i el kontinua na dizértu ti ki txiga kel dia pa el ba prega pa povu di Israel.

2 Na kel ténpu, Séza Augustu da un órdi pa tudu algen* ba rejista. 2 (Kel primeru resensiamentu li fazedu kantu Kirinu éra governador di Síria.) 3 I tudu algen volta pa sidadi undi es nase, pa ba rejista. 4 Nton, Juzé tanbê bai di Galilea, di sidadi di Nazaré pa Judea, sidadi di Davidi, ki txoma Belen, pamodi el éra di família di Davidi. 5 El ba rejista djuntu ku Maria, se mudjer, ki staba kuazi pa ten fidju. 6 Timenti es staba la, txiga ténpu pa el ten fidju. 7 I el tevi se primeru fidju, el inbrudja-l na panu i el deta-l na un manjedora, pamodi ka tinha lugar pa es fikaba na undi ki es ta resebeba algen.

8 Tanbê na kel mésmu zóna, tinha pastoris ki ta viveba na kanpu i duránti noti es ta guardaba ses ribanhu. 9 Dirapenti, anju di Jeová* parse ses frenti, i glória di Jeová* brilha na ses vólta i es fika ku txeu medu. 10 Má kel anju fla-s: “Ka nhos fika ku medu, pamodi N sta konta nhos notísias sábi ki ta ben traze txeu alegria pa tudu algen. 11 Pamodi oji nase na sidadi di Davidi un salvador, ki é Kristu, Sinhor. 12 I kel-li ta sirbi di sinal pa nhos: nhos ta ba atxa un mininu inbrudjadu na panu i detadu na un manjedora.” 13 Dirapenti, parse un monti anju* na séu ta lova Deus djuntu ku kel anju, i ta fla: 14 “Glória pa Deus na kes lugar más altu, i pas na téra pa tudu algen ki el sta kontenti ku el.”

15 Kantu kes anju bai pa séu, kes pastor kumesa ta fla kunpanheru: “Nu ten ki bai pa Belen i odja kuzê ki kontise, kel ki Jeová* dja dexa-nu sabe.” 16 Es bai faxi i es atxa Maria djuntu ku Juzé, i kel mininu detadu na manjedora. 17 Kantu es odja kel-li, es konta kuzê ki es fladu sobri kel mininu. 18 I tudu kes ki obi fika dimiradu ku kes kuza ki pastoris konta-s. 19 Má, Maria kumesa ta guarda tudu kes kuza li na se korason i ta pensa na kuzê ki kes kuza krê flaba. 20 Dipôs, kes pastor volta ta lova i ta da Deus glória pa tudu kuza ki es obi i es odja, sima es fladu antis.

21 Dipôs di 8 dia ki mininu nase, txiga ténpu pa es sirkunsida-l i es pô-l nómi di Jizus. Kel-li éra kel nómi ki kel anju daba el antis di Maria fikaba grávida.

22 Tanbê, kantu txiga ténpu di purifikason sima Lei di Muizés ta flaba, Maria ku Juzé leba-l pa Jiruzalen pa aprizenta-l dianti di Jeová,* 23 sima sta skrebedu na Lei di Jeová:* “Tudu primeru fidju matxu* ten ki txomadu santu pa Jeová.”* 24 I es oferese un sakrifisiu sima Lei di Jeová* ta flaba: “Dôs rola ô dôs ponba novu.”

25 Tinha un ómi na Jiruzalen ki txomaba Simion. Kel ómi li éra justu, el ta ruspetaba Lei di Deus i el staba ta spera konsolu di Israel i spritu santu staba riba di el. 26 Tanbê, Deus dja flaba el, através di spritu santu, ma el ka ta moreba antis di el odjaba Kristu di Jeová.* 27 Giadu pa spritu santu, el bai pa ténplu. I kantu Juzé ku Maria leba mininu Jizus pa déntu, pa faze ku el sima Lei ta mandaba, 28 Simion toma mininu na se brasu, el lova Deus i el fla: 29 “Gósi, Sinhor Más Grandi, bu sta dexa bu skravu bai na pas sima dja bu flaba, 30 pamodi nhas odju dja odja kel ki ta ben traze salvason, 31 ki bu pripara pa tudu algen odja. 32 El é un lus pa tra kel véu di nason, i un glória pa bu povu Israel.” 33 I pai ku mai di kel mininu fika dimiradu ku kuzas ki Simion fla di el. 34 Tanbê, Simion abensua-s i el fla Maria, mai di mininu: “Obi, pamodi kel mininu li txeu algen ta ben kai i labanta na Israel, i el ta ser un sinal ki pesoas ta pâpia kóntra el 35 (sin, un spada grandi ta ben trabesa-u),* asi pa mostra kuzê ki txeu algen ten na korason.”

36 Tanbê, staba la un profetiza ki txomaba Ana, fidju-fémia di Fanuel, di tribu di Azer. Kel mudjer li dja staba di idadi i el viveba ku se maridu duránti 7 anu dipôs ki es kaza,* 37 i el éra un viúva ki tinha 84 anu. Sénpri el ta staba na ténplu, ta adora Deus dia ku noti, ta faze jejun i orason.* 38 Na kel mésmu óra, Ana txiga pértu di es i el kumesa ta agradese Deus i ta pâpia sobri kel mininu pa tudu kes ki staba ta spera libertason di Jiruzalen.

39 Nton, kantu es faze tudu kel ki Lei di Jeová* ta mandaba, es volta pa Galilea, pa ses sidadi, Nazaré. 40 I kel mininu ba ta kria i el bira fórti, xeiu di sabedoria, i Deus kontinua kontenti ku el.

41 Tudu anu, se pai ku se mai tinha kustumu di baba pa Jiruzalen pa Fésta di Páskua. 42 I kantu el tinha 12 anu, es subi pa Jiruzalen, sima éra di kustumu pa fésta. 43 Kantu kes dia di fésta kaba i es staba ta volta, Jizus fika na Jiruzalen, má se pai ku se mai ka da kónta. 44 Es pensaba ma el staba ku kel grupu ki staba ta viaja djuntu ku es. Má kantu es anda duránti un dia, es kumesa ta djobe-l na meiu di ses família i amigus. 45 Má dja ki es ka atxa-l, es volta pa Jiruzalen i es fika ta djobe-l na tudu lugar. 46 Dipôs di três dia, es atxa-l na ténplu, xintadu na meiu di instrutoris, ta obi-s i ta faze-s pergunta. 47 Má tudu kes algen ki staba ta obi-l, fika spantadu ku se intendimentu i ku respóstas ki el ta daba. 48 Kantu se pai ku se mai odja-l, es fika spantadu, i se mai fla-l: “Nha fidju, pamodi ki bu faze kel-li ku nos? Mi ku bu pai nu staba preokupadu ta djobe-u.” 49 Má el fla-s: “Pamodi ki nhos staba ta djobe-m? Nhos ka sabe ma N tinha ki staba na kaza di nha Pai?” 50 Má, es ka intende kuzê ki el staba ta fla-s.

51 Dipôs, el dixi ku es i el volta pa Nazaré, i el kontinua ta obi ku es. Tanbê, se mai kontinua ta guarda tudu kes kuza li na se korason. 52 I Jizus kontinua ta kria i ta ganha sabedoria, i Deus ku pesoas staba kontenti ku el.

3 Na anu 15 di govérnu di Tibériu Séza, kantu Pónsiu Pilatus éra governador di Judea, Eródis* éra governador di pruvínsia* di Galilea, se irmon Filipi éra governador di pruvínsia di Iturea i Trakoniti, i Lizánias éra governador di pruvínsia di Abilene, 2 na ténpu di xéfi di saserdótis Anás i di Kaifás, Juan, fidju di Zakarias, resebe mensajen di Deus na dizértu.

3 El ta baba pa tudu ladu na bera di Jurdon, ta fla pesoas ma es devia batizaba, pa mostra ma es rapende i pa ses pekadu pode purduadu, 4 sima sta skrebedu na livru di proféta Izaías: “Un algen sta ta grita na dizértu: ‘Nhos pripara kaminhu di Jeová!* Nhos bira se strada rétu. 5 Tudu rubera ten ki intxidu, i tudu montanha grandi ku pikinoti ten ki biradu planu. Kes kaminhu tórtu ten ki biradu rétu, i kes kaminhu mariadu ten ki konpodu. 6 I tudu algen* ta ben odja salvason di Deus.’”*

7 Nton, el ta flaba kes monti di algen ki ta txigaba na el pa el batiza-s: “Fidjus di kóbra venenozu! Ken ki fla nhos ma nhos ta pode fuji di kel raiba ki sta pa ben? 8 Pur isu, nhos faze kuzas ki ta mostra ma dja nhos rapende. Ka nhos kumesa ta fla: ‘Abraon é nos pai.’ Pamodi N ta fla nhos ma Deus pode poi ta sai di kes pédra li fidjus pa Abraon. 9 Na verdadi, matxadu dja sta prontu pa korta raís di arvis. Tudu arvi ki ka ta da bon fruta ta ben kortadu i ta botadu na lumi.”

10 Kes monti di algen staba ta pergunta-l: “Nton, kuzê ki nu debe faze?” 11 El responde-s: “Kel ómi ki tene dôs ropa,* pa el da kel ómi ki ka tene ninhun. I kel ki tene algun kuza pa kume pa faze mésmu kuza.” 12 Ti kes kobrador di inpostu bai tanbê pa es batizadu, i es pergunta-l: “Instrutor, kuzê ki nu debe faze?” 13 El fla-s: “Ka nhos kobra más inpostu ki kel ki nhos debe kobra.”* 14 Kes trópa tanbê pergunta-l: “Kuzê ki nu debe faze?” El fla-s: “Ka nhos prujudika ningen,* nen ka nhos konta mintira sobri ningen, má nhos kontenta ku kel ki nhos ta ganha.”*

15 Povu staba ku speransa i tudu es ta perguntaba* si Juan éra Kristu. 16 Juan responde es tudu: “Ami N ta batiza nhos ku agu, má kel ki sta ben é más fórti ki mi, i N ka merese dismara kórda di se sandália. El ta ben batiza nhos ku spritu santu i ku lumi. 17 El tene se pá na mô pa sipara trigu di padja, i el ta linpa tudu kel lugar di digudja.* El ta djunta trigu na se armazén, má el ta kema kel padja na lumi ki ka ta pode pagadu.”

18 Tanbê Juan da povu txeu otus konsedju i el kontinua ta pâpia ku es di notísias sábi. 19 Má, el ta korijiba* Eródis, ki éra governador di pruvínsia di Galilea, pamodi Erodias, ki éra mudjer di irmon di Eródis, i pamodi tudu kes kuza mariadu ki dja el fazeba. 20 Alén di tudu kes kuza li, Eródis faze más un otu krimi. El poi Juan na kadia.

21 Nton, kantu tudu algen batizadu, Jizus tanbê batizadu. Timenti el staba ta ora, séu abri, 22 i spritu santu parse sima un ponba i dixi riba di el. I ben un vós di séu ta fla: “Abo é nha Fidju, ki N ta ama, ki ta da-m txeu alegria.”

23 Kantu Jizus kumesa se trabadju, el tinha uns 30 anu. Sima gentis ta pensaba, el éra fidju,

di Juzé,

fidju di Eli,

24 fidju di Matate,

fidju di Levi,

fidju di Melki,

fidju di Janai,

fidju di Juzé,

25 fidju di Matatias,

fidju di Amós,

fidju di Naun,

fidju di Esli,

fidju di Nagai,

26 fidju di Maate,

fidju di Matatias,

fidju di Semei,

fidju di Juzeki,

fidju di Jodá,

27 fidju di Joanan,

fidju di Reza,

fidju di Zorobabel,

fidju di Sealtiel,

fidju di Neri,

28 fidju di Melki,

fidju di Adi,

fidju di Kozan,

fidju di Elmadan,

fidju di Er,

29 fidju di Jizus,

fidju di Eliézer,

fidju di Jorin,

fidju di Matate,

fidju di Levi,

30 fidju di Simion,

fidju di Judas,

fidju di Juzé,

fidju di Jonan,

fidju di Eliakin,

31 fidju di Meleá,

fidju di Mena,

fidju di Matatá,

fidju di Natan,

fidju di Davidi,

32 fidju di Jesé,

fidju di Obedi,

fidju di Boás,

fidju di Salmon,

fidju di Nazon,

33 fidju di Aminadabi,

fidju di Arni,

fidju di Esron,

fidju di Peres,

fidju di Judá,

34 fidju di Jakó,

fidju di Izaki,

fidju di Abraon,

fidju di Tera,

fidju di Naor,

35 fidju di Seruge,

fidju di Ragau,

fidju di Faleke,

fidju di Éber,

fidju di Selá,

36 fidju di Kainan,

fidju di Arpaxadi,

fidju di Sen,

fidju di Nué,

fidju di Lameki,

37 fidju di Metuzalen,

fidju di Enoki,

fidju di Jaredi,

fidju di Malaliel,

fidju di Kainan,

38 fidju di Enus,

fidju di Seti,

fidju di Adon,

fidju di Deus.

4 Dipôs, Jizus, xeiu di spritu santu, sai di Jurdon, i spritu leba-l pa dizértu 2 pa 40 dia. Dja ki el ka kumeba nada, kantu kes dia tirmina el xinti fómi i Diabu tenta-l. 3 Nton, Diabu fla-l: “Si bo é fidju di Deus, fla kel pédra li pa bira pon.” 4 Má, Jizus responde-l: “Sta skrebedu: ‘Ómi ka debe vive sô di pon.’”

5 Nton, Diabu leba-l pa un lugar altu i na kel mésmu óra el mostra-l tudu reinu di téra. 6 Dipôs, Diabu fla-l: “N ta da-u tudu es autoridadi i glória di kes reinu li, pamodi N dadu es, i N ta da-s pa kenha ki N krê. 7 Pur isu, si bu adora-m sô un bês, tudu es ta ser di bo.” 8 Jizus responde-l: “Sta skrebedu: ‘É Jeová,* bu Deus, ki bu debe adora i é sô pa el ki bu debe faze sirvisu sagradu.’”*

9 Dipôs, el leba-l pa Jiruzalen, el pô-l riba di parapetu* di ténplu i el fla-l: “Si bo é fidju di Deus, bua di li pa baxu, 10 pamodi sta skrebedu: ‘El ta manda se anjus pa proteje-u’, 11 i ‘Es ta karega-u na ses mô, asi pa bu ka da ku pé na ninhun pédra.’” 12 Jizus responde-l: “Sta skrebedu: ‘Bu ka debe poi Jeová,* bu Deus, na próva.’” 13 Nton, kantu Diabu tirmina di faze tudu kes tentason, el dexa-l ti ki parseba otu oportunidadi.

14 Nton, Jizus volta pa Galilea na puder di spritu. I kes kuza dretu ki es staba ta fla sobri Jizus spadja pa tudu kel lugar. 15 Tanbê, el kumesa ta inxina na ses sinagóga, i tudu algen ta papiaba ben di el.

16 Dipôs, el bai pa Nazaré, na undi ki el kria, i sima éra se kustumu na dia di sábadu, el entra na sinagóga i el labanta pa lé. 17 Nton, el longadu rolu di proféta Izaías, el abri kel rolu i el atxa kel lugar undi staba skrebedu: 18 “Spritu di Jeová* sta riba mi, pamodi el skodje-m pa N pâpia di kes notísia sábi pa kes póbri. El manda-m pa N fla kes ki sta prézu ma es ta libertadu, pa N poi ségus ta odja, pa N liberta kes ki sta sufri, 19 pa N prega ma kel-li é ténpu pa Jeová* torna abênsua se povu.” 20 Dipôs, el rola kel rolu, el intrega-l pa kel ajudanti di sinagóga i el xinta. Tudu algen na sinagóga staba ta djobe-l ku atenson. 21 Nton, el kumesa ta fla-s: “Oji kunpri kel skritura li ki nhos kaba di obi.”

22 I tudu es kumesa ta pâpia ben di el i es fika spantadu ku kes palavra sábi ki el staba ta fla, i es fla: “Kel-li é ka fidju di Juzé?” 23 Nton, el fla-s: “Di serteza nhos ta ben aplika kel ditadu li na mi: ‘Dotor, kura bu kabésa. Faze li tanbê, na bu própi téra, kes kuza ki nu obi ta fladu ma bu faze na Kafarnaun.’” 24 Nton, el fla: “N ta garanti nhos, ma ninhun proféta ka ta setadu na se própi téra. 25 Má, N ta fla nhos verdadi, ma tinha txeu viúva na Israel na ténpu di Elias, kantu ka txobe pa três anu i meiu, i tinha txeu fómi na kel téra. 26 Má, Elias ka mandadu pa ninhun di kes mudjer la, sô pa kel viúva di Sarefá, na téra di Sidon. 27 Tanbê tinha txeu leprozu na Israel na ténpu di proféta Elizeu, má ninhun di es ka kuradu, sô Naaman di Síria.” 28 Má, tudu kes algen ki staba na sinagóga i ki obi kes kuza li fika ku txeu raiba, 29 i es labanta i es leba-l faxi pa fóra di sidadi, ti riba di un monti na undi ki sidadi ta fikaba, pa es pintxaba el la dibaxu. 30 Má, el pasa na ses meiu i el bai se kaminhu.

31 Dipôs, el dixi pa Kafarnaun, un sidadi di Galilea. El staba ta inxina pesoas na sábadu, 32 i kes algen fika dimiradu ku se manera di inxina, pamodi el ta papiaba ku autoridadi. 33 Na sinagóga staba un ómi ku un dimóni, un spritu mau,* i el grita riju: 34 “Kuzê ki bu krê di nos, Jizus di Nazaré? Bu ben distrui-nu? N sabe dretu ken ki bo é, kel Santu di Deus.” 35 Má Jizus da-l órdi i el fla-l: “Kala bóka i sai di el.” Nton, dipôs ki el bota kel ómi na txon na ses meiu, kel dimóni sai di el sen faze-l mal. 36 Tudu kes algen fika spantadu i es kumesa ta fla kunpanheru: “Se palavras ten autoridadi i puder, pamodi spritus mau* ta obi ku el i es ta sai di kes algen!” 37 Pur isu, notísias sobri el kontinua ta spadja pa tudu kes lugar pértu di la.

38 Dipôs ki el sai di sinagóga, el entra na kaza di Simon. Sógra di Simon staba ta sufri ku fébri altu, i es pidi-l pa el djuda-l. 39 Nton, Jizus txiga pértu di kel mudjer i el manda pa fébri sai di el, i kel fébri sai. El labanta kel óra i el kumesa ta sirbi-s.

40 Má, kantu sol staba ta kanba, tudu kes ki tinha algen duenti, ka ta inporta ki tipu di duénsa, es leba-s pa Jizus. El poi se mô riba di kada un di es i el kura-s. 41 Tanbê, dimónis staba ta sai di txeu algen i ta grita: “Abo é Fidju di Deus.” Má el ta txomaba es atenson i el ka ta dexaba es pâpia, pamodi es sabia ma el éra Kristu.

42 Kantu manxe, Jizus sai di la i el bai pa un lugar izoladu. Má kes monti di algen kumesa ta djobe-l i es txiga na undi ki el staba, i es tenta inpidi-l pa el ka dexaba es. 43 Má el fla-s: “N ten ki pâpia tanbê di kes notísia sábi di Reinu di Deus na otus sidadi, pamodi é pa kel-li ki N mandadu.” 44 Nton, el kontinua ta prega na kes sinagóga di Judea.

5 Un bês, Jizus staba pértu di lagu di Jinizaré,* i un monti di algen staba na se vólta ta perta-l pa obi palavra di Deus. 2 El odja dôs barku na bera di lagu, má kes piskador dja dixiba di es i es staba ta laba ses redi. 3 Kantu el entra na un di kes barku ki éra di Simon, el pidi-l pa el afasta un bokadinhu di téra. Dipôs, el xinta i el kumesa ta inxina kes monti di algen di la di barku. 4 Kantu el kaba di pâpia, el fla Simon: “Bai pa undi ki é fundu, i nhos bota nhos redi pa piska.” 5 Má, Simon responde: “Instrutor, nu trabadja duru noti interu i nada nu ka panha, má dja ki é bo ki sta fla, nu ta bota redi.” 6 Nton, kantu es faze kel-la, es panha* un monti pexi ki redi kumesa ta ratxa. 7 Pur isu, es faze sinal pa ses kunpanheru ki staba na otu barku pa es ba djuda-s. Kantu es bai, es intxi tudu dôs barku ti ki es fika kuazi ta bai pa fundu. 8 Kantu Simon Pedru odja kel-li, el juelha frenti di Jizus i el fla: “Afasta di mi Sinhor, pamodi ami é un ómi pekador.” 9 Simon i kes ki staba djuntu ku el fika spantadu, pamodi tudu kes pexi ki es panha. 10 Kes sósiu di Simon, Tiagu ku Juan, ki éra fidjus di Zebedeu, fika spantadu tanbê. Má, Jizus fla Simon: “Para di ten medu. Di gósi pa dianti bu ta fika ta panha algen bibu.” 11 Nton, dipôs ki es leba barku pa téra, es dexa tudu kuza i es sigi-l.

12 Un dia, timenti el staba na un di kes sidadi, parse un ómi xeiu di lépra. Kantu el odja Jizus, el inbaxa ku róstu pa txon i el inplora-l: “Sinhor, si nho krê, nho pode bira-m linpu.” 13 Nton, el stika mô, el toka na kel ómi, i el fla-l: “N krê! Bira linpu.” Kel óra lépra sai di kel ómi. 14 Dipôs, el da kel ómi órdi pa el ka konta ningen, i el fla: “Má bai i mostra saserdóti, i faze un oférta sima Muizés manda pamodi bu bira linpu, asi pa es odja ma dja bu sta kuradu.” 15 Má, kes notísia sobri Jizus fika ta spadja, i un monti di algen djunta pa obi-l i pa el kuraba es di ses duénsa. 16 Má, txeu bês el ta baba pa kes lugar izoladu pa ba faze orason.

17 Na un di kes dia, kantu el staba ta inxina, kes farizeu i kes instrutor di Lei staba xintadu la. Es binha di tudu kes vila di Galilea, di Judea i di Jiruzalen. I puder di Jeová* staba ku Jizus pa kura kes algen. 18 Dipôs, txiga alguns ómi ki staba ta karega un ómi paralizadu na un maka, i es staba ta tenta leba-l pa déntu i pô-l frenti di Jizus. 19 Nton, dja ki es ka atxa un manera di leba-l pa déntu pamodi kel monti di algen, es subi riba kaza, es dixi-l na kel maka pa un braku ki es faze na tedja, ti ki el fika na meiu di kes algen ki staba frenti di Jizus. 20 Kantu el odja fé ki es tinha, el fla: “Ómi, bus pekadu sta purduadu.” 21 Nton, kes instrutor di lei* i kes farizeu kumesa ta pergunta kunpanheru: “El é kenha pa pâpia blasfémia?* Ken ki pode púrdua pekadu fóra Deus?” 22 Má dja ki Jizus da kónta di kuzê ki es staba ta pensa, el responde-s: “Kuzê ki nhos sta ta pensa na nhos korason? 23 Kuzê ki é más fásil fla: ‘Bus pekadu sta purduadu’, ô fla: ‘Labanta i anda’? 24 Má, pa nhos sabe ma Fidju di Ómi ten autoridadi na téra pa púrdua pekadus...”, el fla kel ómi paralizadu: “N ta fla-u: labanta, panha bu maka i bai pa kaza.” 25 Nton, el labanta ses dianti, el panha kel kuza ki el staba detadu na el, i el bai pa se kaza ta lova Deus. 26 Nton, tudu kes algen fika dimiradu i es kumesa ta lova Deus, i ku txeu ruspetu es fika ta fla: “Oji nu odja kuzas grandi!”

27 Dipôs di kel-li, el sai i el odja un kobrador di inpostu, ki txomaba Levi, xintadu na undi ki es ta kobraba inpostu. El fla-l: “Ser nha sigidor.” 28 I Levi dexa tudu kuza pa tras, el labanta i el kumesa ta sigi-l. 29 Dipôs, Levi faze un grandi fésta pa Jizus na se kaza, i staba un monti kobrador di inpostu i otus algen ta kume* ku es. 30 Nton, kes farizeu i ses instrutor di lei kumesa ta rasmunga i ta fla se disiplus: “Pamodi ki nhos ta kume i bebe ku kes kobrador di inpostu i ku kes pekador?” 31 Jizus responde-s: “Kes algen ki tene saúdi ka meste dotor, má é kes duenti ki meste. 32 N ka ben txoma kes algen justu, má kes pekador pa es rapende.”

33 Es fla-l: “Kes disiplu di Juan ta faze jejun sénpri i es ta faze orason* txeu bês, i kes disiplu di kes farizeu ta faze mésmu kuza, má bus disiplu ta kume i es ta bebe.” 34 Jizus fla-s: “Nhos ta pode poi amigus di noivu ta faze jejun timenti noivu sta ku es? 35 Má, ta txiga kel dia ki noivu ta tradu di ses meiu, i nton na kel dia es ta faze jejun.”

36 Tanbê el konta-s un ilustrason: “Ningen ka ta korta un padás di ropa novu pa el koze na un ropa bédju. Si el faze si, kel padás di ropa novu ta sai, i el ka ta konbina ku kel ropa bédju. 37 Tanbê, ningen ka ta poi vinhu novu na bólsa di péli* bédju. Si el faze si, kel vinhu novu ta rabenta kel bólsa i el ta baza, i kel bólsa ta fika stragadu. 38 Má, vinhu novu ten ki podu na bólsa di péli novu. 39 Ka ten ningen ki dipôs ki el bebe vinhu bédju ta krê kel novu, pamodi el ta fla: ‘Kel bédju ki é bon.’”

6 Na un sábadu, el staba ta pasa pa kanpus di serial i se disiplus staba ta rinka spiga, ta sfrega-s na mô i ta kume-s. 2 Nton, alguns farizeu fla: “Pamodi ki nhos sta ta faze un kuza ki di akordu ku lei ka debe fazedu na sábadu?” 3 Má, Jizus responde-s: “Nunka nhos ka lé kuzê ki Davidi faze kantu el ku se ómis staba ku fómi? 4 Davidi ka entra na kaza di Deus i el resebe kes pon sagradu,* el kume-s i el da alguns pa kes ómi ki staba djuntu ku el? Di akordu ku lei ningen ka podia kumeba es, má sô saserdótis.” 5 Dipôs el fla-s: “Fidju di Ómi é Sinhor di sábadu.”

6 Na otu sábadu, el entra na sinagóga i el kumesa ta inxina. I staba la un ómi ki tinha mô direita manku.* 7 Kes instrutor di lei i kes farizeu fika ku odju na Jizus pa es odja si el ta kuraba algun algen na sábadu, asi pa es pode atxaba un manera di akuza-l. 8 Má, el sabia kuzê ki es staba ta pensa, pur isu el fla kel ómi ku mô manku:* “Labanta i fika na meiu di sala.” El labanta i el fika di pé. 9 Nton, Jizus fla-s: “N ta pergunta nhos: di akordu ku lei, na sábadu nu pode faze un kuza dretu ô mariadu? Nu pode salva ô kaba ku un vida?”* 10 Dipôs ki el djobe pa tudu kes ki staba na se vólta, el fla kel ómi: “Stika mô.” El faze si, i se mô kuradu. 11 Má, es fika ku txeu raiba i es kumesa ta pâpia ku kunpanheru sobri kuzê ki es pode fazeba ku Jizus.

12 Na un di kes dia, el bai pa un monti pa ba ora, i el pasa noti interu ta faze orason pa Deus. 13 Kantu manxe, el txoma se disiplus i el skodje 12 entri es, ki el txoma di apóstlus: 14 Simon, ki tanbê el pô-l nómi di Pedru, André se irmon, Tiagu, Juan, Filipi, Bartulumeu, 15 Mateus, Tumé, Tiagu, fidju di Alfeu, Simon ki ta txomadu “kel zelozu”, 16 Judas, fidju di Tiagu, i Judas Iskariótis, ki bira traidor.

17 El dixi ku es i el para na un lugar planu. I staba la un monti di se disiplus i un monti di algen di tudu Judea, Jiruzalen i di kósta di Tiru i di Sidon, ki ba obiba el i pa es kuradu di ses duénsa. 18 Ti mésmu kes algen ki kes spritu mau* staba ta tormenta-s kuradu. 19 I tudu kel monti di algen staba ta tenta toka-l, pamodi staba ta sai puder di el ki ta kuraba tudu es.

20 El djobe pa se disiplus i el kumesa ta fla-s:

“Filís é nhos ki é póbri, pamodi Reinu di Deus é di nhos.

21 “Filís é nhos ki tene fómi gósi, pamodi nhos ta ben fika fartu.

“Filís é nhos ki sta ta txora gósi, pamodi nhos ta ben ri.

22 “Filís nhos ta ser sénpri ki pesoas ôdia nhos, i óras ki es ta tra nhos di ses meiu, difama nhos i dispreza nhos nómi,* pamodi Fidju di Ómi. 23 Nhos fika kontenti óras ki kel-li kontise i nhos salta di alegria pamodi Deus ta rekonpensa nhos txeu,* pamodi kes-li é kes mésmu kuza ki ses gentis grandi ta fazeba pa kes proféta.

24 “Má, ai di nhos ki é riku, pamodi dja nhos resebe tudu nhos konsolu.

25 “Ai di nhos ki sta fartu gósi, pamodi nhos ta ben pasa fómi.

“Ai di nhos ki sta ta ri gósi, pamodi nhos ta ben fika tristi i ta txora.

26 “Ai di nhos sénpri ki tudu algen pâpia ben di nhos, pamodi é si ki ses gentis grandi faze ku kes proféta falsu.

27 “Má, N ta fla nhos ki sta obi-m: nhos kontinua ta ama nhos inimigus, ta faze kel ki é dretu pa kes ki ta ôdia nhos, 28 ta abênsua kes ki ta maldísua nhos, ta ora pa kes ki ta insulta nhos. 29 Kel ki da-u na un ladu di róstu, oferese-l tanbê kel otu ladu. I ken ki tra-u kel ropa ki bu tene di riba, dexa-l leba tanbê kel ki bu tene dibaxu. 30 Tudu kenha ki pidi-u algun kuza, da-l el. I kenha ki toma-u kel ki é di bo, ka bu pidi-l el otu bês.

31 “Tanbê, sima nhos krê pa otus algen faze nhos, nhos faze-s di mésmu manera.

32 “Si nhos ama sô kenha ki ta ama nhos, kuzê ki nhos ta ganha ku kel-li? Pamodi ti mésmu kes pekador ta ama kes ki ta ama-s. 33 I si nhos faze kuza dretu sô pa kes ki ta faze nhos kuza dretu, kuzê ki nhos ta ganha ku kel-li? Ti kes pekador ta faze mésmu kuza. 34 Tanbê, si nhos inprista* sô kes ki nhos ta spera ma ta torna da nhos, kuzê ki nhos ta ganha ku kel-li? Ti mésmu kes pekador ta inprista kes pekador i es ta spera ma es ta resebe otu bês. 35 Má, nhos kontinua ta ama nhos inimigus, ta faze kuzas dretu i ta inprista sen spera nada di vólta. I Deus ta rekonpensa nhos txeu i nhos ta ser fidjus di kel Algen Más Grandi, pamodi el é bon ti pa kes ingratu i pa kes mau. 36 Nhos kontinua ta mostra mizerikórdia, sima nhos Pai ten mizerikórdia.

37 “Tanbê, nhos para di julga i nunka nhos ka ta ben julgadu. Nhos para di kondena i nunka nhos ka ta ben kondenadu. Nhos kontinua ta púrdua* i nhos ta ben purduadu.* 38 Nhos da, i algen ta da nhos. Es ta bota na dóbra di nhos ropa un bon medida, kalkadu,* sakudidu i ti ki ta baza. Pamodi ku kel medida ki nhos ta midi otus, es ta ben midi nhos tanbê.”

39 Tanbê, el konta-s un ilustrason: “Un ségu ta pode gia un otu ségu? Es tudu dôs ka ta kai na un braku? 40 Un alunu* é ka más midjór ki se instrutor, má tudu kel ki inxinadu dretu ta ser sima se instrutor. 41 Nton, pamodi ki bu sta ta djobe pa un laskinha ki sta na odju di bu irmon, má bu ka ta repara viga* ki sta na bu própi odju? 42 Modi ki bu pode fla bu irmon: ‘Nha irmon, dexa-m tra-u un laskinha ki sta na bu odju’, má abo bu ka ta odja kel viga* ki sta na bu própi odju? Finjidu! Primeru tra kel viga* ki sta na bu própi odju, i dipôs bu ta odja klaru modi ki bu ta tra kel laskinha ki sta na odju di bu irmon.

43 “Pamodi ka ten ninhun arvi bon ki ta da fruta mariadu, i ka ten ninhun arvi mariadu ki ta da bon fruta. 44 Pamodi tudu arvi é konxedu pa fruta ki el ta da. Pur izénplu, pesoas ka ta panha figu ô uva na pé di spinhu. 45 Un ómi ki ten kuzas dretu na se korason* ta pâpia kuzas dretu, má un ómi ki ten kuzas mariadu na se korason* ta pâpia kuzas mariadu. Pamodi se bóka ta pâpia di kel ki korason sta xeiu.

46 “Nton, pamodi ki nhos ta txoma-m: ‘Sinhor! Sinhor!’ má nhos ka ta faze kes kuza ki N ta fla? 47 Tudu kel ki ben pa mi, ki obi nhas palavra i ki faze sima N fla, N ta mostra nhos el é sima kenha. 48 El é sima un ómi ki pa faze un kaza el koba fundu i el faze alisérsi riba di rótxa. Nton, kantu txeia ben, riu da na kel kaza ku forsa, má el ka konsigi nen sakudi-l, pamodi kel kaza fazedu dretu. 49 Má, kel ki obi nhas palavra i ka faze nada, é sima un ómi ki faze un kaza riba di téra, sen alisérsi. Riu da na kel kaza i el ronba kel óra, i kel kaza straga tudu.”

7 Kantu el tirmina di fla povu kes kuza li, el entra na Kafarnaun. 2 Un xéfi di trópa tinha un skravu ki el gostaba txeu di el. Kel skravu fika txeu duenti i el staba kuazi ta móre. 3 Kantu kel xéfi di trópa obi ta papiadu di Jizus, el manda alguns ansion di judeus pa pidi-l pa el ba kuraba se skravu. 4 Es bai na Jizus i es kumesa ta inplora-l: “El merese pa nho djuda-l, 5 pamodi el ta ama nos nason i é el ki faze nos sinagóga.” 6 Nton, Jizus bai ku es. Má, kantu el staba pértu di kel kaza, kel xéfi di trópa manda alguns amigu pa fla-l: “Sinhor, ka nho inkomoda pa ben nha kaza, pamodi N ka merese pa nho entra baxu di nha tétu. 7 É pur isu ki N atxa ma N ka merese bai ti nho. Má, nho fla un palavra i nha sérvu ta kuradu. 8 Pamodi ami tanbê N ten algen ki ta da-m órdi i N ten trópas ki N ta da órdi. I N ta fla un: ‘Bai!’ i el ta bai. I N ta fla kel otu: ‘Ben!’ i el ta ben. I N ta fla nha skravu: ‘Faze kel-li!’ i el ta faze.” 9 Kantu Jizus obi kes kuza li, el fika dimiradu ku el, i el vira pa kel monti di algen ki staba ta sigi-l i el fla: “N ta fla nhos, ma nen na Israel N ka atxa un fé grandi sima kel-li.” 10 I kantu kes algen ki mandadu volta pa kaza, es atxa kel skravu ku bon saúdi.

11 Lógu dipôs, el viaja pa un sidadi ki txomaba Nain, i se disiplus i un monti di algen viaja djuntu ku el. 12 Kantu el staba ta txiga pértu di porton di kel sidadi, el odja un algen mortu ta karegadu. El éra úniku fidju* di se mai. Tanbê kel mudjer éra viúva i un monti di algen di kel sidadi staba ta kunpanha-l. 13 Kantu Sinhor odja-l, el xinti péna di el i el fla-l: “Ka bu txora.” 14 Dipôs, el txiga pértu i el toka na kel maka,* i kes algen ki staba ta karega-l fika paradu. Nton, el fla: “Rapás, N ta fla-u: labanta!” 15 Kel rapás ki staba mortu xinta i el kumesa ta pâpia, i Jizus intrega-l pa se mai. 16 Tudu kes algen fika dimiradu i es kumesa ta lova Deus, ta fla: “Un grandi proféta dja labanta na nos meiu”, i “Deus dja lenbra di se povu.” 17 I kes notísia li sobri el spadja pa tudu Judea i pa tudu kes zóna pértu di la.

18 Nton, kes disiplu di Juan konta-l tudu kes kuza li. 19 Pur isu, Juan manda txoma dôs di se disiplu i el manda-s pergunta Sinhor: “Abo é Kel ki staba pa ben ô nu debe spera otu algen?” 20 Kantu kes ómi txiga na Jizus, es fla: “Juan Batista manda-nu pergunta-u: ‘Abo é Kel ki staba pa ben ô nu debe spera otu algen?’” 21 Na kel óra, el kura txeu algen ki staba duenti i kes ki tinha duénsa gravi, el poi txeu ségu ta odja i el tra spritus mau. 22 Jizus responde-s: “Nhos bai i nhos fla Juan kuzê ki nhos odja i obi: ségus gósi sta ta odja, mankus sta ta anda, leprozus sta ta kuradu, surdus sta ta obi, mortus sta ta resusitadu* i póbris sta ta obi kes notísia sábi. 23 Filís é kel ki ka ta tropesa pamodi mi.”

24 Kantu kes disiplu di Juan bai ses kaminhu, Jizus kumesa ta pâpia ku kes monti di algen sobri Juan. El fla-s: “Kuzê ki nhos ba djobe na dizértu? Un kana ki béntu sakudi? 25 Nton, kuzê ki nhos ba odja? Un ómi bistidu ku ropa finu? Pamodi kes ki ta bisti ropa karu i ki ten tudu kuza ki es krê, sta na kes palásiu di rei. 26 Nton, kuzê ki nhos ba odja? Un proféta? Sin, N ta fla nhos, ma el é mutu más ki un proféta. 27 É sobri el ki skrebedu: ‘Odja! N ta ben manda nha mensajeru bu frenti,* i el ta ben pripara bu kaminhu.’ 28 N ta fla nhos, ma di tudu kes ki nase di mudjer ka ten ningen ki é más grandi ki Juan, má kel ki é ménus inportanti na Reinu di Deus é más grandi ki el.” 29 (Kantu tudu algen i kes kobrador di inpostu obi kel-li, es rekonhese ma Deus é justu, pamodi es batizadu ku batismu di Juan. 30 Má kes farizeu i kes ki konxeba Lei dretu ka seta pa Juan batiza-s, asi es nega kuzê ki Deus kreba pa es.)*

31 “Pur isu, ku kenha ki N ta konpara kes ómi di kel jerason li? Es é sima kenha? 32 Es é sima mininus ki sta xintadu na un prasa* ta grita pa kunpanheru: ‘Nu toka flauta pa nhos, má nhos ka badja. Nu lamenta, má nhos ka txora.’ 33 Di mésmu manera, Juan Batista ben sen kume pon i sen bebe vinhu, má nhos fla: ‘El tene un dimóni.’ 34 Fidju di Ómi ben ta kume i ta bebe, má nhos fla: ‘Nhos odja! Un ómi kumedor i bebedor di vinhu, amigu di kes kobrador di inpostu i kes pekador!’ 35 Má, sabedoria ta mostra ma el é justu pa tudu se rezultadus.”*

36 I un di kes farizeu kontinua ta pidi Jizus pa el ba kume ku el. Nton, el entra na kaza di kel farizeu i el xinta na méza. 37 I un mudjer, ki éra konxedu na kel sidadi pa pekadora, fika ta sabe ma el staba ta kume* na kaza di kel farizeu i el leba un frasku di alabastru ki tinha un óliu purfumadu. 38 I el bai i el fika na pé di Jizus, el txora i el kumesa ta modja pé di Jizus ku se láguas i ta linpa-l ku se kabelu. Tanbê, el fika ta da-l beju na pé i ta baza-l kel óliu purfumadu na pé. 39 Kantu kel farizeu ki konvida Jizus odja kel-li, el fla déntu di el: “Si kel ómi li éra un proféta di verdadi, el ta sabeba kenha ki toka-l i ki tipu di mudjer el é, ma el é un pekadora.” 40 Má, Jizus responde-l: “Simon, N tene un kuza pa N fla-u.” El fla: “Fla, Instrutor!”

41 “Dôs ómi staba ta debe un otu ómi dinheru. Un staba ta debe 500 dináriu,* i kel otu staba ta debe 50. 42 Dja ki es ka tinha manera di paga-l, el purdua-s es tudu dôs di korason. Nton, kal di es ki ta ben ama-l más txeu?” 43 Simon responde-l: “Parse-m ma é kel ómi ki el púrdua más txeu.” Jizus fla-l: “Bu julga dretu.” 44 Nton, el vira pa kel mudjer i el fla Simon: “Bu sta odja kel mudjer li? N entra na bu kaza, má bu ka da-m agu pa N laba pé. Má kel mudjer li, modja nha pé ku se láguas i el seka-s ku se kabelu. 45 Bu ka da-m ninhun beju, má kel mudjer li, désdi ki N entra li, el ka para di da-m beju na pé. 46 Bu ka pô-m óliu na kabésa, má kel mudjer li baza óliu purfumadu na nha pé. 47 Pur isu, N ta fla-u, enbóra kel mudjer li faze txeu pekadu,* el sta purduadu, pamodi el ama-m txeu. Má, ken ki ta purduadu poku ta ama poku.” 48 Dipôs, el fla kel mudjer: “Bus pekadu sta purduadu.” 49 Kes ki staba xintadu djuntu ku el na méza kumesa ta fla kunpanheru: “Ken ki é kel ómi li ki ti pekadus el ta púrdua?” 50 Má, el fla kel mudjer: “Bu fé salva-u. Bai na pas.”

8 Poku ténpu dipôs, el viaja di un sidadi pa kel otu sidadi i di un vila pa kel otu vila, ta prega i ta pâpia di kes notísia sábi di Reinu di Deus. Kes Dozi staba ku el, 2 i tanbê alguns mudjer ki tradu kes spritu mau i kuradu di ses duénsa. Es éra: Maria ki es ta txomaba Madalena, ki 7 dimóni saíba di el; 3 Juana mudjer di Kuza, ki éra enkaregadu di kaza di Eródis; Suzana i monti otus mudjer ki ta uzaba kes kuza ki es tinha pa djudaba es.

4 Kantu un monti di algen djunta ku kes ki ta baba na el di otus sidadi, el uza un ilustrason pa pâpia ku es: 5 “Un simiador sai pa símia se simenti. Timenti el staba ta símia, alguns di es kai na bera di strada, gentis piza-s i pasus di séu kume-s. 6 Alguns kai riba di rótxa, i dipôs ki es nase, es seka, pamodi kel txon ka tinha agu. 7 Otus kai na meiu di spinhu, i kes spinhu ki kria djuntu ku es sufoka-s. 8 Má otus kai na bon txon, i dipôs ki es nase, kada un di es produzi 100 bês más.” Dipôs ki el fla-s kes kuza li, el fla altu: “Ken ki ten obidu, pa obi ku atenson.”

9 Má se disiplus pergunta-l kuzê ki kel ilustrason krê flaba. 10 El fla: “Anhos, Deus dexa nhos intende kes segredu sagradu di Reinu di Deus, má kes otu ta inxinadu ku ilustrasons. Asi, enbóra es ta odja, es ta odja atoa, i enbóra es ta obi, má es ka ta intende. 11 É kel-li ki kel ilustrason krê fla: kel simenti é palavra di Deus. 12 Kes simenti ki kai na bera di strada é kes ki obi, má dipôs Diabu ta ben i el ta tra kel palavra di ses korason, asi pa es ka kridita i pa es ka salva. 13 Kes simenti ki kai na rótxa é kes ki óras ki es obi palavra, es ta resebe-l ku alegria, má es ka ten raís. Es ta kridita pa un ténpu, má óras ki provason ben es ta disvia. 14 Kes ki kai na meiu di spinhu, é kes ki obi, má es dexa preokupason, rikéza i sabura di vida toma kónta di es. Pur isu, es ta fika tudu sufokadu i es ka ta da frutu maduru. 15 Kes ki kai na bon txon é kes ki dipôs di obi palavra ku korason onéstu i bon, es ta guarda-l i es ta da frutu timenti es ta aguenta firmi.

16 “Ka ten ningen ki dipôs ki el sende un kanderu, el ta kubri-l ku un sestu ô el ta pô-l dibaxu di un kama, má el ta pô-l riba di algun kuza, asi pa kes ki entra pode odja lus. 17 Pamodi ka ten nada sukundidu ki ka ta ben pa klaru, i nen ka ten nada ki sukundidu ku kuidadu ki nunka ka ta ben sabedu i ki ka ta ben pa lus. 18 Pur isu, nhos presta atenson na modi ki nhos ta obi, pamodi ken ki ten, ta ben dadu más, má ken ki ka ten, ti mésmu kel ki el ta imajina ma el ten, el ta ben tradu el.”

19 Se mai ku se irmons bai na el, má es ka konsigi txiga pértu di el pamodi kel monti di algen. 20 Nton, es fla-l: “Bu mai ku bus irmon sta la na rua i es krê odja-u.” 21 El responde-s: “Nha mai i nhas irmon é kes-li ki ta obi palavra di Deus i ta faze sima el ta fla.”

22 Un dia, el ku se disiplus es entra na un barku, i el fla-s: “Nu bai pa kel otu ladu di lagu.” Nton es bai. 23 Má timenti es staba ta bai na barku, el durmi. I labanta un tenporal violéntu na lagu, i barku kumesa ta intxi di agu i fika na prigu di bai fundu. 24 Pur isu, es bai korda-l i es fla: “Instrutor, Instrutor, nu sta kuazi ta móre!” El labanta, el manda béntu i kes óndia brabu pa para, i asi es para i tudu kuza fika kalmu. 25 Nton, el fla-s: “Undi ki nhos fé sta?” Má es fika ku txeu medu i spantadu ta fla kunpanheru: “Kel ómi li é kenha? Pamodi el ta da órdi ti mésmu pa béntu ku agu i es ta obi ku el.”

26 I es txiga na téra di jerazenus, ki ta fika na kel otu ladu di Galilea. 27 Kantu Jizus sai di barku, txiga na el un ómi di kel sidadi ki tinha dimóni. Dja el tinha txeu ténpu ki el ka ta uzaba ropa i el ka ta viveba na un kaza, má na simitériu. 28 Kantu el odja Jizus, el grita, el inbaxa se frenti i el fla ku vós altu: “Kuzê ki bu krê di mi, Jizus, Fidju di kel Deus Más Grandi? N ta inplora-u pa bu ka kastiga-m.” 29 (Pamodi Jizus dja mandaba kel spritu mau* pa saíba di kel ómi. Kel spritu dja entraba na el txeu bês,* i es ta prendeba el mô ku pé ku korenti txeu bês i es ta guardaba el, má el ta rabentaba kes korenti i kel dimóni ta lebaba el pa kes lugar izoladu.) 30 Jizus pergunta-l: “Kal ki é bu nómi?” El fla: “Lijion”,* pamodi txeu dimóni dja entraba na el. 31 I es fika ta inplora-l pa el ka mandaba es pa abismu.* 32 Txeu porku staba ta kume la na monti. Nton, es inplora-l pa el dexa-s entra na kes porku, i el dexa-s bai. 33 Kes dimóni sai di kel ómi i es entra na kes porku. Kes porku kai di rótxa, es da déntu lagu i es foga. 34 Má kantu kes algen ki ta tomaba kónta di kes porku odja kuzê ki kontise, es fuji i es konta kel-li na sidadi i na kanpu.

35 Nton, kes algen sai pa ba odja kuzê ki kontise. Es txiga na Jizus i es atxa kel ómi ki dimóni saíba di el, bistidu i ku se juís dretu, xintadu na pé di Jizus, i es fika ku txeu medu. 36 Kes ki odjaba kes kuza li, konta-s modi ki kel ómi ki tinha dimóni kuradu. 37 Pur isu, un monti di algen di téra di jerazenus pidi Jizus pa sai di la pamodi es staba ku txeu medu. Nton, el entra na barku pa el bai. 38 Má kel ómi ki dimóni saíba di el, fika ta inplora-l pa el kontinua ku el. Má, el manda kel ómi bai se kaminhu, i el fla: 39 “Volta pa kaza, i kontinua ta konta kuzê ki Deus faze pa bo.” Nton, el bai ta pâpia na sidadi interu kuzê ki Jizus fazeba pa el.

40 Kantu Jizus volta pa Galilea, kel monti di algen resebe-l dretu pamodi es tudu staba ta spera-l. 41 Nton, txiga un ómi ki txomaba Jairu. Kel ómi li éra prizidenti di sinagóga. El inbaxa na pé di Jizus i el kumesa ta inplora-l pa el bai se kaza, 42 pamodi se úniku fidju-fémia,* ki tinha uns 12 anu, staba ta móre.

Timenti Jizus staba na kaminhu ta bai, kes monti di algen staba ta perta-l. 43 Má, tinha un mudjer ki dja tinha 12 anu ta perde sangi i ningen ka konsigi kura-l. 44 Kel mudjer bai pa tras di Jizus i el toka na pónta di se ropa, i kel óra kel sangi para. 45 Nton, Jizus pergunta: “Ken ki toka-m?” Kantu tudu kes algen staba ta nega, Pedru fla: “Instrutor, sta un monti di algen na bu vólta i ta perta-u.” 46 Má, Jizus fla: “Algun algen toka-m pamodi N sabe ma puder sai di mi.” 47 Kantu kel mudjer da kónta ma Jizus sabia kuzê ki kontise ku el, el txiga na el ta treme, el inbaxa se frenti i el fla na meiu di tudu algen pamodi ki el toka-l i modi ki el kuradu kel óra. 48 Má, el fla kel mudjer: “Fidju-fémia, bu fé pô-u ta fika dretu. Bai na pas.”

49 Timenti inda el staba ta pâpia, txiga un algen di kaza di prizidenti di sinagóga i el fla: “Bu fidju-fémia dja móre! Ka bu inkomoda Instrutor más.” 50 Kantu Jizus obi kel-li, el fla Jairu: “Ka bu xinti medu, sô ten fé i el ta salva.” 51 Kantu el txiga kel kaza, el ka dexa ningen entra ku el, sô Pedru, Juan, Tiagu i pai ku mai di kel minina. 52 Má, tudu algen staba ta txora i ta da ku mô na petu di tristéza pamodi el. Nton, el fla: “Nhos para di txora pamodi el ka móre. El sta ta durmi.” 53 Nton, es kumesa ta ri i ta faze-l trósa, pamodi es sabia ma kel minina staba mortu. 54 Má, el pega-l na mô i el txoma-l: “Minina, labanta!” 55 I spritu* di kel minina volta i el labanta kel óra, i el manda pa es da-l algun kuza pa el kume. 56 Nton, se pai ku se mai fika kontenti dimás, má el da-s órdi pa es ka fla ningen kuzê ki kontise.

9 Nton, Jizus djunta kes Dozi i el da-s puder i autoridadi pa tra tudu tipu di dimónis i pa kura kes algen duenti. 2 El manda-s pa es prega Reinu di Deus i pa es kura kes ki staba duenti, 3 i el fla-s: “Ka nhos leba nada pa viajen, nen pó, nen bólsa,* nen pon, nen dinheru,* nen dôs ropa.* 4 Má, na kalker kaza ki nhos entra, nhos fika la ti dia ki nhos sai di la. 5 I na kalker sidadi ki pesoas ka resebe nhos, óras ki nhos ta sai di la, nhos sakudi téra di nhos pé, pa sirbi di tistimunhu kóntra es.” 6 Nton, es bai i es anda di un vila pa kel otu vila, ta prega notísias sábi i ta kura algen na tudu lugar.

7 Eródis,* ki éra governador* di pruvínsia di Galilea, obi tudu kes kuza ki staba ta kontise, i el fika baradjadu pamodi alguns algen staba ta fla ma Juan dja resusitadu,* 8 má otus staba ta fla ma éra Elias ki parseba, i inda otus staba ta fla ma é un di kes proféta antigu ki resusitadu.* 9 Eródis fla: “Juan dja N korta-l kabésa. Nton, kel-li é kenha ki N sta ta obi txeu kuza di el?” Pur isu, el staba ta tenta odja-l.

10 Kantu apóstlus volta, es konta Jizus tudu kuza ki es faze. Dipôs, el leba-s djuntu ku el i es bai pa un sidadi ki txomaba Betsaida, pa es pode fikaba es sô. 11 Má kantu kes monti di algen da kónta di kel-li, es sigi-l. El resebe-s dretu i el kumesa ta pâpia ku es di Reinu di Deus, i el kura kes ki staba duenti. 12 Kantu staba na fin di tardi, kes Dozi txiga na el i es fla-l: “Manda kes monti di algen bai ses kaminhu, asi pa es pode bai pa kes vila i kes zóna fóra di sidadi pa es atxa kumida i lugar di fika, pamodi li undi nu sta é un lugar izoladu.” 13 Má, el fla-s: “Nhos da-s anhos algun kuza pa es kume.” Es fla-l: “Nu ka tene más nada fóra sinku pon i dôs pexi. Sô si nu bai nos mê i nu kunpra kumida pa tudu kes algen li.” 14 Staba la uns 5 mil ómi. Má el fla se disiplus: “Nhos manda-s xinta na grupu di uns 50 algen.” 15 Es faze sima Jizus fla-s i es manda tudu algen pa xinta. 16 El toma kes sinku pon i kes dôs pexi, el djobe pa séu i el faze un orason.* Dipôs, el parti-s i el kumesa ta da-s pa se disiplus, pa es da kel monti di algen. 17 Asi, tudu kes algen kume i es fika fartu, i es djunta 12 sestu di kes padás ki resta.

18 Un dia, kantu Jizus staba el sô ta faze orason, se disiplus txiga na el i el pergunta-s: “Kenha ki kes monti di algen ta fla ma mi é?” 19 Es responde: “Juan Batista, má otus ta fla ma bo é Elias, i inda otus ta fla ma un di kes proféta di ténpu antigu dja resusitadu.”* 20 Nton, el pergunta-s: “Má i nhos, ken ki nhos ta fla ma mi é?” Pedru responde: “Abo é Kristu di Deus.” 21 Dipôs ki el tevi un konbérsu sériu ku es, el manda-s pa es ka konta kel-li pa ningen, 22 má el fla: “Fidju di Ómi ten ki sufri txeu kuza i kes ansion, kes xéfi di saserdótis i kes instrutor di lei ka ta seta-l i el ta matadu i na tirseru dia el ta resusitadu.”*

23 Dipôs el fla pa tudu algen: “Si algen krê ser nha sigidor, el debe nega se kabésa, panha se staka di tortura* kada dia i sigi-m sénpri. 24 Pamodi ken ki krê salva se vida* ta perde-l, má ken ki perde se vida* pamodi mi ta salva-l. 25 Na verdadi, pa kuzê ki ta sirbi si un ómi ganha mundu interu, má el prujudika se kabésa ô el perde se vida? 26 Pamodi ken ki xinti vergónha di mi i di nhas palavra, Fidju di Ómi ta xinti vergónha di kel algen óras ki el ben na se glória, na glória di se Pai i di kes anju santu. 27 Má, N ta fla nhos verdadi, ma alguns algen ki sta li di ninhun manera ka ta sprimenta mórti antis di odja Reinu di Deus.”

28 Na verdadi, uns 8 dia dipôs ki el fla kes kuza li, el leba Pedru, Juan i Tiagu djuntu ku el i el subi monti pa ba faze orason. 29 I timenti el staba ta faze orason, se róstu muda i se ropa bira branku ta brilha. 30 I dirapenti parse dôs ómi ta pâpia ku el. Es éra Muizés i Elias. 31 Kes ómi staba ta brilha i es kumesa ta pâpia ku el sobri se partida, ki staba kuazi ta kunpri na Jiruzalen. 32 Pedru i kes ki staba ku el staba ku sónu pizadu, má kantu es korda própi, es odja Jizus na se glória i dôs ómi di pé djuntu ku el. 33 Kantu kes dôs ómi staba kuazi ta dexa-l, Pedru fla Jizus: “Instrutor, é bon nu sta li. Dexa-nu arma três ténda, un pa bo, un pa Muizés i otu pa Elias.” El ka da kónta di kuzê ki el staba ta fla. 34 Má, timenti el staba ta fla kes kuza li, forma un núven ki kumesa ta kubri-s. Kantu kel núven kubri-s, es fika ku medu. 35 Nton, un vós ki sai di kel núven fla: “Kel-li é nha Fidju, kel ki N skodje. Nhos obi ku el.” 36 Kantu es obi kel vós, Jizus fika el sô. Má, es fika kaladu i pa algun ténpu es ka fla ningen nada sobri kes kuza ki es odja.

37 Kel otu dia, kantu es dixi di monti, txeu algen ba inkontra ku el. 38 I un ómi grita na meiu di kel monti di algen: “Instrutor, N ta inplora-u pa bu djobe-m nha fidju, pamodi é sô el ki N ten. 39 Un spritu ta ben, el ta toma kónta di el i dirapenti el ta grita, el ta pô-l ta da ataki i el ta bota skuma pa bóka, i mésmu dipôs ki el maltrata-l, el ka ta krê dexa-l. 40 N inplora bus disiplu pa es tra-l kel spritu, má es ka konsigi.” 41 Jizus responde: “Ó jerason mau i sen fé, ti ki ténpu N ten ki kontinua ku nhos i ta aguenta nhos? Traze-m bu fidju li.” 42 Má, kantu kel mininu staba ta txiga pértu, kel dimóni bota-l na txon i el pô-l ta da txeu ataki. Má Jizus da kel spritu mau* órdi, el kura kel mininu i el da se pai el. 43 I tudu es fika spantadu ku kel grandi puder di Deus.

Timenti tudu es staba dimiradu ku tudu kes kuza ki el staba ta faze, el fla se disiplus: 44 “Nhos obi ku atenson i nhos lenbra di kes palavra li: Fidju di Ómi ta ben intregadu na mô di ómis.” 45 Má, es ka intende kuzê ki el fla-s. Na verdadi, siginifikadu di kes palavra fika sukundidu di es, asi pa es ka intendeba es, i es fika ku medu di pergunta-l sobri kes palavra.

46 Nton, es kumesa ta diskuti ku kunpanheru sobri kal di es ki éra más grandi. 47 Dja ki Jizus sabeba kuzê ki es tinha na korason, el toma un mininu, el pô-l na se ladu, 48 i el fla-s: “Kenha ki resebe kel mininu li na nha nómi, el ta resebe-m tanbê. I kenha ki resebe-m, tanbê ta resebe Kel ki manda-m. Pamodi kel ki ta konporta sima kel más pikinoti na meiu di nhos tudu, é kel ki é más grandi.”

49 Juan responde: “Instrutor, nu odja un algen ta uza bu nómi pa tra dimónis i nu tenta inpidi-l pamodi el ka ta sigi-u djuntu ku nos.” 50 Má Jizus fla-l: “Ka nhos tenta inpidi-l, pamodi ken ki é ka kóntra nhos, sta ku nhos.”

51 Kantu staba kuazi ta txiga ténpu* di Jizus lebadu pa séu, el staba disididu na bai Jiruzalen. 52 Nton, el manda alguns di se disiplus se frenti. Es bai i es entra na un vila di samaritanus pa pripara kuzas pa el. 53 Má kes samaritanu ka resebe-l, pamodi el staba disididu na bai* Jiruzalen. 54 Kantu kes disiplu Tiagu i Juan odja kel-li, es fla: “Sinhor, bu krê pa nu manda pa lumi dixi di séu i pa kaba ku es?” 55 Má, el vira i el txoma-s atenson. 56 Nton, es bai pa otu vila.

57 Timenti es staba ta anda na strada, un algen fla-l: “N ta sigi-u pa undi bu bai.” 58 Má Jizus fla-l: “Rapozas ten ses braku i pasus di séu ten ses ninhu, má Fidju di Ómi ka ten undi poi kabésa.” 59 Nton el fla kel otu: “Ser nha sigidor.” Kel ómi fla: “Sinhor, dexa-m ba intera nha pai primeru.” 60 Má el fla-l: “Dexa mortus intera ses mortu, má abo bai i prega sobri Reinu di Deus.” 61 I inda otu fla: “N ta sigi-u Sinhor, má primeru dexa-m dispidi di nha família.” 62 Jizus fla-l: “Ningen ki poi mô na aradu i djobe pa tras ka ta sirbi pa Reinu di Deus.”

10 Dipôs di kes kuza li, Sinhor skodje más 70 i el manda-s dôs-dôs pa es bai se frenti pa tudu kes sidadi i kes lugar ki el staba pa bai. 2 Nton, el fla-s: “Na verdadi, kodjéta é grandi, má trabadjadoris é poku. Pur isu, nhos pidi Dónu di kodjéta pa manda trabadjadoris pa se kodjéta. 3 Nhos bai! N sta manda nhos sima korderu na meiu di lobu. 4 Ka nhos leba bólsa di dinheru, nen bólsa di kumida, nen sandália, i ka nhos kunprimenta ningen* na kaminhu. 5 Na kalker kaza ki nhos entra, primeru nhos fla: ‘Pa nhos ten pas na es kaza.’ 6 I si la ten un amigu di pas, pa kel pas ki nhos ta dizeja-l fika ku el. Má si ka ten, el ta volta pa nhos. 7 Nton, nhos fika na kel kaza, ta kume i ta bebe kes kuza ki es da nhos, pamodi trabadjador merese se pagamentu. Ka nhos fika ta muda di un kaza pa kel otu.

8 “Tanbê, na kalker sidadi ki nhos entra i es resebe nhos, nhos kume kuzê ki es poi nhos frenti, 9 nhos kura kes algen duenti ki sta la i nhos fla-s: ‘Reinu di Deus sta kuazi ta txiga na nhos.’ 10 Má, na kalker sidadi ki nhos entra i es ka resebe nhos, nhos sai pa ses rua prinsipal i nhos fla: 11 ‘Nu ta sakudi ti mésmu téra di nhos sidadi ki sta na nos pé, pa sirbi di tistimunhu kóntra nhos. Má, nhos fika ta sabe ma Reinu di Deus sta kuazi ta txiga.’ 12 N ta fla nhos ma na kel dia ta ser más duru pa kel sidadi li di ki pa Sudoma.

13 “Ai di bo Korazin! Ai di bo Betsaida! Pamodi si kes milagri ki fazedu na nhos, kontiseba na Tiru ku Sidon, dja es bistiba di saku i dja es xintaba na sinza* pa mostra ma dja es rapendeba. 14 Pur isu, na julgamentu* ta ser más duru pa nhos di ki pa Tiru i Sidon. 15 I abo Kafarnaun, bu ta atxa ma bu ta labantadu ti txiga séu? Nau, bu ta dixi ti Sipultura!*

16 “Ken ki obi nhos, ta obi-m. I ken ki nega nhos, tanbê ta nega-m. Tanbê ken ki nega-m, sta nega tanbê Kel ki manda-m.”

17 Nton, kes 70 volta kontenti ta fla: “Sinhor, ti dimónis ta obi ku nos óras ki nu ta uza bu nómi.” 18 Jizus fla-s: “Dja N sta ta odja Satanás ta kai sima raiu di séu. 19 Nhos odja! N da nhos autoridadi pa piza kóbra i skorpion, i pa vense tudu forsa di inimigu, i ka ten nada ki ta faze nhos mal. 20 Ka nhos fika kontenti pamodi kes spritu mau sta ta obi ku nhos, má nhos fika kontenti pamodi nhos nómi sta skrebedu na séu.” 21 Lógu kel óra, spritu santu pô-l ta fika txeu kontenti i el fla: “Nha Pai, Sinhor di séu i di téra, N ta lova-u na meiu di tudu algen, pamodi bu sukundi ku kuidadu kes kuza li di kes ki ten sabedoria i di kes ki é intilijenti, má bu mostra-s pa kes ki é sima mininu pikinoti. Sin, nha Pai, pamodi bu atxa dretu faze kuzas di kel manera li. 22 Nha Pai intrega-m tudu kuza na nha mô. É sô Pai ki konxe ken ki Fidju é, ningen más. I é sô Fidju ki konxe ken ki Pai é, i tanbê kes algen ki Fidju krê inxina sobri El, ningen más.”

23 Nton, el vira pa se disiplus i el fla-s kantu es staba es sô: “Filís é kes odju ki odja kes kuza ki nhos sta ta odja. 24 Pamodi N ta fla nhos, ma txeu proféta i reis krê odjaba kes kuza ki nhos sta ta odja, má es ka odja-s, i obi kes kuza ki nhos sta ta obi, má es ka obi-s.”

25 Nton, un ómi ki konxeba Lei dretu labanta pa sprimenta-l i el pergunta: “Instrutor, kuzê ki N debe faze pa N ganha vida pa tudu ténpu?” 26 El responde-l: “Kuzê ki sta skrebedu na Lei? Kuzê ki bu ta intende?” 27 El responde-l: “‘Ama Jeová,* bu Deus, di tudu bu korason, di tudu bu alma,* di tudu bu forsa i di tudu bu menti’, i ‘ama bu prósimu sima bu kabésa.’” 28 El fla-l: “Bu responde dretu. Kontinua ta faze si i bu ta ganha vida.”

29 Má, dja ki kel ómi krê mostraba ma el éra justu, el pergunta Jizus: “Ken ki é nha prósimu?” 30 Jizus responde: “Un ómi staba ta dixi di Jiruzalen pa Jerikó. El inkontra ku alguns ladron ki ataka-l, es duspi-l, es sota-l i es bai ses kaminhu i es dexa-l kuazi ta móre. 31 Pur akazu, un saserdóti staba ta dixi na kel strada, má kantu el odja-l, el pasa pa kel otu ladu. 32 Tanbê, kantu un levita txiga na kel lugar i el odja-l, el pasa pa kel otu ladu. 33 Má, un samaritanu staba ta viaja na kel strada, i kantu el odja-l, el xinti péna di el. 34 Nton, el txiga pértu di el, el poi azeti i vinhu na kes pankada i el liga-l es. Dipôs, el pô-l na se própi animal, el leba-l pa un penson i el toma kónta di el. 35 Na kel otu dia, el da dónu di kel penson dôs dináriu* i el fla: ‘Toma kónta di el, i tudu kel ki bu gasta fóra kel-li, N ta paga-u óras ki N torna ben.’ 36 Kal di kes três algen li ki bu ta atxa ma mostra ma el é prósimu di kel ómi ki ladrons ataka?” 37 El fla: “Kel ki xinti péna di el.”* Nton Jizus fla-l: “Bai i faze mésmu kuza.”

38 Es kontinua ses viajen i el entra na un vila. La, un mudjer ki txomaba Marta resebe-l na se kaza. 39 Tanbê, el tinha un irman ki txomaba Maria, ki xinta na pé di Sinhor i el fika ta obi kuzê ki el staba ta fla.* 40 Má, Marta staba distraídu ta faze txeu kuza. Nton, el txiga pértu di Jizus i el fla: “Sinhor, bu ta atxa dretu pa nha irman dexa-m ta faze tudu kuza mi sô? Fla-l pa el ben djuda-m.” 41 Sinhor responde-l: “Marta, Marta, bu sta fadigadu i preokupadu ku txeu kuza. 42 Má é poku kuza ki algen meste ô sô un. Maria skodje kel bon párti* i el ka ta tradu el.”

11 Un bês, el staba na un lugar ta faze orason i kantu el para, un di se disiplus fla-l: “Sinhor, inxina-nu faze orason, sima Juan inxina se disiplus tanbê.”

2 Nton, el fla-s: “Óras ki nhos ta faze orason, nhos fla: ‘Pai, pa bu nómi ser santifikadu.* Pa bu Reinu ben. 3 Da-nu pon ki nu ta meste pa kada dia. 4 I purdua-nu nos pekadu, pamodi nos tanbê nu ta púrdua tudu kel ki tene dívida ku nos, i ka bu dexa-nu kai na* tentason.’”

5 Dipôs, el fla-s: “Nhos imajina ma nhos ten un amigu i nhos ta bai na el meia-noti i nhos ta fla-l: ‘Nha amigu, inprista-m três pon, 6 pamodi un di nhas amigu dja txiga di un viajen i N ka tene nada pa N da-l.’ 7 Má di la di déntu, el ta responde: ‘Ka bu inkomoda-m. Pórta dja sta trankadu i mi ku nhas fidju dja nu sta tudu na kama. N ka pode labanta pa N da-u algun kuza.’ 8 N ta fla nhos, ma di serteza el ta labanta pa el da-l tudu kel ki el meste, ka pamodi el é se amigu, má pamodi el fika ta insisti. 9 Nton, N ta fla nhos pa nhos kontinua ta pidi i nhos ta dadu, nhos kontinua ta djobe i nhos ta atxa, nhos kontinua ta konko i nhos ta abridu pórta. 10 Pamodi tudu kenha ki pidi ta dadu, tudu kenha ki djobe ta atxa i tudu kenha ki konko ta abridu pórta. 11 Na verdadi, ki pai ki si se fidju pidi-l un pexi, el ta da-l un kóbra envês di un pexi? 12 Ô si el pidi-l un ovu, el ta da-l un skorpion? 13 Nton, si anhos, enbóra nhos é mau, nhos sabe da nhos fidjus kuzas dretu, inda más nhos Pai na séu, ta da spritu santu pa kes ki ta pidi-l!”

14 Más tardi, el tra di un ómi un dimóni mudu. Dipôs ki kel dimóni sai, kel ómi mudu pâpia i kes monti di algen fika dimiradu. 15 Má, alguns di es fla: “El ta tra dimónis ku puder di Belzebu,* ki é xéfi di dimónis.” 16 I otus pa sprimenta-l, es kumesa ta pidi-l un sinal di séu. 17 Dja ki Jizus sabeba kuzê ki es staba ta pensa, el fla-s: “Tudu reinu ki sta divididu kóntra el mê ta kai, i un kaza divididu kóntra el mê ta kai. 18 Di mésmu manera, si Satanás tanbê sta divididu kóntra el mê, modi ki se reinu ta fika di pé? Pamodi nhos ta fla ma N ta tra dimónis ku puder di Belzebu. 19 Si ami N ta tra dimónis ku puder di Belzebu, nton é ku puder di kenha ki nhos fidjus ta tra-s? É pur isu ki es ta ben julga nhos. 20 Má si é ku dédu di Deus ki N ta tra dimónis, Reinu di Deus dja txiga na nhos. 21 Óras ki un ómi fórti i ben armadu ta guarda se palásiu, tudu kuza ki el ten ta fika suguru. 22 Má óras ki un algen más fórti ki el, ta ataka-l i ta ganha-l, kel algen ta tra-l tudu kes arma ki el ta kunfiaba na el i el ta reparti kes kuza ki el toma-l. 23 Ken ki ka sta di nha ladu sta kóntra mi, i ken ki ka ta djunta ku mi, ta spadja.

24 “Óras ki un spritu mau* ta sai di un ómi, el ta pasa pa lugaris séku ta djobe un lugar pa diskansa, i óras ki el ka atxa ninhun, el ta fla: ‘N ta volta pa nha kaza di undi ki N sai.’ 25 I óras ki el txiga, el ta atxa kel kaza linpu i rumadu. 26 Nton, el ta bai, el ta traze más 7 spritu más piór ki el, i dipôs ki es entra, es ta mora la. Nton na fin, situason di kel ómi li ta fika más piór ki na komésu.”

27 Timenti el staba ta fla kes kuza li, un mudjer na meiu di kel monti di algen fla-l altu: “Filís é kel bariga ki karega-u i kes petu ki da-u mama!” 28 Má el fla: “Nau, envês di kel-li, filís é kes ki ta obi palavra di Deus i ta faze sima el ta fla!”

29 Kantu kes monti di algen ba ta djunta, el kumesa ta fla-s: “Kel jerason li é un jerason mau. El ta djobe un sinal, má el ka ta dadu ninhun sinal, fóra sinal di Jonas. 30 Pamodi sima Jonas bira un sinal pa kes algen di Nínivi, asi tanbê Fidju di Ómi ta ben bira un sinal pa kel jerason li. 31 Rainha di sul ta ben resusitadu* na julgamentu djuntu ku kes ómi di kel jerason li i el ta kondena-s, pamodi el ben la di se téra lonji pa ben obi sabedoria di Salumon. Má nhos odja! Algen más inportanti ki Salumon sta li. 32 Kes algen di Nínivi ta ben resusita* na julgamentu djuntu ku kel jerason li i es ta kondena-l, pamodi es rapende kantu es obi kuzê ki Jonas prega. Má nhos odja! Algen más inportanti ki Jonas sta li. 33 Dipôs ki un algen sende un kanderu, el ka ta pô-l dibaxu di un sestu,* má riba di algun kuza. Asi pa kes ki entra, pode odja lus. 34 Lus di korpu é bu odju. Óras ki bu odju sta fokadu,* bu korpu interu tanbê ta límia.* Má, óras ki el é invejozu,* bu korpu interu tanbê é sukuru. 35 Pur isu, toma kuidadu pa kel lus ki sta na bo ka ser sukuru. 36 Pur isu, si bu korpu interu ta límia i el ka ten ninhun párti sukuru, nton tudu el ta límia, sima óras ki un kanderu ta limia-u ku se lus.”

37 Kantu el tirmina di fla kel-li, un farizeu konvida-l pa ba kume ku el. Nton el entra i el xinta na méza. 38 Má, kel farizeu fika spantadu kantu el odja ma el ka laba* antis di kume. 39 Má Sinhor fla-l: “Anhos farizeu, nhos ta linpa kópu ku pratu pa fóra, má pa déntu nhos sta xeiu di ganánsia i maldadi. 40 Gentis sen juís! Nhos ka sabe ma kel ki faze fóra tanbê faze déntu? 41 Má, nhos da póbri* kel ki nhos ten di pa déntu, i nton tudu kuza ki nhos ten ta ser linpu. 42 Má, ai di nhos farizeus, pamodi nhos ta da kel désimu párti di ortalon, di aruda i tudu kes otu érva,* má nhos ta dispreza justisa i amor di Deus! Nhos tinha obrigason di faze kes kuza li, má sen dispreza kes otu kuza. 43 Ai di nhos farizeus, pamodi nhos gosta di xinta na kes* lugar ki ta fika na frenti na kes sinagóga i pa nhos kunprimentadu na kes prasa prinsipal! 44 Ai di nhos, pamodi nhos é sima kes sipultura ki ka ta odjadu faxi,* i ki gentis ta anda riba di es sen sabe!”

45 Nton, un di kes ki konxeba Lei dretu responde-l: “Instrutor, óras ki bu ta fla kes kuza li, bu ta ofende-nu tanbê.” 46 Dipôs el fla: “Tanbê, ai di nhos ki konxe Lei dretu, pamodi nhos ta poi pesoas karga difísil pa es karega, má nhos mê nhos ka ta toka na kes karga nen ku un dédu!

47 “Ai di nhos, pamodi nhos ta faze sipultura di profétas, má é nhos gentis grandi ki mata-s! 48 Sta klaru ma nhos é tistimunha di kuzê ki nhos gentis grandi faze. Má simé, nhos konkorda ku es, pamodi es mata profétas má nhos sta ta faze ses sipultura. 49 É pur isu ki sabedoria di Deus fla tanbê: ‘N ta manda-s profétas i apóstlus, i es ta ben mata i pirsigi alguns di es. 50 Asi, pa kel jerason li kobradu pa* sangi di tudu proféta ki bazadu désdi fundason di mundu, 51 désdi sangi di Abel ti sangi di Zakarias ki matadu entri altar i ténplu.’* Sin, N ta fla nhos, el ta ben kobradu* di kel jerason li.

52 “Ai di nhos, instrutoris di Lei, pamodi nhos toma gentis kel txabi di konhisimentu. Anhos própi nhos ka entra i nhos ta tenta inpidi kes ki sta entra!”

53 Nton, kantu el sai di la, kes instrutor di lei i kes farizeu kumesa ta faze-l txeu preson i monti otus pergunta, 54 ta spera pa el flaba algun kuza pa es pode uzaba kóntra el.

12 Na kel momentu, djunta milharis di algen ti ki es fika ta piza kunpanheru. Nton, Jizus kumesa ta pâpia primeru ku se disiplus: “Nhos toma kuidadu ku fermentu di farizeus, ki é finjimentu. 2 Má, ka ten nada ki sukundidu ku kuidadu ki ka ta diskubridu, i ka ten nada ki sta na segredu ki ka ta ben sabedu. 3 Pur isu, tudu ki nhos fla na sukuru ta ben obidu na lus, i tudu ki nhos fla na segredu na nhos kuartu ta ben pregadu na terasu di kazas. 4 Tanbê, N ta fla nhos, nhas amigu, pa nhos ka ten medu di kes ki ta mata korpu i dipôs es ka ta pode faze más nada. 5 Má, N ta ben mostra nhos di kenha ki nhos debe xinti medu di el: nhos ten medu di Kel ki dipôs di mata, ten autoridadi pa bota na Jiena.* Sin, N ta fla nhos, é El ki nhos debe ten medu di el. 6 Ka ta bendedu sinku pardal pa dôs muéda di poku valor?* Má, Deus ka ta skese* di ninhun di es. 7 Má ti mésmu kabelu ki nhos ten na kabésa sta tudu kontadu. Ka nhos xinti medu, nhos bale más di ki txeu pardal.

8 “N ta fla nhos, ma tudu kenha ki fla dianti di tudu algen ma el é nha disiplu, Fidju di Ómi tanbê ta ben fla dianti di anjus di Deus ma kel algen é se disiplu. 9 Má ken ki nega-m dianti di tudu algen, tanbê el ta ben negadu dianti di anjus di Deus. 10 I tudu kel ki fla un palavra kóntra Fidju di Ómi, el ta ser purduadu, má kenha ki pâpia kóntra spritu santu el ka ta ser purduadu. 11 Óras ki es leba nhos dianti di asenbleias na públiku,* di kes algen di govérnu i di autoridadis, ka nhos fika preokupadu dimás ku modi ki nhos ta difende nhos kabésa ô ku kuzê ki nhos ta fla. 12 Pamodi spritu santu ta inxina nhos na kel óra kuzê ki nhos debe fla.”

13 Nton, un algen na meiu di kel monti di algen fla-l: “Instrutor, fla nha irmon pa el dividi eransa ku mi.” 14 El fla-l: “Ómi, kenha ki skodje-m pa N ser juís ô ki da-m direitu pa N reparti kuzas ki nhos ten?” 15 Nton, el fla-s: “Nhos mante nhos odju abértu i nhos proteje kóntra tudu tipu di ganánsia,* pamodi mésmu óras ki un algen ten txeu kuza, se vida ka ta ben di kes kuza ki el ten.” 16 Nton, el konta-s un ilustrason: “Téra di un ómi riku da txeu kumida. 17 Pur isu, el kumesa ta pergunta se kabésa: ‘Kuzê ki N ta faze gósi ki N ka tene undi guarda nha kodjéta?’ 18 Dipôs, el fla: ‘É kel-li ki N ta faze: N ta ronba nhas armazén i N ta faze otus más grandi. N ta guarda tudu nhas serial la i tudu kes kuza ki N ten. 19 Dipôs, N ta fla nha kabésa:* “Bu* tene txeu kuza guardadu pa txeu anu. Diskansa, kume, bebe, goza bu vida.”’ 20 Má, Deus fla-l: ‘Bu ka ten juís, kel noti li bu ta móre. Nton, kenha ki ta fika ku kes kuza ki bu djunta?’ 21 É kel-li ki ta kontise ku kenha ki ta djunta tizoru pa el, má el é ka riku pa Deus.”

22 Nton, el fla se disiplus: “É pur isu ki N ta fla nhos, pa nhos para di preokupa dimás ku nhos vida,* sobri kuzê ki nhos ta kume ô ku nhos korpu, sobri kuzê ki nhos ta bisti. 23 Pamodi vida* bale más di ki kumida i korpu más di ki ropa. 24 Nhos odja kes korvu, es ka ta símia nen es ka ta kodje, es ka ten dispénsa nen armazén, má Deus ta da-s kumida. Nhos ka bale mutu más di ki kes pasu? 25 Kal di nhos, ki ta konsigi omenta un sugundu* na nhos vida pamodi nhos sta preokupadu dimás? 26 Pur isu, si nhos ka ta pode faze un kuza pikinoti si, pamodi ki nhos ta preokupa dimás ku otus kuza? 27 Nhos odja modi ki kes flor ta kria: es ka ta trabadja nen es ka ta koze ropa. Má, N ta fla nhos ma nen Salumon, na tudu se glória, ka ta bistiba sima un di es. 28 Nton, si é si ki Deus ta bisti kes planta na kanpu, ki oji sta li má manhan ta botadu na lumi, el ta bisti nhos mutu más inda, ó nhos ki ten poku fé! 29 Pur isu, nhos para di djobe kuzê ki nhos ta kume i kuzê ki nhos ta bebe, i nhos para di fika preokupadu dimás. 30 Pamodi tudu kes kuza li, é kes kuza ki nasons di mundu sta ta buska ku inpenhu, má nhos Pai sabe ma nhos meste kes kuza li. 31 Envês di kel-li, nhos kontinua ta buska se Reinu, i nhos ta dadu kes kuza li.

32 “Ka nhos ten medu, ribanhu pikinoti, pamodi nhos Pai krê da nhos se Reinu. 33 Nhos bende kes kuza ki nhos ten i nhos da póbri.* Nhos faze bólsa di dinheru ki ka ta gasta, un tizoru na séu ki nunka ka ta kaba, undi ladron ka ta txiga i nen bitxu ka ta kume. 34 Pamodi undi ki nhos tizoru sta, é la tanbê ki nhos korason ta sta.

35 “Nhos fika bistidu i priparadu* i nhos fika ku nhos kanderu sendedu. 36 Nhos debe ser sima ómis ki sta ta spera pa ses dónu volta di kazamentu, asi pa óras ki el ben i el konko na pórta pa nhos abri-l lógu. 37 Filís é kes skravu ki óras ki ses dónu ben, el atxa-s sienti! N ta fla nhos verdadi, ma el ta ba bisti* pa sirbi, i el ta pô-s xinta na méza i el ta sirbi-s. 38 I si el txiga meia-noti,* ô ti mésmu óras ki galu ta kanta* i el atxa-s priparadu, es é filís! 39 Má nhos intende kel-li, si dónu di kaza sabeba ki óra ki ladron ta binha, el ka ta dexaba el entra déntu di se kaza. 40 Tanbê, nhos sta sénpri prontu, pamodi Fidju di Ómi ta ben na un óra ki nhos ka sta ta spera.”

41 Nton, Pedru pergunta: “Sinhor, kel ilustrason li é sô pa nos ô é pa tudu algen tanbê?” 42 Sinhor fla: “Ken ki é kel sérvu* fiel i prudenti,* ki se dónu skodje pa toma kónta di kes otu inpregadu di kaza, pa el kontinua ta da-s kumida ki es meste na ténpu sértu? 43 Filís é kel skravu si óras ki se dónu ben, el atxa-l ta faze sima el manda-l! 44 N ta fla nhos verdadi, ma el ta pô-l ta toma kónta di tudu kel ki é di sel. 45 Má, si kel skravu fla na se korason: ‘Nha dónu sta dura ki ben’, i el kumesa ta sota kes sérvu i kes sérva, ta kume, ta bebe i ta fika moku, 46 dónu di kel skravu ta ben na un dia ki el ka sta spera-l i na un óra ki el ka sabe, i el ta da-l kel kastigu más duru i el ta pô-l djuntu ku kes ki é ka fiel. 47 Nton, kel skravu ki intende kuzê ki se dónu krê, má el ka pripara i nen el ka faze kuzê ki el pidi-l,* el ta sotadu más txeu. 48 Má kel ki ka intende i simé el faze kuza ki merese kastigu, el ta sotadu más poku. Na verdadi, tudu kel ki dadu txeu, ta izijidu más di el, i kel ki podu ta toma kónta di txeu kuza, ta izijidu mutu más di el.

49 “N ben poi un lumi na téra, i kuzê más ki N pode krê si dja el sendedu? 50 Na verdadi, N tene un batismu ki N debe ser batizadu, i fórti N sta angustiadu ti ki el tirmina! 51 Nhos pensa ma N ben traze pas na téra? É klaru ki nau! N ben traze divizon. 52 Pamodi di gósi pa dianti, na un kaza ki ten sinku algen es ta sta divididu, três kóntra dôs i dôs kóntra três. 53 Es ta sta divididu, pai kóntra fidju i fidju kóntra pai, mai kóntra fidju-fémia i fidju-fémia kóntra mai, sógra kóntra nóra i nóra kóntra sógra.”

54 Tanbê, el fla kes monti di algen: “Óras ki nhos odja un núven ta labanta na undi ki sol ta kanba, lógu nhos ta fla: ‘Sta ben un tenporal, i kel-li ta kontise. 55 I óras ki nhos odja béntu ta sopra di sul, nhos ta fla: ‘Sta ben txeu kalor’, i kel-li ta kontise. 56 Finjidus! Óras ki nhos odja pa téra i pa séu, nhos sabe si ta faze sol ô si txuba ta ben, má pamodi ki nhos ka ta intende kuzê ki sta kontise na kel ténpu li? 57 Tanbê, pamodi ki nhos ka ta julga anhos kuzê ki é justu? 58 Pur izénplu, óras ki abo i bu inimigu sta ta bai pa un autoridadi, sforsa na kaminhu pa rezolve kel prubléma ku el, asi pa el ka leba-u na juís i pa juís ka intrega-u na guarda i pa kel guarda ka pô-u na kadia. 59 N ta fla-u ku serteza, ma bu ka ta sai di la ti ki bu paga kel últimu muéda pikinoti.”*

13 Na kel ténpu, alguns di kes ki staba la konta Jizus ma Pilatus mata gentis di Galilea ki staba ta oferese sakrifisius. 2 El responde-s: “Nhos ta atxa ma kes algen di Galilea li éra más pekador di ki tudu kes otu di Galilea, pamodi es sufri kes kuza li? 3 É klaru ki nau. Má si nhos ka rapende, nhos tudu ta distruídu sima es. 4 Ô kes 18 ómi ki móre kantu tori di Silué kai riba di es. Nhos ta atxa ma es éra más kulpadu di ki tudu kes otu ómi ki ta vive na Jiruzalen? 5 Klaru ki nau. Má si nhos ka rapende, nhos tudu ta distruídu sima es.”

6 Dipôs, el konta kel ilustrason li: “Un ómi tinha un pé di figu ki el planta na se plantason di uva, i el ba djobe si el tinha fruta, má el ka atxa nada. 7 Nton, el fla kel ómi ki ta kuidaba di kel plantason di uva: ‘Dja ten três anu ki N sta ta ben djobe si ten fruta na kel pé di figu li, má N ka ta atxa nada. Korta-l! El sta ta okupa txon atoa.’ 8 Kel ómi responde-l: ‘Sinhor, dexa-l más un anu. N ta koba na se vólta i N ta pô-l strumu. 9 I si dipôs el ben da fruta, sta dretu. Má si el ka da, pode korta-l.’”

10 Na un sábadu, el staba ta inxina na un di kes sinagóga. 11 I staba la un mudjer ki tinha un spritu mau* ki pô-l duenti pa 18 anu. El ta staba inkrokadu* i el ka ta konsigi fikaba ku se korpu rétu. 12 Kantu Jizus odja-l, el txoma-l i el fla-l: “Mudjer, bu sta livri di bu duénsa.” 13 I el poi mô riba di kel mudjer, i kel óra se korpu fika rétu i el kumesa ta lova Deus. 14 Má, prizidenti di sinagóga fika xatiadu pamodi Jizus faze kel kura na sábadu. Pur isu, el fla kel monti di algen: “Ten 6 dia ki algen debe trabadja. Nhos ben i nhos ta kuradu na kes dia la, má ka nhos ben na dia di sábadu.” 15 Má, Sinhor responde-l: “Finjidus! Kada un di nhos ka ta dismara nhos boi ô nhos buru i nhos ka ta leba-l pa el bai bebe agu na sábadu? 16 Kel mudjer li, ki é fidju-fémia di Abraon i ki Satanás poi prézu pa 18 anu, ka devia ser libertadu di kel prizon li na dia di sábadu?” 17 Kantu el fla kes kuza li, tudu se inimigus kumesa ta xinti vergónha, má tudu kel monti di algen fika kontenti ku tudu kes kuza grandi ki el staba ta faze.

18 Tanbê el fla: “Ku kuzê ki Reinu di Deus ta parse i ku kuzê ki N pode konpara-l? 19 El é sima un simenti di mustarda ki un ómi panha i el símia na se órta. El kria i el bira un arvi. I kes pasu di séu faze ninhu na se ramus.”

20 Inda el fla: “Ku kuzê ki N pode konpara Reinu di Deus? 21 El é sima fermentu ki un mudjer panha i el mistura ku três medida grandi* di farinha ti ki tudu masa fermenta.”

22 I Jizus kontinua se viajen pa Jiruzalen. El ta baba di un sidadi pa kel otu i di un vila pa kel otu, ta inxina pesoas. 23 Nton, un ómi fla-l: “Sinhor, é poku algen ki ta salva?” El fla-s: 24 “Nhos faze tudu sforsu pa entra pa pórta stretu, pamodi N ta fla nhos, ma txeu algen ta tenta entra, má es ka ta pode. 25 Óras ki dónu di kaza ta labanta i ta tranka pórta, nhos ta fika di ladu di fóra ta konko na pórta i ta fla: ‘Sinhor, abri-nu pórta.’ Má el ta responde nhos: ‘N ka sabe di undi ki nhos é.’ 26 Nton, nhos ta kumesa ta fla: ‘Nu kume i nu bebe djuntu ku nho, i nho inxina na nos rua prinsipal.’ 27 Má, el ta fla nhos: ‘N ka sabe di undi ki nhos é. Nhos fika lonji di mi, tudu nhos ki ta faze kes kuza ki é injustu!’ 28 Óras ki nhos odja Abraon, Izaki, Jakó i tudu kes proféta na Reinu di Deus, i nhos botadu fóra, é la ki nhos ta txora i nhos ta rintxa* denti. 29 Tanbê, gentis ta ben di lésti i di oésti, di nórti i di sul, i es ta xinta na méza na Reinu di Deus. 30 Nhos obi! Ten kes últimu ki ta ser primeru, i ten kes primeru ki ta ser últimu.”

31 Na kel óra txiga alguns farizeu i es fla-l: “Sai di li i bai bu kaminhu, pamodi Eródis krê mata-u.” 32 I el fla-s: “Nhos bai fla kel rapoza: ‘Odja, oji ku manhan N sta ta tra dimónis i ta kura pesoas, i na tirseru dia N ta tirmina.’ 33 Má, N ten ki kontinua oji, manhan i dipôs di manhan, pamodi un proféta ka pode* matadu fóra di Jiruzalen. 34 Jiruzalen, Jiruzalen, ki ta mata kes proféta i ki ta da kes algen ki mandadu pa el ku pédra! Kantu bês dja N tenta djunta bus fidju, sima galinha ta djunta se pintonzinhus baxu di se aza! Má nhos nega. 35 Nhos odja! Nhos kaza ta ben fika bandonadu. N ta fla nhos, ma nhos ka ta ben odja-m más, ti ki nhos fla: ‘Abensuadu é kel ki ta ben na nómi di Jeová!’”*

14 Un bês, na un sábadu el ba kume na kaza di un xéfi di farizeus i kes algen ki staba la fika sô ta djobe-l. 2 I se frenti staba un ómi ku un duénsa ki ta poba el brasu ku pérna intxadu.* 3 Nton, Jizus pergunta kes instrutor di Lei i kes farizeu: “Di akordu ku lei, un algen pode faze kura na sábadu ô nau?” 4 Má es fika kaladu. Nton, Jizus poi mô na kel ómi, el kura-l i el manda-l bai se kaminhu. 5 Nton, el fla-s: “Kal di nhos, ki si nhos fidju ô nhos boi kai déntu di un posu, na dia di sábadu, nhos ka ta tra-l di la kel óra?” 6 I es fika sen sabe kuzê ki es ta fla.

7 Kantu el odja ma kes konvidadu staba ta skodje kes midjór lugar pa es, el konta-s kel ilustrason li: 8 “Óras ki un algen konvida-u pa un fésta di kazamentu, ka bu xinta na kel midjór lugar. Talvês un algen más inportanti ki bo konvidadu tanbê. 9 Nton, kel algen ki konvida nhos dôs ta txiga i el ta fla-u: ‘Dexa kel ómi li xinta na bu lugar.’ Nton, bu ta ba xinta na kel últimu lugar ku vergónha. 10 Má óras ki bu konvidadu, bai i xinta na kel últimu lugar, asi óras ki kel ómi ki konvida-u ben, el ta fla-u: ‘Nha amigu, ba xinta na un lugar más inportanti.’ Asi bu ta dadu ónra na frenti di tudu kes otu konvidadu. 11 Pamodi tudu kenha ki engrandese se kabésa ta rabaxadu, i kenha ki rabaxa se kabésa ta engrandesedu.”

12 Dipôs, el fla kel ómi ki konvida-l: “Óras ki bu konvida algen pa un almosu ô un jantar, ka bu konvida bus amigu, nen bus irmon, nen bus família, nen bus vizinhu ki é riku. Pamodi es tanbê, es pode konvida-u i kel-la ta sérba bu pagamentu. 13 Má óras ki bu faze un fésta, konvida kes algen póbri, kes manku, kes ségu, 14 i bu ta ser filís, pamodi es ka ten manera di paga-u. I bu ta ben pagadu na resureison di kes algen justu.”

15 Kantu un di kes konvidadu obi kes kuza li, el fla-l: “Filís é kel ki ta kume* na Reinu di Deus.”

16 Jizus fla-l: “Un ómi faze un fésta grandi, i el konvida txeu algen. 17 Na óra di fésta, el manda se skravu pa fla kes konvidadu: ‘Nhos ben, pamodi tudu kuza dja sta prontu.’ 18 Má es tudu kumesa ta da diskulpa. Kel primeru fla-l: ‘N kunpra un kanpu i N meste ba djobe-l. Diskulpa-m, N ka ta pode bai.’ 19 I otu fla-l: ‘N kunpra sinku djunta* di boi i N sta ba djobe-s. Diskulpa-m, N ka ta pode bai.’ 20 Inda otu fla-l: ‘N kaza ka dura li, pur isu N ka ta pode bai.’ 21 Nton, kel skravu bai i el konta se dónu kes kuza li. Dipôs, kel dónu di kaza fika txeu xatiadu i el fla se skravu: ‘Bai faxi pa kes rua prinsipal i kes béku di sidadi i traze kes póbri, kes manku i kes ségu.’ 22 Kantu kel skravu volta, el fla: ‘Sinhor, N faze kel ki nho manda-m, má inda tene más lugar.’ 23 Nton, se dónu fla-l: ‘Bai pa kes strada i kes kaminhu i pô-s ta entra, asi pa nha kaza fika xeiu. 24 Pamodi N ta fla nhos, ma ninhun di kes ómi ki N konvida ka ta ben sprimenta nada di nha fésta.’”

25 Un monti di algen staba ta viaja djuntu ku Jizus. Nton, el vira i el fla-s: 26 “Si un algen ben pa mi i el ka ta ôdia* se pai, se mai, se mudjer, se fidjus, se irmons i se irmans, i ti mésmu se própi vida,* el ka pode ser nha disiplu. 27 Kenha ki ka ta karega se staka di tortura* i ka ta sigi-m, ka pode ser nha disiplu. 28 Pur izénplu, kal di nhos, ki si krê faze un tori, primeru el ka ta xinta i djobe kantu ki el ta kusta, asi pa el odja si kel ki el ten ta txiga pa tirmina-l? 29 Sinon, el pode faze alisérsi, má el ka ta konsigi tirmina-l, i tudu kes ki sta odja ta kumesa ta faze-l trósa, 30 i ta fla: ‘Kel ómi li kumesa ta faze un konstruson, má el ka konsigi tirmina-l.’ 31 Ô ki rei, ki antis di sai pa ba géra ku otu rei, primeru el ka ta xinta i el ta pidi konsedju pa el odja si ku 10 mil trópa el ta konsigi infrenta kel ki sta ben kóntra el ku 20 mil? 32 Si el odja ma el ka ta konsigi, nton timenti inda kel otu sta lonji, el ta manda un grupu di enbaxador pa pidi pas. 33 Di mésmu manera, nhos pode ten serteza ma ninhun di nhos ki ka dispidi* di tudu kuza ki el ten, ka pode ser nha disiplu.

34 “Di serteza, sal é bon. Má si sal perde se forsa, ku kuzê ki nhos ta pô-l se gostu otu bês? 35 El ka ta sirbi nen pa txon, nen pa strumu. Pesoas ta bota-l fóra. Ken ki ten obidu, pa obi ku atenson.”

15 Tudu kes kobrador di inpostu i kes pekador ta djuntaba na se vólta pa obi-l. 2 I kes farizeu i kes instrutor di lei kumesa ta rasmunga: “Kel ómi li ta resebe kes pekador dretu i el ta kume ku es.” 3 Nton, el konta-s kel ilustrason li: 4 “Kal di nhos ki si nhos ten 100 ovelha, i un perde, el ka ta dexa kes 99 pa tras na kanpu,* i el ta bai djobe kel ki perde ti ki el atxa-l? 5 I óras ki el atxa-l, el ta pô-l riba di onbru i el ta fika kontenti. 6 I óras ki el txiga kaza, el ta txoma se amigus i se vizinhus i el ta fla-s: ‘Nhos fika kontenti djuntu ku mi, pamodi N atxa nha ovelha ki staba perdedu.’ 7 N ta fla nhos ma di mésmu manera, ta ten más alegria na séu pamodi un pekador ki rapende, di ki 99 justu ki ka meste rapende.

8 “Ô ki mudjer ki ten 10 drakma,* si el perde un drakma,* el ka ta sende un kanderu, el ta bare se kaza i el ta djobe-l ku kuidadu ti ki el atxa-l? 9 I óras ki el atxa-l, el ta txoma se amigas i se vizinhus i el ta fla-s: ‘Nhos fika kontenti djuntu ku mi, pamodi N atxa kel drakma* ki perde.’ 10 N ta fla nhos, ma di mésmu manera, kes anju di Deus ta fika kontenti óras ki un pekador ta rapende.”

11 Dipôs el fla: “Un ómi tinha dôs fidju. 12 Kel más novu fla se pai: ‘Nha pai, da-m nha párti di eransa.’ Nton, el dividi kes kuza ki el tinha entri es. 13 Alguns dia dipôs, kel fidju más novu djunta tudu kuza ki el tinha i el viaja pa un país lonji. La, el gasta se eransa atoa, ta leba un vida mariadu.* 14 Dipôs ki el gasta tudu kuza ki el tinha, un grandi fómi toma kónta di kel país i el kumesa ta pasa nisisidadi. 15 Ti mésmu el bai pidi trabadju na un sidadon di kel país, ki pô-l ta trabadja na se kanpu ta kuida di porku. 16 I el tinha gana di kumeba kes faroba* ki porku ta kumeba, má ningen ka ta daba el nada.

17 “Kantu el ben na el, el fla: ‘Kantu inpregadus di nha pai ki tene kumida avontádi, timenti ami N sta li ta móre di fómi! 18 N ta labanta i N ta bai pa kaza di nha pai i N ta fla-l: “Nha pai, N peka kóntra séu i kóntra bo. 19 N ka merese más pa N txomadu di bu fidju, trata-m sima un di kes bu inpregadu.”’ 20 Nton, el labanta i el bai pa kaza di se pai. Kantu inda el staba lonji, se pai odja-l i el xinti péna di el, el kóre, el brasa-l i el da-l beju. 21 Nton, kel fidju fla-l: ‘Nha pai, N peka kóntra séu i kóntra bo. N ka merese más pa N txomadu di bu fidju.’ 22 Má, kel pai fla se skravus: ‘Faxi! Nhos traze un ropa kunpridu, kel midjór, nhos bisti-l i nhos pô-l un anel na mô i sandália na pé. 23 Tanbê, nhos traze kel bizeru gordu, nhos mata-l pa nu kume i nu ta faze fésta. 24 Pamodi kel nha fidju li staba mortu, má el sta bibu otu bês; el staba perdedu i el atxadu.’ I es kumesa ta faze fésta.

25 “Kel fidju más bédju staba na kanpu. Kantu el volta, i el staba pértu di kaza, el obi son di múzika i algen ta badja. 26 Pur isu, el txoma un di kes inpregadu i el pergunta-l kuzê ki staba ta kontise. 27 El fla-l: ‘Bu irmon dja ben, i bu pai mata kel bizeru gordu pamodi el volta pa el ku vida i saúdi.’ 28 Má, el fika xatiadu i el nega entra. Nton, se pai sai i el kumesa ta insisti ku el pa el entra. 29 El fla se pai: ‘Odja, N trabadja txeu anu sima skravu pa bo i nunka N ka dizobidese bus órdi. Má simé, nunka bu ka da-m un kabritu pa N faze fésta ku nhas amigu. 30 Má, sin ki txiga kel bu fidju li, ki gasta* kes kuza ki bu ten ku prostitutas, bu mata kel bizeru gordu pa el.’ 31 Nton el fla-l: ‘Nha fidju, abo sénpri bu fika djuntu ku mi i tudu kel ki é di meu é di bo. 32 Má nos sô nu tevi ki faze fésta i fika kontenti, pamodi bu irmon staba mortu, má el sta bibu otu bês; el staba perdedu i el atxadu.’”

16 Dipôs, el fla se disiplus tanbê: “Un ómi riku tinha un enkaregadu* ki akuzadu di gasta kuzas di se dónu. 2 Nton, el txoma-l i el fla: ‘Kel-li é kuzê ki N sta obi sobri bo? Bai i skrebe modi ki bu uza nha dinheru, pamodi N ka sta ta dexa-u toma kónta di kaza más.’ 3 Nton, kel enkaregadu fla se kabésa: ‘Kuzê ki N ta faze dja ki nha sinhor ka sta dexa-m ser enkaregadu más? Ami é ka mutu fórti pa N koba, i N ten vergónha di pidi zimóla. 4 Dja N sabe kuzê ki N ta faze, asi pa óras ki N ka sta enkaregadu más, pa pesoas resebe-m dretu na ses kaza.’ 5 I el txoma kada un di kes algen ki staba ta debe se sinhor, i el pergunta kel primeru: ‘Kantu ki bu sta debe nha sinhor?’ 6 El responde: ‘Sén medida* di azeti.’ Kel enkaregadu fla-l: ‘Toma bu kontratu, xinta i skrebe faxi 50.’ 7 Dipôs, el pergunta kel otu: ‘I abo, kantu ki bu debe?’ El responde: ‘Sén medida grandi* di trigu.’ Kel enkaregadu fla-l: ‘Toma bu kontratu i skrebe 80.’ 8 Kel sinhor ilojia kel enkaregadu, pamodi enbóra el éra injustu, el aji ku sabedoria.* Pamodi fidjus di kel mundu li,* óras ki es ta lida ku ses própi jerason es é más spértu di ki fidjus di lus.

9 “Tanbê, N ta fla nhos, pa nhos uza rikézas injustu pa faze amigus, asi óras ki kes rikéza kaba, es ta resebe nhos na undi ki ta moradu pa tudu ténpu. 10 Ken ki é fiel na poku tanbê é fiel na txeu, i ken ki é injustu na poku tanbê é injustu na txeu. 11 Pur isu, si nhos ka mostra ma nhos é fiel na uza rikézas injustu, ken ki ta kunfia na da nhos kel ki é rikéza di verdadi? 12 I si nhos ka mostra ma nhos é fiel na uza kes kuza ki é di otus, kenha ki ta da nhos kel ki sta guardadu pa nhos? 13 Ninhun sérvu ka ta pode ser skravu di dôs dónu, pamodi ô el ta ôdia un i el ta ama kel otu, ô el ta pega na un i el ta dispreza kel otu. Nhos ka pode ser skravus di Deus i di Rikézas.”

14 Kes farizeu ki gostaba di dinheru, staba ta obi tudu kel-li, i es kumesa ta faze-l trósa. 15 Nton, el fla-s: “Anhos é kes ki ta mostra ma nhos é justu dianti di ómis, má Deus konxe nhos korason. Pamodi kel ki ten txeu valor pa ómis é nojéntu pa Deus.

16 “Lei i kes Proféta bai ti Juan. Désdi kel ténpu sta ta papiadu di kes notísia sábi di Reinu di Deus, i tudu tipu di algen sta ta inpenha pa entra na el. 17 Na verdadi, é más fásil pa séu ku téra dizaparse di ki un trasu di un létra di Lei fika sen kunpri.

18 “Kalker algen ki divôrsia di se mudjer i el kaza ku otu mudjer, sta faze adultériu. I kenha ki kaza ku un mudjer divorsiadu sta faze adultériu.

19 “Tinha un ómi riku, ki ta bistiba di roxu i di linhu i el ta lebaba un vida di sabura i di luxu. 20 Má tinha un ómi ki ta pidiba zimóla, ki txomaba Lázaru, i es ta kustuma poba el djuntu di se porton. El staba xeiu di frida 21 i el tinha gana di mataba fómi ku kes kuza ki ta kaíba di méza di kel ómi riku. Ti kes katxor ta ba lanbeba se fridas. 22 Ku ténpu kel ómi ki ta pidiba zimóla móre, i anjus karega-l pa djuntu di Abraon.*

“Tanbê, kel ómi riku móre i el interadu. 23 I na sipultura,* kantu el staba ta tormentadu, el abri se odju, i el odja Abraon di lonji i Lázaru na se ladu.* 24 Pur isu, el txoma-l i el fla: ‘Pai Abraon, ten péna* di mi, i manda Lázaru pa el modja pónta di se dédu na agu pa el freska-m língua, pamodi N sta ta sufri na kel lumi li.’ 25 Má Abraon fla: ‘Fidju, lenbra ma kantu bu staba bibu bu tevi txeu kuza bon, má Lázaru resebe sô kuzas mariadu. Má, gósi, el sta li ta konsoladu, má abo bu sta ta sufri. 26 I alén di tudu kes kuza li, podu un grandi abismu entri nos i nhos, asi kes ki krê pasa di li pa nhos ladu ka ta pode, nen kes algen di la ka ta pode pasa pa nos ladu.’ 27 Nton, kel riku fla: ‘Nha pai, dja ki é si, N ta pidi-u pa bu manda-l pa kaza di nha pai, 28 pamodi N ten sinku irmon. Dexa-l bai aviza-s pa es ka ben tanbê pa es lugar di tormentu.’ 29 Má, Abraon fla: ‘Es ten Muizés i kes Proféta. Pa es obi kuzê ki es ta fla.’ 30 Nton, el fla: ‘Nau, pai Abraon, má si un algen ki sta mortu resusita i bai na es, es ta rapende.’ 31 Má, Abraon fla-l: ‘Si es ka obi ku Muizés i ku kes Proféta, nen si un algen mortu resusitadu* es ka ta obi.’”

17 Dipôs, el fla se disiplus: “Ka ta da pa ivita kes kuza ki ta poi otus ta tropesa. Má, ai di kel algen ki ta poi kel-li ta kontise! 2 Ta sérba midjór pa es prindaba el un pédra di muinhu na piskôs i pa es botaba el na mar, di ki poi un di kes pikinoti li ta tropesa. 3 Nhos presta atenson na nhos kabésa. Si bu irmon faze un pekadu, txoma-l atenson, i si el rapende, purdua-l. 4 Sikrê el peka kóntra bo 7 bês pur dia i el ben na bo 7 bês, ta fla: ‘Dja N rapende’, bu ten ki purdua-l.”

5 Kes apóstlu fla Sinhor: “Da-nu más fé.” 6 Nton, Sinhor fla-s: “Si nhos tinha fé di tamanhu di un simenti di mustarda, nhos ta flaba kel pé di arvi li:* ‘Rinka di li i bai planta na mar!’, i el ta obiba ku nhos.

7 “Kal di nhos, ki si nhos ten un skravu ki sta trabadja na kanpu ô ta kuida di ribanhu, ki óras ki el txiga di kanpu, nhos ta fla-l si: ‘Ben faxi pa méza i ben kume’? 8 Nau. Má el ta fla-l: ‘Pripara-m algun kuza pa N janta, poi vental i sirbi-m ti ki N tirmina di kume i bebe, i dipôs bu pode kume i bebe.’ 9 I el ta agradese se skravu pamodi el faze kel ki el manda-l? Nau. 10 Di mésmu manera, óras ki nhos faze tudu kuza ki nhos mandadu, nhos fla: ‘Nos é skravus ki ka ta sirbi. Kel ki nu faze é kel ki nu devia fazeba.’”

11 Na kaminhu pa Jiruzalen, el pasa entri Samaria ku Galilea. 12 I kantu el staba ta entra na un vila, 10 ómi ku lépra ba inkontra ku el, má es fika di lonji. 13 I es grita riju: “Jizus, Instrutor, ten péna* di nos!” 14 Kantu el odja-s, el fla-s: “Nhos bai i nhos mostra saserdótis.” Nton, timenti es staba ta bai, es fika linpu. 15 Un di es, kantu el odja ma el staba kuradu, el volta, ta lova Deus ku vós altu. 16 El inbaxa ku róstu pa txon na pé di Jizus, ta agradese-l. I el éra samaritanu. 17 Jizus fla-l: “Tudu kes 10 kuradu, ka simé? Nton, undi ki kes otu 9 sta? 18 Ninhun di kes otu ka volta pa lova Deus fóra kel ómi li ki é di otu nason?” 19 Nton, el fla-l: “Labanta i bai bu kaminhu. Bu fé pô-u ta fika dretu.”

20 Kes farizeu pergunta-l ki ténpu ki Reinu di Deus ta binha, i el responde-s: “Reinu di Deus ka ta ben di un manera klaru pa tudu algen. 21 Nen pesoas ka ta ben fla: ‘Nhos odja, el sta li!’ ô: ‘El sta la!’ Pamodi nhos fika ta sabe ma Reinu di Deus sta na nhos meiu.”*

22 Dipôs, el fla kes disiplu: “Ta ben txiga ténpu ki nhos ta krê odja un di kes dia di Fidju di Ómi, má nhos ka ta odja-l. 23 I pesoas ta ben fla nhos: ‘Nhos odja, el sta la!’ ô: ‘Nhos odja, el sta li!’ Ka nhos sai nen ka nhos kóre ses tras. 24 Pamodi sima relánpagu ta límia séu di un ladu ti kel otu ladu, é si tanbê ki Fidju di Ómi ta ben ser na se dia. 25 Má primeru, el ten ki sufri txeu kuza i kel jerason li ta nega-l. 26 Tanbê, sima kontise na ténpu di Nué, é si ki ta ben ser na ténpu di Fidju di Ómi: 27 pesoas ta kumeba, ta bebeba, ómis ta kazaba, mudjeris ta dadu pa kazamentu, ti kel dia ki Nué entra na arka, i dilúviu ben i distrui es tudu. 28 Tanbê, ta ben ser sima na ténpu di Ló: pesoas ta kumeba, ta bebeba, ta kunpraba, ta bendeba, ta plantaba, ta konstruíba. 29 Má na kel dia ki Ló sai di Sudoma, txobe lumi ku inxofri di séu, i distrui tudu es. 30 Ta ben kontise mésmu kuza na kel dia ki Fidju di Ómi mostra se puder.

31 “Na kel dia, kenha ki sta na terasu, má ki ses kuza sta déntu kaza, ka debe dixi pa ba panha-s. Tanbê kel ki sta na kanpu, ka debe volta pa kes kuza ki el dexa pa tras. 32 Nhos lenbra di mudjer di Ló. 33 Ken ki tenta salva se vida* ta perde-l, má ken ki perde se vida ta salva-l. 34 N ta fla nhos, ma na kel noti dôs algen ta sta na un kama: un ta lebadu, má kel otu ta bandonadu. 35 Dôs mudjer ta sta ta mui na mésmu muinhu: un ta lebadu, má kel otu ta bandonadu.” 36* —— 37 Pur isu, es pergunta-l: “Na undi, Sinhor?” El fla-s: “Undi ki korpu sta, é la tanbê ki ágia ta djunta.”

18 Dipôs, el konta-s un ilustrason sobri pamodi ki es meste faze orason sénpri i nunka pa es ka dizisti. 2 El fla-s: “Na un sidadi tinha un juís ki ka tinha medu di Deus i nen el ka ta ruspetaba ningen. 3 Tanbê, na kel sidadi tinha un viúva ki sénpri ta baba na el i el ta flaba el: ‘Faze-m justisa kóntra nha inimigu.’ 4 Duránti algun ténpu, el ka krê fazeba kel-la. Má, dipôs el fla se kabésa: ‘N ka ten medu di Deus nen N ka ta ruspeta ningen, 5 má dja ki es viúva sta ta inkomoda-m, N ta faze-l justisa pa el ka kontinua ta kansa-m ku se pididu, ti ki dja N ka ta pode aguenta más.’” 6 Nton, Sinhor fla: “Nhos obi kuzê ki kel juís fla, enbóra el é injustu! 7 Nton, di serteza Deus ka ta ranja manera di faze justisa pa se skodjedus ki ta inplora-l dia ku noti, timenti el ten paxénxa ku es? 8 N ta fla nhos, ma el ta ranja manera pa es fazedu justisa faxi. Má óras ki Fidju di Ómi ben, el ta atxa es fé* na téra?”

9 Tanbê, el konta kel ilustrason li pa alguns algen ki ta kunfiaba na ses própi justisa i es ta atxaba ma otus algen ka éra nada: 10 “Dôs ómi subi pa ténplu pa ora: un éra farizeu i kel otu éra kobrador di inpostu. 11 Kel farizeu fika di pé i el kumesa ta ora déntu di el: ‘Ó Deus, N ta agradese-u pamodi ami é ka sima tudu kes otu algen: kes ki ta furta, kes ki é dizonéstu, kes ki é infiel na kazamentu; nen mésmu sima es kobrador di inpostu. 12 N ta faze jejun dôs bês pa simana, N ta da désimu párti di tudu kuza ki N ten.’ 13 Má kel kobrador di inpostu, fika di pé di lonji, i nen el ka kria labantaba odju pa séu, má el fika ta da ku mô na petu, ta fla: ‘Ó Deus, ten péna* di mi, ki é un pekador.’ 14 N ta fla nhos, ma kel ómi li volta pa kaza más justu ki kel farizeu. Pamodi tudu kenha ki engrandese se kabésa ta rabaxadu, má kenha ki rabaxa se kabésa ta engrandesedu.”

15 Tanbê, gentis leba-l mininus pikinoti pa el poi mô na es.* Má kantu kes disiplu odja kel-li, es kumesa ta txoma kes algen atenson. 16 Má, Jizus txoma kes mininu pikinoti pa bai na el i el fla-s: “Nhos dexa kes mininu txiga na mi i ka nhos tenta inpidi-s, pamodi Reinu di Deus é pa kes algen sima es. 17 N ta fla nhos verdadi, ma ken ki ka resebe Reinu di Deus sima un mininu, di ninhun manera el ka ta entra na el.”

18 I un di kes xéfi di judeus pergunta-l: “Bon Instrutor, kuzê ki N debe faze pa N ganha vida pa tudu ténpu?” 19 Jizus fla-l: “Pamodi ki bu ta txoma-m di bon? Sô Deus ki é bon, ningen más. 20 Bu konxe kes mandamentu: ‘Ka bu faze adultériu, ka bu mata, ka bu furta, ka bu da tistimunhu falsu, onra bu pai ku bu mai.’” 21 Nton el fla: “N sta ta kunpri tudu kes kuza li désdi pikinoti.” 22 Dipôs ki Jizus obi kel-li, el fla-l: “Inda sta falta-u un kuza. Bende tudu kuza ki bu ten i da kes algen póbri kel dinheru, i bu ta ten un tizoru na séu. Dipôs ben ser nha sigidor.” 23 Kantu el obi kel-li, el fika tristi dimás pamodi el éra txeu riku.

24 Jizus djobe-l i el fla: “Fórti é difísil pa kes ki ten dinheru entra na Reinu di Deus! 25 Na verdadi, é más fásil pa un kamelu entra na braku di un gudja di koze, di ki un algen riku entra na Reinu di Deus.” 26 Kes ki staba ta obi-l fla: “Kenha ki pode ser salvu?” 27 El fla: “Kes kuza ki ómis ka ta pode faze, Deus ta pode faze.” 28 Má, Pedru fla: “Odja, nu dexa tudu kuza ki nu tinha i nu sigi-u.” 29 El fla-s: “N ta fla nhos ku tudu serteza, ma ka ten ningen ki dexa kaza, mudjer, irmons, pai ku mai ô fidjus pamodi Reinu di Deus 30 ki ka ta resebe mutu más na kel ténpu li, i na kel mundu* ki ta ben, vida pa tudu ténpu.”

31 Nton, el txoma kes Dozi apárti i el fla-s: “Nhos odja! Nu sta ta subi pa Jiruzalen i tudu kes kuza ki profétas skrebe sobri Fidju di Ómi ta kunpri.* 32 Pur izénplu, el ta ba intregadu pa ómis di nasons, es ta ba faze-l trósa, maltrata-l i kuspi-l. 33 I dipôs ki es da-l ku xikóti, es ta mata-l, má na tirseru dia el ta resusitadu.”* 34 Má, kes apóstlu ka intende kes kuza li, dja ki siginifikadu di kes palavra staba sukundidu di es, i es ka intende kes kuza ki Jizus fla.

35 Kantu Jizus staba pértu di Jerikó, un ómi ségu staba xintadu na bera di strada ta pidi zimóla. 36 Kantu el obi barudju di un monti di algen ta pasa, el pergunta kuzê ki staba ta kontise. 37 Es fla-l: “Jizus di Nazaré sta ta pasa!” 38 Nton, el grita: “Jizus, Fidju di Davidi, ten péna* di mi!” 39 I kes ki staba pa frenti kumesa ta txoma-l atenson i ta manda-l kala bóka, má el fika ta grita más inda: “Fidju di Davidi, ten péna* di mi!” 40 Nton, Jizus para i el manda pa es leba-l kel ómi. Dipôs ki el txiga na el, Jizus pergunta-l: 41 “Kuzê ki bu krê pa N faze pa bo?” El fla-l: “Sinhor, pô-m ta odja otu bês.” 42 Nton, Jizus fla-l: “Fika ta odja otu bês. Bu fé pô-u ta fika dretu.” 43 I kel óra, el fika ta odja i el kumesa ta sigi-l i ta lova Deus. Tanbê, tudu kes algen ki odja kel-li, fika ta lova Deus.

19 Nton, el entra na Jerikó i el staba ta trabesa sidadi. 2 La tinha un ómi ki txomaba Zakeu. El éra xéfi di kes kobrador di inpostu i el éra riku. 3 El staba ta tenta odja ken ki Jizus éra, má el ka staba ta konsigi pamodi staba un monti di algen i el éra pikinoti. 4 Pur isu, el kóre pa frenti i el subi na un pé di figu,* asi pa el pode odjaba Jizus, pamodi el staba kuazi ta pasa pa la. 5 Nton, kantu Jizus txiga na kel lugar, el djobe pa riba i el fla-l: “Zakeu, dixi faxi, pamodi oji N ten ki fika na bu kaza.” 6 Nton, el dixi faxi i el resebe-l ku alegria na se kaza. 7 Kantu es odja kel-li, es tudu kumesa ta rasmunga: “El ba fika na kaza di un ómi ki é pekador.” 8 Má, Zakeu labanta i el fla Sinhor: “Odja Sinhor! N ta da kes póbri metadi di tudu kes kuza ki N ten, i kalker algen ki N ingana,* N ta torna da-l kuatu bês más.” 9 Nton, Jizus fla-l: “Oji, salvason entra na es kaza, pamodi el tanbê el é fidju di Abraon. 10 Pamodi Fidju di Ómi ben djobe i salva kel ki staba perdedu.”

11 Timenti es staba ta obi kes kuza li, el konta otu ilustrason pamodi el staba pértu di Jiruzalen i es ta atxaba ma Reinu di Deus staba ta ba parse dirapenti. 12 Nton el fla: “Un ómi di un família inportanti viaja pa un téra lonji, pa el pode bira rei i dipôs pa el volta. 13 El txoma 10 di se skravu, el da-s 10 mina* i el fla-s: ‘Nhos faze nogósiu ku kes mina li ti ki N volta.’ 14 Má, kes algen di se país, ta odiaba el, i es manda un grupu di enbaxador se tras pa fla: ‘Nu ka krê pa kel ómi li bira nos rei.’

15 “Kantu el volta dipôs ki el bira rei,* el txoma kes skravu ki el daba dinheru,* pa el sabe kuzê ki es ganha na faze nogósiu. 16 Nton, kel primeru txiga na el i el fla: ‘Sinhor, mina di nho rende 10 mina.’ 17 El fla-l: ‘Bu faze dretu, abo é un bon skravu! Dja ki bu mostra ma bo é fiel na un asuntu txeu pikinoti, N ta da-u 10 sidadi pa bu governa.’ 18 Nton, kel sugundu txiga na el i el fla: ‘Sinhor, mina di nho da sinku mina.’ 19 El fla-l tanbê: ‘Abo tanbê toma kónta di sinku sidadi.’ 20 Má txiga otu, i el fla: ‘Sinhor, ali mina di nho li ki N sukundi na un panu. 21 Pamodi N fika ku medu di nho, dja ki nho é un ómi duru. Nho ta tra undi ki nho ka poi i nho ta kodje undi ki nho ka símia.’ 22 El fla-l: ‘Skravu mau, N ta julga-u pa bus própi palavra. Nton, bu sabia ma mi é un ómi duru, ki ta tra kel ki N ka poi i ki ta kodje kel ki N ka símia? 23 Nton, pamodi ki bu ka poi nha dinheru* na un banku? Asi, óras ki N binha, N ta resebeba el ku jurus.’

24 “Ku kel-li, el fla kes ki staba la: ‘Nhos toma-l kel mina i nhos da pa kel ki tene 10 mina.’ 25 Má es fla-l: ‘Sinhor, dja el tene 10 mina.’ 26 ‘N ta fla nhos, ma tudu kenha ki ten, el ta dadu más, má kenha ki ka ten, ti mésmu kel ki el ten, el ta tradu el. 27 Tanbê, nhos traze nhas inimigu pa li, ki ka krê pa N biraba ses rei i nhos mata-s nha frenti.’”

28 Dipôs ki el fla kes kuza li, el kontinua ta bai pa Jiruzalen. 29 Kantu el staba pértu di Betfajé i di Betánia, na kel monti ki ta txomadu monti di Olivera, el manda dôs disiplu 30 i el fla-s: “Nhos bai pa kel vila ki sta nhos frenti, i dipôs ki nhos entra la, nhos ta atxa un burinhu maradu, ki ningen inda ka monta na el. Nhos dismara-l i nhos traze-l li. 31 Má, si algun algen pergunta nhos: ‘Pamodi ki nhos sta ta dismara-l?’, nhos fla: ‘Sinhor meste-l.’” 32 Nton, kes disiplu ki el manda, bai i es atxa-l sima ki el flaba es. 33 Má kantu es staba ta dismara kel burinhu, kes dónu pergunta-s: “Pamodi ki nhos sta ta dismara kel burinhu?” 34 Es fla: “Sinhor meste-l.” 35 Dipôs, es leba Jizus el, es poi ses ropa riba di el i Jizus monta na el.

36 Sima el ba ta bai, gentis fika ta stende ses ropa na strada. 37 Sin ki el txiga pértu di kel strada ki ta dixi di monti di Olivera, tudu kel monti di disiplu kumesa ta fika kontenti i ta lova Deus ku vós altu pamodi tudu kes milagri ki dja es odjaba, 38 ta fla: “Abensuadu é kel ki ta ben sima Rei na nómi di Jeová!* Pas na Séu i glória na kes lugar más altu!” 39 Má, alguns di kes farizeu ki staba na meiu di kes monti di algen fla-l: “Instrutor, manda bus disiplu pa fika kétu.” 40 Má el responde: “N ta fla nhos, ma si es fikaba kaladu, kes pédra ta gritaba.”

41 Kantu el txiga pértu di Jiruzalen, el odja sidadi i el txora pamodi el, 42 ta fla: “Si abo, sin abo, bu intendeba na es dia kes kuza ki ten aver ku pas... Má gósi, es sukundidu di bus odju. 43 Pamodi ta ben txiga dias ki bus inimigu ta ben faze un sérka di staka ku pónta gudu na bu vólta, es ta serka-u i fitxa-u* pa tudu ladu. 44 Es ta ben da abo ku bus fidju na txon i es ka ta ben dexa na bo ninhun pédra riba di kel otu, pamodi bu ka intende ténpu di Deus ben julga-u.”

45 Nton, el entra na ténplu i el kumesa ta bota pa rua kes ki staba ta bende, 46 i el fla-s: “Sta skrebedu: ‘Nha kaza ta ben txomadu kaza di orason’, má nhos faze-l un kaza di ladrons.”

47 El kontinua ta inxina tudu dia na ténplu. Má, kes xéfi di saserdótis, kes instrutor di lei i kes xéfi di povu staba ta djobe un manera pa mata-l. 48 Má es ka atxa ninhun manera di faze-l, pamodi povu interu ta obiba el ku txeu atenson.

20 Na un di kes dia, timenti el staba ta inxina povu na ténplu i ta pâpia di kes notísia sábi, kes xéfi di saserdótis, kes instrutor di lei i kes ansion txiga na el 2 i es pergunta-l: “Fla-nu, ku ki autoridadi bu ta faze kes kuza li? Kenha ki da-u kel autoridadi li?” 3 El responde-s: “Ami tanbê N ta faze nhos un pergunta, i nhos responde-m: 4 batismu di Juan éra di séu ô di ómis?” 5 Es kumesa ta pensa entri es, ta fla: “Si nu fla: ‘Di séu’, el ta fla: ‘Pamodi ki nhos ka kridita na el?’ 6 Má si nu fla: ‘Di ómis’, povu interu ta da-nu ku pédra, pamodi es sta konvensidu ma Juan éra un proféta.” 7 Pur isu, es responde ma es ka sabia di undi ki ben autoridadi di Juan Batista. 8 Jizus fla-s: “Nton nen mi tanbê N ka sta fla nhos ku ki autoridadi N ta faze kes kuza li.”

9 Dipôs, el kumesa ta konta povu kel ilustrason li: “Un ómi faze un plantason di uva i el renda-l pa agrikultoris, i el viaja pa fóra pa txeu ténpu. 10 Kantu txiga ténpu di panha uva, el manda un skravu na kes agrikultor pa es daba el algun párti di kodjéta. Má kes agrikultor, dipôs ki es sota-l, es manda-l se kaminhu ku mô vaziu. 11 Má el manda otu skravu. Kel-la tanbê es sota-l, es umilha-l* i es manda-l se kaminhu ku mô vaziu. 12 El manda inda un tirseru. Kel-li tanbê es sota-l i es bota-l fóra. 13 Pur isu, kel dónu di plantason di uva fla: ‘Kuzê ki N ta faze? N ta manda nha fidju ki N ta ama. Es ta ruspeta-l.’ 14 Kantu kes agrikultor odja-l, es fla kunpanheru: ‘Kel-li é erderu. Nu mata-l, asi se eransa ta fika pa nos.’ 15 Nton, es bota-l pa fóra di kel plantason di uva i es mata-l. Kuzê ki kel dónu di plantason di uva ta ben faze ku es? 16 El ta ben, el ta mata kes agrikultor i el ta da kel plantason di uva pa otus algen.”

Kantu es obi kel-li, es fla: “Pa kel-li nunka ka kontise!” 17 Má, el djobe-s ku atenson i el fla: “Nton, kuzê ki kel skritura li siginifika? ‘Kel pédra ki kes konstrutor nega, é kel ki bira kel pédra prinsipal di kantu.’* 18 Tudu kenha ki kai riba di kel pédra, el ta fika padás-padás. I kenha ki kel pédra kai riba di el, el ta pila-l.”

19 Nton, kes instrutor di lei i kes xéfi di saserdótis djobe un manera di pega-l kel óra, pamodi es da kónta ma el flaba kel ilustrason ta pensa na es. Má, es tinha medu di povu. 20 I dipôs ki es djobe Jizus ku atenson, es manda ómis sukundidu pa finji ser algen justu pa es pode pô-l ta fla algun kuza mariadu, asi pa es pode intregaba el pa govérnu i pa autoridadi di governador. 21 Es pergunta-l: “Instrutor, nu sabe ma bu ta pâpia i bu ta inxina verdadi i bu ta trata tudu algen igual, i bu ta inxina kaminhu di Deus di akordu ku verdadi. 22 Fla-nu, di akordu ku lei, nu debe paga Séza inpostu ô nau?” 23 Má el da kónta di ses manha i el fla-s: 24 “Nhos mostra-m un dináriu.* Di kenha ki é kel róstu i kel nómi ki sta na el?” Es fla: “Di Séza.” 25 El fla-s: “Nton, nhos faze di tudu pa nhos paga Séza kes kuza ki é di Séza, má nhos da Deus kes kuza ki é di Deus.” 26 Asi, es ka konsigi pô-l ta fla ninhun kuza mariadu na frenti di povu, má es fika dimiradu ku se respósta i es fika kaladu.

27 Má, alguns di kes saduseu, kes ki ta fla ma ka ten resureison, txiga na el i es pergunta-l: 28 “Instrutor, Muizés skrebe-nu: ‘Si un ómi móre i el dexa mudjer, má el ka dexa fidju, se irmon debe kaza ku kel viúva pa pode da se irmon disendenti.’ 29 Tinha 7 irmon. Kel primeru kaza, má el móre sen ten fidju. 30 Nton kel sugundu 31 i kel tirseru kaza ku kel viúva. Kontise mésmu kuza ku tudu kes 7, es móre sen dexa fidju. 32 Na fin, kel mudjer móre tanbê. 33 Nton, na resureison, el ta bira mudjer di kal di es? Pamodi kes 7 kaza ku el.”

34 Jizus fla-s: “Fidjus di es mundu li* ta kaza i es ta dadu na kazamentu, 35 má kes ki ta atxadu ma merese ganha kel mundu* ki sta pa ben i resureison, es ka ta kaza i nen es ka ta dadu na kazamentu. 36 Na verdadi, es ka ta pode móre más, pamodi es é móda anjus, i es é fidjus di Deus pamodi es é fidjus di resureison. 37 Má sobri algen mortu ser resusitadu,* ti mésmu Muizés pâpia sobri kel-la na kel stória sobri kel pé di spinhu, kantu el txoma Jeová* di ‘Deus di Abraon, Deus di Izaki i Deus di Jakó.’ 38 El é Deus, ka di algen mortu, má di algen bibu, pamodi pa el* es tudu sta bibu.” 39 Alguns di kes instrutor di lei fla: “Instrutor, bu pâpia dretu.” 40 Pamodi es ka tinha koraji di faze-l más ninhun pergunta.

41 Dipôs el pergunta-s: “Modi ki es ta fla ma Kristu é fidju di Davidi? 42 Pamodi própi Davidi fla na livru di Salmus: ‘Jeová* fla nha Sinhor: “Xinta na nha direita 43 ti ki N poi bus inimigu dibaxu di bu pé.”’* 44 Pur isu, Davidi ta txoma-l di Sinhor. Nton, modi ki el é se fidju?”

45 Timenti tudu povu staba ta obi-l, el fla se disiplus: 46 “Nhos toma kuidadu ku kes instrutor di lei ki gosta di anda ku ropa kunpridu i ki gosta txeu pa es kunprimentadu na kes prasa prinsipal. Es gosta di xinta na kes lugar ki ta fika na frenti* na kes sinagóga i na kes midjór lugar na féstas. 47 Es ta toma tudu kuza ki viúvas ten* i es ta faze orason kunpridu sô pa txoma atenson. Es ta ben resebe un julgamentu más duru.”*

21 Nton, kantu el labanta róstu, el odja kes riku ta poi ses oférta na kes kófri* di tizoru. 2 Dipôs, el odja un viúva póbri ta poi dôs muéda pikinoti ki tinha mutu poku valor,* 3 i el fla: “N ta fla nhos verdadi, ma kel viúva póbri li poi na kes kófri di tizoru mutu más txeu di ki tudu es. 4 Pamodi tudu es poi kel ki ta restaba es, má kel viúva, na se pobréza, el poi tudu kel ki el tinha pa el vive.”

5 Dipôs, kantu alguns algen staba ta pâpia sobri ténplu i modi ki el staba dikoradu ku pédras bunitu i ku ofértas ki pesoas ta fazeba pa Deus,* 6 el fla: “Ta ben txiga ténpu ki kes kuza ki nhos sta ta odja li, ka ta ben fika pédra riba di kel otu sen botadu na txon.” 7 Nton, es pergunta-l: “Instrutor, ki ténpu ki kes kuza li ta ben kontise mê, i kal ki ta ben ser sinal ma tudu kes kuza li sta kuazi ta kontise?” 8 El fla: “Nhos toma kuidadu pa nhos ka inganadu, pamodi un monti di algen ta ben na nha nómi, ta fla: ‘Ami é el’, i: ‘Ténpu markadu sta kuazi ta txiga.’ Ka nhos bai ses tras. 9 Tanbê, óras ki nhos obi ta papiadu di géra i di revólta,* ka nhos fika ku txeu medu. Pamodi kes kuza li ten ki kontise primeru, má fin ka ta ben lógu.”

10 Nton el fla-s: “Nason ta ben labanta kóntra nason i reinu kóntra reinu. 11 Ta ben ten grandis tremor di téra, i ta ben ten falta di kumida i duénsas ki ta spadja na un lugar tras di kel otu. I pesoas ta ben odja kuzas ki ta da-s medu i grandis sinal di séu.

12 “Má antis di tudu kes kuza li kontise, pesoas ta ben poi nhos prézu, i es ta ben pirsigi nhos, es ta ben intrega nhos na sinagógas i na kadia. Es ta ben leba nhos na frenti di kes rei i governador pamodi nha nómi. 13 Kel-li ta ben da nhos xansi pa nhos da tistimunhu. 14 Pur isu, nhos sta disididu* na ka pripara antis kuzê ki nhos ta fla pa nhos difende nhos kabésa, 15 pamodi N ta da nhos palavras i sabedoria ki tudu kes algen ki é kóntra nhos ka ta pode nega nen responde. 16 Tanbê, ti nhos pai, nhos mai, nhos irmon, nhos família i amigus ta ben intrega* nhos, i alguns di nhos ta matadu, 17 i tudu algen ta ben ôdia nhos pamodi nha nómi. 18 Má nen un fiu di kabelu di nhos kabésa ka ta perde. 19 É pamodi nhos kapasidadi di aguenta firmi, ki nhos ta salva nhos vida.*

20 “Má, óras ki nhos odja trópas ta serka Jiruzalen, nton nhos ta sabe ma se distruison sta kuazi ta txiga. 21 Nton, pa kes ki sta na Judea kumesa ta fuji pa montanhas, i kes ki sta na meiu di Jiruzalen pa sai di el, i kes ki sta na kanpu pa ka entra na el, 22 pamodi kel-la é ténpu pa fazedu justisa,* asi pa tudu kes kuza ki sta skrebedu kunpri. 23 Ai di kes mudjer grávida i di kes ki ta sta ta da mininu mama na kel ténpu! Pamodi ta ben ten grandi sufrimentu na es téra i es povu ta ben ser kastigadu. 24 Es ta ben móre pa spada i es ta ben lebadu prézu pa tudu nason,* i kes nason* ta ben piza Jiruzalen ti ki kunpri kes ténpu markadu di nasons.

25 “Tanbê, ta ben ten sinal na sol, na lua i na stréla, i na téra nasons ta fika angustiadu i es ka ta sabe kuzê ki es ta faze pamodi barudju di mar i se ajitason. 26 Pesoas ta ben dismaia di medu, ta spera kes kuza ki ta ben kontise na téra interu, pamodi kes puder di séu ta ben sakudidu. 27 Nton, es ta ben odja Fidju di Ómi ta ben na núven ku puder i grandi glória. 28 Má óras ki kes kuza li kumesa ta kontise, nhos fika di pé i nhos labanta kabésa pamodi nhos salvason sta kuazi ta txiga.”

29 Nton, el konta-s un ilustrason: “Nhos repara na pé di figu i na tudu kes otu arvi. 30 Óras ki folhas novu kumesa ta sai, nhos ta odja-s i nhos ta sabe ma veron sta kuazi ta txiga. 31 Di mésmu manera, óras ki nhos odja kes kuza li ta kontise, nhos fika ta sabe ma Reinu di Deus sta kuazi ta txiga. 32 N ta garanti nhos, ma di ninhun manera kel jerason li ka ta dizaparse timenti tudu kes kuza ka kontise. 33 Séu ku téra ta dizaparse, má nhas palavra di ninhun manera ka ta dizaparse.

34 “Má nhos toma kuidadu pa nhos korason nunka ka fika txeu okupadu na kume i na bebe dimás i ku preokupasons di vida, i dirapenti kel dia ta panha nhos di surpréza 35 sima un armadilha. Pamodi el ta ben riba tudu algen ki ta mora na téra interu. 36 Pur isu, nhos mante sienti i nhos faze orason* tudu óra, asi pa nhos konsigi skapa di tudu kes kuza ki ten ki kontise i pa nhos konsigi fika di pé frenti di Fidju di Ómi.”

37 Nton, di dia el ta inxinaba na ténplu, má di noti el ta saíba di la i el ta fikaba na kel monti ki ta txomadu monti di Olivera. 38 I sédu palmanhan, povu interu ta baba na el pa obi-l na ténplu.

22 Kel Fésta di Pon sen Fermentu ki es ta txomaba Páskua, staba kuazi ta txiga. 2 I kes xéfi di saserdótis i kes instrutor di lei staba ta djobe midjór manera pa es fikaba livri di Jizus, pamodi es tinha medu di povu. 3 Dipôs Satanás entra na Judas, ki txomaba Iskariótis, ki éra un di kes Dozi, 4 i el bai pâpia ku kes xéfi di saserdótis i ku kes xéfi di guardas di ténplu sobri modi ki el ta intregaba es* Jizus. 5 Es fika kontenti ku kel-li, i es konkorda na da-l dinheru di prata. 6 Nton, el seta i el kumesa ta djobe un bon oportunidadi pa el intrega-s* Jizus, sen ki ningen daba kónta.

7 Txiga dia di Fésta di Pon sen Fermentu, ki es tinha ki ofereseba kel sakrifisiu di Páskua. 8 Pur isu, Jizus manda Pedru i Juan, i el fla-s: “Nhos bai i nhos pripara kumida pa Páskua pa nu kume.” 9 Es pergunta-l: “Undi ki bu krê pa nu pripara-l?” 10 El fla-s: “Nhos odja! Óras ki nhos entra na sidadi, un ómi ki sta ta leba un jaru di baru ku agu ta inkontra ku nhos. Nhos sigi-l i nhos entra na kel kaza ki el entra. 11 I nhos fla dónu di kel kaza: ‘Instrutor manda fla-u: “Undi ki é sala di konvidadus, pa N kume kumida di Páskua ku nhas disiplu?”’ 12 I kel ómi ta ba mostra nhos un sala grandi, mobiliadu na primeru andar. Nhos pripara-l la.” 13 Nton, es sai i es atxa tudu kuza sima el flaba es i es pripara pa Páskua.

14 Kantu txiga kel óra, el xinta na méza djuntu ku kes apóstlu. 15 I el fla-s: “N staba ku gana di kume kel kumida di Páskua li ku nhos antis di N sufri, 16 pamodi N ta fla nhos, ma N ka ta torna kume-l ti ki el kunpri na Reinu di Deus.” 17 El resebe un kópu, el agradese Deus i el fla: “Nhos toma kel kópu li i nhos pasa-l entri nhos, 18 pamodi N ta fla nhos, ma di gósi pa dianti N ka ta torna bebe vinhu ti ki Reinu di Deus ben.”

19 Tanbê, el panha un pon, el agradese Deus, el parti-l, el da-s i el fla: “Kel-li ta reprizenta nha korpu, ki ta ben dadu pa nhos pruvetu. Nhos kontinua ta faze kel-li pa lenbra di mi.” 20 Tanbê, dipôs ki es kaba di kume, el faze mésmu kuza ku kel kópu i el fla-s: “Kel kópu li ta reprizenta kel kontratu novu ku bazi na nha sangi, ki ta ben bazadu pa nhos.

21 “Má nhos odja! Mô di kel ki ta trai-m sta ku mi na méza. 22 Na verdadi, Fidju di Ómi sta ta bai se kaminhu sima dja disididu, má ai di kel algen ki ta trai-l!” 23 Nton, es kumesa ta pergunta kunpanheru kal di es ki ta ba fazeba un kuza di kel-la.

24 Tanbê, es kumesa ta diskuti entri es sobri kal di es ki éra más inportanti. 25 Má el fla-s: “Kes rei di nasons ta manda na povu, i kes ki ten autoridadi riba di povu ta txomadu di bon governanti. 26 Má nhos ka debe ser si. Má, pa kel más inportanti na nhos meiu bira sima kel más jóven, i kel ki ta toma kónta sima kel ki ta sirbi. 27 Má ken ki é más inportanti? Kel ki sta na méza* ô kel ki sta ta sirbi? É ka kel ki sta na méza?* Má ami N sta na nhos meiu sima kel ki sta ta sirbi.

28 “Má nhos é kes ki fika ku mi na nhas provason. 29 I N ta faze ku nhos un kontratu pa un Reinu, sima nha Pai faze un kontratu ku mi, 30 asi pa nhos kume i bebe na nha méza, na nha Reinu, i pa nhos xinta na tronus pa julga kes 12 tribu di Israel.

31 “Simon, Simon, odja! Satanás iziji pa nhos pineradu sima trigu. 32 Má N ten stadu ta inplora Deus pa bo, pa bu ka perde bu fé. I abo, óras ki bu volta, da bus irmon forsa.” 33 Nton Pedru fla-l: “Sinhor, N sta prontu pa bai ku bo pa kadia i pa mórti.” 34 Má Jizus fla-l: “Pedru, N ta fla-u ma galu ka ta kanta oji timenti bu ka nega três bês ma bu konxe-m.”

35 Tanbê el fla-s: “Kantu N manda nhos sen bólsa di dinheru, sen bólsa pa viajen i sen sandália, nhos xinti falta di algun kuza?” Es fla: “Nau!” 36 Nton el fla-s: “Má gósi, ken ki ten un bólsa di dinheru pa leba-l, i tanbê un bólsa pa viajen, i ken ki ka ten spada pa el bende se ropa* i kunpra un. 37 Pamodi N ta fla nhos, ma ten ki kunpri na mi kel ki sta skrebedu: ‘El kontadu na meiu di pekadoris.’ Kel-li sta ta kunpri na mi.” 38 Nton, es fla: “Sinhor, odja! Ali dôs spada li.” El fla-s: “Kes-li ta txiga.”

39 Nton, kantu el sai, el bai pa monti di Olivera sima el tinha kustumu, i kes disiplu sigi-l tanbê. 40 Kantu es txiga la, el fla-s: “Nhos kontinua ta faze orason pa nhos ka kai na tentason.” 41 El afasta di es un bokadinhu,* el poi juelhu na txon i el kumesa ta ora, 42 ta fla: “Nha Pai, si bu krê, afasta kel kópu li di mi. Má, pa ka fazedu nha vontadi, má bu vontadi.” 43 Nton, parse un anju di séu ki da-l forsa. 44 Má, Jizus fika txeu angustiadu ki el ora ku más forsa inda, i se suor bira sima pingus di sangi ki sta kaíba na txon. 45 Kantu el labanta dipôs di faze orason i el bai pa undi kes disiplu staba, el atxa-s ta durmi, kansadu pamodi tristéza. 46 El fla-s: “Pamodi ki nhos sta ta durmi? Nhos labanta i nhos kontinua ta ora, asi pa nhos ka kai na tentason.”

47 Timenti el staba ta pâpia, txiga un monti di algen, i kel ómi ki txomaba Judas, ki éra un di kes Dozi, staba ta bai ses frenti, i el txiga pértu di Jizus pa da-l beju. 48 Má Jizus fla-l: “Judas, bu sta trai Fidju di Ómi ku un beju?” 49 Kantu kes ki staba na se vólta odja kuzê ki staba pa kontise, es fla: “Sinhor, pa nu da-s ku spada?” 50 Un di es ti mésmu ataka skravu di saserdóti prinsipal i el korta-l orédja direita. 51 Má Jizus fla-s: “Dja sta bon!” I el toka na orédja di kel skravu i el kura-l. 52 Nton Jizus fla kes xéfi di saserdótis, kes xéfi di guardas di ténplu i kes ansion ki bai prende-l: “Nhos ben ku spada i ku pó sima si mi é un bandidu? 53 Timenti N staba ku nhos na ténplu tudu dia, nhos ka tenta prende-m. Má kel-li é nhos óra i autoridadi di kes ki sta na sukuru.”

54 Nton, es prende-l i es leba-l pa kaza di saserdóti prinsipal, má Pedru staba ta sigi-s di lonji. 55 Kantu es sende un fogera na meiu di pátiu i es xinta djuntu, Pedru xinta na ses meiu. 56 Má un inpregada odja-l xintadu na lus di fogera, el spia-l dretu i el fla: “Kel ómi li tanbê staba ku el.” 57 Má el nega, i el fla: “Mudjer, N ka konxe-l.” 58 Poku ténpu dipôs, otu algen odja-l i el fla: “Abo tanbê é un di es.” Má Pedru fla: “Ómi, ami é ka un di es.” 59 Dipôs ki pasa más ô ménus un óra, un otu ómi kumesa ta insisti: “Kel ómi li di serteza staba ku el, pamodi ta odjadu lógu ma el é galileu!” 60 Má Pedru fla: “Ómi, N ka sabe kuzê ki bu sta pâpia.” I kel óra, timenti el staba ta pâpia, un galu kanta. 61 I Sinhor vira, el djobe Pedru déntu róstu i Pedru lenbra di kuzê ki Sinhor dja flaba el: “Oji antis di galu kanta bu ta nega-m três bês.” 62 Nton, el sai di la i el txora ku txeu mágua.

63 Kes ómi ki tinha Jizus prézu kumesa ta faze-l trósa i ta sota-l. 64 Dipôs ki es kubri-l róstu, es fika ta fla-l: “Si bo é un proféta, fla-nu ken ki sota-u.” 65 I es insulta Deus pamodi es fika ta fla txeu kuza mariadu kóntra Jizus.

66 Kantu manxe, kes ansion di povu, ki éra kes xéfi di saserdótis i kes instrutor di lei, djunta i es leba-l pa Sinédriu,* i es fla: 67 “Fla-nu si bo é Kristu.” Má el fla-s: “Mésmu si N flaba nhos, nhos ka ta kriditaba. 68 Tanbê, si N fazeba nhos pergunta, nhos ka ta respondeba mi. 69 Má, di gósi pa dianti Fidju di Ómi ta ben xinta na ladu direita di Deus poderozu.” 70 Nton, tudu es pergunta-l: “Bo é Fidju di Deus?” El fla-s: “É nhos ki sta fla ma mi é.” 71 Es fla: “Pa kuzê ki nu meste más tistimunha? Nos mê nu obi kel-li di se própi bóka.”

23 Nton, tudu kel monti di algen labanta, i es leba-l pa Pilatus. 2 Dipôs, es kumesa ta akuza-l: “Nu atxa kel ómi li ta ingana nos nason, ta proíbi paga Séza inpostu i ta fla ma el é Kristu, un rei.” 3 Pur isu, Pilatus pergunta-l: “É bo ki é Rei di judeus?” El responde: “É nho ki sta ta fla.” 4 Dipôs, Pilatus fla kes xéfi di saserdótis i kel monti di algen: “N ka atxa ninhun razon pa kondena es ómi li.” 5 Má, es fika ta insisti: “El sta ta poi povu ta faze revólta ku kuzas ki el ta inxina na Judea interu, désdi Galilea ti li.” 6 Kantu Pilatus obi kel-li, el pergunta si kel ómi éra galileu. 7 Dipôs ki el fika ta sabe ma Jizus éra di kel lugar ki Eródis ta governaba, el manda-l pa Eródis ki tanbê staba na Jiruzalen na kes dia.

8 Kantu Eródis odja Jizus, el fika txeu kontenti. Dja tinha txeu ténpu ki el krê odjaba Jizus, pamodi dja el obiba txeu kuza sobri el, i el staba ta spera ma el ta odjaba el ta faze algun milagri se frenti. 9 Nton, el kumesa ta faze-l txeu pergunta, má Jizus ka da ninhun respósta. 10 Má, kes xéfi di saserdótis i kes instrutor di lei fika ta labanta i es akuza-l ku tudu ses forsa. 11 Nton, Eródis, djuntu ku se trópas, trata Jizus ku disprézu, el faze-l trósa i el bisti-l un ropa bunitu. Dipôs, el manda-l otu bês pa Pilatus. 12 Na kel mésmu dia, Eródis ku Pilatus, ki antis éra inimigu, bira amigu.

13 Nton, Pilatus manda txoma kes xéfi di saserdótis, kes governanti i povu 14 i el fla-s: “Nhos traze-m kel ómi li sima si el sta poi povu ta faze revólta. Má, N faze-l pergunta nhos frenti i N ka atxa ninhun kulpa di kes akuzason ki nhos sta labanta kóntra el. 15 Na verdadi, nen Eródis ka atxa nada na el, i é pur isu ki el manda-l otu bês pa nos. Nhos odja, kel ómi li ka faze nada ki merese mórti. 16 Pur isu, N ta ben kastiga-l i liberta-l.” 17* —— 18 Má, tudu kel monti di algen grita: “Mata es ómi* i liberta-nu Barabás!” 19 (Es ómi mandadu pa kadia pamodi un revólta ki kontise na sidadi i pamodi el mata algen.) 20 Pilatus torna pâpia ku es pamodi el kria libertaba Jizus. 21 I es kumesa ta grita: “Pô-l na staka! Pô-l na staka!”* 22 El fla-s pa tirseru bês: “Pamodi? Kuzê ki es ómi li faze mariadu? N ka atxa nada na el ki merese mórti. Pur isu, N ta ben kastiga-l i liberta-l.” 23 Nton, es kumesa ta insisti i ta grita pa el matadu na staka, i ses vós kaba pa ganha. 24 Nton, Pilatus disidi faze kuzê ki es pidi. 25 El liberta kel ómi ki es pidiba, ki podu na kadia pamodi un revólta i pamodi el mata algen, má el intrega-s Jizus pa es faze kuzê ki es krê ku el.

26 Timenti es staba ta leba-l, es pega un tal Simon di Sireni, ki staba ta ben di kanpu, i es pô-l kel staka di tortura* riba di el, pa el karegaba tras di Jizus. 27 Un monti di algen staba ta sigi-l i tanbê kes mudjer, ki staba ta da ku mô na petu di tristéza i ta lamenta pamodi el. 28 Jizus vira pa kes mudjer i el fla: “Fidjus-fémia di Jiruzalen, nhos para di txora pamodi mi. Má, nhos txora pa nhos kabésa i pa nhos fidjus. 29 Pamodi ta ben txiga dia ki pesoas ta ben fla: ‘Filís é kes mudjer ki ka ta pode ten fidju, kes bariga ki ka ten fidju i kes petu ki ka da mama!’ 30 Nton, es ta kumesa ta fla kes montanha: ‘Nhos kai riba nos!’ i kes monti: ‘Nhos kubri-nu!’ 31 Si es ta faze kes kuza li óras ki arvi sta verdi, kuzê ki ta kontise óras ki el seka?”

32 Tanbê lebadu más dôs ómi, ki éra kriminozu pa ba matadu djuntu ku el. 33 I kantu es txiga na kel lugar ki ta txomadu Kavera, es prega-l na staka djuntu ku kes kriminozu, un na se ladu direita i kel otu na se ladu skerda. 34 Má, Jizus staba ta fla: “Nha Pai, purdua-s, pamodi es ka sabe kuzê ki es sta ta faze.” Tanbê, es bota sórti pa dividi se ropa. 35 I povu fika la ta odja. Má, kes xéfi di judeus fika ta faze trósa i ta fla: “Otus el salva. Pa el salva se kabésa si el é Kristu di Deus, kel Skodjedu.” 36 Ti kes trópa faze-l trósa. Es txiga na el i es oferese-l vinhu ki dja biraba vinagri, 37 i es fla: “Si bo é Rei di judeus, salva bu kabésa.” 38 Tanbê staba skrebedu pa riba di el: “Kel-li é Rei di judeus.”

39 Nton, un di kes kriminozu ki staba pregadu djuntu ku el, kumesa ta insulta-l i ta fla: “Abo é ka Kristu? Salva bu kabésa i nos tanbê!” 40 Kantu kel otu obi kel-li, el txoma-l atenson: “Bu ka ten medu di Deus, gósi ki dja bu resebe kel mésmu julgamentu? 41 I na nos kazu é justu, pamodi nu sta ta resebe kel ki nu merese pa kes kuza ki nu faze. Má es ómi li ka faze nada mariadu.” 42 Nton, el fla: “Jizus, lenbra di mi óras ki bu entra na bu Reinu.” 43 I Jizus fla-l: “Oji N ta fla-u ku tudu serteza, ma bu ta ben sta ku mi na Paraízu.”

44 Staba pa vólta di sestu óra.* Má tudu kel téra fika sukuru ti nonu óra,* 45 pamodi sol para di límia. Nton, kurtina di santuáriu ratxa na meiu. 46 I Jizus grita riju i el fla: “Nha Pai, N ta intrega nha spritu* na bu mô.” Dipôs ki el fla kel-li, el móre.* 47 Kantu kel xéfi di trópa odja kuzê ki kontise, el kumesa ta lova Deus i ta fla: “Kel ómi li éra própi justu.” 48 I kantu tudu kel monti di algen ki staba djuntadu la pa odja se mórti odja kuzê ki kontise, es volta pa kaza, ta da ku mô na petu di tristéza. 49 Tudu kes ki konxeba el, staba paradu di lonji. Tanbê, kes mudjer ki kunpanhaba el désdi Galilea staba la, i es odja kes kuza li.

50 Tinha un ómi ki txomaba Juzé, ki ta fazeba párti di Sinédriu,* ki éra un ómi bon i justu. 51 (Es ómi li ka konkorda ku es nen el ka djuda-s na ses planu kóntra Jizus.) El éra di Arimatea, un sidadi di Judea, i el staba ta spera Reinu di Deus. 52 Es ómi li bai na Pilatus i el pidi-l korpu di Jizus. 53 Nton, el tra kel korpu di staka, el rola-l na linhu finu i el pô-l na un sipultura ki kobadu na rótxa, ki ningen ka uzaba antis. 54 Éra dia di Priparason i sábadu staba kuazi ta kumesa. 55 Má, kes mudjer ki kunpanhaba el désdi Galilea bai tanbê ti la, i es odja kel sipultura i modi ki korpu di Jizus podu la. 56 I es volta pa pripara pomada i óliu purfumadu. Má é klaru ki es diskansa na sábadu, sima Lei ta flaba.

24 Má, na primeru dia di simana, kes mudjer bai sipultura sédu palmanhan i es leba pomada i óliu purfumadu ki dja es priparaba. 2 Má kantu es txiga, es odja ma algen dja rolaba kel pédra ki staba na entrada di sipultura. 3 Kantu es entra, es ka atxa korpu di Sinhor Jizus. 4 Timenti es staba spantadu ku kel-li, dôs ómi ku ropa ta brilha parse na ses ladu. 5 Kes mudjer fika ku medu i ta djobe pa txon. Kes ómi fla-s: “Pamodi ki nhos sta ta djobe kel ki sta bibu na meiu di mortu? 6 El ka sta li, má dja el resusitadu.* Nhos lenbra ma kantu el staba na Galilea, el flaba nhos 7 ma Fidju di Ómi tinha ki intregadu na mô di pekadoris, el tinha ki matadu na staka i na tirseru dia el ta sérba resusitadu.”* 8 I es lenbra di kuzê ki el flaba es. 9 Es volta di sipultura, i es konta tudu kes kuza li pa kes Onzi i pa tudu kes otu disiplu. 10 Es éra Maria Madalena, Juana i Maria, mai di Tiagu. Tanbê, kes otu mudjer ki staba ku es, konta apóstlus kes kuza li. 11 Má, kes kuza ki es fla, ta parseba sen sentidu pa es, i es ka kridita na kes mudjer.

12 Má, Pedru labanta i el kóre pa sipultura, el inbaxa, el djobe pa déntu i el odja sô kes panu di linhu. Nton, el bai i el fika ta pergunta kuzê ki kontise.

13 Má, na kel mésmu dia, dôs disiplu staba ta viaja pa un vila ki txomaba Emaús, ki ta fikaba uns 11 kilómetru* di Jiruzalen. 14 I es staba ta pâpia ku kunpanheru sobri tudu kes kuza ki dja kontiseba.

15 Timenti es staba ta pâpia i ta diskuti sobri kes kuza, Jizus txiga pértu di es i el kumesa ta anda djuntu ku es, 16 má es ka konsigi rekonhese-l. 17 El pergunta-s: “Sobri kuzê ki nhos sta ta pâpia timenti nhos sta ta anda?” I es para ku róstu tristi. 18 Un di es ki txomaba Kleopas responde-l: “Abo é un stranjeru ki ta vive bo sô na Jiruzalen i bu ka sabe* kes kuza ki kontise la kes dia li?” 19 El pergunta-s: “Ki kuzas?” Es fla-l: “Kes kuza sobri Jizus, kel di Nazaré, ki ta prova ma el é un proféta poderozu na kuzas ki el faze i ki el fla dianti di Deus i di tudu algen. 20 I modi ki nos xéfis di saserdótis i governantis intrega-l pa el kondenadu pa matadu, i es prega-l na staka. 21 Má, nu staba ta spera ma kel ómi li éra kel ki ta ben libertaba Israel, i alén di tudu kel-li, dja ten três dia désdi ki kes kuza li kontise. 22 Tanbê, alguns mudjer ki ta sta djuntu ku nos dexa-nu spantadu pamodi es bai sipultura sédu palmanhan, 23 i kantu es ka atxa se korpu, es volta ta fla ma es tanbê es odja anjus ki fla-s ma el sta bibu. 24 Nton, alguns di kes ki staba ku nos bai pa sipultura, es atxa tudu kuza sima kes mudjer dja flaba, má es ka odja Jizus.”

25 Nton, el fla-s: “Fórti nhos ka ta intende i nhos ta dura ki* kridita na tudu kes kuza ki profétas fla! 26 Kristu ka tinha ki sufreba tudu kes kuza li i entra na se glória?” 27 I el splika-s tudu kuza ki Skrituras dja flaba sobri el, désdi kes kuza ki Muizés skrebe i tudu kes Proféta.

28 Kantu es txiga pértu di kel vila ki es staba ta bai, Jizus faze sima ki el staba ta bai más lonji. 29 Má es insisti pa el fikaba ku es i es fla-l: “Fika ku nos, pamodi sta kuazi ta fika noti i dia sta ta tirmina.” Nton, el entra pa fika ku es. 30 I timenti el staba ta kume* ku es, el toma un pon, el faze orason, el parti-l i el kumesa ta da-s. 31 Nton, ses odju abri klaru i es rekonhese-l, má el dizaparse. 32 I es fla kunpanheru: “Nos korason ka arde déntu nos, kantu el staba ta pâpia ku nos na strada i ta splika-nu Skrituras klaru?”* 33 Kel óra, es labanta, es volta pa Jiruzalen i es atxa kes Onzi i kes ki staba djuntadu ku es, 34 i es fika ta fla: “Sinhor dja resusitadu* i el parse pa Simon!” 35 Nton, es konta kuzê ki kontiseba na strada i modi ki es rekonhese-l kantu el parti pon.

36 Timenti es staba ta pâpia sobri kes kuza li, Jizus parse na ses meiu i el fla-s: “Pa nhos ten pas.” 37 Má, pamodi es staba spantadu i ku medu, es pensa ma es staba ta odja un spritu. 38 Nton, el fla-s: “Pamodi ki nhos sta preokupadu i pamodi ki nhos tene dúvida na nhos korason? 39 Nhos odja nha mô i nha pé, ma é mi própi. Nhos poi mô i nhos odja, pamodi un spritu ka ten karni nen osu, sima nhos ta odja ma N ten.” 40 I kantu el fla-s kel-li, el mostra-s se mô i se pé. 41 Má inda es ka kriditaba, pamodi es staba kontenti i dimiradu. Nton, el pergunta-s: “Nhos tene algun kuza pa kume?” 42 Es da-l un padás di pexi asadu. 43 El toma-l i el kume-l na ses frenti.

44 Dipôs el fla-s: “Kes-li é kuzas ki dja N flaba nhos, timenti N staba ku nhos, ma tudu kes kuza ki skrebedu sobri mi na Lei di Muizés, na Profétas i na Salmus ten ki kunpri.” 45 Nton, el abri-s menti pa es pode intendeba siginifikadu di Skrituras. 46 El fla-s: “Sta skrebedu ma Kristu tinha ki sufreba i na tirseru dia el ta sérba resusitadu,* 47 i ma na se nómi ta pregadu rapendimentu pa perdon di pekadus, primeru na Jiruzalen i dipôs na tudu nason. 48 Nhos ta ser tistimunhas di kes kuza li. 49 I nhos fika ta sabe ma N ta manda nhos kuzê ki nha Pai promete. Má, nhos fika na sidadi ti ki nhos resebe puder di riba.”

50 Dipôs, el leba-s pa fóra ti Betánia, el labanta mô i el abensua-s. 51 Timenti el staba ta abensua-s, el siparadu di es i el lebadu pa séu. 52 Es inbaxa se frenti i es volta pa Jiruzalen txeu kontenti. 53 I es ta staba sénpri na ténplu ta lova Deus.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Ô: “bus súplika”.

Djobe Ap. A5.

Ô: “mésmu na bariga di se mai”.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Ô: “se sirvisu pa públiku”.

Djobe Ap. A5.

Ô: “ki tinha konpromisu ku”.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Ô: “Tudu kel ki mi é”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Ap. A5.

Na gregu ta fla: “simenti”.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Na gregu ta fla: “un txifri di salvason”. Djobe Disionáriu di Bíblia, “Txifri”.

Djobe Ap. A5.

Na gregu ta fla: “téra interu”.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Na gregu ta fla: “un izérsitu grandi di séu”.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Na gregu ta fla: “Tudu matxu ki ta abri bariga”.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Ô: “trabesa bu própi alma”.

Na gregu ta fla: “désdi ki el éra vírjen”.

Ô: “súplika”.

Djobe Ap. A5.

Kel-li krê fla Eródis Antipas. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na gregu ta fla: “ki éra tetrarka”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Ap. A5.

Na gregu ta fla: “tudu karni”.

Ô: “kel ki Deus ta uza pa salva”.

Ô: “un otu ropa”.

Ô: “toma”.

Ô: “Ka nhos toma dinheru di ningen aforsa”.

Ô: “kel ki nhos ta pagadu”.

Na gregu ta fla: “es staba ta pensa na ses korason”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “reprendeba”.

Djobe Ap. A5.

Ô: “é sô el ki bu debe sirbi”.

Ô: “kel párti más altu”.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Kel-li krê fla mar di Galilea.

Na gregu ta fla: “es serka”.

Djobe Ap. A5.

Na gregu ta fla: “skriba”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “xintadu na méza”.

Ô: “súplika”.

Ô: “barkinu”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “pon di aprizentason”.

Ô: “paralizadu”.

Ô: “paralizadu”.

Ô: “alma”.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Na gregu ta fla: “fla ma nhos nómi é mau”.

Na gregu ta fla: “pamodi nhos rekonpénsa na séu é grandi”.

Kel-li krê fla sen juru.

Ô: “libra”.

Ô: “libradu”.

Ô: “stibadu”.

Ô: “disiplu”.

Ô: “viga di madera”.

Ô: “viga di madera”.

Ô: “viga di madera”.

Ô: “ki ten un bon tizoru”.

Ô: “ki ten un tizoru mariadu”.

Na gregu ta fla: “fidju unijénitu”.

Ô: “maka pa karega algen mortu”.

Na gregu ta fla: “labantadu”.

Na gregu ta fla: “dianti bu róstu”.

Ô: “es nega orientason di Deus”.

Lugar abértu ki pesoas ta uzaba pa bende i pa faze kónpra i pa faze runion na públiku.

Ô: “pa tudu se fidjus”.

Ô: “xintadu na méza”.

Djobe Ap. B14.

Ô: “pekadus grandi”.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Ô talvês: “Kel spritu dja tinha txeu ténpu ta kontrolaba el”.

Djobe nóta di rodapé na Mt 26:53.

Kel-li krê fla un lugar fundu. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na gregu ta fla: “fidju-fémia unijénita”.

Ô: “forsa di vida”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “bólsa pa poi kumida”.

Na gregu ta fla: “prata”.

Ô: “un ropa amás”.

Kel-li krê fla Eródis Antipas. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na gregu ta fla: “Tetrarka”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na gregu ta fla: “labantadu di mórti”.

Na gregu ta fla: “labantadu”.

Ô: “i el abensua-s”.

Na gregu ta fla: “labantadu”.

Na gregu ta fla: “labantadu”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “alma”.

Ô: “alma”.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Na gregu ta fla: “Kantu staba kuazi ta konpleta ténpu”.

Na gregu ta fla: “el staba ku róstu pa”.

Ô: “ka nhos kunprimenta ningen ku abrasu”.

Kel-la éra un sinal ma es staba tristi.

Kel-li krê fla na Dia di Julgamentu.

Ô: “Ádis”. Kel-li krê fla sipultura ki ta podu tudu algen. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Ap. A5.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Ap. B14.

Ô: “ki trata-l ku mizerikórdia”.

Na gregu ta fla: “obi se palavra”.

Ô: “midjór párti”.

Ô: “tratadu sima un kuza sagradu; tratadu sima un kuza santu”.

Na gregu ta fla: “ka bu leba-nu pa”.

Un nómi ki ta uzadu pa Satanás.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Na gregu ta fla: “labantadu”.

Na gregu ta fla: “labanta”.

Ô: “sestu pa midi”.

Ô: “Si bu sta odja klaru”. Na gregu ta fla: “Si bu odju é sinplis”.

Ô: “ta fika xeiu di lus”.

Na gregu ta fla: “mau”.

Kes farizeu i otus judeu ta kustuma lababa mô di akordu ku ses tradison.

Ô: “da prezentis di mizerikórdia ku”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “verdura”.

Ô: “kes midjór”.

Ô: “kes sipultura ki ka sta markadu”.

Ô: “izijidu”.

Na gregu ta fla: “kel kaza”.

Ô: “izijidu”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na gregu ta fla: “pa dôs asáriu”. Dinheru ki un ómi ta ganhaba na un óra i meia di trabadju. Djobe Ap. B14.

Ô: “ka ta fika sen da kónta”.

Ô talvês: “dianti di sinagógas”.

Ô: “kubisa”.

Ô: “nha alma”.

Ô: “Alma, bu”.

Ô: “alma”.

Ô: “alma”.

Na gregu ta fla: “un kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Ô: “i nhos da prezentis di mizerikórdia”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na gregu ta fla: “Pa nhos sintura sta maradu”.

Ô: “ba poi un sintu”.

Na gregu ta fla: “na sugundu vijília”. Na ténpu di Jizus kel-li éra di uns 9 óra di noti ti meia-noti.

Na gregu ta fla: “na tirseru vijília”. Na ténpu di Jizus kel-li éra di meia-noti ti 3 óra di madrugada.

Ô: “kel algen ki ta toma kónta di kaza”.

Ô: “ki ten sabedoria”.

Ô: “faze di akordu ku se vontadi”.

Na gregu ta fla: “kel últimu lépton”. Djobe Ap. B14.

Ô: “spritu di frakéza”.

Ô: “enkurvóde”.

Na gregu ta fla: “três seá”. Un seá éra 7,33 l. Djobe Ap. B14.

Ô: “perta; nheme”. Un sinal di raiba i dizusperu.

Ô: “pamodi ka ta pasa pa kabésa di un proféta”.

Djobe Ap. A5.

Ô: “idropizia; edema”. Ki é líkidu dimás na korpu.

Na gregu ta fla: “kume pon”.

Ô: “par”.

Ô: “ka ta ama más poku”.

Ô: “alma”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “dizisti”.

Na gregu ta fla: “dizértu”.

Djobe Ap. B14.

Djobe Ap. B14.

Djobe Ap. B14.

Ô: “sen responsabilidadi”.

Ô: “baja”.

Na gregu ta fla: “divora”.

Ô: “un sérvu”.

Ô: “batu”. Un batu éra 22 l. Djobe Ap. B14.

Ô: “sén koru”. Un koru éra 220 l. Djobe Ap. B14.

Ô: “el aji ku spertéza; el aji ku prudénsia”.

Ô: “di es sistéma”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na gregu ta fla: “pa petu di Abraon”.

Ô: “Ádis”. Kel-li krê fla sipultura ki ta podu tudu algen. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na gregu ta fla: “na se petu”.

Ô: “mizerikórdia”.

Na gregu ta fla: “labantadu di mórti”.

Kel-li éra un arvi ki txomaba amora prétu.

Ô: “mizerikórdia”.

Ô: “sta entri nhos”.

Ô: “alma”.

Djobe Ap. A3.

Ô: “es tipu di fé”. Na gregu ta fla: “atxa fé”.

Ô: “mizerikórdia”.

Ô: “pa el abensua-s”.

Ô: “kel sistéma”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “konpleta”.

Na gregu ta fla: “labantadu”.

Ô: “mizerikórdia”.

Ô: “mizerikórdia”.

Ô: “sikómuru”.

Ô: “i kalker algen ki N konta mintira pa N toma ses kuza”.

Un mina gregu ta pezaba 340 g i el baleba 100 drakma. Djobe Ap. B14.

Ô: “ki el konsigi reinu”.

Na gregu ta fla: “prata”.

Na gregu ta fla: “prata”.

Djobe Ap. A5.

Ô: “ataka-u”.

Ô: “es dizonra-l”.

Na gregu ta fla: “kel ki bira kabésa di kantu”. Kel pédra li ta podu undi dôs paredi ta inkontra.

Djobe Ap. B14.

Ô: “di es sistéma”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “sistéma”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na gregu ta fla: “labantadu”.

Djobe Ap. A5.

Ô: “pa manera ki el ta odja kuzas”.

Djobe Ap. A5.

Ô: “sima un bankinhu pa bu poi pé”.

Ô: “na kes midjór lugar”.

Na gregu ta fla: “ta divora kes kaza di viúva”.

Ô: “pizadu”.

Ô: “kaxa”.

Na gregu ta fla: “dôs lépton”. Djobe Ap. B14.

Ô: “ku kuzas didikadu pa Deus”.

Ô: “dizórdi; konfuzon”.

Na gregu ta fla: “nhos rezolve na korason”.

Ô: “trai”.

Ô: “nhos ta ganha nhos alma”.

Ô: “é dias di vingansa”.

Ô: “jentiu”. Nómi pa kes algen ki ka éra judeu.

Ô: “jentiu”. Nómi pa kes algen ki ka éra judeu.

Ô: “súplika”.

Ô: “ta traíba”.

Ô: “trai”.

Ô: “sta xintadu na méza”.

Ô: “sta xintadu na méza”.

Ô: “ropa di riba”.

Ô: “un tiru di pédra”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Ap. A3.

Na gregu ta fla: “Tra kel ómi di li”.

Ô: “Nhos mata-l na staka! Nhos mata-l na staka!”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Kel-li krê fla uns meiu-dia.

Kel-li krê fla uns três óra di tardi.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “el da se últimu folgu”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na gregu ta fla: “labantadu”.

Na gregu ta fla: “labantadu”.

Na gregu ta fla: “60 stádiu”. Un stádiu ta daba 185 m. Djobe Ap. B14.

Ô talvês: “Abo é úniku vizitanti na Jiruzalen ki ka sabe”.

Ô: “i nhos é léntu di korason pa”.

Ô: “staba xintadu na méza”.

Ô: “i ta abri-nu Skrituras tudu”.

Na gregu ta fla: “labantadu”.

Na gregu ta fla: “labantadu di mórti”.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen