BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • bt kap. 4 pp. 28-35
  • “Ómis sinplis i ku poku skóla”

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • “Ómis sinplis i ku poku skóla”
  • ‘Da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus’
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • É ka “ku nos puder” (Atus 3:11-26)
  • “Nu ka pode para di pâpia” (Atus 4:1-22)
  • “Es ora pa Deus” (Atus 4:23-31)
  • Nhos ta presta kónta, ‘ka pa ómis, má pa Deus’ (Atus 4:32–5:11)
  • Imita Pedru i ka bu dizisti
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2023
‘Da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus’
bt kap. 4 pp. 28-35

KAPÍTLU 4

“Ómis sinplis i ku poku skóla”

Apóstlus aji ku koraji i Jeová abensua-s.

Ku bazi na Atus 3:1–5:11

1, 2. Ki milagri Pedru ku Juan faze pértu di porton di ténplu?

SÓL di tardi sta límia riba di un monti di algen. Kes judeu fiel i disiplus di Kristu sta ba entra na ténplu. Sta kuazi ta txiga “óra di orason”.a (Atus 2:46; 3:1) Pedru ku Juan sta na meiu di un monti di algen i es sta ta bai pa porton di ténplu ki txoma Bunitu. Kel lugar sta ku txeu barudju pamodi pesoas sta ta anda i ta pâpia ku kunpanheru. Tanbê sta un ómi manku ta pidi zimóla. El ten más di 40 anu i el é manku désdi ki el nase. — Atus 3:2; 4:22.

2 Kantu Pedru ku Juan staba pértu di kel ómi manku, el kumesa ta pidi-s dinheru. Kes apóstlu para, i kel ómi fika ta djobe pa es i ta spera pa es da-l dinheru. Má Pedru fla: “N ka ten prata nen oru, má é kel ki N ten ki N ta da-u. Na nómi di Jizus Kristu di Nazaré, anda!” Pedru pega kel ómi na mô i el djuda-l labanta. Imajina modi ki kes monti di algen ki staba la fika dimiradu kantu ki es odja kel ómi ki éra manku, di pé pa primeru bês na vida! (Atus 3:6, 7) Bu ta konsigi imajina kel ómi ta djobe pa se pé i ta tenta anda pa primeru bês? Nu ka ta fika dimiradu pamodi ki el kumesa ta salta i ta lova Deus ku vós altu!

3. Ki prezenti sen konparason kel ómi ki éra manku i kes monti di algen resebe?

3 Kes monti di algen sta uma dimiradu i es kóre pa ba odja Pedru ku Juan ki sta na Pórtiku di Salumon. Na kel mésmu lugar li undi ki Jizus ta inxinaba pesoas, Pedru splika kel monti di algen modi ki el faze kel milagri. (Juan 10:23) El da kel monti di algen i kel ómi ki éra manku un prezenti ki tinha mutu más valor di ki prata ô oru. Kel prezenti li é mutu más di ki oportunidadi di fika kuradu. É oportunidadi di es rapende, di Jeová púrdua ses pekadus i di es bira sigidoris di Jizus Kristu ki é kel “Líder Prinsipal di vida” ki Jeová skodje. — Atus 3:15.

4. (a) Dipôs ki Pedru ku Juan kura kel ómi, kuzê ki kes algen ki tinha autoridadi tenta faze? (b) Ki dôs pergunta nu sta ben responde?

4 Foi un dia ki ka ta da pa skese! Pedru kura un ómi ki ka ta konsigi andaba. El da milharis di algen oportunidadi di intende kal ki é vontadi di Deus, asi pa es pode sirbi-L di manera ki El ta seta. (Kol. 1:9, 10) Tanbê pamodi kuzê ki kontise na kel dia, kes algen ki tinha autoridadi tenta inpidi kes disiplu lial di Kristu di kunpri kel órdi ki Jizus da-s di prega notísias sábi di Reinu. (Atus 1:8) Kes algen ki tinha autoridadi, pensa ma Pedru ku Juan éra “ómis sinplis i ku poku skóla”. Má kuzê ki nu ta prende di manera ki kes dôs ómi li da tistimunhu pa kes monti di algen?b (Atus 4:13) I modi ki nu pode mostra koraji sima Pedru ku Juan i kes otu disiplu kantu es pirsigidu?

É ka “ku nos puder” (Atus 3:11-26)

5. Kuzê ki nu ta prende di manera ki Pedru pâpia ku kel monti di algen?

5 Pedru ku Juan fika di pé dianti di un monti di algen. Es sabia ma talvês alguns di kes algen flaba pa Jizus matadu. (Mar. 15:8-15; Atus 3:13-15) Pensa na koraji ki Pedru mostra kantu el fla ma kel ómi kuradu na nómi di Jizus. Pedru fla verdadi ku koraji. El mostra klaru ma kes monti di algen tinha kulpa pa mórti di Kristu. Má Pedru sabia ma kes algen “aji ku iginoránsia”, pur isu, el ka fika xatiadu ku es. (Atus 3:17) El txoma-s di irmons i el konsentra na notísias sábi di Reinu. Si es rapendeba i es poba fé na Kristu, Jeová ta trazeba “ténpu di alíviu”. (Atus 3:19) Di mésmu manera, nu meste ten koraji i ser sinseru óras ki nu ta pâpia ku otus algen sobri kel julgamentu di Deus ki sta pa ben. Má omésmu ténpu, nu ka debe pâpia sen ruspetu ô julga otus algen. Envês di kel-li, sima Pedru nu debe odja kes algen ki nu ta prega sima un algen ki pode ben bira nos irmon, i konsentra na kel mensajen puzitivu di notísias sábi.

6. Modi ki Pedru ku Juan mostra umildadi i es seta ses limitason?

6 Kes apóstlu éra ómis umildi. Es ka fla ma es faze kel milagri ku ses própi puder. Pedru fla kes monti di algen: “Pamodi ki nhos sta ta djobe-nu sima ki é ku nos puder ô é pamodi nu ta adora Deus ki nu pô-l ta anda?” (Atus 3:12) Pedru i kes otu apóstlu sabia ma kalker kuza dretu ki es fazeba na ses trabadju di pregason éra ku puder di Deus, ka ku ses puder. Pur isu, ku umildadi, es kreba pa pesoas daba glória pa Jeová i pa Jizus.

7, 8. (a) Ki prezenti nu pode oferese pesoas? (b) Modi ki oji sta ta kunpri kel promésa di “faze tudu kuza novu otu bês”?

7 Nos tanbê nu meste ser umildi óras ki nu ta prega sobri Reinu. É verdadi ma oji, spritu di Deus ka ta da kristons puder pa kura otus algen. Má simé, nu pode djuda pesoas dizenvolve fé na Deus i na Kristu. Asi, es pode resebe kel mésmu prezenti ki Pedru oferese, ki é oportunidadi di ten ses pekadu purduadu i di resebe konsolu di Jeová. Tudu anu, milharis di pesoas ta seta kel oportunidadi li, es ta batiza i es ta bira disiplu di Kristu.

8 Sima Pedru fla, nu sta vive na ténpu di “faze tudu kuza novu otu bês”. Pa kunpri kes palavra ki “Deus dja flaba pa bóka di se profétas santu di ténpu antigu”, Reinu di Deus kumesa ta governa na séu, na anu 1914. (Atus 3:21; Sal. 110:1-3; Dan. 4:16, 17) Lógu dipôs, Kristu djuda se disiplus rekupera adorason verdaderu li na téra. Pamodi kel-li, milhons di algen sta ta apoia Reinu di Deus i sta ta adora Jeová unidu ku kunpanheru. Es bandona kel manera di ser antigu i es “bisti di kel manera di ser novu ki kriadu di akordu ku vontadi di Deus”. (Efé. 4:22-24) É spritu di Deus ki djuda kel ómi ki staba manku. Tanbê, é ka puder di ómi, má é spritu di Deus ki ta djuda pesoas muda ses vida i adora Deus. Sima Pedru, nu debe uza Palavra di Deus ku koraji i uza-l dretu óras ki nu ta inxina otus algen. Kalker bon rezultadu ki nu ta ten na djuda un algen bira disiplu di Kristu, é ka pamodi nos puder, má pamodi puder di Deus.

“Nu ka pode para di pâpia” (Atus 4:1-22)

9-11. (a) Modi ki kes xéfi di judeus reaji kantu es obi mensajen di Pedru ku Juan? (b) Kuzê ki kes apóstlu staba disididu na faze?

9 Kel monti di algen kumesa ta faze barudju pamodi kel diskursu ki Pedru faze i pamodi kel ómi ki kuradu staba ta salta i ta grita. Pur isu, kel xéfi di guarda di ténplu, ki tinha responsabilidadi di mante pesoas na ténplu suguru, i kes xéfi di saserdótis bai faxi pa odja kuzê ki staba ta kontise. Talvês kel xéfi di guarda i kes xéfi di saserdótis éra saduseus. Saduseus éra un seita riku i ki tinha txeu puder na pulítika. Es ta sforsaba pa sta na pas ku romanus. Tanbê, diferenti di farizeus ki ta sigiba lei ku kuidadu, saduseus ta negaba lei i es ka ta kriditaba na resureison.c Imajina modi ki es fika txeu xatiadu kantu es atxa Pedru ku Juan na ténplu ta inxina ku koraji ma Jizus resusitadu!

10 Kes algen ki staba xatiadu i kóntra Pedru ku Juan pô-s na kadia i kel otu dia es leba-s pa kel Tribunal más altu di judeus. Kes governanti ta atxaba ma es éra más inportanti di ki otus algen i ma Pedru ku Juan éra “ómis sinplis i ku poku skóla” ki ka tinha direitu di inxinaba na ténplu. Es ka studaba na ninhun skóla di relijion txeu konxedu. Má simé, Pedru ku Juan konsigi pâpia di manera klaru i ku kunfiansa, i pamodi kel-li kes algen na tribunal fika dimiradu. Pamodi ki es konsigi pâpia ku kunfiansa? Un di kes motivu é pamodi “es ta staba ku Jizus.” (Atus 4:13) Ses Instrutor ka ta inxinaba es sima kes instrutor di lei, má sima un algen ki tinha autoridadi di verdadi. — Mat. 7:28, 29.

11 Kel tribunal manda apóstlus pa para di prega. Kel tribunal tinha txeu puder. Sô alguns simana antis, kantu kel tribunal li julga Jizus, es fla ma “el merese móre.” (Mat. 26:59-66) Má Pedru ku Juan ka xinti medu. Pedru ku Juan fika dianti di kes ómi li ki éra riku, ki tinha txeu skóla i txeu puder. Ku koraji i ku ruspetu es fla: “Nhos julga anhos, si pa Deus é dretu obi ku nhos envês di obi ku Deus. Má nos, nu ka pode para di pâpia di kes kuza ki nu odja i ki nu obi.” — Atus 4:19, 20.

SASERDÓTI PRINSIPAL I KES XÉFI DI SASERDÓTIS

Saserdótis prinsipal ta reprizentaba israelitas dianti di Deus. Na ténpu di apóstlus, tanbê es ta tomaba kónta di Sinédriu. Djuntu ku es staba xéfis di saserdótis, ki éra líder di judeus. Kes xéfi di saserdótis ta inkluiba kes ki antis éra saserdóti prinsipal, sima Anás, i otus ómi di kes família ki es ta skodjeba kes saserdóti prinsipal. Talvês tinha kuatu ô sinku di kes família li. Un storiador, ki txoma Emil Schürer, skrebe ma “óras ki un ómi ta fazeba párti di un di kes família li, el éra más ruspetadu” di ki kes otu saserdóti.

Di akordu ku Bíblia, saserdótis prinsipal ta sirbiba na ses diziginason tudu ténpu di ses vida. (Núm. 35:25) Má na ténpu di kes primeru kriston, kes governador romanu i kes rei ki Roma skodjeba pode poba un algen ta ser saserdóti prinsipal ô tra-l óras ki es kreba. Má simé, ta parse ma óras ki kes governanti ta skodjeba kes saserdóti prinsipal, es ta skodjeba kes ki ta binha di família di Aron.

12. Kuzê ki pode djuda-nu ten koraji i pâpia ku kunfiansa?

12 Bu ta konsigi mostra kel mésmu tipu di koraji li? Modi ki bu ta xinti óras ki bu ten oportunidadi di da tistimunhu pa kes algen riku, ki ten txeu skóla ô ki ten txeu puder na lugar undi ki bu ta mora? Modi ki bu ta reaji óras ki bu família, un koléga di skóla ô di trabadju faze-u trósa pamodi bus krénsa? Bu ta xinti medu? Si bu ta xinti si, bu pode vense kel medu. Kantu Jizus staba li na téra, el inxina se apóstlus modi ki es pode difendeba ses krénsas ku kunfiansa i ruspetu. (Mat. 10:11-18) Dipôs ki Jizus resusitadu, el promete se disiplus ma el ta kontinuaba ku es “tudu dia, ti fin di es mundu.” (Mat. 28:20) Ku orientason di Jizus, “skravu fiel i prudenti” ta inxina-nu modi ki nu ta difende nos krénsas. (Mat. 24:45-47; 1 Ped. 3:15) Nu ta resebe orientasons através di runions na kongregason, sima Nos vida i nos trabadju di pregason i através di kes publikason ki ten bazi na Bíblia, sima kes artigu na párti “Respóstas pa perguntas di Bíblia”, ki sta na jw.org. Bu sta sisti kes runion i bu sta uza kes publikason li? Si bu sta faze si, bu ta xinti más kunfiansa na kes verdadi di Bíblia i bu ta ten más koraji. I sima kes apóstlu, bu ka ta dexa nada inpidi-u di pâpia sobri kes verdadi inportanti ki bu prende.

Un irman ta da tistimunhu pa se koléga di trabadju na óra di un pauza pa toma kafé.

Ka bu dexa nada pô-u ta para di pâpia di kes verdadi sábi di Bíblia ki bu sta ta prende.

“Es ora pa Deus” (Atus 4:23-31)

13, 14. Kuzê ki nu debe faze óras ki nu sta pasa pa opozison i pamodi?

13 Lógu dipôs ki Pedru ku Juan tradu di kadia, es ba inkontra ku irmons di kongregason. Tudu djuntu, “es ora pa Deus” i es pidi-l koraji pa es kontinua ta prega. (Atus 4:24) Pedru sabia dretu, ma óras ki nu ta sforsa pa faze vontadi di Deus nu ka debe kunfia na nos própi forsa. Alguns simana antis, ku txeu kunfiansa el fla Jizus: “Mésmu ki tudu kes otu tropesa pamodi bo, ami nunka N ka ta tropesa!” Má sima Jizus dja flaba, Pedru lógu dexa medu di ómi toma kónta di el i el nega se amigu i Instrutor. Má, Pedru prende ku se éru. — Mat. 26:33, 34, 69-75.

14 Si bu krê kontinua ta obi ku kel órdi di da tistimunhu sobri Kristu, bu meste más di ki sô sta disididu na prega. Óras ki kes algen ki é kóntra nos tenta kaba ku bu fé ô pô-u ta para di prega, sigi izénplu di Pedru ku Juan. Ora ta pidi Jeová forsa. Pidi irmons ku irmans na kongregason pa djuda-u. Fla kes ansion i irmons ku irmans ki ten más spiriénsia sobri kes difikuldadi ki bu sta pasa pa el. Orasons ki nos irmons ta faze pa nos, pode da-nu forsa pa nu aguenta firmi. — Efé. 6:18; Tia. 5:16.

15. Ki izénplu pode djuda-u si na pasadu bu paraba di prega pa un ténpu?

15 Si na pasadu, preson di otus algen pô-u ta para di prega pa un ténpu, ka bu dizanima. Lenbra ma dipôs ki Jizus móre, apóstlus para di prega pa un ténpu, má lógu dipôs es torna kumesa. (Mat. 26:56; 28:10, 16-20) Ka bu dexa kes éru di pasadu dizanima-u, envês di kel-li, uza kel ki bu prende pa inkoraja otus algen.

16, 17. Kuzê ki nu ta prende di kel orason ki sigidoris di Kristu faze na Jiruzalen?

16 Sobri kuzê ki nu pode ora óras ki autoridadis ta pirsigi-nu? Repara ma kes disiplu ka pidi Jeová pa proteje-s pa es ka sérba pirsigidu. Es lenbra dretu di kuzê ki Jizus flaba: “Si es pirsigi-m, es ta pirsigi nhos tanbê.” (Juan 15:20) Envês di pidi pa es ka sérba pirsigidu, kes disiplu lial pidi Jeová pa “odja” amiasa di kes algen ki sta pirsigiba es. (Atus 4:29) Kes disiplu odja ma vontadi di Jeová éra kel kuza más inportanti. Es intende ma óras ki es pirsigidu kel-la staba ta kunpri profesias. Es sabia ma sima Jizus dja inxinaba es ora, vontadi di Deus ta “fazedu na téra”, ka ta inporta kuzê ki govérnus di ómi fla. — Mat. 6:9, 10.

17 Pa es pode fazeba vontadi di Deus, kes disiplu ora pa Jeová: “Djuda bus sérvu kontinua ta pâpia bu palavra ku tudu koraji”. Modi ki Jeová responde ses orason? “Kel lugar na undi ki es staba djuntadu treme. I tudu es fika xeiu di spritu santu i es kumesa ta pâpia di palavra di Deus ku koraji.” (Atus 4:29-31) Nada ka ta inpidi pa vontadi di Deus kunpri. (Isa. 55:11) Ka ta inporta kal ki é dizafiu i ka ta inporta puder ki kes autoridadi ten, si nu ora pa Deus, nu pode ten serteza ma el ta da-nu kel forsa ki nu meste pa nu kontinua ta prega se palavra ku koraji.

Nhos ta presta kónta, ‘ka pa ómis, má pa Deus’ (Atus 4:32–5:11)

18. Kuzê ki kes irmon na kongregason na Jiruzalen ta fazeba pa kunpanheru?

18 Na poku ténpu, kel novu kongregason na Jiruzalen dja tinha más di 5 mil algen.d Sikrê kes disiplu binha di lugaris diferenti, es tinha “sô un korason i sô un alma”. Es staba unidu na mésmu menti i na mésmu manera di pensa. (Atus 4:32; 1 Kor. 1:10) Kes disiplu faze más di ki sô ora ta pidi Jeová pa abênsua ses sforsu. Es fortalese fé di kunpanheru i óras ki mesteba, es ta djudaba kunpanheru ku kuzas material. (1 Juan 3:16-18) Un izénplu di algen ki faze kel-li é disiplu Juzé, ki apóstlus ta txomaba di Barnabé. El bende un padás di txon ki el tinha i el da apóstlus tudu kel dinheru pa djuda kes ki binha di lugaris lonji. Asi, es ta pode fikaba más ténpu na Jiruzalen pa es prendeba más sobri ses fé.

19. Pamodi ki Jeová distrui Ananias ku Safira?

19 Un kazal ki txomaba Ananias ku Safira tanbê bende un txon i es da kel dinheru pa apóstlus. Es fla ma es daba tudu kel dinheru, má “sukundidu, [es] tra párti di kel dinheru”. (Atus 5:2) Jeová distrui kel kazal, ka pamodi es da poku dinheru, má pamodi ses motivason éra mariadu i es konta mintira. Es “ka konta mintira pa ómis, má pa Deus.” (Atus 5:4) Sima kes finjidu ki Jizus kondena, Ananias ku Safira staba ta buska glória di ómis, envês di buska aprovason di Deus. — Mat. 6:1-3.

20. Kuzê ki nu ta prende sobri da Jeová algun kuza?

20 Duránti ténpu di apóstlus, kes disiplu fiel na Jiruzalen gostaba di da. Oji tanbê, milhons di Tistimunha di Jeová gosta di da. I es ta faze kontribuisons di livri vontadi pa apoia trabadju di pregason na mundu interu. Ningen ka ta obrigadu uza se ténpu ô se dinheru pa apoia es trabadju. Jeová ka krê pa nu sirbi-l kóntra nos vontadi ô pa obrigason. (2 Kor. 9:7) Óras ki nu ta da Jeová algun kuza, el ka ta djobe pa kuantidadi má pa nos motivason. (Mar. 12:41-44) Nunka nu ka krê ser sima Ananias ku Safira. Nu ka krê sirbi Deus pa nu resebe glória ô pa nu tra algun pruvetu. Envês di kel-li, sima Pedru, Juan i Barnabé, nu krê sénpri sirbi Jeová pamodi nos amor pa el i pa otus algen. — Mat. 22:37-40.

PEDRU ÉRA UN PISKADOR KI BIRA UN APÓSTLU ZELOZU

Na Skrituras, Pedru ta txomadu pa sinku nómi. Na ebraiku el ta txomadu di Simion i na gregu di Simon. I tanbê el ta txomadu Pedru ki na aramaiku krê fla Séfas. Tanbê el ta txomadu di Simon Pedru, ki é se dôs nómi djuntadu. — Mat. 10:2; Juan 1:42; Atus 15:14.

Apóstlu Pedru ta karega un sestu di pexi.

Pedru éra kazadu i el ta moraba ku se sógra i ku se irmon. (Mar. 1:29-31) El éra un piskador di Betsaida, ki ta fikaba na nórti di mar di Galilea. (Juan 1:44) Más tardi, el bai mora pértu di Kafarnaun. (Luk. 4:31, 38) Foi na barku di Pedru ki Jizus xinta i el inxina un monti di algen ki staba na bera di mar di Galilea. Dipôs, ku orientason di Jizus, Pedru panha un monti pexi através di un milagri. Ku medu, Pedru poi juelhu na txon, má Jizus fla-l: “Para di ten medu. Di gósi pa dianti bu ta fika ta panha algen bibu.” (Luk. 5:1-11) Pedru ta piskaba djuntu ku se irmon André i tanbê djuntu ku Tiagu i Juan. Tudu es kuatu dexa ses trabadju di piskador kantu ki es seta konviti di Jizus di bira se sigidor. (Mat. 4:18-22; Mar. 1:16-18) Más ô ménus un anu dipôs, Pedru staba entri kes 12 ki Jizus skodje pa bira se “apóstlus”. — Mar. 3:13-16.

Jizus skodje Pedru, Tiagu i Juan pa kunpanha-l na alguns momentu spesial. Es odja Jizus ta transforma ses frenti, es odja resureison di fidju-fémia di Jairu i es odja tristéza di Jizus na jardin di Jetsemani. (Mat. 17:1, 2; 26:36-46; Mar. 5:22-24, 35-42; Luk. 22:39-46) Tanbê es três, djuntu ku André, es pergunta Jizus sobri sinal di se prezénsa. — Mar. 13:1-4.

Pedru ta flaba kuzê ki el ta pensaba, el éra ativu i alvês el ta fazeba kuzas sen pensa. Ta parse ma normalmenti el ta papiaba primeru di ki kes otu apóstlu. Na Ivanjélhus nu ta atxa más kuza ki Pedru fla di ki kes otu 11 apóstlu djuntadu. Éra Pedru ki más ta fazeba perguntas i kes otu ka ta flaba nada. (Mat. 15:15; 18:21; 19:27-29; Luk. 12:41; Juan 13:36-38) Éra el ki ka kreba pa Jizus lababa se pé, i dipôs kantu Jizus koriji-l, el fla Jizus pa laba-l tanbê se mô i se kabésa! — Juan 13:5-10.

Pamodi Pedru ta amaba Jizus, el tenta konvense-l ma el ka tinha ki sufreba nen moreba. Jizus koriji-l pamodi se manera di pensa ka staba dretu. (Mat. 16:21-23) Na kel últimu noti di Jizus li na téra, Pedru fla ma sikrê kes otu apóstlu bandona Jizus, el nunka el ka ta fazeba kel-la. Kantu inimigus di Jizus pô-l prézu, ku koraji Pedru uza un spada pa difende Jizus, i dipôs el sigi Jizus ti pátiu di kaza di kel saserdóti prinsipal. Má, na kel mésmu noti, Pedru nega se instrutor três bês. I kantu el da kónta di kuzê ki el faze, el txora ku txeu mágua. — Mat. 26:31-35, 51, 52, 69-75.

Dipôs ki Jizus móre i resusitadu, apóstlus bai pa Galilea. Timenti es staba la, Pedru fla kes otu apóstlu ma el sta ba piskaba i alguns di es disidi bai ku el. Kantu Pedru staba na barku, el rekonhese Jizus ki staba na bera di mar i pur isu, sen pensa dôs bês el kai na agu i el nada ti Jizus. Jizus staba ta kuzinha alguns pexi pa se apóstlus, i timenti es staba ta kume el pergunta Pedru si el ta amaba el más di ki “kes-li”. Jizus staba ta pâpia di kes pexi ki staba ses frenti. El staba ta insentiva Pedru pa el sigi-l pa ténpu interu, envês di el inpenha pa un karera sima ser piskador. — Juan 21:1-22.

Pa vólta di anus 62-64 D.K., Pedru prega notísias sábi na Babilónia, na undi ki gósi é Iraki, i txeu judeu ta moraba la. (1 Ped. 5:13) Na Babilónia, Pedru skrebe ku orientason di Deus, kel primeru karta i talvês kel sugundu karta, ki ten se nómi. Jizus “da Pedru puder pa el ser apóstlu pa kes ki faze sirkunsizon”. (Gál. 2:8, 9) Pedru kunpri se diziginason ku zelu i konpaxon.

JUAN ÉRA KEL DISIPLU KI JIZUS TA AMABA

Apóstlu Juan éra fidju di Zebedeu i irmon di apóstlu Tiagu. Ta parse ma se mai éra Salumé, ki talvês éra irman di Maria, mai di Jizus. (Mat. 10:2; 27:55, 56; Mar. 15:40; Luk. 5:9, 10) Nton, talvês Juan éra família di Jizus. Ta parse ma família di Juan éra riku. Ses nogósiu di péska éra grandi ki ta daba pa es kontrataba trabadjadoris. (Mar. 1:20) Salumé ta kunpanhaba Jizus. El faze alguns trabadja pa el kantu el staba na Galilea i dipôs el kunpra alguns kuza pa pripara korpu di Jizus kantu ki el móre. (Mar. 16:1; Juan 19:40) Ta parse ma Juan tinha se própi kaza. — Juan 19:26, 27.

Apóstlu Juan ku un rolu na mô.

Talvês Juan éra disiplu di Juan Batista. El staba djuntu ku André kantu Juan Batista odja Jizus i fla: “Nhos odja Korderu di Deus!” (Juan 1:35, 36, 40) Dipôs di kel-li, Juan, fidju di Zebedeu, bai ku Jizus pa Kaná i el odja Jizus ta faze se primeru milagri. (Juan 2:1-11) Juan skrebe tintin pa tintin kuzê ki Jizus fla i faze kantu el ta pregaba na Jiruzalen, na Samaria i na Galilea. Nton ta parse ma Juan odja kes kuza li ta kontise. Nu sabe ma Juan tinha fé na Jizus pamodi kantu Jizus konvida-l pa el ser se sigidor, kel óra el bandona se redi di péska, se barku i nogósiu di se família. Sima Tiagu, Pedru i André, el sigi Jizus. — Mat. 4:18-22.

Kes Ivanjélhu ta pâpia di Juan más poku di ki Pedru. Má sima Pedru, Juan tanbê tinha un manera di ser fórti. É pamodi kel-li ki Jizus da el ku se irmon Tiagu, nómi di Boanerjis, ki krê fla “fidjus di strubon”. (Mar. 3:17) Na komésu, Juan krê sérba más inportanti. El ku se irmon es txiga ti di pidi ses mai pa fla Jizus pa da-s un lugar inportanti na se Reinu. El pensa sô na se kabésa. Má kel-li ta mostra ma el tinha fé ma Reinu di Deus éra un kuza rial. Pamodi kel ganánsia ki Juan ku se irmon mostra, Jizus fla Juan i tudu kes otu apóstlu ma es meste sérba umildi. — Mat. 20:20-28.

Kantu Juan odja un ómi ki ka ta sigiba Jizus ta tra dimóni na nómi di Jizus, el tenta para-l. Kel-la ta mostra ma el éra zelozu. I kantu pesoas di un vila di samaritanus nega resebe Jizus ku se disiplus dretu, Juan staba prontu pa pidi pa lumi dixi di séu i pa kaba ku kes algen. Jizus koriji Juan pamodi kel atitudi ki el mostra. Ta parse ma ku ténpu Juan bira un algen más ikilibradu i ki ta mostra mizerikórdia, ki é kualidadis ki el ka tinha antis. (Luk. 9:49-56) Sikrê ku se fadjas, Juan éra “kel disiplu ki Jizus ta amaba”. Pur isu, kantu Jizus staba ta móre, el pidi Juan pa kuida di se mai, Maria. — Juan 19:26, 27; 21:7, 20, 24.

Sima Jizus dja flaba, Juan vive más txeu di ki kes otu apóstlu. (Juan 21:20-22) Juan sirbi Jeová di manera fiel duránti uns 70 anu. Kantu ki el staba kuazi ta móre, duránti govérnu di inperador romanu Domisianu, el lebadu prézu pa ilha di Pátmus pamodi el ‘pâpia sobri Deus i el da tistimunhu di Jizus.’ La, pa vólta di anu 96 D.K., Juan resebe kes vizon ki el skrebe na livru di Apokalipse. (Apo. 1:1, 2, 9) Alguns algen ta kridita ma dipôs ki Juan tradu di kadia, el bai pa Éfezu, i foi la ki el skrebe Ivanjélhu di Juan i kes karta di 1, 2 i 3 Juan. I dipôs el móre la, pa vólta di anu 100 D.K.

a Pesoas ta fazeba orason na ténplu na óra di faze sakrifisius di palmanhan i di noti. Es ta fazeba kel sakrifisiu di noti “na nonu óra”. Kel-li krê fla uns três óra di tardi.

b Odja kuadrus “Pedru éra un piskador ki bira un apóstlu zelozu”, i “Juan éra kel disiplu ki Jizus ta amaba”.

c Odja kuadru “Saserdóti prinsipal i kes xéfi di saserdótis”.

d Talvês tinha sô uns 6 mil farizeu i un nunbru pikinoti di saduseus na Jiruzalen na anu 33 D.K. Kes farizeu i saduseus krê kontinuaba ta mostra ses puder. Talvês é pamodi kel-li, ki es ka kreba pa apóstlus kontinuaba ta inxina sobri Jizus.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen