Tistimunhas di Jeová ten régras sobri namoru?
Tistimunhas di Jeová ta kridita ma kes prinsípiu i lei ki nu ta atxa na Bíblia pode djuda-nu toma disizons ki ta agrada Deus i ki é bon pa nos. (Isaías 48:17, 18) Nu ka ta inventa kes prinsípiu i kes lei di Bíblia, má nu ta vive di akordu ku es. Odja modi ki alguns di kes lei i prinsípiu ten aver ku namoru.a
Kazamentu é un union pa tudu ténpu. (Mateus 19:6) Pa Tistimunhas di Jeová, namoru é un pasu ki ta leba pa kazamentu. Pur isu, pa es namoru é un kuza sériu.
É sô kenha ki ten idadi pa kaza ki pode namora. Kel algen ka debe sta na “flor di juventudi”, kel-li krê fla ma el ten ki pasa kel ténpu ki dizeju seksual ta sta más fórti. — 1 Koríntius 7:36.
Kenha ki sta ta namora debe sta livri pa kaza. Alguns algen pode sta livri pa kaza di akordu ku lei, má pa Deus el pode ka sta livri. Bíblia ta fla ma úniku razon ki un algen ten pa divôrsia é si se maridu ô mudjer faze konportamentu seksual mariadu. — Mateus 19:9.
Bíblia ta fla ma un sérvu di Jeová ki krê kaza debe skodje un algen di mésmu relijion ki el. (1 Koríntius 7:39) Tistimunhas di Jeová ta kridita ma sô es pode namora i kaza ku un algen ki ta vive di akordu ku Bíblia i ki é un Tistimunha di Jeová batizadu. Kel-li ka ta inklui kes algen ki sô ta ruspeta ses krénsa. (2 Koríntius 6:14) Deus sénpri fla kes algen ki ta adora-l ma es debe kazaba sô ku kes algen ki ten mésmu relijion ki es. (Jénezis 24:3; Malaquias 2:11) Alguns studiozu di nos ténpu diskubri ma kel mandamentu li ta faze sentidu.b
Fidjus debe obi ku ses mai i ku ses pai. (Provérbios 1:8; Kolosensis 3:20) Pa kes fidju ki inda ta mora ku ses mai i ses pai, kel mandamentu li ta inklui obi ku disizons di se mai ku se pai sobri namoru, sima idadi ki fidju pode kumesa ta namora i ki kuzas ki es pode faze duránti namoru.
Tistimunhas di Jeová ten liberdadi pa skodje si es krê namora i ku kenha ki es krê namora, di akordu ku kes orientason di Bíblia. Kel-li sta di akordu ku kel prinsípiu di Bíblia ki ta fla: “Kada un ta leba se própi karga di responsabilidadi.” (Gálatas 6:5) Má simé, txeu di kes algen ki krê namora ta djobe konsedju na ses amigu ki ten más spiriénsia i ki tanbê é Tistimunha di Jeová. — Provérbios 1:5.
Txeu di kes kuza ki ta fazedu na namoru, ki pesoas ta atxa ma é normal, na verdadi é pekadus gravi. Pur izénplu, Bíblia ta fla-nu pa nu ivita konportamentu seksual mariadu. Kel-li ta inklui ka sô faze relason seksual, má tanbê faze kuzas inpuru ku un algen ki nhos é ka kazadu, sima poi mô na órgon seksual di kel otu algen ô faze séksu pa bóka ô pa pólpa. (1 Koríntius 6:9-11) Pesoas ki duránti namoru ta toka kunpanheru di manera ki ta pô-s ta xinti dizeju di faze séksu i es ta fika kuazi ta faze konportamentu seksual mariadu sta ta faze “inpuréza”. Kel-li é un kuza ki ta dizagrada Deus. (Gálatas 5:19-21) Bíblia tanbê ta kondena “konbérsu mariadu” sobri séksu. — Kolosensis 3:8.
Nos korason, ô kel algen ki nos é di pa déntu, pode ingana-nu. (Jeremias 17:9) El pode poi un algen ta faze kuzas ki el sabe ma é mariadu. Pa ses korason ka ingana-s, alguns kazal di namoradu ta ivita fika es sô na situasons ki pode pô-s ta kai na tentason. Es pode skodje sta djuntu di un grupu di algen ô ku algen ki ten bon konportamentu. (Provérbios 28:26) Un sérvu di Jeová ki é solteru i ki krê kaza sabe ma ten txeu prigu kumesa ta namora pa internet, prinsipalmenti si é ku un algen ki el ka konxe dretu. — Salmo 26:4.
a Na alguns kultura é normal namora, má na otus nau. Bíblia ka ta fla ma un algen ten ki namora ô ma namoru é úniku manera di pripara pa kazamentu.
b Pur izénplu, un artigu di un revista ki ta pâpia sobri kazamentu fla ma “fazedu três studu ki ta mostra ma ten mésmu relijion ô mésmu krénsa é kuzas inportanti pa un kazamentu dura pa txeu ténpu (25 ti 50 anu ô más).” — Marriage & Family Review Volumi 38, nunbru 1, pájina 88 (2005).