Matéria pa studa na runion Vida i pregason
3 TI 9 DI DEZÉNBRU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ATOS 9-11
“Un grandi pirsigidor bira ta prega ku zelu”
(Atos 9:1, 2 ) Má Saulu, ki inda staba ta respira amiasa i mórti kóntra disiplus di Sinhor, bai na saserdóti prinsipal 2 i el pidi-l kartas pa kes sinagóga na Damasku, pa el pode leba maradu pa Jiruzalen tudu kes ki el atxa i ki ta fazeba párti di Kaminhu, ómis ku mudjeris.
bt p. 60 pars. 1-2
Kongregason ‘entra na un ténpu di pas’
ÓMIS xeiu di raiba sta ta txiga Damasku i es krê bai faze un grandi maldadi la. Es sta ku ódiu di disiplus di Jizus. Es sta ba tra-s déntu di ses kaza, pa es mara-s, injuria-s i rasta-s ti txiga Jiruzalen i leba-s pa kel Tribunal Más altu di judeus, ki tanbê tene raiba di es.
2 Saulu ki é xéfi di kel grupu, ten kulpa di sangi. Dja ten poku ténpu, ki el odja i el konkorda pa se kunpanherus fanátiku mata Estevão ki éra un disiplu fiel di Jizus. Es da-l ku pédra ti ki el móre. (Atos 7:57–8:1 ) Saulu ka sta kontenti sô ku pirsigi sigidoris di Jizus ki ta mora na Jiruzalen, nton el bira sima un kafuka sendedu ta spadja lumi di pirsigison. El krê kaba ku un seita disprezadu konxedu pa ‘Kaminhu’. — Atos 9:1, 2; 19:9.
(Atos 9:15, 16 ) Má, Sinhor fla-l: “Bai, pamodi kel ómi li é un vazu ki N skodje pa leba nha nómi pa nasons, pa reis i pa fidjus di Israel. 16 Pamodi N ta ben mostra-l klaru kantu kuza ki el ten ki sufri pamodi nha nómi.”
Mostra gratidon pa Jeová nos Oleru
4 Óras ki Jeová ta djobe pa nos, el ka ta konsentra na nos aparénsia. El ta djobe nos korason, kel algen ki nos é di pa déntu. (Lé 1 Samuel 16:7b.) Kel-li fika klaru kantu el skodje pesoas pa forma kongregason. El skodje txeu tipu di algen, ki talvês otus ta atxaba ma es ka tinha valor. (João 6:44 ) Pur izénplu, un di es éra un farizeu ki txomaba Saulu, ki éra un ómi ki ‘ta papiaba mal di kes kriston, ta pirsigiba i ta injuriaba’ es. (1 Tim. 1:13) Má Jeová ‘ta izamina korasons.’ Pur isu, el ka ta odjaba Saulu sima un baru ki ka tinha valor. (Pro. 17:3) Jeová sabia ma Saulu pode biraba un vazu di txeu valor — un ‘vazu ki el skodje’. Di ki manera? El ta sérba txeu uzadu pa lebaba notísias sábi ‘pa nasons, pa reis i pa fidjus di Israel.’ (Atos 9:15 ) Tanbê Jeová odja otus algen ki pode biraba bons vazu, sima kes ki antis ta bebeba dimás, ta konportaba mariadu i ki éra ladron. (Rom. 9:21; 1 Cor. 6:9-11) Kes algen li prende sobri Palavra di Deus, bira ses fé más fórti na Jeová i es dexa Jeová muda-s.
(Atos 9:20-22 ) i lógu dipôs el kumesa ta prega na sinagógas, sobri Jizus, ma el é Fidju di Deus. 21 Má tudu kes ki obi fika spantadu, i es fika ta fla: “Kel-li é ka kel ómi ki ta pirsigiba ku runhéza kes ki ta invokaba es nómi na Jiruzalen? É ka ben li ku obijetivu di prende-s i leba-s pa kes saserdóti prinsipal?” 22 Má, Saulu staba ta fika kada bês ku más forsa i kes judeu ki ta moraba na Damasku fika baradjadu, pamodi el staba ta prova ku lójika ma Jizus é Kristu.
bt p. 64 par. 15
Kongregason ‘entra na un ténpu di pas’
15 Bu ta konsigi imajina modi ki gentis fika spantadu i ku raiba kantu es odja Saulu ta prega na sinagógas sobri Jizus? Es bira ta pergunta: ‘Kel-li é ka kel ómi ki ta pirsigiba ku runhéza kes ki ta invokaba es nómi na Jiruzalen?’ (Atos 9:21 ) Óras ki el ta splikaba pamodi ki el muda se manera di pensa sobri Jizus, Saulu ‘ta provaba ku lójika ma Jizus é Kristu.’ (Atos 9:22 ) Má lójika é ka sima un txabi ki ta abri tudu menti ki sta prézu na tradison ô tudu korason ki sta kontroladu pa orgulhu. Má simé, Saulu ka dizisti di kontinua ta faze se trabadju.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Atus 9:4, BPK ) Saulu kai na txon i el obi un vós ki fla-l: “Saulu, Saulu, pamodi ki bu sta ta pirsigi-M?”
bt pp. 60-61 pars. 5-6
Kongregason ‘entra na un ténpu di pas’
5 Kantu Jizus pâpia ku Saulu na strada ki ta bai pa Damasku, El ka pergunta: ‘Pamodi ki bu sta pirsigi nha disiplus?’ Sima dja nu odja antis, el fla: ‘Pamodi ki bu sta ta pirsigi-M ?’ (Atus 9:4, BPK ) Kel-li ta mostra ma Jizus ta xinti kes provason ki se sigidoris ta sufri. — Mat. 25:34-40, 45.
6 Si bu sta ta sufri pamodi bu fé na Jizus, bu pode ten sertéza ma Jeová ku Jizus sabe kuzê ki bu sta ta pasa. (Mat. 10:22, 28-31) Talvês kel provason pode ka kaba. Lenbra ma Jizus odja kantu Saulu partisipa na mórti di Estevão i tanbê el odja kantu Saulu tra kes disiplu fiel di ses kaza na Jiruzalen. (Atos 8:3 ) Jizus ka faze nada na kes momentu la. Má simé, Jeová uza Kristu pa da Estevão i kes otu disiplu forsa ki es mesteba pa es kontinuaba fiel.
(Atos 10:6 ) Es ómi sta na kaza di Simon, un trabadjador di péli, ki ten un kaza na bera-mar.”
Bíblia di studu, nóta na At 10:6
Simon, un trabadjador di péli: Un algen ki ta trabadjaba ku péli di animal, ta uzaba un líkidu misturadu ku kal pa tra kabélu ô réstus di karni i gordura di kel péli. Dipôs el ta trabadjaba kel péli ku un líkidu fórti fetu di alguns planta, asi pa el podia fazeba kuzas di péli. Trabadja ku péli ta txeraba fédi i es ta uzaba txeu agu. Pode ser ki kel-li ta splika pamodi ki Simon ta moraba na bera-mar, talvês na radondéza di Jopi. Di akordu ku Lei di Muizes, un algen ki ta trabadjaba ku kes réstu di un animal mortu ta biraba inpuru. (Le 5:2; 11:39) Pur isu, txeu judeu ta disprezaba kes algen ki ta trabadjaba ku péli i es ka ta krê fikaba na ses kaza. Na verdadi, un livru di judeus, ki txoma Talmudi, ta fla ma kenha ki ta trabadjaba ku péli di animal éra más disprezadu di ki kes algen ki ses trabadju éra kataba bósta di animal. Má, Pedru ka dexa ninhun di kes kuza la inpidi-l di fika na kaza di Simon. Kel atitudi di Pedru pripara-l pa kel diziginason ki el resebe dipôs, ki éra vizita un ómi ki ka éra judeu na se kaza. Alguns studiozu ta ntende ma kel palavra gregu (byrseús ) ki tanbê ta traduzidu pa “kurtidor”, éra un apilidu di Simon.
10 TI 16 DI DIZÉNBRU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ATOS 12-14
“Barnabé ku Polu faze disiplus na lugaris lonji”
(Atos 13:2, 3 ) Timenti es staba ta sirbi Jeová i ta faze jejun, spritu santu fla: “Nhos sipara-m Barnabé ku Saulu pa kel trabadju ki N txoma-s.” 3 Nton, dipôs ki es faze jejun i orason, es poi mô riba di es i es dexa-s bai.
bt p. 86 par. 4
‘Xeiu di alegria i di spritu santu’
4 Má pamodi ki spritu santu orienta pa siparadu Barnabé ku Saulu i skodje-s ‘pa kel trabadju’? (Atos 13:2 ) Bíblia ka ta fla. Má nu sabe ma é spritu santu ki orienta-s pa skodje kes ómi li. Ka ten nada ki ta mostra ma profétas i instrutoris na Antiokia ka konkorda ku es disizon. Má, es da tudu ses apoiu pa kel diziginason. Imajina modi ki Barnabé i Saulu talvês xinti kantu ses irmon na fé ka fika ku invéja di es i ‘es faze jejun i orason, es poi mô riba di es i es dexa-s bai.’ (Atos 13:3 ) Anos tanbê nu debe apoia kes algen ki resebe diziginason di organizason, sima kes irmon ki skodjedu pa ser ansions na kongregason. Envês di nu fika ku invéja di kes ki resebe priviléjiu, nu debe ‘trata-s ku txeu konsiderason i ku amor, pamodi ses trabadju.’ — 1 Tes. 5:13.
(Atos 13:12 ) Nton, kantu governador odja kuzê ki kontise, el bira ta kridita pamodi el fika dimiradu ku kes ensinu di Jeová.
(Atos 13:48 ) Kantu pesoas di nasons obi kel-li, es fika kontenti i es kumesa ta da glória pa palavra di Jeová, i tudu kes ki tinha kel bon inklinason pa vive pa tudu ténpu bira ta kridita.
(Atos 14:1 ) Na Ikóniu, es entra djuntu na sinagóga di judeus i es pâpia di tal manera ki un monti di algen, judeus ku gregus, bira ta kridita.
bt p. 95 par. 5
‘Ta pâpia ku koraji i ku autoridadi di Jeová’
5 Na komésu, Polu ku Barnabé para na Ikóniu, un di kes sidadi prinsipal di pruvínsia di Roma, na Galásia. Diferenti di kes otu sidadi di kel lugar, Ikóniu tinha influénsia di kultura gregu. Tinha txeu judeu inportanti na kel sidadi i txeu otus algen ki entra na relijion di judeus. Polu ku Barnabé entra na sinagóga i es kumesa ta prega, sima es ta kustuma fazeba. (Atos 13:5, 14 ) Es ‘pâpia di tal manera ki un monti di algen, judeus ku gregus, bira ta kridita.’ — Atos 14:1.
(Atos 14:21, 22 ) Dipôs ki es pâpia di notísias sábi na kel sidadi i di faze txeu disiplu, es volta pa Listra, Ikóniu i Antiokia. 22 La, pa es pode da kes disiplu forsa, es nkoraja-s pa es kontinua na fé i es fla-s: “Nu ten ki pasa pa txeu difikuldadi pa nu entra na Reinu di Deus.”
Sirbi Deus ku lialdadi sikrê ku ‘txeu difikuldadi’
4 Dipôs ki Polu ku Barnabé vizita Derbi, ‘es volta pa Listra, Ikóniu i Antiokia. Pa es pode daba kes disiplu forsa, es nkoraja-s pa es kontinua na fé i es fla-s: ‘Nu ten ki pasa pa txeu difikuldadi pa nu entra na Reinu di Deus.’’ (Atos 14:21, 22 ) Kes palavra li pode parse stranhu lógu ki bu le-l. Pamodi, kel ideia di ‘pasa pa txeu difikuldadi’ ka ta nkoraja algen, má el ta pô-u preokupadu. Nton, modi ki Polu ku Barnabé ‘da kes disiplu forsa ’ ku un mensaji ki ta mostra ma es tinha ki nfrentaba más difikuldadi?
5 Pa nu responde kel pergunta li, nu ten ki analiza dretu kes palavra di Polu. El ka fla sô ma ‘nu ten ki aguenta txeu difikuldadi’, má el fla ma ‘nu ten ki pasa pa txeu difikuldadi pa nu entra na Reinu di Deus.’ Di kel manera li, Polu nkoraja kes disiplu kantu el distaka kel bon rezultadu di mante fiel. Kel rekonpénsa ka éra sô un iluzon di ses kabésa. Próva di kel-li é kes palavra di Jizus: ‘Kenha ki aguenta firmi ti fin, ta salva.’ — Mat. 10:22.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Atos 12:21-23 ) Un dia, Eródis bisti se ropa di rei, el xinta na tribunal i el kumesa ta faze un diskursu pa públiku. 22 Nton, kel povu ki staba djuntadu kumesa ta grita: “Kel-li é vós di un deus, é ka vós di un ómi!” 23 Kel óra, anju di Jeová fri-l pamodi el ka da glória pa Deus. I bitxu kume-l i el móre.
w08 15/5 p. 32 par. 7
Pártis inportanti di livru di Atos
12:21-23; 14:14-18. Eródis seta lógu glória ki devia ser dadu sô pa Deus. Má Polu ku Barnabé aji di manera diferenti, es ka seta ónra i glória ki es ka mereseba. Nu ka debe krê ten glória pa kalker trabadju ki nu ta faze pa Jeová.
(Atos 13:9 ) Nton, Saulu, ki tanbê ta txomadu Polu, fika xeiu di spritu santu, el djobe-l ku atenson
Bíblia di studu, nóta na At 13:9
Saulu, ki tanbê ta txomadu Polu: Di kel momentu li pa frenti, Saulu kumesa ta txomadu Polu. Apóstlu Polu éra judeu i el nase kómu sidadon di Roma. (At 22:27, 28; Fil 3:5) Talvês, é pur isu ki désdi pikinoti el tinha un nómi ebraiku ki éra Saulu i un nómi romanu ki éra Polu. Na kel ténpu éra normal pa judeus tinha dôs nómi, prinsipalmenti kes judeu ki ta viveba fóra di Jiruzalen. (At 12:12; 13:1) Pur izénplu, alguns família di Polu tanbê tinha nómi romanu ô gregu, alén di ses nómi ebraiku. (Ro 16:7, 21) Dja ki el éra “apóstlu pa nasons”, Polu mandadu leba notísias sábi pa kes algen ki ka éra judeu. (Ro 11:13) Ta parse ma el disidi uza se nómi romanu, talvês pamodi el atxaba ma éra más faxi pa pesoas di otus nason setaba kel nómi. (At 9:15; Gál 2:7, 8) Alguns ta atxa ma el pasa ta uza kel nómi romanu pa da ónra pa Sérjiu Polu. Má ta parse ma kel-li é ka verdadi, pamodi el kontinua ta uza kel nómi li mésmu dipôs ki el sai di Xipri. Otus ta atxa ma Polu ka uza se nómi ebraiku, Saulu, pamodi na gregu, pronúnsia di kel nómi li ta parse ku un otu palavra ki na gregu el ta da ideia di un algen (ô un animal) ki ta andaba ku ar di grandéza.
Polu: Nómi Paúlos ta ben di latin Paulus ki siginifika “pikinoti”. Na Skrituras Gregu, di Tradução do Novo Mundo na purtugês, kel nómi li uzadu 169 bês pa pâpia di apóstlu Polu i sô un bês pa pâpia di Sérjiu Polu, ki éra governador di Xipri. — At 13:7.
17 TI 23 DI DIZÉNBRU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ATOS 15-16
“Es toma un disizon unidu ku bazi na Palavra di Deus”
(Atos 15:1, 2 ) Alguns ómi dixi di judea i es kumesa ta inxina kes irmon: “Si nhos ka sirkunsidadu di akordu ku kustumu di Muizes, nhos ka pode salva.” 2 Má dipôs di txeu konfuzon i diskutison di Polu i Barnabé ku es, disididu ma Polu ku Barnabé i alguns otu ta subiba ti Jiruzalen pa ba trata kel asuntu li ku apóstlus i kes ansion.
bt pp. 102-103 par. 8
‘Dipôs di txeu konfuzon’
8 Lúkas kontinua: ‘Má dipôs di txeu konfuzon i diskutison di Polu i Barnabé ku es, disididu ma Polu ku Barnabé i alguns otu [ansion] ta subiba ti Jiruzalen pa ba trata kel asuntu li ku apóstlus i kes ansion.’ (Atos 15:2 ) Kel ‘konfuzon i diskutison’ ta mostra modi ki tudu es ta xintiba sobri kel asuntu i ma es staba konvensidu di ses opinion. Kongregason na Antiokia ka ta podia rezolveba kel prubléma. Nton, pa mante pas i union na kongregason, es toma medida pa lebadu kel asuntu pa ‘apóstlus i kes ansion na Jiruzalen’, ki ta fazeba párti di grupu enkaregadu di óbra. Kuzê ki nu pode prende di kes ansion na Antiokia?
(Atos 15:13-20 ) Dipôs ki es para di pâpia, Tiagu fla: “Ómis, nhas irmon, nhos obi-m. 14 Simion, splika tintin pa tintin, modi ki Deus pa primeru bês volta se atenson pa nasons, pa el tra di ses meiu un povu pa Se nómi. 15 I kel-li é sima kes palavra ki profétas fla, sima sta skrebedu: 16 ‘Dipôs di kel-li, N ta volta i N ta labanta ténda di Davidi otu bês, ki sta kaídu; i N ta torna konpo kuzê ki resta di el i N ta labanta-l, 17 asi pa tudu kes otu ómi buska Jeová ku npenhu, djuntu ku algen di tudu nasons, pesoas ki ta txomadu pa nha nómi, sima Jeová fla, kel ki faze tudu kes kuza li, 18 ki konxedu désdi ténpu antigu.’ 19 Pur isu, nha disizon é ka pa kria ninhun difikuldadi pa es gentis di nasons, ki sta ta volta pa Deus, 20 má pa skrebe-s pa es libra di kuzas kontaminadu pa imajis, di konportamentu seksual mariadu, di animal ki stranguladu i di sangi.
w12 15/1 p. 5 pars. 6-7
Kristons verdaderu ta ruspeta Palavra di Deus
6 Kel párti di Bíblia ki djudaba apóstlus rezolve kel asuntu éra Amós 9:11, 12. Sima sta na Atos 15:16, 17, el ta fla: ‘N ta volta i N ta labanta ténda di Davidi otu bês, ki sta kaídu; i N ta torna konpo kuzê ki resta di el i N ta labanta-l, asi pa tudu kes otu ómi buska Jeová ku npenhu, djuntu ku algen di tudu nasons, pesoas ki ta txomadu pa nha nómi, sima Jeová fla’.
7 Má talvês, algen pode atxa ma kel testu li ka ta fla ma kes ki ka éra judeu meste sirkunsidaba i kel-li é verdadi. Má kes kriston judeu ntende asuntu. Pa es, kes algen ki faze sirkunsizon pa bira judeu ka éra sima ‘pesoas di nasons’, má es éra sima ses irmon. (Êxo. 12:48, 49) Pur izénplu, di akordu ku traduson Bagster di Septuaginta, Ester 8:17 ta fla: “Txeu di kes ki ka éra judeu faze sirkunsizon i es bira judeu.” Di kel manera li, mensaji éra klaru kantu Skrituras dja flaba ma kes fidju di Israel (judeus i kes ki sirkunsidadu pa bira judeu) djuntu ku “pesoas di tudu nasons” (kes ki ka éra judeu i ki ka éra sirkunsidadu ) ta biraba sô un povu pa nómi di Deus. Kes ki ka éra judeu, ka tinha obrigason di fazeba sirkunsizon pa es biraba kriston.
(Atos 15:28, 29 ) Pamodi parse dretu pa spritu santu i pa nos tanbê, pa ka poi riba nhos ninhun karga alén di kes kuza li ki nhos meste faze: 29 pa nhos kontinua ta libra di kuzas ki sakrifikadu pa imajis, di sangi, di animal ki stranguladu i di konportamentu seksual mariadu. Si nhos fika lonji di kes kuza li, tudu ta kóre dretu. Mantenha pa nhos!”
(Atos 16:4, 5 ) Sima es ba ta viaja pa kes sidadi, es ba ta fla irmons di kes disizon ki apóstlus i ansions na Jiruzalen toma, pa es pode obiba ku kes disizon. 5 Asi, kes kongregason ba ta fika más fórti na fé i es ba ta omenta kada dia.
bt p. 123 par. 18
‘Kes kongregason ba ta fika más fórti’
18 Polu ku Timótiu pasa txeu anu ta trabadja djuntu. Es ta reprizentaba grupu enkaregadu di óbra, es ta viajaba pa fazeba vizitas i es ta kuidaba di txeu diziginason. Bíblia ta fla: ‘Sima es ba ta viaja pa kes sidadi, es ba ta fla irmons di kes disizon ki apóstlus i ansions na Jiruzalen toma, pa es pode obiba ku kes disizon.’ (Atos 16:4 ) Pa kel ki ta parse, kongregasons sigi orientasons di apóstlus i ansions di Jiruzalen. Dja ki kes kriston éra obidienti, ‘kes kongregason ba ta fika más fórti na fé i ba ta omenta kada dia.’ — Atos 16:5.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Atos 16:6-9 ) Es viaja pa Fríjia i pa zóna di Galásia, pamodi spritu santu proibiba es di pâpia di palavra na pruvínsia di Ázia. 7 Tanbê, kantu es dixi pa Mízia, es tenta entra na Bitínia, má spritu di Jizus ka dexa-s faze kel-la. 8 Pur isu, es pasa pa Mízia i es dixi pa Trôadi. 9 Di noti Polu resebe un vizon: un ómi di Masedónia staba sakédu ta pidi-l: “Pasa pa Masedónia i djuda-nu.”
w12 15/1 p. 10 par. 8
Prende fika sienti sima apóstlus di Jizus
8 Kuzê ki nu pode prende di kel stória li? Sô dipôs ki Polu viaja pa Ázia ki spritu di Deus aji. Tanbê, sô dipôs ki Polu txiga pértu di Bitínia ki Jizus aji. I sô kantu Polu txiga na Trôadi, ki Jizus gia-l pa Masedónia. Jizus é kabésa di kongregason i el pode trata-nu di mésmu manera. (Col. 1:18) Imajina ki bu sta ta pensa na ser pioneru ô muda pa un lugar ki mestedu más algen pa prega. Má pode ser ki, sô dipôs ki bu sforsa pa alkansa bus méta spritual, ki Jizus pode gia-u através di spritu di Jeová. Pur izénplu, un kondutor ta konsigi vira se karu pa skérda ô pa direita, sô si kel karu sta ta anda. Di mésmu manera, Jizus pode gia-nu na nos sirvisu pa Jeová sô si nu sta ta ‘anda’ ô sforsa pa nu alkansa nos méta.
(Atos 16:37 ) Má Polu fla-s: “Nbóra nos é romanu, es sota-nu na frenti di tudu algen, sen faze-nu julgamentu, i es pô-nu na kadia. I gósi, es krê pa nu sai sukundidu? Nau! Es própi ki ten ki ben pa es ben tra-nu di li.”
Bíblia di studu, nóta na At 16:37
nos é romanu: Kel-li krê fla, sidadon di Roma. Ta parse ma Silas tanbê éra sidadon di Roma sima Polu. Lei di Roma ta flaba ma se sidadons sénpri tinha direitu di ser julgadu na un tribunal i nunka es ka devia sérba kastigadu na públiku antis di es sérba kondenadu. Un algen ki éra sidadon di Roma tinha alguns direitu i priviléjius, ka ta nporta na ki lugar ki el staba déntu di inpériu. Un algen ki éra sidadon di Roma ka staba dibaxu di lei di kes pruvínsia, má dibaxu di lei di Roma. Óras ki un algen akuzadu, el pode konkordaba pa es julgaba el di akordu ku lei di lugar ki el staba. Má simé el tinha direitu di ser julgadu na tribunal di Roma. Si el dadu senténsa di mórti, kel algen tinha direitu di pidiba pa Séza julgaba el. Apóstlu Polu prega txeu na inpériu di Roma interu. El uza se direitu kómu sidadon di Roma na três situason diferenti: (1) na kel okazion li na Filipus, kantu el fla kes juís di Filipus ma es viola se direitu kómu sidadon di Roma pamodi es sota-l; (2) kantu el fla ma el éra sidadon di Roma pa es ka ba sotaba el na Jiruzalen; i (3) kantu el pidi bai pa Séza, ki éra inperador di Roma, asi pa el pode obiba el. — Atos 16:37-39; 22:25-28; 25:10-12.
24 TI 30 DI DIZÉNBRU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ATOS 17-18
“Imita apóstlu Polu na manera di prega i di inxina”
(Atos 17:2, 3 ) Sima éra kustumu di Polu, el entra i el bai pâpia ku es, i el uza Skrituras pa rasusina ku es duránti três sábadu. 3 el ta splikaba i el ta provaba, ku bazi na kel ki staba skrebedu, ma Kristu tinha ki sufreba i labantadu di meiu di mortus. El ta flaba: “Kel-li é Kristu, kel Jizus, ki N sta ta fla nhos di el.”
Bíblia di studu, nóta na At 17:2, 3
rasusina: Polu pâpia ku es di notísias sábi, má tanbê el uza Skrituras ô Skrituras Ebraiku ki ben di Deus, pa splika i pa mostra próva. El lé Skrituras, má tanbê el rasusina ku bazi na el i el muda se manera di splika di akordu ku kes algen ki staba ta obi-l. Na gregu, vérbu dialégomai siginifika “pâpia ku kunpanheru, konbersa; diskuti”. El ta da ideia di pesoas ki sta ta pâpia ku kunpanheru. Kel palavra gregu tanbê uzadu na At 17:17; 18:4, 19; 19:8, 9; 20:7, 9.
provaba, ku bazi na kel ki staba skrebedu: Kel palavra gregu ki uzadu li siginifika “poi djuntu (poi na ladu)”. Kel-li pode da ideia ma Polu konpara ku kuidadu kes profesia sobri Misías na Skrituras Ebraiku, ku kel ki kontise na vida di Jizus. Asi el mostra modi ki Jizus kunpri kes profesia.
(Atos 17:17 ) Nton, el kumesa ta rasusina na sinagóga ku judeus i ku otus algen ki ta adoraba Deus i tudu dia na merkadu ku kes algen ki ta staba la.
Bíblia di studu, nóta na At 17:17
merkadu: El ta fikaba pa ladu nórti di Akrópoli. Éra merkadu (na língua gregu, agorá ) di Atenas, ki tinha más ô ménus 250 métru di konprimentu i 200 métru di largura. Kel merkadu ka éra sô un lugar pa faze kónpra ô pa bende. Éra un séntru di komérsiu, di pulítika i di kultura di kel sidadi. Kes algen di Atenas gostaba di djunta na kel merkadu undi txeu algen ta staba, pa partisipa na dibatis.
(Atos 17:22, 23 ) Nton, Polu fika sakédu na meiu di Areópagu i el fla: “Ómis di Atenas, dja N odja ma na tudu kuza ta parse ma nhos ten más ruspetu pa deuzis di ki otus algen. 23 Pur izénplu, timenti N staba ta pasa i ta djobe dretu kes kuza ki nhos ta adora, N atxa ti mésmu un altar ki sta skrebedu na el: ‘Pa un Deus ki ka konxedu’. Nton, ami N sta ta fla nhos di es Deus ki nhos ta adora sen nhos konxe.
Bíblia di studu, nóta na At 17:22, 23
Pa un Deus ki ka konxedu: Kes palavra gregu Agnóstoi theoí ki uzadu li, ta fazeba párti di kuzê ki staba skrebedu na un altar na Atenas. Gentis di Atenas faze txeu ténplu i altar, pamodi es tinha medu di kes deus ki es ta adoraba. Tanbê es ta fazeba altar pa kuzas ki ka ta odjadu, sima Fama, Umildadi, Inerjia, Kapasidadi di konvense i Péna. Talvês ku medu di skese algun deus i pa kes deus ka fika xatiadu ku es, es faze un altar “pa un Deus ki ka konxedu”. Ku kel altar li, es ta mostraba ma es sabia ma tinha un Deus ki es ka konxeba. Ku jetu, Polu uza kel altar pa pâpia ku es sobri un Deus, kel Deus verdaderu, ki inda es ka konxeba.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Atos 18:18 ) Dipôs ki Polu pasa txeu dia la, el dispidi di irmons i el viaja pa Síria, djuntu ku Prisila i Ákila. Na Senkrea, el korta kabélu baxu, pamodi un promésa ki el fazeba.
w08 15/5 p. 32 par. 5
Pártis inportanti di livru di Atos
18:18 — Ki promésa Polu faze? Alguns studiozu ta fla ma Polu faze un promésa di nazireu. (Núm. 6:1-21) Má Bíblia ka ta fla ki tipu di promésa ki el faze. Tanbê el ka ta fla si Polu faze kel promésa antis ô dipôs ki el bira kriston, nen el ka ta fla si el staba ta kumesa ô tirmina di kunpri kel promésa. Di kalker manera, ka éra un pekadu faze kel promésa.
(Atos 18:21 ) má el dispidi di es i el fla-s: “N ta torna ben pa li, si Jeová krê.” Nton, el nbarka na Éfezu
Bíblia di studu, nóta na At 18:21
si Jeová krê: Kes palavra li ta mostra ma nu debe krê sabe kal ki é vontadi di Jeová óras ki nu ta faze ô pensa faze kalker kuza. Apóstlu Polu ta sigiba kel prinsípiu li. (1Co 4:19; 16:7; He 6:3) Disiplu Tiagu tanbê insentiva se leitoris pa fla: ‘Si Jeová krê, nu ta vive i nu ta faze kel-li ô kel-la.’ (Tg 4:15) Kes palavra li ka debe fika sô na bóka; kenha ki é sinseru óras ki el ta fla “si Jeová krê”, meste sforsa pa aji di akordu ku vontadi di Jeová. Nen sénpri nu ka meste fla kes palavra li ku vós altu, má txeu bês nu pode fla-l sô na korason. — Odja At 21:14; 1Co 4:19; Tg 4:15 i Apêndice A5.
31 DI DIZÉNBRU TI 6 DI JANERU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ATOS 19-20
“Presta atenson na nhos kabésa i na ribanhu interu”
(Atos 20:28 ) Nhos presta atenson na nhos kabésa i na ribanhu interu, ki spritu santu skodje nhos pa ser enkaregadus sobri el, pa nhos pastora kongregason di Deus, ki el kunpra ku sangi di se própi Fidju.
‘Nhos pastora ribanhu di Deus ki nhos ta toma kónta’
5 Apóstlu Polu skrebe ma kes ansion debe ‘pastora ribanhu di Deus ki es ta toma kónta’. Éra txeu inportanti es rekonhise ma ribanhu é di Jeová ku Jizus Kristu. Ansions tinha ki prestaba kónta pa manera ki es ta kuidaba di ovelhas di Deus. Imajina ma bu grandi amigu, ki sta ta viaja pa algun ténpu, pidi-u pa bu toma kónta di se fidjus. Bu ka ta kuidaba dretu di kes minís i di kuzas ki es ta kume? Si un di es fika duenti, bu ka ta daba es ramedi ô bu ta lebaba es pa dotor? Di mésmu manera, ansions di kongregason debe ‘pastora kongregason di Deus, ki el kunpra ku sangi di se própi Fidju.’ (Atos 20:28 ) Es ta lenbra ma tudu ovelha kunpradu ku sangi di Kristu Jizus, ki ten txeu valor. Kes ansion ta da kumida, ta proteje i ta kuida di ribanhu, pamodi es ten ki presta kónta pa Jeová.
(Atos 20:31 ) “Nton, nhos kontinua sienti i nhos lenbra ma duránti três anu, dia ku noti, N ka para di da kada un di nhos konsedju, ku lágua.
Ansions ‘ta trabadja djuntu ku nhos pa nhos alegria’
15 Ser pastor é un trabadju duru. Alvês, ansions ta pasa noti sen durmi, preokupadu ku irmons, ta ora pa es, ô ta da algun ajuda spritual pa ribanhu di Deus. (2 Cor. 11:27, 28) Má simé, es ta kuida dretu di ses responsabilidadi ku alegria, sima Polu. Polu skrebe pa kes irmon na Korintu: ‘Ku txeu alegria, N ta gasta tudu i N ta ser gastadu ti ki N kaba pa djuda nhos.’ (2 Cor. 12:15) Kel-li ta mostra klaru, ma Polu ‘gasta tudu’ pa da se irmons koraji pamodi el ta amaba es. (Lé 2 Coríntios 2:4; Fil. 2:17; 1 Tes. 2:8) Pur isu, nu ka ta fika dimiradu di sabe ma irmons ta amaba el txeu! — Atos 20:31-38.
(Atos 20:35 ) Na tudu kuza, N mostra nhos ma é ku trabadju duru ki nhos debe djuda kes ki sta fraku i lenbra sénpri di kes palavra di Sinhor Jizus, ki fla: ‘É más sábi da di ki toma.’”
bt p. 172 par. 20
‘N sta linpu di sangi di tudu ómis’
20 Manera di vive di apóstlu Polu éra txeu diferenti di kes algen ki más tardi bira ta pruveta di ribanhu. El ta trabadjaba pa el pode sustentaba se kabésa, asi el ka ta sérba un karga pa kongregason. Kel sforsu ki el ta fazeba pa djudaba irmons ka éra pa el ganhaba algun kuza. Polu insentiva kes ansion na Éfezu pa es faze sakrifisiu pa djuda otus. El fla: ‘Nhos debe djuda kes ki sta fraku i lenbra sénpri di kes palavra di Sinhor Jizus, ki fla: ‘É más sábi da di ki toma.’’ — Atos 20:35.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Atos 19:9 ) Má dja ki alguns ka krê kriditaba di ninhun manera i es staba ta pâpia mal di Kaminhu dianti di kes monti di algen, el sai di djuntu ku es i el tra disiplus di ses meiu; i tudu dia el ta fazeba diskursus na sala di skóla di Tiranu.
bt p. 161 par. 11
Sikrê ku opozison ‘palavra kontinua ta omenta i ta fika firmi’
11 Polu prega tudu dia duránti dôs anu déntu di sala di un skóla. Talvês el pâpia di 11 óra di palmanhan ti 4 óra di tardi. (Atos 19:9, nóta di rodapé) Kes-la éra óra más kalmu i más kenti duránti dia, óras ki txeu algen ta paraba di trabadja pa kume i pa diskansa. Si Polu sigiba kel prugrama difísil li duránti dôs anu interu, el ta pasaba más di três mil óra ta inxina. Kel-li é un otu razon ki poi Palavra di Jeová kontinua ta omenta i ta ganha forsa. Polu éra trabadjador i ikilibradu. El muda se óra di prega pa un óra ki éra midjór pa kes algen na kel zóna. Kal ki foi rezultadu? ‘Tudu kes algen ki ta moraba na pruvínsia di Ázia, judeus ku gregus, obi palavra di Sinhor.’ (Atos 19:10 ) Kel-li ta mostra, ma el da un tistimunhu konplétu!
(Atos 19:19 ) Na verdadi, un monti di kes ki ta fazeba majia djunta ses livru i es kema-s dianti di tudu algen. Kantu es faze kónta di ses valor, es odja ma es baleba 50 mil muéda di prata.
bt pp. 162-163 par. 15
Sikrê ku opozison ‘palavra kontinua ta omenta i ta fika firmi’
15 Kes fidju di Seva pasa pa un vergónha ki poi txeu algen ta ruspeta Deus, ta bira kriston i ta bandona kuzas ki staba ligadu ku majia. Kultura di kes algen di Éfezu tinha txeu influénsia di kuzas ki staba ligadu ku majia. Es ta fazeba txeu fitisaria i es ta uzaba txeu kuza pa protejeba es di mal. Tanbê es ta fazeba nkantamentu ki txeu bês éra skrebedu. Txeu algen di Éfezu disidi djunta ses livru di majia i kema-s pa tudu algen odja, sikrê ses présu baleba dizénas di milharis di dóla. Lúkas fla: ‘Asi, di un manera poderozu, palavra di Jeová kontinua ta omenta i ta fika firmi.’ (Atos 19:17-20 ) Kel-li foi un grandi vitória, pamodi verdadi vense kes mintira i bruxaria. Kes algen di Éfezu dexa-nu un grandi izénplu. Anos tanbê nu sta vive na un mundu xeiu di bruxaria ô fitisaria. Si nu da kónta ma nu tene algun kuza ki sta ligadu ku bruxaria ô fitisaria, nu debe faze sima kes algen di Éfezu, nu debe kaba ku es más faxi ki nu pode! Nu fika lonji di kes kuza mariadu, ka ta nporta kantu es ta kusta-nu.