BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w18 abril p. 32
  • Perguntas ki leitoris ta faze

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Perguntas ki leitoris ta faze
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2018
  • Mésmu asuntu
  • A3 Modi ki Bíblia txiga ti nos
    Bíblia — Traduson di Mundu Novu
  • A1 Prinsípius di traduson di Bíblia
    Bíblia — Traduson di Mundu Novu
  • A2 Kuzas ki ten na es idison
    Bíblia — Traduson di Mundu Novu
  • Perguntas ki leitoris ta faze
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2024
Odja más
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2018
w18 abril p. 32

Perguntas ki leitoris ta faze

Na revizon di 2016 di “Tradução do Novo Mundo”, Salmo 144:12-15 ta aplika na povu di Deus. Antis kes vérsu li ta aplikaba na kes stranjeru mau ki vérsu 11 ta pâpia di es. Pamodi ki fazedu kel mudansa li?

Na testu ebraiku kes dôs splikason sta sértu. Ten alguns razon di nu uza kel traduson revizadu:

  1. Testu ki fazedu revizon tene gramátika i vokabuláriu dretu. Na testu ebraiku, primeru palavra di vérsu 12 é asher. Kel palavra li ta liga Salmo 144:12-15 ku kes vérsu ki ta ben antis di el. Palavra asher pode traduzidu di txeu manera. Pur izénplu, nu pode ntende-l pa un pronómi relativu sima “ki” ô “kal”. É si ki el traduzidu na Tradução do Novo Mundo di 1986. Pur isu, tudu kes kuza bon ki sta na vérsus 12 ti 14 ta aplikaba na kes algen mau, ki kes vérsu antis ta pâpia di es. Má, palavra ebraiku asher tanbê pode siginifika rezultadu di algun kuza. Na kel situason li, el pode traduzidu pa “nton” ô “pa”. Na revizon di 2016 palavra asher traduzidu pa “nton”. Otus traduson di Bíblia tanbê ta uza “nton”.

  2. Testu ki fazedu revizon ta konbina dretu ku kes otu vérsu di Salmo 144. Palavra “nton” na vérsu 12 ta siginifika ma kes benson ki sta na vérsu 12 ti 14 ta aplika na kes algen justu, ki é kes ki ta pidi pa es ‘libradu i salvadu’ di kes algen mau (vérsu 11). Kel mudansa li tanbê ta afeta vérsu 15, ki ta ripiti palavra “filís” dôs bês, na dôs ideia kuazi igual. Nu ta ntende lógu ma ken ki é filís é kes mésmu algen, ‘kes ki ses Deus é Jeová!’ Tanbê é inportanti fla ma testu orijinal na ebraiku ka ta uzaba sinal di pontuason, sima kes dôs aspa. Pur isu, tradutoris ten ki ntende kel sentidu sértu. Pa kel-li es meste djobe pa stilu di poezia na ebraiku, kes vérsu ki ta ben antis i dipôs i kes otu párti di Bíblia ki sta ligadu ku kel asuntu li.

  3. Testu ki fazedu revizon sta di akordu ku otus párti di Bíblia ki ta mostra ma Deus ta abênsua kes algen lial. Kel mudansa na palavra asher, sta di akordu ku speransa ki Davidi, skritor di Salmo 144, tinha. El ta kriditaba ma Jeová ta libraba nason di Israel di inimigus i dipôs el ta abensuaba se povu ku filisidadi i rikéza. (Lev. 26:9, 10; Deut. 7:13; Sal. 128:1-6) Pur izénplu, Deuteronómio 28:4 ta fla: ‘Bus fidju ta ser abensuadu, i tanbê frutu di bu téra i krias di bu gadu, bus bixéru i korderus.’ Kel-li kontise na ténpu ki Salumon, fidju di Davidi, éra rei. Foi un ténpu di pas i rikéza pa Israel, sima nunka kontiseba antis. Tanbê, alguns kuza di govérnu di Salumon ta mostra modi ki ta ben ser govérnu di Misías. — 1 Rs. 4:20, 21; Sal. 72:1-20.

Nu pode fla ma mudansa na testu di Salmo 144, ka ta muda nos ntendimentu sobri ensinus di Bíblia. Má kel mudansa li ta dexa klaru speransa ki tudu sérvus lial ten, ma Deus ta ben kaba ku algen mau i traze pas i filisidadi pa tudu ténpu pa kes algen justu. — Sal. 37:10, 11.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen