-
1 Pamodi ki nu meste faze orason?Sentinéla — 2010 | 1 di otubru
-
-
1 Pamodi ki nu meste faze orason?
ORASON. Ten poku asuntu na Bíblia ki ta poi algen ku txeu interesi i ku gana di sabe más, sima orason. Nu ben odja 7 pergunta ki txeu algen ta faze sobri orason, i dipôs nu ta ben odja respóstas ki Bíblia ta da. Obijetivu di kes artigu li é djuda-u kumesa ta faze orason ô midjora bu manera di faze orason.
NA MUNDU interu, na kalker kultura i relijion pesoas ta faze orason. Es ta faze orason óras ki es sta es sô ô na grupu. Es ta ora na igrejas, na ténplus, na sinagógas, na meskitas i na santuárius. Talvês, es ta uza tapetis di orason, térsu, ródas di orason, livrus di orason, imajis i tabuinhas di orason prindadu na pratilera.
Orason é un di kes kuza ki ta pô-nu ser diferenti di tudu kes otu vida ki ten na Téra. É verdadi ki nu ten txeu kuza igual ku animal. Sima es, nu meste kumida, ar i agu. Sima es, nu ta nase, nu ta vive i nu ta móre. (Eclesiastes 3:19) Má é sô nos ki ta faze orason. Pamodi?
Talvês respósta más sinplis é pamodi nu meste faze orason. Afinal, txeu bês pesoas ta odja orason sima un manera di pâpia ku algun kuza ki pa es é santu ô sagradu. Bíblia ta mostra ma nu fazedu ku kel dizeju li. (Eclesiastes 3:11) Jizus Kristu fla un bês: ‘Filís é kes ki ten konsénsia ma es ten nisisidadi spritual.’ — Mateus 5:3.
Nu ten ‘nisisidadi spritual’. Ki otu splikason un algen ta daba pa tudu kes ténplu i kuzas di relijion ki pesoas ta uza i tudu kes óra ki es ta gasta na faze orason? É verdadi ki alguns algen ta kunfia na ses kabésa ô na otus algen pa djuda-s satisfaze ses nisisidadi spritual. Má, bu ka ta konkorda ma nu ka ta konsigi da kel ajuda li? Anos é frájil dimás, nu ta vive poku i nu ka ta konsigi odja tudu kuza ki sta nvolvidu na un situason. Sô un algen ku más sabedoria, más puder i ki ta pode vive mutu más ténpu ki nos pode da-nu kel ki nu meste. Má kal ki é kes nisisidadi spritual ki ta pô-nu faze orason?
Pensa na kel-li: Dja bu kustuma sta na un situason ki bu meste orientason, sabedoria ô respósta pa perguntas ki ta parse ma ningen ka ta pode djuda-u? Dja bu kustuma xinti ma bu meste konsolu pamodi bu perde un algen ki bu ta ama, bu meste orientason pa toma un disizon txeu difísil ô bu meste perdon pamodi bu sta xinti txeu kulpadu?
Di akordu ku Bíblia, tudu kes-li é bons motivu pa nu faze orason. Bíblia é kel livru ki más nu pode kunfia na el sobri kel asuntu li. Tanbê na Bíblia nu ta atxa txeu orason di ómis i mudjeris fiel. Es ora ta pidi konsolu, orientason, perdon i respósta pa kes pergunta más difísil di vida. — Salmo 23:3; 71:21; Daniel 9:4, 5, 19; Habacuque 1:3.
Nbóra kes orason éra diferenti, es tinha un kuza igual. Tudu kes ki ta fazeba orason sabia kal ki éra kuza inportanti pa ses orason obidu, ki é un kuza ki txeu bês pesoas oji ka ta da valor. Es sabia pa kenha ki es devia fazeba orason.
-
-
2 Pa kenha ki nu debe faze orason?Sentinéla — 2010 | 1 di otubru
-
-
2 Pa kenha ki nu debe faze orason?
DEUS ta obi tudu orason, ka ta nporta pa kenha ki nu sta ora? Na mundu di oji é normal pesoas pensa si. Kel manera di pensa li ta agrada txeu algen ki ta apoia kel ideia di mistura krénsas i es ta atxa ma sikrê ku diferénsa tudu relijion é dretu. Má, kel manera di pensa li pode sta mariadu?
Na verdadi, Bíblia ta inxina ma txeu bês pesoas ka ta faze orason pa kel algen ki es debe faze orason pa el. Na ténpu ki Bíblia skrebedu, éra normal pesoas oraba pa imaji na fórma di státua. Má Deus txeu bês aviza kóntra kel kuza li. Pur izénplu, Salmo 115:4-6 ta fla sobri imaji: ‘Es ten orédja, má es ka ta pode obi’. Kel ideia li é klaru. Pamodi ki bu ta faze orason pa un Deus ki nunka ka ta pode obi-u?
Un stória di Bíblia interesanti ta pâpia más sobri kel asuntu li. Elias, ki éra un proféta lial, dizâfia kes proféta di Baal pa es ora pa ses deus i dipôs el ta oraba pa se Deus. Elias fla ma kel Deus verdaderu ta respondeba orason, má kel falsu ka ta respondeba. Dipôs ki kes proféta di Baal seta kel dizafiu, es kumesa ta faze orason sen para i ti mésmu ku vós altu, má sen rezultadu. Bíblia ta fla: ‘Ningen ka responde; ningen ka sta prestaba atenson na es.’ (1 Reis 18:29) Má, kuzê ki kontise kantu Elias faze orason?
Dipôs ki Elias tirmina di faze orason, se Deus responde-l kel óra. El manda lumi di séu pa kema se oférta. Kal ki éra diferénsa entri kes dôs orason? Respósta sta na kel orason ki Elias faze ki sta na 1 Reis 18:36, 37. El faze un orason kurtu, sô ku uns 30 palavra na ebraiku orijinal. Má simé, na kes poku palavra, Elias pâpia pa Deus i el uza se nómi, Jeová, três bês.
Baal ki siginifika “donu” ô “patron”, éra deus di gentis di Kanan. Tinha txeu tipu di kel deus li konfórmi lugar. Má Jeová é un nómi ki ka ten igual, ki ta aplika sô na un Algen na Séu ku Téra. Kel Deus li fla se povu: ‘Ami é Jeová. Kel-li é nha nómi; N ka ta da ningen nha glória’. — Isaías 42:8.
Má orason di Elias i orason di kes proféta di Baal respondedu? Adorason ki es ta fazeba pa Baal ta rabaxaba pesoas pamodi es ta fazeba prostituison i ti es ta sakrifikaba algen. Má, Jeová inxina se povu Israel pa adoraba el di un manera ki ta mostraba ruspetu. Asi el liberta-s di faze kuzas ki ta rabaxaba es. Imajina ma bu skrebe un karta pa un amigu ki é txeu ruspetadu. Bu ta gostaba pa es ntregaba kel karta pa un algen ki pesoas ta pâpia mal di el i ki se konportamentu ta bai kóntra kel ki bu amigu ta atxa ma é inportanti? Klaru ki nau!
Kantu Elias dizâfia kes proféta di Baal, kel-li prova ma é ka tudu orason ki Deus ta obi
Óras ki bu sta faze orason pa Jeová bu sta ta ora pa Kriador, Pai di tudu algen.a Proféta Izaías fla na orason: ‘Ó Jeová, abo é nos Pai.’ (Isaías 63:16) Nton éra kel Deus li ki Jizus Kristu sta ta papiaba di el kantu el fla se sigidoris: ‘N sta subi pa nha Pai i nhos Pai, pa nha Deus i nhos Deus.’ (João 20:17) Jeová é Pai di Jizus. El é kel Deus ki Jizus ta oraba pa el i El é kel Deus ki Jizus inxina se sigidoris pa ora pa el. — Mateus 6:9.
Má Bíblia ta fla ma nu debe faze orason pa Jizus, pa Maria, pa santus ô pa anjus? Nau, nu debe faze orason sô pa Jeová. Odja dôs motivu. Primeru, orason é un manera di faze adorason, i Bíblia ta fla ma nu debe adora sô Jeová. (Êxodo 20:5) Sugundu, Bíblia ta fla ma Deus é ‘Kel ki ta obi orason’. (Salmo 65:2) Nbóra Jeová ta da otus algen txeu responsabilidadi, kel responsabilidadi li el ka da ningen el. El é kel Deus ki promete obi nos orason.
Pur isu, si bu krê pa Deus obi bus orason, lenbra di kuzê ki Bíblia ta fla: ‘Tudu algen ki invoka nómi di Jeová ta ser salvu.’ (Atos 2:21) Má Jeová ta obi tudu tipu di orason? Ô ten más algun kuza ki nu meste sabe si nu krê pa el obi nos orason?
a Alguns tradison di relijion ta fla ma nu ka debe uza nómi di Deus, sikrê na orason. Má, kel nómi li ta parse uns 7 mil bês na kes língua orijinal di Bíblia, i txeu bês na kes orason i salmus di sérvus fiel di Jeová.
-
-
3 Modi ki nu debe faze orason?Sentinéla — 2010 | 1 di otubru
-
-
3 Modi ki nu debe faze orason?
TXEU tradison di relijion ta konsentra más na puzison ki un algen debe sta óras ki el ta faze orason, na palavras ki el debe uza i na ritual. Bíblia ta djuda-nu ka konsentra na kes kuza li, má konsentra na kel párti inportanti di pergunta: “Modi ki nu debe faze orason?”
Bíblia ta pâpia di sérvus fiel di Deus ki ta oraba na txeu situason i na txeu puzison. Es ta oraba déntu di es ô ku vós altu di akordu ku situason. Timenti es ta oraba es ta djobeba pa séu ô es ta nbaxaba. Envês di es uza imajis, térsu ô livrus di orason, es ta papiaba di korason. Pamodi ki Deus obi ses orason?
Sima kel otu artigu dja flaba, es ta fazeba ses orason sô pa un Deus, Jeová. Má, ten otu kuza txeu inportanti. Nu ta lé sobri el na 1 João 5:14: “Kel-li é kunfiansa ki nu ten na el: ka ta nporta kuzê ki nu pidi di akordu ku se vontadi, el ta obi-nu.” Nos orason debe sta di akordu ku vontadi di Deus. Kuzê ki kel-li krê fla?
Pa nu ora di akordu ku vontadi di Deus, nu meste sabe kal ki é se vontadi. Nton, studa Bíblia é un kuza inportanti ki ta djuda-nu óras ki nu ta faze orason. Má kel-li krê fla ma Deus ta obi nos orason sô si nos é studiozus di Bíblia? Nau, Deus ta spéra pa nu prende kal ki é se vontadi, pa nu sforsa pa nu ntende-l i pa nu faze sima nu prende. (Mateus 7:21-23) Nos orason ten ki sta di akordu ku kes kuza ki nu ta prende.
Pa Deus obi nos orason, es ten ki sta di akordu ku se vontadi, nu ten ki faze-s ku fé i na nómi di Jizus
Sima nu ta ba ta prende sobri Jeová i se vontadi, nos fé ta bira más fórti. Kel-li é un otu kuza inportanti na orason. Jizus fla: ‘Tudu kuza ki nhos pidi na orason, ku fé, nhos ta resebe.’ (Mateus 21:22) Fé ka krê fla kridita na tudu kuza ki nu ta obi. Má, krê fla kridita na un kuza ki sikrê nu ka ta odja, nu ten próva klaru sobri kel-li. (Hebreus 11:1) Na Bíblia nu ta atxa txeu próva ma Jeová, ki é un algen ki nu ka ta odja, é un algen rial, ki nu pode kunfia i el sta prontu pa responde orason di kes algen ki ten fé na el. Tanbê sénpri nu pode pidi más fé, i Jeová krê da-nu kes kuza ki nu meste. — Lucas 17:5; Tiago 1:17.
Ten otu kuza inportanti inda na modi ki nu ta faze orason. Jizus fla: ‘Ningen ka ta txiga na nha Pai si ka é através di mi.’ (João 14:6) Nton é sô através di Jizus ki nu ta konsigi txiga na nos Pai, Jeová. Pur isu, Jizus inxina se sigidoris pa ora na se nómi. (João 14:13; 15:16) Kel-li ka krê fla ma nu debe ora pa Jizus. Má, nu debe ora na nómi di Jizus i lenbra ma é através di el ki nu ta konsigi txiga na nos Pai ki é perfetu i santu.
Un bês kes sigidor di Jizus ki éra más se amigu pidi-l: “Sinhor, inxina-nu modi ki nu debe ora”. (Lúkas 11:1, Bíblia na Progrésu di Traduson pa Lingua Kabuverdianu, BPK) É klaru ki es ka krê sabeba sobri kes asuntu ki nu kaba di pâpia di el li. Má, kuzê ki es krê sabeba éra sobri ki asuntus es debe oraba.
-
-
4 Kuzê ki nu debe fla na orason?Sentinéla — 2010 | 1 di otubru
-
-
4 Kuzê ki nu debe fla na orason?
TXEU algen ta atxa ma orason di Pai-Nosso é kel orason di kristons ki más ta ripitidu na mundu interu. Si kel-li é verdadi ô nau, kel orason li ki Jizus inxina, di sertéza é un di kes orason ki txeu algen ka ta ntende. Milhons di algen ta ripiti kes palavra li tudu dia, talvês ti txeu bês na mésmu dia. Má, Jizus nunka ka kreba pa kel orason fazedu di kel manera li. Modi ki nu sabe kel-li?
Un poku antis di Jizus inxina kel orason li, el fla: ‘Óras ki nhos ta faze orason ka nhos ripiti kes mésmu kuza’. (Mateus 6:7) Má dipôs di fla kes palavra li, Jizus inxina ma nu debe dikoraba i fika ta ripiti kel orason? Klaru ki nau! Jizus staba ta inxina-nu sobri kuzê ki nu debe ora. I el staba ta inxina-nu sobri ki kuzas ki éra más inportanti fla na orason. Nu ben odja kuzê ki el fla. Nu ta atxa kel orason li na Mateus 6:9-13.
‘Nos Pai ki sta na Séu, pa bu nómi ser santifikadu.’
Ku kes palavra li Jizus lenbra se sigidoris ma tudu orason ki algen ta faze debe ser pa se Pai, Jeová. Má bu sabe pamodi ki nómi di Deus é txeu inportanti i pamodi ki el meste ser santifikadu?
Désdi komésu di stória di ómi, pesoas sta ta konta mintira ki sta ta mantxa nómi di Deus. Satanás, ki é inimigu di Deus, fla ma Jeová é un Governanti ki ta konta mintira, ki ta pensa sô na se kabésa i ki ka ten direitu di manda na kuzas ki el kria. (Génesis 3:1-6) Txeu algen toma ladu di Satanás i es ta inxina ma Deus é kruel, el ka ta preokupa ku algen i ma el ta vinga, ô ti mésmu es ta fla ma ka ta izisti un Kriador. Otus txiga ti di ataka nómi di Deus kantu es tra-l di tradusons di Bíblia i es proíbi pesoas di uza-l.
Bíblia ta mostra ma Deus ta ben koriji tudu kes injustisa li. (Ezequiel 39:7) Óras ki el faze kel-li, el ta ben satisfaze tudu nos nisisidadi i el ta ben rezolve tudu nos prubléma. Di ki manera? Nu ta atxa respósta na kes otu kuza ki Jizus fla na orason.
‘Faze bu Reinu ben’.
Oji kes algen ki ta inxina relijion ta splika di manera diferenti kuzê ki é Reinu di Deus. Má kes algen ki obi Jizus sabeba ma profétas dja flaba txeu ténpu antis ma Misías, ki éra kel algen ki Deus skodje pa salva-nu, ta ben sérba governanti di un Reinu ki ta ben mudaba mundu. (Isaías 9:6, 7; Daniel 2:44) Kel Reinu li ta ben santifika nómi di Deus, pamodi el ta ben mostra kes mintira ki Satanás ta konta. Dipôs, el ta ben kaba ku kel inimigu li i el ta ben disfaze tudu kes kuza ki el faze. Reinu di Deus ta ben kaba ku géra, duénsa, fómi i ti mésmu ku mórti. (Salmo 46:9; 72:12-16; Isaías 25:8; 33:24) Óras ki bu sta faze orason pa Reinu di Deus ben, bu sta ta pidi pa tudu kes promésa li kunpri.
‘Pa bu vontadi fazedu na Séu, asi tanbê na Téra.’
Kes palavra di Jizus li ta mostra ma vontadi di Deus ta ben fazedu na Téra sima dja sta ta fazedu na Séu, ki é lugar undi ki Deus ta mora. Vontadi di Deus sénpri kontinua ta fazedu na Séu. La, Fidju di Deus géra kóntra Satanás i kes anju ki ta apoiaba el i el lansa-s li pa Téra. (Apocalipse 12:9-12) Kel tirseru kuza ki Jizus fla na orason di Pai-Nosso, sima kes otu dôs, ta djuda-nu fika konsentradu na kuzê ki é más inportanti: ka faze nos vontadi, má vontadi di Deus. Vontadi di Deus sénpri ta djuda se kriason di midjór manera. Pur isu, ti mésmu Jizus, ki éra un ómi perfetu, fla se Pai: ‘Pa ka kontise sima nha vontadi, má sima di bo.’ — Lucas 22:42.
‘Da-nu pon pa es dia di oji’.
Dipôs Jizus mostra ma é ka eradu faze orason pa kes kuza ki nu ta meste na nos dia-dia. Na verdadi, kel-li ta lenbra-nu ma Jeová é kel ki ‘ta da tudu algen vida, folgu i tudu otu kuza.’ (Atus 17:25, BPK) Bíblia ta mostra ma Deus é un Pai ki ten txeu amor i el gosta di da se fidjus kes kuza ki es meste. Má sima un bon pai, Jeová ka ta da se fidjus kes kuza ki es ta pidi ki pode prujudikaba es.
‘Purdua-nu nos dívida’.
Bu debe Deus algun kuza? Bu meste pa el purdua-u? Txeu algen oji ka ta ntende kuzê ki é pekadu, nen es ka ta ntende pamodi ki el é un kuza sériu. Má, Bíblia ta inxina ma pekadu é raís di kes piór prubléma ki nu ten, i é pamodi pekadu ki nu ta móre. Dja ki nu nase ku pekadu, nos tudu nu ta peka txeu bês i úniku speransa ki nu ten pa nu vive pa tudu ténpu é si Deus purdua-nu. (Romanos 3:23; 5:12; 6:23) Nu ta xinti sábi di sabe ma Bíblia ta fla: ‘Abo Jeová, bo é bon i bu sta sénpri prontu pa púrdua’. — Salmo 86:5.
‘Libra-nu di Malvadu.’
Bu ta ntende pamodi ki bu meste urjenti di proteson di Deus? Txeu algen ka ta kridita ma ta izisti ‘Malvadu’, ki é Satanás. Má Jizus inxina ma Satanás ta izisti, i ti mésmu el txoma-l di ‘governanti di es mundu’. (João 12:31; 16:11) Satanás straga es mundu ki el sta ta kontrola, i el tene gana di straga-nu tanbê i ka dexa-nu ten un amizadi ku nos Pai, Jeová. (1 Pedro 5:8) Má, Jeová é mutu más poderozu ki Satanás i el krê proteje kes algen ki ta ama-L.
Kel rezumu li di kes pontu prinsipal di kel orason ki Jizus inxina, ka ta pâpia di tudu kuza ki nu debe fla na orason. Lenbra ma 1 João 5:14 ta fla sobri Deus: ‘Ka ta nporta kuzê ki nu pidi di akordu ku se vontadi, el ta obi-nu.’ Pur isu, ka bu pensa ma bus prubléma é pikinoti dimás pa bu fla Deus na orason. — 1 Pedro 5:7.
Má i sobri lugar i óra di faze orason? É inportanti na undi i ki óra ki nu ta faze orason?
-
-
5 É inportanti na undi i ki óra ki nu debe faze orason?Sentinéla — 2010 | 1 di otubru
-
-
5 É inportanti na undi i ki óra ki nu debe faze orason?
DI SERTÉZA dja bu repara ma kuazi tudu relijion ta da txeu valor pa igrejas ô ténplus bunitu i es ten óra pa faze orason. Má, Bíblia ta fla ma nu debe faze orason sô na alguns lugar i ten un óra sértu pa faze-l?
Bíblia ta mostra ma ten situasons ki nu debe faze orason. Pur izénplu, antis di Jizus kume ku se disiplus, el faze orason pa agradese Deus. (Lucas 22:17) I kantu se disiplus djunta pa adora Deus, es faze orason djuntu. Asi, es kontinua ta sigi un kustumu ki judeus dja tinha txeu ténpu ta fazeba na sinagógas i na ténplu na Jiruzalen. Deus kreba pa ténplu sérba ‘un kaza di orason pa tudu nasons’. — Marcos 11:17.
Óras ki sérvus di Deus ta djunta i es ta faze orason, Deus pode responde ses pididu. Deus ta fika kontenti óras ki kel grupu ta pensa di mésmu manera i ses orason ta mostra ma es ta sigi prinsípius di Bíblia. Kel orason pode ti poi Deus ta faze un kuza ki di otu manera el ka ta fazeba. (Hebreus 13:18, 19) Tistimunhas di Jeová sénpri ta faze orason na ses runion. Bu sta konvidadu pa bai un Salon di Reinu más pértu di bo pa bu obi ses orason.
Má, Bíblia ka ta fla na ki óra i na ki lugar ki nu debe faze orason. Na Bíblia, nu ta atxa izénplus di sérvus di Deus ki faze orason na óra i na lugaris diferenti. Jizus fla: ‘Óras ki bu ta faze orason, entra na bu kuartu, i dipôs ki bu fitxa pórta, faze orason pa bu Pai. Nton, bu Pai, ki ta odja sukundidu, ta rekonpensa-u.’ — Mateus 6:6.
Nu pode faze orason na kalker óra i na kalker lugar
Bu ka ta fika kontenti di sabe kel-li? Na verdadi bu pode pâpia ku kel algen más grandi di Séu ku Téra na kalker óra, bo sô, i ten sertéza ma el ta obi-u. É pur isu ki nu ka ta fika dimiradu kantu Jizus txeu bês ta tenta fikaba el sô pa faze orason. Un bês, el pasa un noti interu ta faze orason, talvês el sta ta djobeba orientason pa toma un disizon inportanti. — Lucas 6:12, 13.
Na Bíblia tanbê nu ta atxa otus ómi ku mudjeris ki faze orason kantu es tinha ki tomaba disizons inportanti i es sta ta pasaba pa prublémas difísil. Alvês es ta fazeba orason ku vós altu i alvês es ta fazeba orason déntu di es. Es ta fazeba orason na grupu i óras ki es staba es sô. Má un kuza inportanti é ki es ka ta dexaba di faze orason. Deus ti konvida se sérvus: ‘Nhos faze orason sénpri.’ (1 Tessalonicenses 5:17) El sta sénpri prontu pa obi orason di kes ki ta faze se vontadi. Kel-li é ka un konviti ki ta mostra ma Deus ta ama-nu?
Na es mundu ki nu sta vive ki pesoas ka ten fé, txeu ta pergunta si bale péna faze orason. Talvês bu pode pergunta: ‘Má orason ta djuda-m mê?’
-
-
6 Orason pode djuda-nu?Sentinéla — 2010 | 1 di otubru
-
-
6 Orason pode djuda-nu?
ORASON pode djuda-nu di algun manera? Sin. Bíblia ta mostra ma orason ki sérvus fiel di Deus ta faze ta djuda-s. (Lucas 22:40; Tiago 5:13) Na verdadi, faze orason pode djuda-nu txeu na nos menti, na nos korpu i ten un bon amizadi ku Jeová. Modi ki el ta djuda-nu?
Pur izénplu, si bu ten un fidju ki dadu un prezenti, bu ta inxinaba el ma sô xinti gratidon ta txiga? Ô bu ta inxinaba el ma el meste mostra se gratidon? Óras ki nu ta fla kes kuza inportanti ki nu sta xinti, nu ta fika ta presta más atenson na nos sentimentus i ti es ta fika más fórti na nos korason. Kel-li tanbê ta kontise óras ki nu ta pâpia ku Deus. Nu ben odja alguns izénplu.
Orason pa agradese. Óras ki nu ta agradese nos Pai pa kes kuza dretu ki ta kontise ku nos, nu ta konsentra na kes benson ki el ta da-nu. Pamodi kel-li, nu ta xinti más gratidon, nu ta xinti más filís i nu ta konsentra más na kes kuza sábi ki ta kontise. — Filipenses 4:6.
Izénplu: Jizus agradese se Pai pamodi el obi-l i pamodi el responde se orason. — João 11:41.
Orason ta pidi perdon. Óras ki nu ta pidi pa Deus purdua-nu, kel-li ta djuda-nu trena nos konsénsia, pensa dretu na kuzê ki nu faze i modi ki kel-li ta afeta nos amizadi ku Jeová. Tanbê nu ka ta xinti kulpadu más.
Izénplu: Davidi faze orason ta mostra ma el rapende i ma el xinti tristi pa kes kuza ki el faze. — Salmo 51.
Orason ta pidi orientason i sabedoria. Óras ki nu ta pidi Jeová pa orienta-nu ô pa da-nu sabedoria ki nu meste pa nu toma bons disizon, kel-li ta djuda-nu ser umildi di verdadi. Kel-li ta lenbra-nu ma nu ten limitason i ta djuda-nu kunfia más na nos Pai na Séu. — Provérbios 3:5, 6.
Izénplu: Salumon ku umildadi pidi orientason i sabedoria pa governa Israel. — 1 Reis 3:5-12.
Orason óras ki nu sta pasa pa prublémas. Si nu abri nos korason pa Deus óras ki nu sta pasa pa prublémas difísil, nu ta xinti más midjór i nu ta kunfia na Jeová envês di nos kabésa. — Salmo 62:8.
Izénplu: Rei Aza faze orason kantu un grandi inimigu staba kóntra el. — 2 Crónicas 14:11.
Orason pa djuda otus algen. Kes tipu di orason li ta djuda-nu ka pensa sô na nos kabésa, má ta djuda-nu mostra konpaxon i poi na lugar di otus algen.
Izénplu: Jizus ora ta pidi pa Deus djuda se sigidoris. — João 17:9-17.
Orason pa lova Deus. Óras ki nu ta lova Jeová pa kes kuza bunitu ki el faze i se kualidadis, nos ruspetu i gratidon pa el ta bira más txeu. Kes tipu di orason li tanbê ta djuda-nu bira más amigu di nos Deus i Pai.
Izénplu: Davidi lova Deus di tudu korason pa Se kriason. — Salmo 8.
Otu benson ki nu ta ten óras ki nu ta faze orason é ‘kel pas di Deus, ki ningen ka ta konsigi ntende’. (Filipenses 4:7) Xinti pas na kel mundu mau li é un grandi benson, i el pode ti djuda-nu na nos korpu. (Provérbios 14:30) Má kel pas é pamodi sforsu ki nu ta faze? Ô ten algun otu kuza más inportanti ki ta djuda-nu?
Orason pode djuda-nu di txeu manera, na nos korpu, na nos menti i más inportanti inda na nos amizadi ku Jeová
-
-
7 Deus ta obi i ta responde nos orason?Sentinéla — 2010 | 1 di otubru
-
-
7 Deus ta obi i ta responde nos orason?
TXEU algen ten gana sabe si Deus ta obi ses orason mê. Bíblia ta mostra ma Jeová ta obi orason. Má, si el ta obi ô el ka ta obi nos orason ta dipende txeu di nos.
Jizus pâpia kóntra kes xéfi di relijion di se ténpu ki ta oraba di manera finjidu. Es krê sô parseba ma es éra justu. El fla ma kes ómi li ta tinha ‘tudu ses rekonpénsa’. Kel-li krê fla ma es ta resebeba sô kes kuza ki es kreba más txeu, ki éra atenson di ómi envês di kuzê ki es mesteba, ki éra pa Deus obiba es. (Mateus 6:5) Di mésmu manera, txeu algen oji óras ki es ta faze orason es ta preokupa sô ku ses vontadi, envês di vontadi di Deus. Óras ki es ka ta liga prinsípius di Bíblia sima kes ki dja nu pâpia di el, Deus ka ta obi ses orason.
Má i abo? Deus ta obi i ta responde bus orason? Respósta ka ta dipende di bu rasa, di ki país ki bo é ô si bo é riku ô póbri. Bíblia ta da-nu kel sertéza li: ‘Deus ta trata tudu algen igual, i na tudu nasons el ta seta ken ki ta ruspeta-l i ki ta faze kel ki é dretu.’ (Atos 10:34, 35) Kes palavra li ta aplika na bo? Si bu ta ruspeta Deus, bu ta da-l valor i bu ka ta krê faze nada ki ta pô-l fika tristi. Ken ki ta faze justisa ta tenta faze kel ki Deus ta fla ma é dretu, envês di sigi se própi vontadi ô di otus algen. Bu krê pa Deus obi bus orason mê? Bíblia ta mostra-u modi ki bu pode ora pa Deus obi-u.a
É verdadi ki txeu algen krê pa Deus uza un milagri pa responde ses orason. Má, mésmu na ténpu ki Bíblia skrebedu, Deus kuazi ka ta fazeba kel-la. Alvês el ta fazeba un milagri i sô dipôs di txeu anu ki el ta fazeba un otu milagri. Tanbê, Bíblia ta mostra ma kel ténpu di faze milagris kaba dipôs di ténpu di apóstlus. (1 Coríntios 13:8-10) Nton, kel-li krê fla ma Deus ka ta responde nos orason oji? Klaru ki nau! Nu ben odja alguns orason ki Deus responde.
Deus ta da sabedoria. Jeová é kel Algen ki ten más sabedoria. El gosta di da sabedoria, i el krê da-l pa tudu kes ki ta djobe se orientason i ta sforsa pa vive di akordu ku el. — Tiago 1:5.
Deus ta da spritu santu. Spritu santu é forsa di Deus. Ka ten ninhun otu forsa ki ten más puder di ki spritu santu. El pode djuda-nu aguenta prublémas. El pode da-nu pas óras ki nu sta pasa pa frónta. El pode djuda-nu ten kualidadis bunitu ki ta poi algen ta krê sta djuntu ku nos. (Gálatas 5:22, 23) Jizus da se sigidoris sertéza ma Deus ta da se spritu santu pa tudu kes algen ki pidi-l. — Lucas 11:13.
Deus ta da konhisimentu pa kes algen ki ta djobe-l di tudu korason. (Atos 17:26, 27) Na mundu interu, pesoas sinseru ta djobe verdadi. Es krê konxe Deus, se nómi, kuzê ki el krê faze ku Téra i ku nos i modi ki es pode bira más se amigu. (Tiago 4:8) Tistimunhas di Jeová txeu bês ta atxa kes tipu di algen li i es ta fika kontenti di djuda-s atxa respósta di Bíblia pa ses pergunta.
Bu krê konxe Deus? É pamodi kel-li ki bu seta kel revista li? Talvês kel-li é respósta di Deus pa bu orason.
a Pa más informason sobri modi ki bu pode ora pa Deus obi-u, odja kapítlu 17 di livru Kuzê ki nu pode prende na Bíblia?, publikadu pa Tistimunhas di Jeová.
-