STUDU 24
Ningen ka ta púrdua sima Jeová
‘Abo Jeová, bo é bon i bu sta sénpri prontu pa púrdua; amor lial ki bu ten pa tudu kes ki ta invoka-u, é grandi.’ — SALMO 86:5.
KÁNTIKU 42 Orason di sérvu di Deus
KUZÊ KI NU STA BEN STUDAa
1. Sima sta na Eclesiastes 7:20, ki verdadi ki Rei Salumon fla?
REI Salumon fla: ‘Ka ten ninhun ómi justu na Téra ki ta faze sénpri kel ki é dretu i ki nunka ka ta peka.’ (Ecl. 7:20) Kel-li é verdadi! Nos tudu é pekador. (1 João 1:8) Pur isu, nos tudu nu meste perdon di Deus i di otus algen.
2. Modi ki bu ta xinti óras ki un amigu ki bu krê txeu purdua-u?
2 Di sertéza bu ta lenbra di algun bês ki bu mágua un amigu ki bu krê txeu. Bu krê fazeba pas ku bu amigu, nton bu pidi-l diskulpa di korason. Modi ki bu xinti kantu bu amigu purdua-u? Aliviadu? Sin i kontenti tanbê!
3. Kuzê ki nu ta ben odja na kel studu li?
3 Nu krê pa Jeová ser nos midjór Amigu, má alvês nu ta fla ô nu ta faze algun kuza ki ta magua-l. Pamodi ki nu pode ten sertéza ma Jeová tene gana di purdua-nu? Kal ki é diferénsa entri óras ki Jeová ta púrdua un algen i óras ki nu ta púrdua un algen? I kenha ki Jeová ta púrdua?
JEOVÁ STA PRONTU PA PÚRDUA
4. Pamodi ki nu pode ten sertéza ma Jeová sta prontu pa púrdua?
4 Palavra di Deus ta garanti-nu ma Jeová sta prontu pa púrdua. Kantu Jeová pâpia ku Muizés sobri se kualidadis na Monti Sinai, El manda un anju pa fla: ‘Jeová, Jeová, Deus di mizerikórdia i konpaxon, ki ten paxénxa i sta xeiu di amor lial i di verdadi, ki ta mostra amor lial pa milharis óras ki el púrdua éru, fadja i pekadu.’ (Êxo. 34:6, 7) Jeová é un Deus ki ta mostra amor i mizerikórdia i el sta sénpri prontu pa púrdua kes algen ki rapende. — Nee. 9:17; Sal. 86:15.
Jeová sabe tudu kuza ki kontise na nos vida ki pô-nu ta bira kel tipu di algen ki nos é. (Odja parágrafu 5.)
5. Sima sta na Salmo 103:13, 14, kuzê ki Jeová ta faze pamodi el konxe-nu dretu?
5 Dja ki Jeová é nos Kriador, el sabe tudu kuza sobri nos. Pensa na kel-li! Jeová sabe tudu kuza sobri kada algen na Téra. (Sal. 139:15-17) Pur isu, el pode odja tudu inperfeison ki nu erda di nos pai ku nos mai. El sabe ti kes kuza ki kontise na nos vida ki pô-nu ta bira kel tipu di algen ki nos é. Kuzê ki Jeová ta faze pamodi el konxe-nu dretu? Kel-li ta pô-l ta mostra-nu mizerikórdia. — Sal. 78:39; lé Salmo 103:13, 14.
6. Modi ki Jeová dja da próva ma el ten gana di púrdua?
6 Jeová dja da próva ma el ten gana di púrdua. El ta ntende ma pamodi kuzê ki primeru ómi, Adon, faze nos tudu é pekador i nu ta móre. (Rom. 5:12) Ka ten nada ki nu pode faze pa liberta nos kabésa ô otus algen di pekadu i mórti. (Sal. 49:7-9) Má nos Deus ki krê-nu txeu mostra konpaxon i el faze algun kuza pa liberta-nu. Kuzê ki el faze? João 3:16 ta mostra ma Jeová manda se úniku Fidju pa móre pa nos. (Mat. 20:28; Rom. 5:19) Jizus móre na nos lugar pa liberta kalker algen ki ta mostra fé na el. (Heb. 2:9) Jeová xinti txeu dór di odja se Fidju ki el krê txeu ta móre di piór manera ki ten! É klaru ki Jeová ka ta dexaba se Fidju móre si el ka krê purduaba nos.
7. Ki izénplus na Bíblia ki ta mostra ma Jeová ta púrdua di korason?
7 Na Bíblia nu ta atxa txeu izénplu di algen ki Jeová púrdua di korason. (Efé. 4:32) Na kenha ki bu sta pensa? Talvês na Rei Manasés. Kel ómi mau li faze pekadus gravi kóntra Jeová. El ta adoraba deuzis falsu i el insentiva otus algen pa faze mésmu kuza. El mata se fidjus pa oferese sakrifisiu pa kes deus falsu. I ti el poi un imaji di un deus falsu na ténplu sagradu di Jeová. Bíblia ta fla sobri Manasés: ‘El faze un monti kuza ki pa Jeová éra mariadu, pa ofende-l.’ (2 Cró. 33:2-7) Má kantu Manasés mostra ma el rapende di verdadi, Jeová purdua-l di korason. Deus ti dexa-l bira rei otu bês. (2 Cró. 33:12, 13) Talvês bu pensa tanbê na Rei Davidi, ki faze pekadus gravi kóntra Jeová, sima adultériu i mata algen. Má kantu Davidi rapende di korason i el rekonhese se éru, Jeová purdua-l tanbê. (2 Sam. 12:9, 10, 13, 14) Nu pode ten sertéza ma Jeová ten gana di púrdua. I sima nu ta ben odja, óras ki Jeová ta púrdua é ka sima óras ki un algen ta púrdua kel otu.
KAPASIDADI KI JEOVÁ TEN DI PÚRDUA KA TEN KONPARASON
8. Jeová é kel midjór Juís ki ten. Modi ki kel-li ta afeta se kapasidadi di púrdua?
8 Jeová é ‘Juís di Téra interu’. (Gén. 18:25) Un bon juís meste ntende lei rei di dretu. Jeová é nos Juís i el ta ntende lei dretu pamodi é el ki da-nu lei. (Isa. 33:22) Ka ten ningen ki ta ntende kuzê ki é dretu i mariadu sima Jeová. Kuzê más ki un bon juís meste faze? El meste sabe tudu kuza ki kontise antis di toma un disizon. Nton, Jeová é kel midjór Juís pamodi sénpri el sabe tudu kuza ki ta kontise.
9. Kuzê ki Jeová sabe óras ki el ta disidi si el ta púrdua un algen ô nau?
9 Jeová é ka sima kes juís li na Téra, pamodi antis di toma un disizon sénpri el ta sabe tudu kuza ki kontise. (Gén. 18:20, 21; Sal. 90:8) El é ka sima kes juís li na Téra ki ta julga sô ku bazi na kel ki es ta odja ô ki es ta obi. El ta ntende dretu modi ki kualidadis di un algen, manera di ser ki el erda di se pai ku se mai, idukason ki el dadu, na undi ki el ta mora, kuzê ki el ta xinti i manera ki el ta pensa ta pô-l ta faze algun kuza. Tanbê Jeová ta odja kuzê ki nu ten na nos korason. El ta ntende dretu motivason, intenson i dizeju di kada algen. Ka ten nada ki ta fika sukundidu di Jeová. (Heb. 4:13) Pur isu, óras ki Jeová ta púrdua un algen é pamodi el sabe tudu kuza ki kontise.
Jeová é justu i el ta trata tudu algen igual. El ka ta seta subornu. (Odja parágrafu 10.)
10. Pamodi ki nu pode fla ma julgamentus di Jeová é sénpri justu? (Deuteronómio 32:4)
10 Julgamentus di Jeová é sénpri justu. El ta trata tudu algen igual. Jeová nunka ka ta púrdua un algen pamodi se aparénsia, se rikéza, pamodi el é inportanti ô el ten txeu kapasidadi. (1 Sam. 16:7; Tia. 2:1-4) Ningen ka ta pode suborna Jeová ô obriga-l faze algun kuza. (2 Cró. 19:7) Raiba ô kuzas ki Jeová ta xinti nunka ka ta afeta disizons ki el ta toma. (Êxo. 34:7) Di sertéza Jeová é kel midjór Juís pamodi el ta ntende tudu kuza sobri nos i sobri nos situason. — Lé Deuteronómio 32:4.
11. Modi ki manera ki Jeová ta púrdua é diferenti di modi ki nu ta púrdua kunpanheru?
11 Kes skritor di Skrituras Ebraiku rekonhese ma kapasidadi di Jeová púrdua ka ten konparason. Na alguns kazu es uza un palavra na ebraiku ki un livru ta fla ma el ‘uzadu sô pa pâpia di manera ki Deus ta púrdua kes algen ki peka i ma kel palavra li nunka ka ta uzadu pa pâpia di manera ki un algen ta púrdua kel otu.’ É sô Jeová ki ten puder di púrdua konpletamenti un algen ki rapende. Kuzê ki ta kontise óras ki Jeová ta purdua-nu?
12-13. (a) Kuzê ki un algen ta xinti óras ki Jeová purdua-l? (b) Kes rezultadu di perdon di Jeová ta dura kantu ténpu?
12 Óras ki nu seta ma Jeová dja purdua-nu, nu ta xinti ‘kes ténpu sábi di konsolansa’, sima pas déntu nos i un konsénsia linpu. (Atos 3:19) Má nu ka ta xinti kes kuza li óras ki otu algen purdua-nu. Nu ta xinti-s sô óras ki Jeová purdua-nu. Óras ki Jeová ta purdua-nu, el ta dexa-nu bira se amigu otu bês i é sima si nunka nu ka faze kel pekadu.
13 Dipôs ki Jeová purdua-nu, nunka más el ka ta kondena-nu ô kastiga-nu otu bês pamodi kel pekadu. (Isa. 43:25; Jer. 31:34) Jeová ta poi nos pekadus lonji di nos ‘sima undi sól ta sai sta lonji di undi ki sól ta kanba’.b (Sal. 103:12) Óras ki nu ta pensa na modi ki Jeová ta púrdua, nu ta fika dimiradu i xeiu di gratidon. (Sal. 130:4) Má kenha ki Jeová ta púrdua?
KENHA KI JEOVÁ TA PÚRDUA?
14. Kuzê ki dja nu prende sobri pamodi ki Jeová ta púrdua un algen ô nau?
14 Dja nu prende ma kuzê ki ta poi Jeová ta púrdua é ka si un pekadu é gravi ô nau. Tanbê nu prende ma dja ki Jeová é nos Kriador, el ta da-nu lei i el é Juís, el ta púrdua un algen ku bazi na kel ki el sabe. Má kuzê ki Jeová ta pensa na el antis di el disidi si el ta púrdua un algen ô nau?
15. Sima sta na Lucas 12:47, 48, kal ki é un di kes kuza ki Jeová ta pensa na el antis di disidi púrdua?
15 Un di kes kuza ki Jeová ta pensa na el é si kel algen ki peka sabia ma kuzê ki el staba ta faze é mariadu. Jizus dexa kel-li klaru na Lucas 12:47, 48. (Lé.) Óras ki un algen faze planu pa faze un kuza ki el sabe ma Deus ka ta aprova, ki é mariadu i el faze-l, el faze un pekadu gravi. Jeová pode ka púrdua kel algen. (Mar. 3:29; João 9:41) Má nu debe rekonhese ma alvês nu ta da kónta ma kel kuza ki nu faze é mariadu. Kel-li krê fla ma Jeová ka ta purdua-nu? El pode purdua-nu sin! Pamodi ten más un kuza ki Jeová ta pensa na el óras ki el ta disidi si el ta púrdua un algen ô nau.
Nu pode kunfia ma Jeová ta purdua-nu óras ki nu ta rapende di korason. (Odja parágrafus 16 i 17.)
16. Kuzê ki rapende krê fla, i pamodi ki nu meste rapende si nu krê pa Jeová purdua-nu?
16 Otu kuza ki Jeová ta pensa na el é si kel algen ki peka dja rapende di korason. Kuzê ki rapende krê fla? Rapende krê fla “muda manera di pensa, atitudi ô obijetivu.” Tanbê el ta da ideia ma un algen ta xinti txeu tristi pamodi kes kuza mariadu ki el faze ô pamodi el ka faze kuzas dretu ki el debe fazeba. Un algen ki rapende ta fika tristi ka sô pamodi el faze kuzas mariadu, má tanbê pamodi el dexa se amizadi ku Jeová bira fraku i kel-la pô-l ta faze kuzas mariadu. Lenbra ma Rei Manasés i Rei Davidi faze pekadus gravi, má Jeová purdua-s pamodi es rapende di korason. (1 Reis 14:8) Jeová ta purdua-nu sô si el odja ma dja nu rapende. Má sô fika tristi pamodi kes pekadu ki nu faze ka ta txiga. Nu debe sta prontu pa faze algun kuza.c Kel-li ta leba-nu pa kel otu kuza ki Jeová ta pensa na el.
17. Modi ki un algen ta mostra ma dja el muda se vida, i pamodi ki kel-li é inportanti si nu ka krê faze kes pekadu ki nu ta fazeba antis? (Isaías 55:7)
17 Kel otu kuza inportanti ki Jeová ta pensa na el é si kel algen “muda se vida”. Kel-li krê fla ma kel algen debe para di faze kuzas mariadu i kumesa ta vive di manera ki Jeová ta krê. (Lé Isaías 55:7.) Kel algen debe muda se manera di pensa i dexa manera ki Jeová ta pensa orienta-l. (Rom. 12:2; Efé. 4:23) El debe sta disididu na para di pensa di manera mariadu i dexa di faze kuzas mariadu sima antis. (Col. 3:7-10) É klaru ki é pamodi nos fé na sakrifisiu di Jizus ki Jeová ta purdua-nu i el ta linpa nos pekadu. Jeová ta purdua-nu ku bazi na kel sakrifisiu li óras ki el odja ma nu sta ta sforsa di verdadi pa muda nos konportamentu. — 1 João 1:7.
KUNFIA MA JEOVÁ TA PURDUA-U
18. Kuzê ki nu prende sobri modi ki Jeová ta púrdua?
18 Nu ben lenbra di manera brévi, di kes pontu inportanti ki dja nu pâpia di el. Ka ten ningen na Séu ku na Téra ki ta púrdua sima Jeová. Pamodi ki nu pode fla kel-li? Primeru, el sta sénpri prontu pa púrdua. Sugundu, el sabe tudu kuza sobri nos. El konxe nos manera di ser dretu i el é midjór algen pa sabe si dja nu rapende di verdadi ô nau. I tirseru, óras ki Jeová ta purdua-nu, pa el é sima si nu ka faze kel pekadu. Pamodi kel-li nu ta ten un konsénsia linpu i Jeová ta fika kontenti ku nos.
19. Pamodi ki nu pode xinti alegria nbóra nos é inperfeitu i nu ta kontinua ta peka?
19 É klaru ki timenti nos é inperfeitu, nu ta kontinua ta peka. Má nu pode xinti konsoladu ku kuzê ki Estudo Perspicaz das Escrituras, volumi 1, pájina 210 ta fla: ‘Jeová ta mostra mizerikórdia i el sabe ma se sérvus é fraku, pur isu es ka meste fika sénpri tristi pamodi es é inperfeitu i es ta peka. (Sal. 103:8-14; 130:3) Si es sta ta faze ses midjór pa vive sima Jeová ta fla, es pode xinti alegria. (Fil. 4:4-6; 1 João 3:19-22).’ Kes palavra li ta nkoraja-nu txeu!
20. Kuzê ki nu ta ben odja na kel otu studu?
20 Nu ta xinti gratidon pamodi Jeová sta prontu pa purdua-nu óras ki nu rapende di korason di kes pekadu ki nu faze. Má modi ki nu pode imita manera ki Jeová ta púrdua? Modi ki nos manera di púrdua é sima di Jeová i modi ki é diferenti? Pamodi ki ntende kel diferénsa li é inportanti? Kel otu studu ta ben responde kes pergunta li.
KÁNTIKU 45 Pensamentus di nha korason
a Na se Palavra, Jeová ta garanti-nu ma el krê púrdua kes algen ki rapende. Má alvês nu pode atxa ma nu ka merese se perdon. Na kel studu li, nu sta ben odja pamodi ki nu pode ten sertéza ma Jeová sta sénpri prontu pa purdua-nu óras ki nu rapende di korason di kes pekadu ki nu faze.
b Odja livru Achegue-se a Jeová, kapítlu 26, parágrafu 9.
c MÁS SPLIKASON: “Rapende” krê fla muda nos manera di pensa i fika txeu tristi pamodi kel manera di vida ki nu tinha, kes kuza mariadu ki nu faze ô un kuza ki nu debe fazeba má ki nu ka faze. Rapende di verdadi ta pô-nu ta faze kuzas di manera diferenti.