STÓRIA DI VIDA
Duránti nos vida interu nu prende ku nos Grandiozu Instrutor
KANTU mi ku nha mudjer éra pioneru i misionáriu, nu pasa pa alguns prubléma sima furakon, géra sivil, pasa na lugar ki trópas armadu ta kontrola, lugar ku barera ta pega lumi, i nu tevi ki fuji di kaza. Sikrê ku tudu kes kuza li, N ka ta mudaba nada na nos stória. Duránti tudu nos vida Jeová djuda-nu i el abensua-nu. Nos Grandiozu Instrutor inxina-nu lison ki ten txeu valor. — Jó 36:22; Isa. 30:20.
IZÉNPLU DI NHA PAI KU NHA MAI
Na fin di anu 1950, nha pai ku nha mai muda di Itália pa Kanadá, i es bai mora na sidadi di Kindersley, na pruvínsia di Saskatchewan. Lógu dipôs es prende verdadi, i el bira kel kuza más inportanti na nos vida. N ta lenbra ma kantu N staba mininu, N ta pasaba dia interu na pregason djuntu ku nha família. I na brinkadera alvês N ta flaba ma mi éra “pioneru ajudanti” ku 8 anu!
Mi ku nha família na anu di 1966
Nha mai ku nha pai éra póbri, má simé es faze txeu sakrifisiu pa Jeová i es da-m un bon izénplu. Pur izénplu, na anu di 1963 es bende txeu kuza ki es tinha pa es pode ranjaba dinheru pa nu pode sistiba kongrésu internasional na Pasadena, na California, na Mérka. Na anu di 1972, nu muda pa sidadi di Trail na Kulónbia Británika, na Kanadá. Kel sidadi li ta fikaba uns mil kilómetru (ô uns 620 milha) di distánsia di undi ki nu staba. Nu faze kel-la pamodi nu krê djudaba kes algen ki ta papiaba italianu ki ta moraba na kel lugar. Nha pai ta trabadjaba ta linpa i konpo merkadu. El nega oportunidadi di ten un trabadju ki el ta ganhaba más dinheru pa el pode konsentraba na sirbi Jeová.
N ten txeu gratidon pa izénplu ki nha pai ku nha mai dexa pa mi i pa nhas três irmon. Ses izénplu foi kel primeru párti di nha trenu na sirvisu di Jeová. Es inxina-m ma si N poi Reinu na primeru lugar, Jeová sénpri ta kuida di mi. Nunka N ka ta skese di kel-li. — Mat. 6:33.
KOMÉSU DI SIRVISU PA TÉNPU INTERU
Na anu di 1980, N kaza ku Debbie, un irman bunita i ki staba konsentradu na sirbi Jeová. Nu krê entraba na sirvisu pa ténpu interu. Pur isu, três mês dipôs ki nu kaza, Debbie kumesa sirvisu di pioneru. Un anu dipôs ki nu kaza, nu muda pa un kongregason pikinoti ki tinha nisisidadi i N kumesa sirvisu di pioneru tanbê.
Na dia di nos kazamentu na anu di 1980
Dipôs di algun ténpu, nu fika dizanimadu i nu pensa na sai di la. Má primeru nu ba pâpia ku enkaregadu di grupu di kongregason. Ku amor, má di manera sinseru, el fla-nu: “Nhos sta ta bira nhos situason más difísil. Nhos sta ta konsentra sô na prubléma. Envês di kel-li, si nhos konsentra na kuzas ki ta da nhos alegria, nhos ta atxa-l.” Éra kel konsedju li ki nu staba ta meste. (Sal. 141:5) Nu aplika kel konsedju i lógu nu da kónta ma na verdadi tinha txeu kuza bon. Txeu irmon na nos kongregason krê fazeba más pa Jeová, i ti mésmu kes mininu pikinoti i alguns irman ki ses maridu ka ta sirbiba Jeová. Kel-li foi un lison txeu inportanti pa nos. Nu prende konsentra na kes kuza bon i kunfia ma na ténpu sértu Jeová pode rezolveba kes prubléma ki nu staba ta pasa pa el. (Miq. 7:7) Nu rekupera nos alegria i nos situason midjora.
Kes instrutor di nos primeru skóla di pioneru dja sirbiba na otus país. Es mostra-nu fotus i es pâpia ku nos sobri kes dizafiu i bensons ki es resebe kantu es staba ta sirbi na otus país. Kel-li pô-nu ta krê ser misionáriu. Pur isu, nu disidi poi kel méta li di ser misionáriu.
Na un Salon di Reinu na Kulónbia Británika na anu di 1983
Pa alkansa kel méta li, na anu di 1984 nu muda pa pruvínsia di Quebec, undi pesoas ta pâpia fransês. Kel pruvínsia li ta fika más di 4 mil kilómetru (ô 2.485 milha) di distánsia di Kulónbia Británika. La nu tevi ki prende novu kultura i un língua novu. Otu prubléma ki nu pasa pa el é pamodi nu ka tinha txeu dinheru. Pa un ténpu, úniku kuza ki nu tinha pa kume éra batata ki un agrikultor ta dexaba nos panha na se txon, dipôs ki el fazeba kodjéta. Debbie ta fazeba kes batata di txeu manera diferenti ki ta fikaba sábi! Sikrê ku kes prubléma, nu faze nos midjór pa nu aguenta firmi i ku alegria. Tanbê nu odja ma Jeová sénpri staba ta kuida di nos. — Sal. 64:10.
Un dia nu resebe un xamada ki nu ka staba ta spera. Éra un konviti pa nu sirbi na Betel di Kanadá. Nu fika kontenti, má omésmu ténpu nu fika divididu pamodi dja nu prenxeba pitison pa kursa Skóla di Jiliádi. Má nu seta kel konviti. Kantu nu txiga na Betel, nu pergunta irmon Kenneth Little, ki ta fazeba párti di Kumison di Filial: “Kuzê ki nu ta faze si nu konvidadu pa ba Jiliádi?” El responde: “Si kel-li kontise, nu ta odja kuzê ki nu ta faze.”
Un simana dipôs, é kel-li ki kontise. Mi ku Debbie, nu resebe konviti pa kursa Skóla di Jiliádi. Pur isu nu tevi ki toma un disizon. Irmon Kenneth fla-nu: “Ka ta inporta kuzê ki nhos skodje, alguns dia dipôs nhos ta ba atxa ma nhos devia skodjeba kel otu. Kel ki nhos skodje é ka más midjór di ki kel otu, pamodi Jeová pode abênsua tudu dôs.” Nu seta kel konviti pa ba Skóla di Jiliádi, i alguns anu dipôs nu odja ma kel konsedju ki irmon Kenneth da-nu éra verdadi. Txeu bês nu tevi ki da kel mésmu konsedju li pa otus irmon ki tevi ki skodje ki diziginason es ta seta na sirvisu di Jeová.
VIDA DI MISIONÁRIU
(Skerda) Ulysses Glass
(Direita) Jack Redford
Nu tevi txeu alegria di sta na meiu di kes 24 alunu di turma nunbru 83 di Skóla di Jiliádi. Kel skóla fazedu na Brooklyn, na Nova York, i el kumesa na mês di abril di 1987. Irmons Ulysses Glass i Jack Redford foi nos instrutor prinsipal. Kes sinku mês pasa faxi, i nu faze formatura na dia 6 di setenbru di 1987. Nu diziginadu pa sirbi na Aiti, djuntu ku John i Marie Goode.
Na Aiti na anu di 1988
Désdi 1962, kantu kel últimu misionáriu koredu ku el di Aiti, ka mandadu ninhun misionáriu ki kursa Skóla di Jiliádi pa la. Três simana dipôs di formatura, mi ku Debbie, nu kumesa ta sirbi na Aiti na un kongregason pikinoti ki tinha 35 publikador i el ta fikaba na un lugar lonji na meiu di montanha. Nos éra jóven, nu ka tinha spiriénsia i nu staba ta vive nos sô na lar misionáriu. Tinha txeu pobréza i maioria di pesoas di la ka sabia lé. Duránti kel ténpu ki nu ta viveba na Aiti, kontise furakon, pesoas bira violéntu pamodi prublémas na pulítika, es tenta kaba ku govérnu i es faze manifestason.
Nu prende txeu ku forsa i alegria di kes irmon i irmans di Aiti. Txeu di es tinha un vida difísil, má es ta amaba Jeová i pregason. N ta lenbra di un irman di idadi ki ka sabia lé, má el dikora 150 testu di Bíblia. Situason di kel país pô-nu ku más vontadi di kontinua ta prega mensajen di Reinu, ki é úniku soluson pa prublémas di mundu. Nu fika kontenti di odja alguns di nos primeru studantis di Bíblia di la ta bira pioneru fíksu, pioneru spesial i ansion.
Kantu nu staba na Aiti, N konxe un jóven ki txomaba Trevor i ki éra misionáriu di Mórmon. Nu tevi oportunidadi di pâpia ku el i studa Bíblia alguns bês. Alguns anu dipôs, N resebe un karta ki el skrebe-m. El fla-m: “N sta batiza na kel otu asenbleia i N krê volta pa Aiti i ser pioneru spesial na mésmu lugar ki mi éra misionáriu di Mórmon.” I é kel-li ki el faze pa txeu anu, djuntu ku se mudjer.
EUROPA I DIPÔS ÁFRIKA
Ta sirbi na Slovénia na anu di 1994
Nu mandadu pa sirbi na alguns país di Europa ki staba ta ten más liberdadi pa prega. Na anu di 1992, nu txiga na sidadi di Liubliana, na Slovénia, ki ta fika pértu di undi ki nha pai ku nha mai kria antis di es muda pa Itália. Na kel ténpu, inda staba ku géra na antigu Jugoslávia. Betel di Áustria na Viena, i di Kroásia na Zagreb i di Sérvia na Belgradu, ta kuidaba di trabadju di pregason na kel tiritóriu. Má gósi kada país ten se Betel.
Pur isu, nu tevi ki prende un novu língua i un novu kultura. Pesoas di la ta flaba: “Jezik je težek”, ki siginifika: “Es língua é difísil.” I el éra difísil própi! Nu fika dimiradu ku lialdadi di irmons ku irmans, ki staba dispostu na seta kalker mudansa ki organizason faze, i nu odja modi ki Jeová abensua-s. Más un bês nu odja modi ki Jeová sénpri ta koriji kuzas ku amor i na ténpu sértu. Nu prende txeu lison kantu nu staba na Slovénia, i txeu di kes lison ki dja nu prendeba antis djuda-nu aguenta kes difikuldadi ki nu pasa pa el.
Má nos vida kontinua ta muda. Na anu 2000 nu diziginadu pa Kósta di Marfin ki ta fika na Áfrika Osidental. Dipôs, na novenbru di 2002, nu tevi ki fuji pa Séra Lioa pamodi géra sivil. Situason staba más trankuilu na Séra Lioa pamodi un géra sivil ki dura 11 anu dja kababa. Foi difísil sai dirapenti di Kósta di Marfin. Má kes lison ki dja nu prendeba djuda-nu mante nos alegria.
Nu konsentra na kes algen ki krê prendeba verdadi i na amor di nos irmons ki aguenta géra duránti alguns anu. Enbóra kes irmon éra póbri, es krê dividiba kuzê ki es tinha ku otus algen. Un irman oferese Debbie alguns ropa. Má na komésu, Debbie ka krê setaba. Má kel irman insisti i el fla: “Duránti géra irmons di otus país djuda-nu. Gósi é nos bês di faze mésmu kuza.” Mi ku Debbie nu disidi poi méta di imita ses izénplu.
Ku ténpu nu torna volta pa Kósta di Marfin, má prublémas na pulítika traze violénsia otu bês. Nton na novenbru di 2004, nu tevi ki fuji otu bês, i kada un di nos leba sô un mala di 10 kilu (ô 22 libra) na mô. Nu ba di elikópitru ti undi ki trópas fransês staba. Nu durmi la mê na txon. Na kel otu dia nu panha avion pa Suísa. Nu txiga Betel pa vólta di meia-noti, má kes irmon di Kumison di Filial i kes instrutor di Escola de Treinamento Ministerial i ses mudjer, resebe-nu ku txeu amor. Es da-nu txeu abrasu, kumida i txeu xokulati di Suísa. Nu xinti ma es ta amaba nos txeu.
Ta faze un diskursu pa rafujiadus na Kósta di Marfin na anu 2005
Nu fika ta sirbi pa un ténpu na Gana i dipôs nu volta pa Kósta di Marfin, dipôs ki géra fika más poku. Bondadi di irmons djuda-nu aguenta kes situason difísil i kes mudansa di diziginason. Mi ku Debbie nu sabe ma enbóra ten amor entri irmons na organizason di Jeová, nunka nu ka debe atxa ma el é un kuza ki sta garantidu. Nu da kónta ma kes situason difísil ki nu pasa pa el foi un bon trenu pa nos.
ORIENTI MÉDIU
Na Orienti Médiu na anu 2007
Na 2006, nu resebe un karta di Sédi Mundial ki ta flaba ma nu resebe un novu diziginason pa Orienti Médiu. Más un bês nu tevi ki vive novu aventura, dizafiu i prende kustuma ku novu língua i kultura. Nu sabia ma tinha txeu pa prende pamodi tinha txeu prubléma na pulítika i na relijion. Éra bunitu odja irmons di língua diferenti na kongregason. I nu odja ma nu pode sta unidu óras ki nu ta sigi orientason di organizason di Jeová. Nu fika dimiradu ku txeu irmon pamodi es éra korajozu i es ta lidaba ku opozison di família, vizinhus i kolégas di skóla i trabadju.
Na 2012 nu bai kongrésu spesial na Tel Aviv na Israel. Désdi Pentikósti di anu 33, kel-li foi primeru bês ki povu di Jeová staba ta faze un runion grandi na kel lugar. Foi un momentu ki ka ta da pa skese!
Duránti kes anu nu vizita un país undi ten poku liberdadi pa prega. Nu leba alguns publikason, nu partisipa na pregason i nu faze alguns asenbleia pikinoti. Tinha trópas ku arma i postu di kontrolu pa tudu ladu, má nu ta tomaba kuidadu i nu ta baba djuntu ku irmons di la, pur isu nu ta xintiba suguru.
NU VOLTA PA ÁFRIKA
Ta pripara un diskursu na Kongu, na 2014
Na 2013 nu resebe un diziginason diferenti. Nu diziginadu pa sirbi na filial di Kinxasa na Kongu, ki é un país ki ten txeu kuza bunitu na naturéza, má ki ten txeu pobréza ku géra. Na komésu nu fla: “Nu konxe Áfrika. Nu sta prontu pa bai.” Má inda tinha txeu kuza pa nu prende, prinsipalmenti óras ki nu ta viajaba na kes lugar ki ka tinha nen strada nen ponti. Nu atxa txeu kuza puzitivu ki nu konsentra na el. Pur izénplu, kapasidadi di aguenta firmi i alegria di irmons, sikrê ku prubléma ikonómiku, ses amor pa pregason i sforsu ki es ta fazeba pa sisti runion i asenbleia. Nu odja modi ki trabadju di Reinu tevi bons rezultadu sô pamodi ajuda i benson di Jeová. Kes anu ki nu sirbi na Kongu inxina-nu lisons inportanti i nu faze amigus ki bira sima família pa nos.
Na trabadju di pregason na Áfrika di Sul na 2023
Na fin di 2017, nu txiga na nos novu diziginason, ki é Áfrika di Sul. Kel-li é kel filial más grandi ki dja nu sirbi na el, i kes diziginason ki nu resebe nunka nu ka fazeba es antis. Más un bês nu tinha txeu kuza pa nu prende, má kes lison ki dja nu prendeba antis djuda-nu. Nu ta ama kes monti di irmon ku irman ki dja ten txeu anu ta sirbi Jeová di manera fiel. I é bunitu odja ma família di Betel ta trabadja unidu, sikrê es é di rasa i kultura diferenti. Ta fika klaru ma Jeová sta ta abênsua se povu ku pas, pamodi es ta bisti di kel novu manera di ser i es ta aplika prinsípius di Bíblia.
Duránti kes anu, mi ku Debbie nu resebe diziginasons ki dexa-nu txeu kontenti, nu kustuma ku kulturas diferenti i nu prende novus língua. Nen sénpri ka foi fásil, má sénpri nu xinti ma Jeová uza se organizason i nos irmons pa mostra-nu se amor lial. (Sal. 144:2) N ten serteza ma nos sirvisu pa ténpu interu trena-nu pa nu bira sérvus di Jeová midjór.
N ten txeu gratidon pa tudu kuza ki nha pai ku nha mai inxina-m, pa apoiu di nha mudjer Debbie, ki N krê txeu, i pa kel bon izénplu ki irmons na mundu interu da-m. Óras ki mi ku nha mudjer nu ta pensa na nos futuru, nu sta disididu na kontinua ta prende ku nos Grandiozu Instrutor.