STUDU 6
Bu ta kunfia ma Jeová sénpri ta faze kel ki é dretu?
‘Kel Rótxa, tudu ki el ta faze é perfetu, pamodi tudu se kaminhus é justisa. El é un Deus fiel, ki nunka é ka injustu, el é justu i rétu.’ — DEUTERONÓMIO 32:4.
KÁNTIKU 3 Jeová ta da-m forsa i speransa
KUZÊ KI NU STA BEN STUDAa
1-2. (a) Pamodi ki txeu algen oji ka ta krê kunfia na kes ki ten autoridadi? (b) Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?
OJI txeu algen ka ta krê kunfia na kes ki ten autoridadi. Es ta odja govérnus i leis ta proteje kes algen riku i inportanti, má es ta nega faze justisa pa kes algen póbri. Bíblia ta fla: ‘Ómi ta manda na ómi pa se disgrasa.’ (Ecl. 8:9) Tanbê, alguns xéfi di relijion ta faze kuzas mariadu. Kel-li dja poi alguns algen ta perde kunfiansa na Deus. Pur isu, si un algen seta studa Bíblia ku nos, nu meste djuda-l prende kunfia na Jeová i na kes ómi ki El skodje li na Téra.
2 É klaru ki é ka sô studantis di Bíblia ki meste prende kunfia na Jeová i na se organizason. Sikrê dja nu ten txeu ténpu na verdadi, nu debe lenbra sénpri ma Jeová ta faze kel ki é midjór pa nos. Alvês, pode kontise alguns kuza ki ta mostra si nu ta kunfia na Jeová ô nau. Na kel studu li, nu sta ben odja três situason ki pode poi nos fé na próva: (1) óras ki nu ta lé alguns stória di Bíblia, (2) óras ki nu ta resebe orientason di organizason di Jeová i (3) óras ki nu ben pasa pa prublémas na futuru.
KUNFIA NA JEOVÁ ÓRAS KI BU TA LÉ BÍBLIA
3. Modi ki alguns stória di Bíblia pode poi nos kunfiansa na Jeová na próva?
3 Óras ki nu ta lé Palavra di Deus, nu pode faze alguns pergunta sima kes-li: ‘Pamodi ki Jeová faze kel-li ku kel algen? Pamodi ki Jeová toma kel disizon li?’ Pur izénplu, na livru di Números, nu ta lé ma Jeová manda mata un israelita ki staba ta panha lenha na sábadu. Na sugundu livru di Samuel, nu ta prende ma txeu ténpu dipôs, Jeová púrdua Rei Davidi kantu el faze adultériu i el mata algen. (Núm. 15:32, 35; 2 Sam. 12:9, 13) Nu pode pergunta: ‘Pamodi ki Jeová púrdua Davidi kantu el mata algen i el faze adultériu, má el manda mata kel ómi ki faze un kuza ki ta parse ma ka éra mutu gravi?’ Pa responde kel pergunta li, nu ben odja três kuza ki nu debe lenbra óras ki nu ta lé Bíblia.
4. Modi ki Génesis 18:20, 21 i Deuteronómio 10:17 ta djuda-nu ten más kunfiansa na disizons ki Jeová ta toma?
4 É ka sénpri ki Bíblia ta da-nu tudu informason sobri un stória. Pur izénplu, nu sabe ma Rei Davidi rapende di korason di kes kuza ki el faze. (Sal. 51:2-4) Má, ki tipu di algen éra kel ómi ki viola lei di sábadu? El rapende di kuzê ki el faze? Algun bês el ka obiba ku leis di Jeová? Algun bês el ka ligaba ô ti mésmu el ka setaba alguns avizu ki dadu? Bíblia ka ta fla. Má, nu pode ten sertéza ma Jeová ‘nunka é ka injustu’. (Deut. 32:4) El ta toma se disizon ku bazi na tudu informason. Óras ki el ta toma disizon el ka ta faze diskriminason i nen el ka ta toma disizon ku bazi na kuzê ki el obi ta fladu ô na algun otu kuza ki txeu bês ta poi algen ta ten ideia mariadu sobri un situason. (Lé Génesis 18:20, 21; Deuteronómio 10:17.) Kantu más nu prende sobri Jeová i se leis, nu ta ten más kunfiansa na kes disizon ki el ta toma. Nu pode lé Bíblia i faze perguntas ki nu ka ta konsigi atxa respóstas gósi, má kel ki nu sabe sobri nos Deus ta da-nu sertéza ma el ‘é justu na tudu se kaminhus.’ — Sal. 145:17.
5. Modi ki inperfeson pode ka dexa-nu julga un asuntu dretu? (Odja kuadru “Nen sénpri nu ka ta ntende un asuntu dretu pamodi nos é inperfetu”.)
5 Nen sénpri nu ka ta julga un kuza dretu pamodi nos é inperfetu. Jeová faze-nu sima se imaji, pur isu nu ta krê pa pesoas tratadu ku justisa. (Gén. 1:26) Má dja ki nos é inperfetu, nu pode julga un kuza mariadu sikrê nu pensa ma nu ten tudu informason sobri kel asuntu. Pur izénplu, kantu Jeová disidi mostra gentis di Nínivi mizerikórdia, Jonas fika uma xatiadu ku kel disizon. (Jonas 3:10–4:1) Má kal ki foi rezultadu? Kel-li salva más di 120 mil algen di Nínivi ki rapende! Nton, éra Jeová ô Jonas ki julga povu mariadu?
6. Pamodi ki Jeová ka ten ki splika-nu kes disizon ki el ta toma?
6 Jeová ka ten ki splika-nu pamodi ki el ta toma un disizon. Nu sabe ma na pasadu, Jeová dexa se sérvus fla-l si es ta konkordaba ô nau ku alguns disizon ki el toma ô ki el staba ta ba tomaba. (Gén. 18:25; Jonas 4:2, 3) Alvês el ta splikaba pamodi ki el toma un disizon. (Jonas 4:10, 11) Má, Jeová ka ten obrigason di splika-nu pamodi ki el ta toma un disizon. I dja ki el é nos Kriador, el ka meste nos autorizason, óras ki el ta aji. — Isa. 40:13, 14; 55:9.
KUNFIA NA JEOVÁ ÓRAS KI BU TA RESEBE ORIENTASON
7. Kuzê ki pode ser difísil pa nos i pamodi?
7 Nu sabe ma Jeová sénpri ta faze kel ki é dretu. Má, pode ser difísil nu kunfia na kes ómi ki Jeová skodje pa kuida di nos. Nu pode pergunta si kes algen ki ten algun autoridadi na organizason di Jeová, ta toma disizon di akordu ku orientason di Jeová ô si es ta toma ses própi disizon. Pode ser ki alguns algen ki vive na ténpu ki Bíblia skrebedu ta pensaba si. Pensa na kes izénplu ki sta na parágrafu 3. Un família di kel ómi ki viola lei di sábadu talvês pergunta si Muizés djobe orientason di Jeová antis di el manda mata kel ómi. Un amigu di Urias, kel Itita, ki se mudjer faze adultériu ku Davidi, talvês atxa ma Davidi ka matadu sô pamodi el éra rei. Jeová ta kunfia na kes ómi ki el skodje pa toma kónta di se organizason i di kongregason. Pur isu, si nu ka ta kunfia na es, nu ka pode fla ma nu ta kunfia na Jeová.
8. Modi ki kongregasons oji ta sigi kel ki sta na Atos 16:4, 5?
8 Oji, Jeová sta ta uza ‘skravu fiel i prudenti’ pa orienta se povu li na Téra. (Mat. 24:45) Sima kel grupu enkaregadu di óbra na ténpu di apóstlus, kel skravu li ta toma kónta di povu di Jeová na mundu interu i el ta da ansions orientason. (Lé Atos 16:4, 5.) Dipôs, ansions ta sigi kes orientason ki es ta resebe. Nu ta mostra ma nu ta kunfia na manera ki Jeová ta faze kuzas, óras ki nu ta sigi kes orientason ki nu ta resebe di organizason i di ansions.
9. Ki óras ki pode ser difísil apoia kes disizon ki ansions ta toma i pamodi?
9 Alvês nu pode atxa difísil apoia kes disizon ki ansions ta toma. Pur izénplu, na kes últimu anu txeu kongregason djuntadu ku otus kongregason i pur isu alguns kongregason fika ta faze párti di otu grupu di kongregason. Na alguns kazu, ansions tevi ki pidi publikadoris pa muda pa otu kongregason, asi pa uzadu midjór kes Salon di Reinu. Si nu pididu pa nu muda pa otu kongregason pode ser difísil dexa nos família i amigus. Má, ansions ta resebe orientason dirétu di Jeová ki ta fla-s pa undi ki es debe manda kada publikador? Nau. É pamodi kel-li ki alvês pode ser difísil sigi kes orientason ki nu ta resebe. Má, Jeová ta kunfia ma ansions ta toma kel midjór disizon i nos tanbê nu debe kunfia na es.b
10. Sima sta na Hebreus 13:17, pamodi ki nu debe apoia ansions?
10 Pamodi ki nu debe obi ku ansions i apoia ses disizon, mésmu óras ki kes disizon é ka kel ki nu ta krê? Pamodi óras ki nu ta faze kel-li, nu ta djuda povu di Deus kontinua unidu ku kunpanheru. (Efé. 4:2, 3) Kongregasons ta bira más fórti, óras ki nos é umildi i nu ta obi ku tudu disizons ki ansions ta toma. (Lé Hebreus 13:17.) I más inportanti inda, óras ki nu ta apoia kes algen ki Jeová skodje pa toma kónta di nos, nu ta mostra ma nu ta kunfia na el. — Atos 20:28.
11. Kuzê ki pode djuda-nu ten más kunfiansa na kes orientason ki nu ta resebe di ansions?
11 Un kuza ki pode djuda-nu ten más kunfiansa na kes orientason ki ansions ta da-nu é lenbra ma es ta faze orason pa spritu santu djuda-s analiza asuntus ki ta afeta kongregason. Tanbê, es ta djobe ku kuidadu prinsípius di Bíblia i kes orientason di organizason di Jeová. Ses dizeju di korason é agrada Jeová i kuida di se povu di midjór manera. Kes ómi fiel li sabe ma Jeová ta preokupa txeu ku manera ki es ta kuida di se povu. (1 Ped. 5:2, 3) Pensa na kel-li: na un mundu ki sta divididu pamodi rasa, relijion i pulítika, povu di Jeová sta unidu ta adora kel úniku Deus verdaderu. Kel-li sta kontise sô pamodi Jeová sta ta abênsua se organizason!
12. Kuzê ki ansions debe djobe dretu pa es sabe si un algen dja rapende?
12 Jeová da ansions un responsabilidadi inportanti di mante kongregason linpu. Si un algen faze un pekadu gravi, Jeová ta spéra ma ansions ta disidi si kel algen debe kontinua na kongregason. Tanbê, es meste sabe si kel algen dja rapende di verdadi. Kel algen pode fla ma dja el rapende, má el ta ôdia kuzê ki el faze? El sta disididu na ka faze kel pekadu más? Si el faze kel pekadu pamodi maus koléga, el sta dispostu na kaba ku kes amizadi? Ansions ta faze orason, es ta pensa na kuzê ki kontise i es ta djobe kuzê ki Bíblia ta fla. Tanbê, es ta djobe modi ki kel algen sta xinti pamodi kuzê ki el faze. Dipôs, es ta disidi si kel algen ki faze pekadu debe kontinua na kongregason ô nau. Na alguns situason, el ten ki dizasosiadu. — 1 Cor. 5:11-13.
13. Kuzê ki nu pode pensa si un família ô un amigu dizasosiadu?
13 Kuzê ki pode poi na próva nos kunfiansa na ansions? Si un algen ki dizasosiadu é ka nos amigu ô nos família, é faxi nu seta kel disizon di ansions. Má, imajina ma kel algen ki dizasosiadu é bu grandi amigu. Bu pode atxa ma ansions ka djobe dretu tudu kuza i bu pode pergunta si kel disizon ki es toma é kel ki Jeová ta tomaba. Kuzê ki pode djuda-nu kunfia ma ansions toma un bon disizon?
14. Kuzê ki pode djuda-nu si ansions disidi ma un di nos amigu ô família debe dizasosiadu?
14 Nu debe lenbra ma é Jeová ki da ansions autoridadi pa dizasôsia algen i kel-li ta djuda kongregason i kel algen ki peka. Si kel algen ki peka ka rapende i el dexadu kontinua na kongregason, el pode poi otus algen ta peka. (Gál. 5:9) Tanbê, el pode ka rekonhese ma el faze un pekadu gravi. Pur isu, el pode atxa ma el ka meste muda se manera di pensa i se konportamentu pa el rekupera se amizadi ku Jeová. (Ecl. 8:11) Nu pode ten sertéza ma óras ki ansions ta disidi si un algen debe dizasosiadu, es ta leba asériu ses responsabilidadi. Es sabe ma sima kes juís na Israel na ténpu antigu, es ‘ka sta ta julga pa ómi, má pa Jeová’. — 2 Cró. 19:6, 7.
KUNFIA NA JEOVÁ GÓSI TA DJUDA-NU NA FUTURU
Kuzê ki ta ben djuda-nu kunfia i sigi kes orientason ki nu ta ben resebe duránti grandi tribulason? (Odja parágrafu 15)
15. Pamodi ki gósi nu meste kunfia mutu más inda na kes orientason di Jeová?
15 Dja ki fin di es mundu sta kuazi ta txiga, nu meste kunfia mutu más inda na manera ki Jeová ta faze kuzas. Pamodi? Duránti grandi tribulason nu ta ben resebe orientasons ki pode parse stranhu, difísil di ntende ô di sigi. É klaru ki Jeová ka ta ben pâpia ku nos dirétu. Di sertéza el ta ben uza kes ómi ki el skodje pa da-nu orientason. Kel-la ka ta ben ser ténpu di duvida di orientason, ô pergunta: ‘Kel orientason li ben di Jeová própi ô é opinion di kes irmon ki sta toma kónta di nos?’ Bu ta ben kunfia na Jeová i na se organizason duránti kel ténpu difísil la? Kuzê ki bu ta pensa sobri orientason ki bu ta resebe gósi di kes algen ki Jeová skodje, ta djuda-u sabe respósta. Si oji nu kunfia na orientasons ki nu ta resebe i nu obi lógu ku es, talvês ta ben ser más fásil nu faze mésmu kuza duránti grandi tribulason. — Luc. 16:10.
16. Na futuru, modi ki nos kunfiansa na Jeová pode ben podu na próva?
16 Tanbê, nu debe pensa dretu na modi ki nu ta ben reaji óras ki Jeová ben faze julgamentu na fin di kel mundu li. Nu ta spéra ma nos famílias i txeu algen ki ka ta sirbi Jeová ta disidi sirbi-l antis di fin. Má na Armajedon, é ka nos ki ta ben disidi pa kenha ki Jeová ta mostra ô pa kenha ki el ka ta mostra mizerikórdia. (Mat. 25:34, 41, 46) Jeová ta ben uza Jizus pa disidi kuzê ki ta kontise ku kes algen. (Mat. 25:31-33; 2 Tes. 1:7-9) Nu ta ben kunfia na julgamentu di Jeová, ô nu ta ben para di sirbi-l pamodi nu ka konkorda ku se disizons? É klaru ki nu meste kunfia na Jeová más txeu gósi pa nu pode kunfia na el di tudu korason na futuru.
17. Kuzê ki ta ben kontise pamodi julgamentu di Jeová na fin di kel mundu li?
17 Imajina modi ki nu ta ben xinti na mundu novu óras ki nu ben odja rezultadus di julgamentu di Jeová. Relijion falsu ka ta ben ten más, nen kes ómi di nogósiu ki é ganansiozu i kes governanti ki dja ten txeu ténpu ta maltrata pesoas i ta poi mundu na mizéria. Prublémas di saúdi, bedjisa i mórti di kes algen ki nu ta ama ka ta ben faze párti di nos vida más. Satanás ku se dimónis ta ben podu prézu pa mil anu i tudu kes kuza mariadu ki kontise pamodi es ta ben kaba. (Apo. 20:2, 3) Nu ta ben fika txeu kontenti pamodi nu kunfia na manera ki Jeová ta faze kuzas!
18. Sima sta na Números 11:4-6 i 21:5, kuzê ki nu ta prende ku izénplu di israelitas?
18 Na mundu novu pode ben kontise alguns prubléma ki ta poi na próva nos kunfiansa na Jeová. Pur izénplu, pensa na kuzê ki kontise ku kes israelita ki éra skravu na Ijitu. Lógu dipôs ki es sai di Ijitu, es kumesa ta reklama pamodi es staba ta xinti falta di kes kumida ki es ta kumeba la i es dispreza maná ki Jeová da-s. (Lé Números 11:4-6; 21:5.) Nu pode ben pensa di mésmu manera dipôs ki nu sai di grandi tribulason? Nu ka sabe kantu trabadju ki nu ta ben faze pa linpa Téra nen kantu ténpu ta dura pa el bira un paraízu. Di sertéza, nu ta ben ten txeu trabadju pa faze i nos vida pode ka ser fásil na komésu. Nu ta ben reklama di kes kuza ki Jeová ta ben da-nu na kel ténpu? Si nu ta da valor pa kes kuza ki Jeová ta da-nu gósi, di sertéza nu ta ben faze mésmu kuza na futuru.
19. Kuzê ki nu prende na kel studu li?
19 Jeová sénpri ta faze kel ki é dretu i nu meste ten sertéza di kel-li. Tanbê, nu meste kunfia na kes ómi ki Jeová skodje pa da-nu orientason. Nunka ka bu skese di kes palavra li ki Jeová uza proféta Isaías pa fla: ‘Pa nhos ten forsa nhos ten ki kontinua kalmu i ten kunfiansa.’ — Isa. 30:15.
KÁNTIKU 98 Bíblia ben di Deus
a Kel studu li ta ben djuda-nu odja pamodi ki nu meste kunfia más txeu na Jeová i na kes algen ki el skodje li na Téra pa toma kónta di se povu. Tanbê, nu ta ben odja modi ki faze kel-li ta djuda-nu gósi i ta pripara-nu pa prublémas ki sta ben kontise na futuru.
b Alvês ten situason ki ta iziji pa un algen ô un família fika na kel kongregason ki el sta. Odja Nosso Ministério do Reino, di novenbru di 2002, na párti “Perguntas Respondidas”.