STUDU 27
KÁNTIKU 79 Djuda-s mante firmi
Djuda bus studanti di Bíblia disidi sirbi Jeová
“Nhos mante firmi na fé... nhos bira poderozu.” — 1 KORÍNTIUS 16:13.
ASUNTU PRINSIPAL
Modi ki nu pode djuda studantis di Bíblia dizenvolve fé i koraji ki es meste, asi pa es konsigi sirbi Jeová.
1-2. (a) Pamodi ki alguns studanti di Bíblia ta atxa ma é difísil es disidi sirbi Jeová? (b) Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?
TINHA algun kuza ki staba ta inpidi-u di sirbi Jeová? Talvês bu xinti medu ma bus koléga di trabadju, bus amigu ô família pode fikaba kóntra bo. Ô talvês bu ta xintiba ma nunka bu ka ta pode sigiba kes lei di Jeová. Si bu xinti si, nton bu ta intende modi ki alguns studanti di Bíblia ta xinti i pamodi ki es pode atxa ma é difísil pa es disidi bira un Tistimunha di Jeová.
2 Jizus sabia ma kuzas sima kes-li pode inpidiba pesoas di sirbi Jeová. (Mat. 13:20-22) Má el ka dizisti di kes algen ki staba ku medu di sigi-l. Envês di kel-li, el mostra ses disiplu modi ki es pode djudaba kes algen (1) odja kuzê ki ka sta dexaba es faze prugrésu, (2) bira ses amor pa Jeová más fórti, (3) poi Jeová na primeru lugar na ses vida i (4) lida ku opozison di otus algen. Modi ki nu pode aplika kuzê ki Jizus fla ses disiplu pa faze óras ki nu ta uza livru Vive filís pa tudu ténpu! pa djuda un studanti di Bíblia disidi sirbi Jeová?
DJUDA BU STUDANTI ODJA KUZÊ KI KA STA DEXA-L FAZE PRUGRÉSU
3. Kuzê ki talvês sta inpidiba Nikodemus di bira un disiplu di Jizus?
3 Nikodemus, ki éra un governanti inportanti di judeus, lida ku un dizafiu ki ka staba ta dexa-l bira disiplu di Jizus. Uns 6 mês dipôs ki Jizus kumesa se trabadju di pregason, Nikodemus rekonhese ma el éra reprizentanti di Deus. (Juan 3:1, 2) Má simé, Nikodemus disidi inkontra ku Jizus sukundidu pamodi el “tinha medu di kes judeu.” (Juan 7:13; 12:42) Talvês el tinha medu ma si el biraba un disiplu di Jizus el pode perdeba se puzison ô se rikéza.a
4. Modi ki Jizus djuda Nikodemus intende kuzê ki Deus krê pa el fazeba?
4 Nikodemus konxeba Lei di Muizés, má el mesteba di ajuda pa el intendeba kuzê ki Jeová ta speraba di el. Modi ki Jizus djuda-l? Jizus staba dispostu na uza se ténpu pa pâpia ku Nikodemus, sikrê éra di noti. I Jizus fla Nikodemus klaru ma pa el biraba un disiplu el tinha ki rapende di ses pekadu, batiza i mostra fé na Fidju di Deus. — Juan 3:5, 14-21.
5. Modi ki nu pode djuda un studanti di Bíblia odja kuzê ki ka sta ta dexa-l faze prugrésu?
5 Sikrê un studanti di Bíblia konxe Bíblia dretu, nu meste djuda-l intende kuzê ki ka sta ta dexa-l sirbi Jeová. Pur izénplu, pode ser ki se trabadju ta toma-l txeu ténpu, ô se família ka krê pa el bira un Tistimunha di Jeová. Tra ténpu pa djuda bus studanti, sima Jizus faze. Bu pode konvida bu studanti pa nhos pasa algun ténpu djuntu, sima toma un lanxi ô pâsia. Óras ki nhos ta faze kes kuza li djuntu, talvês el pode fla-u sobri kes difikuldadi ki el sta pasa pa el. Inkoraja bu studanti pa faze kalker mudansa ki el meste, ka pa agrada-u, má pa mostra se amor pa Jeová.
6. Modi ki bu pode djuda bu studanti ten koraji pa aplika kel ki el sta ta prende? (1 Koríntius 16:13)
6 Óras ki un studanti di Bíblia ta kunfia ma Jeová ta ba djuda-l vive di akordu ku ses lei, el ta ganha koraji pa el faze sima el sta ta prende. (Lé 1 Koríntius 16:13.) Bu trabadju é sima di un profesor. Pensa na kantu ki bu staba na skóla. Ki tipu di profesor ki bu ta gostaba más txeu? Talvês éra kel profesor ki tinha paxénxa pa djuda-u kunfia na bus kapasidadi. Di mésmu manera, un bon instrutor di Bíblia ta inxina ka sô kes kuza ki Deus krê pa nu faze, má tanbê el ta da se studanti serteza ma ku ajuda di Jeová el ta konsigi faze kes mudansa ki el meste faze na se vida. Modi ki bu pode faze kel-li?
DJUDA BU STUDANTI BIRA SE AMOR PA JEOVÁ MÁS FÓRTI
7. Modi ki Jizus djuda ses disiplu bira ses amor pa Jeová más fórti?
7 Jizus sabia ma amor pa Deus ta djudaba ses disiplu aplika kuzê ki es staba ta prende. Txeu bês el ta inxinaba ses disiplu kuzas ki ta djudaba es bira ses amor pa ses Pai na séu más fórti. Pur izénplu, el konpara Jeová ku un ómi ki ta da ses fidju txeu kuza bon. (Mat. 7:9-11) Alguns di kes algen ki staba ta obi Jizus, talvês es ka tevi un pai ki mostra-s amor. Imajina nton modi ki es xinti kantu Jizus konta kel stória di kel pai ki mostra konpaxon i ki resebe dretu se fidju ki fazeba txeu kuza mariadu. Di kel manera li, Jizus djuda-s odja ma Jeová ta amaba es txeu i ma el krê djudaba es. — Luk. 15:20-24.
8. Modi ki bu pode djuda un studanti di Bíblia bira se amor pa Jeová más fórti?
8 Bo tanbê, bu pode djuda bu studanti di Bíblia bira se amor pa Jeová más fórti óras ki bu ta inxina-l sobri kes kualidadi bunitu di Jeová. Na kada studu djuda bu studanti intende modi ki kuzê ki el sta ta prende ta mostra ma Jeová ta ama-nu. Óras ki bu ta pâpia sobri resgati, djuda bu studanti intende ma Jeová faze kel-li, ka sô pamodi el ta ama tudu algen, má pamodi el ta ama-l. (Rom. 5:8; 1 Juan 4:10) Un studanti ta xinti más motivadu na ama Jeová óras ki el ta pensa na modi ki Jeová ta ama-l. — Gál. 2:20.
9. Kuzê ki djuda Michael muda se vida?
9 Odja izénplu di Michael, ki é di Indonézia. El prende verdadi ku se família kantu el staba ta kria, má el ka batiza. Kantu el tinha 18 anu, el viaja pa otu país pa bai trabadja ta konduzi kamion. Dipôs el kaza na Indonézia, má el kontinua ta trabadja na otu país lonji di se mudjer ku se fidju-fémia. Duránti kel ténpu li, se mudjer ku se fidju-fémia kumesa ta studa Bíblia i es faze prugrésu. Dipôs ki mai di Michael móre, el disidi volta pa kaza pa kuida di se pai i el konkorda na studa Bíblia. Kantu Michael staba ta studa párti “Sabe más” di lison 27 di livru Vive filís pa tudu ténpu!, kel-li mexe txeu ku el. Michael txora kantu el intende modi ki Jeová xinti di odja Se Fidju ta sufri. El xinti txeu gratidon pa resgati, i kel-li pô-l ta muda se vida i batiza.
DJUDA BU STUDANTI POI JEOVÁ NA PRIMERU LUGAR NA SES VIDA
10. Modi ki Jizus djuda ses disiplu poi Jeová na primeru lugar na ses vida? (Lukas 5:5-11) (Odja imajen.)
10 Kes primeru disiplu lógu da kónta ma Jizus éra kel Misías ki prometedu, má es mesteba di ajuda pa poi trabadju di pregason na primeru lugar na ses vida. Dja tinha un ténpu ki Pedru ku André dja éra disiplus di Jizus kantu Jizus konvida-s pa es sigi-l pa ténpu interu. (Mat. 4:18, 19) Djuntu ku Tiagu i Juan, es ta trabadjaba na péska i es tinha un bon nogósiu. (Mar. 1:16-20) Kantu Pedru ku André “larga ses redi”, talvês es tinha un planu di modi ki es ta sustentaba ses família duránti kel ténpu ki es ta ba sigiba Jizus. Kuzê ki djuda-s poi pregason na primeru lugar na ses vida? Kel stória ki nu ta atxa na Lukas ta mostra ma Jizus faze un milagri pa mostra-s ma Jeová ta konsigi daba es kes kuza ki es mesteba. Kel-li bira ses kunfiansa na Jeová más fórti. — Lé Lukas 5:5-11.
Kuzê ki nu pode prende ku manera ki Jizus djuda ses disiplu poi Jeová na primeru lugar na ses vida? (Odja parágrafu 10.)b
11. Modi ki nu pode uza nos spiriénsia pa bira fé di nos studantis más fórti?
11 Nu ka ta pode faze milagri sima Jizus faze, má nu pode konta spiriénsias di modi ki Jeová djuda kes algen ki pô-l na primeru lugar na ses vida. Pur izénplu, bu ta lenbra modi ki Jeová djuda-u kantu bu kumesa ta sisti runion? Talvês bu tevi ki pâpia ku bu patron pa splika-l pamodi ki bu ka ta konsigi trabadja más óra na kes dia ki bu ten runion. Splika bu studanti modi ki kel-li poi bu fé ta fika más fórti kantu bu odja modi ki Jeová djuda-u pamodi bu pô-l na primeru lugar na bu vida.
12. (a) Pamodi ki nu debe konvida irmons diferenti pa ba faze studu djuntu ku nos? (b) Modi ki bu pode uza vídius di manera ki ta toka korason di bu studanti? Da un izénplu.
12 Tanbê é bon otus irmon ku irmans konta bu studanti modi ki es muda ses vida kantu es poi Jeová na primeru lugar. Konvida irmons diferenti pa bai faze studu djuntu ku bo. Pidi-s pa splika modi ki es konxe verdadi i kuzê ki es faze pa poi Jeová na primeru lugar na ses vida. Tanbê tra ténpu pa bu mostra bu studanti kes vídiu ki sta na párti “Sabe más” ô “Djobe más” na livru Vive filís pa tudu ténpu!. Pur izénplu, óras ki nhos ta studa lison 37, i nhos odja vídiu Jeová ta da-nu kel ki nu meste, pâpia sobri vídiu i djuda bu studanti odja modi ki Jeová ta djuda-l óras ki el ta pô-l na primeru lugar na se vida.
DJUDA BU STUDANTI LIDA KU OPOZISON DI OTUS ALGEN
13. Modi ki Jizus pripara ses disiplu pa opozison?
13 Txeu bês, Jizus fla ses sigidor ma es ta ben pasaba pa opozison di otus algen, ti mésmu di ses família. (Mat. 5:11; 10:22, 36) Kantu Jizus staba kuazi ta móre, el fla ses sigidor ma es pode matadu pamodi es ta adoraba Jeová. (Mat. 24:9; Juan 15:20; 16:2) El aviza-s pa es toma kuidadu na pregason. Pur izénplu, el fla-s pa es ka diskuti ku ningen ki pâpia kóntra ses krénsa i pa es tomaba kuidadu ku kuzê ki es ta flaba i fazeba.
14. Modi ki nu pode djuda un studanti pripara pa lida ku opozison? (2 Timótiu 3:12)
14 Nu pode djuda un studanti pripara pa opozison óras ki nu ta splika-l kuzê ki ses koléga di trabadju, amigus i família pode fla-l. (Lé 2 Timótiu 3:12.) Alguns koléga di trabadju pode faze-l trosa pamodi kes mudansa ki el faze na se vida. Otus algen, ti mésmu ses família, pode ka konkorda ku kuzê ki el sta prende na Bíblia. Lógu ki da, pâpia ku bu studanti sobri modi ki el pode lida ku opozison, asi el ta sta más ben priparadu óras ki es kumesa ta faze-l opozison.
15. Kuzê ki pode djuda un studanti di Bíblia lida ku opozison na família?
15 Si bu studanti sta ta pasa pa opozison na família, djuda-l pensa pamodi ki alguns algen di se família sta xatiadu. Talvês es ta pensa ma kuzê ki Tistimunhas di Jeová ta inxina é mintira ô talvês es ta pensa otus kuza mariadu sobri Tistimunhas di Jeová. Ti mésmu alguns família di Jizus ka fika kontenti ku kuzê ki el staba ta faze. (Mar. 3:21; Juan 7:5) Inxina bu studanti ten paxénxa i pâpia ku jetu ku otus algen i ku se família tanbê.
16. Modi ki bu pode djuda un studanti di Bíblia pâpia sobri ses krénsa ku jetu i di manera ikilibradu?
16 Ti mésmu óras ki se família mostra interesi na verdadi, é midjór un studanti ka konta-l tudu kuza di un bês. Si el faze kel-li, el pode intxi se família ku txeu informason, i pamodi kel-li es pode ka krê pâpia ku el sobri ses krénsa otu bês. Insentiva bu studanti pa pâpia sobri se krénsa di manera sinplis, asi se família ta krê obi más sobri Bíblia otu bês. (Kol. 4:6) Talvês el pode fla se família pa entra na jw.org, asi kel algen pode prende más sobri Tistimunhas di Jeová óras ki el krê, i el pode skodje kal informason ki el krê.
17. Modi ki bu pode trena bu studanti pa sabe responde perguntas sobri Tistimunhas di Jeová? (Odja imajen.)
17 Bu pode uza kel grupu di artigu “Perguntas ki más ta fazedu sobri Tistimunhas di Jeová” na jw.org pa djuda bu studanti pripara respóstas sinplis pa perguntas ki ses família ô ses koléga di trabadju pode faze-l. (2 Tim. 2:24, 25) Na fin di kada lison, uza kel párti “Alguns algen ta fla” di livru Vive filís pa tudu ténpu!. Insentiva bu studanti pa responde na ses própi palavra. Si meste, da-l algun sujiston di modi ki el pode responde midjór. Óras ki bu ta tra ténpu pa trena-l, el ta fika más ben-priparadu pa splika otus algen pamodi ki el ta kridita ô ka ta kridita na algun kuza.
É más fásil pa bu studanti prega si duránti studu nhos ta trena modi ki el ta prega (Odja parágrafu 17.)c
18. Modi ki bu pode insentiva un studanti pa el bira un publikador? (Mateus 10:27)
18 Jizus insentiva ses disiplu pa prega notísias sábi pa pesoas. (Lé Mateus 10:27.) Kantu más sédu un studanti kumesa ta prega djuntu ku kongregason, más sédu el ta prende kunfia na Jeová. Modi ki bu pode djuda bu studanti poi kel méta li? Óras ki avizadu ki ten un kanpanha di pregason, insentiva bu studanti odja kuzê ki el meste faze pa bira un publikador. Splika-l pamodi ki txeu algen ta atxa más fásil kumesa ta prega duránti un kanpanha. Otu méta ki el pode poi é kumesa ta faze diziginason na runion di meiu di simana. Sima el ta ba ta sforsa pa alkansa kel méta li, el ta sta más ben-priparadu pa splika ses krénsa.
MOSTRA MA BU TA KUNFIA NA BU STUDANTI
19. Modi ki Jizus mostra ma el ta kunfiaba na ses disiplu, i modi ki nu pode imita-l?
19 Antis di Jizus subi pa séu, el fla ses disiplu ma un dia es ta ba staba djuntu ku el otu bês. Es ka intende ma Jizus staba ta fla-s ma es ta baba pa séu, má simé el konsentra na ses lialdadi envês di konsentra na ses dúvida. (Juan 14:1-5, 8) El sabia ma es mesteba ténpu pa intendeba alguns kuza, sima speransa di vive na séu. (Juan 16:12) Nos tanbê, nu pode mostra ma nu ta kunfia ma nos studantis krê agrada Jeová.
Kantu más sédu un studanti kumesa ta prega djuntu ku kongregason, más sédu el ta prende kunfia na Jeová.
20. Modi ki un irman na Malauí mostra ma el ta kunfiaba na se studanti?
20 Kontinua ku speransa ma bu studanti krê faze kuzê ki é dretu. Konxe izénplu di Chifundo, ki é un irman di Malauí. El kumesa ta studa Bíblia na livru Vive filís pa tudu ténpu! ku un jóven katólika ki txoma Alinafe. Kantu es tirmina di studa lison 14, Chifundo pergunta se studanti kuzê ki el ta pensaba sobri uza imajen na adorason. Alinafe fika xatiadu i el fla: “Kel-li é nha disizon!” Dipôs di kel-la Chifundo pensa ma Alinafe ta para di studa Bíblia. Má ku paxénxa, el kontinua ta studa ku Alinafe, ku speransa ma ku ténpu el ta intendeba ma uza imajen é mariadu. Alguns mês dipôs, Chifundo faze-l kel pergunta ki sta na lison 34: “Modi ki studa Bíblia i prende sobri Jeová dja djuda-u ti gósi?” Chifundo fla ma Alinafe fla txeu kuzas interesanti, i un di es é ma Tistimunhas di Jeová ka ta faze nada ki Bíblia ta fla ma é mariadu. Poku ténpu dipôs, Alinafe para di uza imajen i el batiza.
21. Modi ki nu pode djuda nos studanti disidi sirbi Jeová?
21 Enbóra é Jeová ki ta poi simentis di verdadi “ta kria”, nu pode djuda un studanti di Bíblia faze prugrésu. (1 Kor. 3:7) Nu ta faze más di ki sô inxina-s kuzê ki Deus krê pa es faze. Nu ta djuda-s dizenvolve un amor fórti pa Jeová. Tanbê nu ta insentiva-s mostra ses amor pa Jeová óras ki es ta poi Jeová na primeru lugar na ses vida. I nu ta inxina-s modi ki es ta kunfia na Jeová óras ki es pasa pa opozison. Óras ki nu ta mostra ma nu ta kunfia na es, nu ta djuda-s ten serteza ma es ta pode vive di akordu ku prinsípius di Jeová i es ta pode skodje sirbi Jeová.
KÁNTIKU 55 Ka nhos xinti medu!
a Dôs anu i meiu dipôs di Jizus inkontra ku Nikodemus, inda el ta fazeba párti di kel tribunal más altu di judeus. (Juan 7:45-52) Alguns algen ta atxa ma Nikodemus sô bira disiplu dipôs ki Jizus móre. — Juan 19:38-40.
b SPLIKASON DI IMAJEN: Pedru i kes otu piskador sta ta dexa ses nogósiu di péska pa sigi Jizus.
c SPLIKASON DI IMAJEN: Un irman sta ta trena ku se studanti di Bíblia modi ki el pode da tistimunhu óras ki el sta na pregason.