BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 julhu pp. 8-13
  • Modi ki nu debe da un konsedju

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Modi ki nu debe da un konsedju
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • ÓRAS KI UN ALGEN TA PIDI-NU UN KONSEDJU
  • MODI KI NU TA DA UN KONSEDJU SI UN ALGEN KA PIDI-NU EL?
  • DA KONSEDJU NA ÓRA SÉRTU I DI MANERA SÉRTU
  • KONTINUA TA DA I TA SETA KONSEDJU
  • Pamodi ki nu debe pidi konsedju?
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • “Txoma ansions”
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Bus konsedju ta poi korason di algen kontenti?
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2022
  • ‘Obi kes palavra di kes ki ten sabedoria’
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2022
Odja más
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
w25 julhu pp. 8-13

STUDU 29

KÁNTIKU 87 Runions ta da-nu forsa

Modi ki nu debe da un konsedju?

‘N ta da-u konsedju ku nhas odju fíksu na bo.’ — SALMO 32:8.

ASUNTU PRINSIPAL

Nu sta ben odja modi ki nu pode da konsedju ki pode djuda otus algen.

1. Ken ki meste da otus algen konsedju? Splika.

MODI ki bu ta xinti óras ki bu ten ki da otus algen konsedju? Alguns algen gosta di faze kel-li. Má otus algen ta xinti medu ô es ka ta xinti avontádi na da otus algen konsedju. Má simé nos tudu alvês nu ten ki da otus algen konsedju. Pamodi? Pamodi Jizus fla ma ses sigidor di verdadi ta konxedu pamodi amor ki es ta mostra pa kunpanheru. (Juan 13:35) I un manera ki nu ta mostra nos amor é óras ki nu ta da nos irmons ku irmans konsedju óras ki es meste. Palavra di Deus ta fla: ‘Un amizadi dósi ta nase pamodi un konsedju sinseru.’ — Pro. 27:9.

2. Kuzê ki ansions meste faze i pamodi? (Odja kuadru “Konsedju na runion di meiu di simana”.)

2 Prinsipalmenti ansions meste sabe modi ki es ta da otus algen bons konsedju. Através di Jizus, Jeová skodje ómis pa kuida di kongregason. (1 Ped. 5:2, 3) Un di kes manera ki es ta faze kel-li é óras ki es ta da konsedju ku bazi na Bíblia na diskursus ki es ta faze na kongregason. Tanbê es ta da konsedju óras ki nu meste i es ta djuda kes algen ki afasta di Jeová volta pa kongregason. Modi ki ansions i nos tudu nu pode da otus algen bons konsedju?

Prizidenti di runion di meiu di simana sta ta uza bruxura “Midjora bu manera di lé i inxina” pa da un algen ki faze diziginason ilojiu i konsedju.

Konsedju na runion di meiu di simana

Prizidenti di runion di meiu di simana ta da bons sujiston pa kes studanti ki ta faze diziginason. Óras ki un algen ta aprizenta se diziginason kel prizidenti ta djobe modi ki el aplika dretu kes pontu di studu.

Dipôs di diziginason, prizidenti ta da ilojius sinseru pa kes kuza dretu ki nu faze. Si meste, ku bondadi el ta da-nu sujistons di modi ki nu pode midjora nos manera di inxina. Kes konsedju ta djuda ka sô kel algen ki faze diziginason má tanbê tudu algen na kongregason. — Pro. 27:17.

3. (a) Modi ki nu pode prende ser un bon konsedjeru? (Isaías 9:6; odja kuadru “Imita Jizus óras ki bu ta da konsedju”.) (b) Kuzê ki nu sta ben pâpia di el na kel studu li?

3 Nu pode prende modi ki nu ta da otus algen bons konsedju óras ki nu ta studa izénplus di pesoas na Bíblia, prinsipalmenti izénplu di Jizus. Un di kes titlu ki Jizus ten é ma el é ‘Grandi Konsedjeru’. (Lé Isaías 9:6.) Na kel studu li, nu ta ben pâpia sobri kuzê ki nu pode faze óras ki un algen pidi-nu un konsedju i kuzê ki nu pode faze óras ki nu ten ki da un algen un konsedju sen el pidi-nu el. Tanbê nu ta ben odja pamodi ki é inportanti nu da un konsedju na óra sértu i di manera sértu.

Imita Jizus óras ki bu ta da konsedju

Odja alguns kuza ki poi Jizus ta ser kel “Grandi Konsedjeru” i odja modi ki nu pode sigi se izénplu.

  • Jizus sabia kuzê ki el ta flaba. El sabia kuzê ki el debe flaba pamodi ses konsedju tinha bazi na sabedoria di Jeová, ka na se própi sabedoria. El fla ses disiplu: “Kes kuza ki N ta fla nhos é ka nhas ideia”. — Juan 14:10.

    Lison: Enbóra nu pode ten txeu spiriénsia i sabedoria na vida, nu meste ten serteza ma konsedjus ki nu ta da ten bazi ka na nos ideia má na Palavra di Deus.

  • Jizus sabia ki óra ki el ta daba konsedju. El ka fla ses disiplu tudu kuza ki es meste sabeba di un bês. El spera óra sértu pa da ses disiplu konsedju i el fla-s sô kes kuza ki es ta pode intendeba. — Juan 16:12.

    Lison: Óras ki nu ta da un algen konsedju nu debe spera óra sértu pa pâpia. (Ecl. 3:7) Si nu intxi kel algen di informason, talvês el pode fika konfuzu i dizanimadu. Nton nu ta faze dretu si nu fla-l sô kes kuza ki el meste sabe pa el lida ku kel situason ki el sta ta pasa pa el.

  • Jizus sabia modi ki el ta daba konsedju di un manera ki ta mostraba ruspetu. Txeu bês Jizus da ses apóstlu konsedju sobri ser umildi. Má na kada un di kes situason el mante kalmu i el mostra ruspetu. — Mat. 18:1-5.

    Lison: Sikrê nu ten ki da un algen kel mésmu konsedju txeu bês talvês é más fásil el seta-l si nu mante kalmu i nu mostra ruspetu.

ÓRAS KI UN ALGEN TA PIDI-NU UN KONSEDJU

4-5. Óras ki un algen pidi-nu un konsedju, kal ki é primeru pergunta ki nu debe faze? Da un izénplu.

4 Óras ki un algen ta pidi-nu un konsedju, kal ki é primeru kuza ki nu debe faze? Talvês bu ta xinti filís pamodi bu amigu ta kunfia na bo i bu ta krê djuda-l lógu. Má primeru nu debe pergunta: ‘N sta kualifikadu pa da konsedju na kel asuntu li?’ Alvês midjór manera di bu djuda bu amigu é atxa un algen ki ta intende kel asuntu dretu.

5 Pur izénplu, imajina ma un grandi amigu di bo fika txeu duenti. El ta fla-u ma el kumesa ta piskiza alguns tratamentu ki el pode faze. Dipôs el ta pergunta-u kal di kes tratamentu ki bu ta atxa ma é midjór. Bu pode ten un opinion sobri kel asuntu li, má abo é ka médiku i nen bu ka sabe trata kel duénsa. Na kel situason li, midjór manera ki bu pode djuda bu amigu é djuda-l atxa un algen ki sabe modi ki el ta djuda-l trata kel duénsa.

6. Pamodi ki é bon nu spera un bokadinhu antis di nu da un konsedju?

6 Sikrê nu ta xinti ma nu sta kualifikadu pa da konsedju sobri un asuntu, nu pode skodje spera un bokadinhu antis di responde un algen ki pidi-nu un konsedju. Pamodi? Provérbios 15:28 ta fla: ‘Algen justu ta pensa antis di responde.’ Má i si nu ta atxa ma nu sabe kuzê ki nu ta fla? Simé é midjór nu faze piskiza primeru, faze orason i pensa ku kuidadu sobri kel konsedju ki nu sta ba da-l. Si nu faze kel-li nos konsedju ta sta di akordu ku kuzê ki Jeová ta pensa sobri kel asuntu. Odja izénplu di proféta Natan.

7. Kuzê ki bu prende ku izénplu di proféta Natan?

7 Kantu rei Davidi pâpia ku proféta Natan, el fla-l ma el krê fazeba un ténplu pa Jeová. Natan lógu konsedja-l pa el fazeba kel ténplu. Má primeru Natan devia perguntaba Jeová kuzê ki el kreba pa Davidi faze. Pamodi? Pamodi Jeová ka kreba pa Davidi faze kel ténplu. (1 Kró. 17:1-4) Sima kel izénplu li ta mostra, óras ki nu pididu konsedju, nu ta mostra sabedoria si nu ka “pâpia faxi”. — Tia. 1:19.

8. Kal ki é otu motivu di pamodi ki nu debe toma kuidadu óras ki nu ta da un algen konsedju?

8 Odja un otu motivu di pamodi ki nu debe toma kuidadu óras ki nu ta da un algen konsedju. Nu pode fika kulpadu si un konsedju ki nu da un algen traze-l maus rezultadu. Pur isu, é txeu inportanti nu pensa ku kuidadu antis di nu da un algen konsedju.

MODI KI NU TA DA UN KONSEDJU SI UN ALGEN KA PIDI-NU EL?

9. Di kuzê ki ansions debe ten serteza antis di da un algen konsedju? (Gálatas 6:1)

9 Alvês ansions meste konsedja un irmon ô irman ki sta bai pa un “kaminhu mariadu”. (Lé Gálatas 6:1.) Un algen pode sta ta skodje faze kuzas ki ka ta mostra sabedoria i ki dipôs pode pô-l ta faze un pekadu gravi. Obijetivu di ansions é djuda pesoas kontinua na kel kaminhu ki ta leba pa vida pa tudu ténpu. (Tia. 5:19, 20) Má pa ses konsedju da bons rezultadu, primeru es meste ten serteza ma kel algen sta ta bai na un kaminhu mariadu. Es debe lenbra ma sô pamodi un algen toma un disizon diferenti di es, kel-li ka krê fla ma kel algen sta faze algun kuza ki ta dizagrada Jeová. (Rom. 14:1-4) Má i si un irmon sta ta bai pa un kaminhu mariadu i ansions disidi ma es meste pâpia ku el pa es da-l alguns konsedju?

10-12. Kuzê ki un ansion debe faze óras ki el ta da un algen konsedju? Da un izénplu. (Odja imajen.)

10 É ka fásil pa ansions konsedja un algen ki ka pidi-s konsedju. Pamodi? Apóstlu Paulu fla ma un algen pode sta ta bai pa un kaminhu mariadu sen el da kónta. Pur isu, antis di ansions konsedja un algen ten alguns kuza ki es pode faze pa ser más fásil kel algen krê obi kel konsedju.

11 Da konsedju óras ki un algen ka pidi-nu é móda símia na un txon duru. Antis di un agrikultor kumesa ta símia el ta pripara txon. Kel-li ta poi kel txon ta fika más móli pa resebe kel simenti más dretu. Dipôs el ta símia kel simenti. Na fin el ta rega kel simenti pa djuda-l kria. Di mésmu manera ten alguns kuza ki un ansion pode faze pa ser más fásil pa un irmon krê obi un konsedju. Pur izénplu, kel ansion ta spera óra sértu pa pâpia ku kel algen. Dipôs el ta fla-l ma el ta preokupa ku el di korason i ma ten un kuza ki el ta gostaba di pâpia ku el. Si kel algen ki sta ba da konsedju é konxedu pa un algen ki ta mostra amor i bondadi é más fásil pa otus algen seta ses konsedju.

12 Duránti kel konbérsu, kel ansion ta pripara txon óras ki el lenbra kel algen ma nos tudu nu ta fadja i ma nos tudu nu ta meste konsedju di vês en kuandu. (Rom. 3:23) Ku vós kalmu i ku txeu ruspetu, kel ansion ta mostra-l di manera klaru testus di Bíblia ki ta mostra ma el sta ta bai na un kaminhu mariadu. Dipôs ki kel irmon rekonhese ma el fadja, kel ansion ta símia kel simenti óras ki el splika-l di manera klaru kuzê ki el meste faze pa el muda. I na fin di kel konbérsu kel ansion ta rega kel simenti óras ki el ta ilojia-l pa kes kuza dretu ki el sta ta faze i el ta ora ku el. — Tia. 5:15.

Imajens sta konpara un ansion ta da un irmon konsedju ku un agrikultor ta símia un simenti na un txon duru. 1. Pripara txon: un agrikultor sta koba txon. Un ansion sta ta pâpia ku amor ku un irmon. 2. Símia: kel agrikultor sta bota simenti na kel lugar ki el koba. Kel ansion ta uza Bíblia pa rasusina ku kel irmon. 3. Rega: kel agrikultor ta rega kel simenti. Kel ansion ta ora ku kel irmon.

Ansions meste mostra amor óras ki es ta da un algen konsedju ki es ka pididu, asi ta ser más fásil pa kel algen seta kel konsedju. (Odja parágrafus10-12.)


13. Modi ki ansions pode ten serteza ma un algen intende dretu konsedjus ki es da-l?

13 Alvês, kuzê ki kel algen ki da konsedju fla pode ser diferenti di kuzê ki kel algen ki resebe konsedju obi. Kuzê ki ansions pode faze pa kel-li ka kontise? Ku ruspetu es pode faze perguntas ku jetu pa distaka kes pontu prinsipal. (Ecl. 12:11) Kes respósta ta djuda kel algen ki ta da konsedju ten serteza ma kel algen intende kel konsedju ki el da-l.

DA KONSEDJU NA ÓRA SÉRTU I DI MANERA SÉRTU

14. Pamodi ki nu ka debe da konsedju óras ki nu sta xatiadu?

14 Nos tudu é inperfeitu, pur isu nos tudu alvês ta faze ô fla kuzas ki ta magua otus algen. (Kol. 3:13) Palavra di Deus ta fla ma alvês nu ta faze kuzas ki ta dexa otus algen xatiadu. (Efé. 4:26) Má nu ka debe da konsedjus óras ki nu sta xatiadu. Pamodi? Pamodi “raiba di ómi ka ta traze justisa di Deus.” (Tia. 1:20) Si nu da un algen konsedju óras ki nu sta xatiadu, talvês kel-li ta prujudika-l envês di djuda-l. Kel-li ka krê fla ma nunka nu ka debe mostra kuzê ki nu ta pensa i nu ta xinti pa un algen ki pô-nu ta fika xatiadu. Má nu ta pode pâpia midjór si nu spera ti óra ki nu fika kalmu. Odja izénplu di Eliú ki da Jó bon konsedju.

15. Kuzê ki nu ta prende ku izénplu di Eliú? (Odja imajen.)

15 Eliú pasa alguns dia ta obi Jó ta difende kóntra kes akuzason ki ses amigu falsu faze-l. Eliú xinti konpaxon di Jó. Má kantu Jó tenta prova ma el éra inosenti, el fla kuzas sobri Jeová ki ka éra verdadi. Kel-li poi Eliú ta fika xatiadu, má Eliú spera pa pâpia i dipôs el pâpia ku kalma i ku txeu ruspetu kantu el staba ta da Jó konsedju. (Jó 32:2; 33:1-7) Izénplu di Eliú ta inxina-nu un verdadi inportanti. É midjór da konsedju óras ki nu sta kalmu i da-l ku ruspetu i amor. — Ecl. 3:1, 7.

Eliú sta ta obi Jó ku txeu amor. Jó sta ku korpu xeiu di frida.

Enbóra Eliú fika txeu xatiadu ku kuzê ki Jó fla, el da-l konsedju di manera kalmu i ku txeu ruspetu. (Odja parágrafu 15.)


KONTINUA TA DA I TA SETA KONSEDJU

16. Ki lisons nu ta prende di Salmo 32:8?

16 Testu ki tradu téma di kel artigu li, ta fla ma ‘Jeová ta da-nu konsedju ku ses odju fíksu na nos.’ (Lé Salmo 32:8.) Kel-li krê fla ma el ta kontinua ta inxina-nu. Alén di da-nu konsedju tanbê el ta djuda-nu aplika-s. Kel-li é un bon izénplu pa nu imita. Óras ki nu ten priviléjiu di da otus algen konsedju nu pode kontinua ta inkoraja-s i ta djuda-s toma bons disizon.

17. Óras ki ansions ta da konsedju dirétu i ku bazi na Bíblia es ta mostra ser sima kuzê? Splika. (Isaías 32:1, 2)

17 Gósi más di ki nunka nu meste da i resebe bons konsedju. (2 Tim. 3:1) Ansions ki ta da konsedjus dirétu i ku bazi na Bíblia é ‘sima agu ki ta kóre na un téra dizértu’. (Lé Isaías 32:1, 2.) Amigus ki sabe kuzê ki nu krê obi ma ki ta fla-nu kuzê ki nu meste obi ta da-nu un prezenti di txeu valor ki é sima ‘masan di oru na skultura di prata.’ (Pro. 25:11) Nton nu kontinua ta dizenvolve sabedoria ki nu meste pa nu da i pa nu resebe bons konsedju.

DI KUZÊ KI NU MESTE LENBRA ÓRAS KI NU...

  • pididu un konsedju?

  • meste da un konsedju má ki nu ka pididu?

  • sta xatiadu?

KÁNTIKU 109 Nu ama kunpanheru di korason

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen