ONGULUMAMBO YOKOINTANETA
ONGULUMAMBO
YOKOINTANETA
Oshikwanyama
  • OMBIIBELI
  • OISHANGOMWA
  • OKWOONGALA
  • w02 1/1 ep. 6-12
  • Ekwafo tali longo opo tu pepelelwe koudjuu hau etwa koisho

Kape na okavidio

Ombili opa li pe na epuko eshi okavidio taka patuluka.

  • Ekwafo tali longo opo tu pepelelwe koudjuu hau etwa koisho
  • Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2002
  • Oupalanyole
  • Ouyelele wa faafana
  • Mbela onghalamwenyo yoye nayo oi na oudjuu oo hau etwa koisho?
  • Longa koshi yondjoko
  • Oto dulu okumona etulumuko
  • Onghedi yokumona etalaleko
  • Omahongo a wedwa po oo handi dulu okukonakona:
  • Omadiladilo a wedwa po, a shangwa kuMarkus:
  • Xuuninwa, omahongo amwe a shangwa kuLukas:
  • ‘Ileni kwaame, ame ohandi mu pe etulumuko’
    Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova (Oshifo shokukonakonwa) — 2019
  • Jesus oha yandje etulumuko
    Onghalamwenyo yopaKriste noilonga yokuudifa — Okafo kokulongifwa pokwoongala—2018
  • Woo kepupi eli inali hala okutambula ko Jesus
    Jesus oye ondjila, noshili nomwenyo
  • Mona etulumuko moinima yopamhepo
    Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2010
Tala ouyelele muhapu
Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2002
w02 1/1 ep. 6-12

Ekwafo tali longo opo tu pepelelwe koudjuu hau etwa koisho

“Ileni kuame, nye amushe hamu longo nomwa lolokifwa, Ame ohandi mu pe etulumuko.”—MATEUS 11:28.

OTASHI dulika to shi dimine kutya oisho ihapu oi li oshiponga; ohai eta oudjuu. Ombibeli otai ulike kutya ovashitwa aveshe vopanhu ova wililwa po komitengi omolwaashi vahapu ova teelela nehalo linene okumangululwa konghalamwenyo yonena youdjuu hau etwa koisho. (Ovaroma 8:20-22) Ndelenee Omishangwa otadi ulike yo nghee hatu dulu okupepelelwa unene paife eshi komaudjuu. Epepelelwo eli otali di mokushikula omayele noshihopaenenwa shomulumenhu omunyasha oo a li ko omafelemido 20 a pita. Okwa li omuhongi woipilangi, ndelenee okwa li e hole unene ovanhu shi dulife oilonga yaye yokuhonga oipilangi. Okupopya kwaye okwa kuma omitima dovanhu, okwa ungaunga neemhumbwe davo, okwa kwafela oingone nokwa hekeleka ovo va polimana. Okwa li nokuli a kwafela unene vahapu va kale ve na oupamhepo. Kungaha ova mona epepelelwo koudjuu muhapu hau etwa koisho, ngaashi nokuli naave to dulu oku li mona.—Lukas 4:16-21; 19:47, 48; Johannes 7:46.

1, 2. (a) Ombibeli oi na shike osho tashi kwafele okupupaleka oudjuu muhapu hau etwa koisho? (b) Omahongo aJesus okwa li e na omupondo washike?

2 Omulumenhu ou, Jesus Omunasaret ka li a wilikwa kehongo lomounyuni olo vamwe va lalakanena muRoma shonale, muAtena shonale nomuAleksandria shonale. Nande ongaho, omahongo aye okwa li a fimanekwa. Okwa li e na enenediladilo: epangelo olo Kalunga ta ka longifa okupangela nomupondo edu letu. Jesus okwa fatulula yo omafinamhango a fimana e na sha nonghalamwenyo—omafinamhango oo a fimanenena shili kunena. Ovo tave lihongo nokulongifa osho Jesus a honga otava hafele diva omauwa mwa kwatelwa epepelelwo koudjuu muhapu hau etwa koisho. Mbela ito ke shi hafela tuu?

3. Eifano liwa unene lilipi Jesus a ninga?

3 Otashi dulika wa limbililwa. ‘Mbela umwe oo a li ko nalenale ota dulu tuu okunwefa mo onghalamwenyo yange paife?’ Doshili, pwilikina keendjovo deifano daJesus: “Ileni kuame, nye amushe hamu longo nomwa lolokifwa, Ame ohandi mu pe etulumuko. Litwikeni ondjoko yange nye mu lilonge kuame, osheshi Aame omunambili momutima onde lininipika; ndee tamu limonene eemwenyo deni etulumuko. Osheshi ondjoko yange iwa nomutengi wange omupu.” (Mateus 11:28-30) Mbela okwa li a hala okutya shike? Natu konakone nawa eendjovo edi nokutala nghee tadi ku kwafa okumona epepelelwo koudjuu tau fininike hau etwa koisho.

4. Jesus okwa li ta popi noolyelye, nomolwashike tashi dulika ovapwilikini vaye va mona shidjuu okuninga osho kwa li tava pulwa?

4 Jesus okwa popya navahapu ovo va li tava kendabala okulonga osho kwa li shili pamhango ndelenee ovo ova li ‘va lolokifwa’ omolwaashi ovawiliki vOvajuda ova ninga elongelokalunga omutengi. (Mateus 23:4) Ova divilika eemhango di he na exulilo konyala moinima aishe yonghalamwenyo. Mbela ito ka mona nande oudjuu okukala to udu alushe to lombwelwa kutya “ino tya” shonhumba ile shongadi? Mekondjifafano naasho, Jesus okwa li ta ifana ovanhu ve uye koshili, kouyuki nokonghalamwenyo i li xwepo mokupwilikina kuye. Heeno, onghedi yokushiiva Kalunga kashili oya kwatela mo okuyandja elitulemo kuJesus Kristus, omolwaashi muye omo ovanhu kwa li tava dulu okumona nghee Jehova e li, notava dulu oku shi mona nokuli paife. Jesus okwa ti: “Ou [a] mona nge, oye a mona Tate.”—Johannes 14:9.

Mbela onghalamwenyo yoye nayo oi na oudjuu oo hau etwa koisho?

5, 6. Ongahelipi eenghalo doilonga nosho yo eendjabi dopefimbo laJesus tadi yelekanifwa naado detu kunena?

5 Oshinima eshi otashi dulika osho to lipula nasho molwaashi oilonga yoye ile onghalo youkwaneumbo woye otashi dulika ye ku djuupalela neenghono. Ile oinakuwanifwa imwe tai monika ye ku wilila po. Ngeenge osho ngaho, owa fa ovanhu ovanashili ovo Jesus a shakeneka noku va kwafela. Pashihopaenenwa, konakona oshinima shokulimonena ouxupilo. Vahapu otava kondjo kunena naasho, ngaashi vahapu vopefimbo laJesus va ninga.

6 Efimbo olo, omunailonga okwa li ha longo eevili 12 mefiku, omafiku 6 moshivike, luhapu oha mono ashike odenari imwe mefiku alishe. (Mateus 20:2-10) Ongahelipi eshi tashi yelekanifwa nondjabi yoye ile odo dookaume koye? Otashi dulu okukala shidjuu okufaafanifa eendjabi donale naado dopaife. Onghedi imwe oyo okutala osho oimaliwa tai dulu okulanda. Omuhongwanhu umwe okwa ti kutya pefimbo laJesus omushi womboloto wa ningwa noukopi vane voufila owa li hau kosho shi fike hanga pondjabi yovili imwe. Omuhongwanhu mukwao okwa ti kutya okakopi komaviinyu mawa oka li haka kosho shi fike hanga pondjabi yeevili mbali. Oto dulu okumona momauyelele oo kutya ovanhu efimbo olo ova li hava longo efimbo lile nonoudiinini opo va kale nomwenyo. Ova li va pumbwa epepelelwo netulumuko, ngaashi nafye twe li pumbwa. Ngeenge oho longo, otashi dulika u udite wa fininikwa u ninge shihapu. Luhapu ihatu mono efimbo lokuninga omatokolo a diladilwa nawa. Oto dulu okudimina kutya owa hala epepelelwo.

7. Elinyengo ola li ngahelipi ketumwalaka laJesus?

7 Osha yela kutya eifano laJesus okwiifana aveshe ovo va li va ‘longa nova lolokifwa’ ola li liwa unene kovapwilikini vahapu pefimbo olo. (Mateus 4:25; Markus 3:7, 8) Dimbuluka kutya Jesus okwa weda ko eudaneko ta ti: “Ame ohandi mu pe etulumuko.” Eudaneko olo tuu olo otali longo kunena. Otali dulu okuulika kufye ngeenge twa ‘longa notwa lolokifwa.’ Notali dulu okuulika kovaholike vetu, ovo tashi dulika ve na onghalo ya faafana.

8. Ongahelipi okutekula ounona nosho yo oukulupe taku weda koudjuu oo hau etwa koisho?

8 Ope na oinima imwe oyo ya djuupalela ovanhu. Okutekula ounona oku li eshongo la kula. Nokuli nokukala okaana otaku dulu okukala eshongo. Omuvalu tau hapupala woohandimwe vomapupi aeshe otau shakeneke omaupyakadi oukolele wopamadiladilo nowopalutu. Nonande ovanhu otava dulu okukala efimbo lile, ovakulupe ove na omaupyakadi e likalekelwa okulididimikila, nonande pe na exumokomesho mounamiti.—Omuudifi 12:1.

Longa koshi yondjoko

9, 10. Momafimbo onale, ondjoko oya li edidiliko lashike, nomolwashike Jesus a ifana ovanhu ve litwike ondjoko yaye?

9 Owa didilika tuu kutya meendjovo da tofwa muMateus 11:28, 29, Jesus okwa ti: “Litwikeni ondjoko yange nye mu lilonge kuame.” Efimbo olo, omulumenhu wongaho otashi dulika kwa li e udite ta longo koshi yondjoko. Okudja komafimbo onale, ondjoko oya li edidiliko loupika. (Genesis 27:40; Leviticus 26:13; Deuteronomion 28:48) Vahapu vomovalongi vefiku ovo Jesus a shakeneka ova longa nondjoko yashili komapepe avo nokuhumbata omitengi didjuu. She likolelela kunghee ondjoko ya li ya hongwa, otai dulu okukala ipu kofingo nokomapepe ile otai dulu okupushula. E li omuhongi woipilangi, Jesus otashi dulika a li ha ningi eendjoko nokwa li e shii okuninga odo ‘diwa.’ Otashi dulika kwa li e di tula eefulunga noshipa ile oshilapi meni opo pwa li hapa tenhekwa komapepe okuninga ondjoko ipu ngaashi tashi dulika.

10 Eshi Jesus a ti: “Litwikeni ondjoko yange,” okwa li te li faafanifa naao ha ningi eendjoko da ningika tadi dulu okukala ‘diwa’ kofingo nokomapepe omunailonga. Hano Jesus okwa weda ko ta ti: ‘Omutengi wange omupu.’ Eshi otashi ulike kutya oshiti shondjoko kasha li shii okulongifa nosho yo oilonga kaya li youpika. Doshili, mokwiifana ovapwilikini vaye va tambule ko ondjoko yaye, Jesus ka li ta yandje epepelelwo lodiva omolweenghalo adishe domafininiko odo da li pefimbo opo. Ndele nande ongaho, elunduluko lomataleko olo a yandja ola li tali dulu okweeta etalaleko linene. Omalunduluko monghedi yavo yokukalamwenyo nosho yo onghedi yokuninga oinima otae ke va pa yo epepelelwo. Osho sha fimana unene, eteelelo la twa nola pama otali va kwafele opo onghalamwenyo i ha kale unene i na oudjuu oo hau etwa koisho.

Oto dulu okumona etulumuko

11. Omolwashike Jesus a ha li ashike ta yandje ediladilo lokukumaana eendjoko?

11 Didilika kutya Jesus ka li ta ti kutya ovanhu otava ka kumaana ondjoko imwe va mone ikwao. Roma okwa li natango oye ta pangele edu, ngaashi ashike omapangelo onena taa pangele edu omo Ovakriste ve li. Mefelemudo lotete oifendela yaRoma kaya li tai ka kufwa po. Oupyakadi woukolele nowopaimaliwa opo tau ka kala. Okuhawanenena noulunde okwa li tai ka twikila okunwefa mo ovanhu. Natango, ova li tava dulu okumona etulumuko ngeenge tava tambula ko omahongo aJesus, ngaashi nafye hatu dulu oku li mona kunena.

12, 13. Jesus okwa divilika shike osho tashi ka eta etalaleko, nongahelipi vamwe ve linyenga?

12 Elongifo la fimana lefaneko laJesus londjoko oli liwetikile shi na sha noilonga yokuninga ovanhu ovahongwa. Kape na omalimbililo kutya oilonga yaJesus ya fimana oya li yokuhonga ovanhu, nokwa divilika Ouhamba waKalunga. (Mateus 4:23) Onghee hano eshi a ti: “Litwikeni ondjoko yange,” osha kwatela mo shili oku mu shikula moilonga oyo tuu oyo. Ehokololo lOmavangeli otali ulike kutya Jesus okwe linyengifa ovanhu ovo ve na omitima diwa va lundulule oilonga yavo, oshilipulwa sha kula monghalamwenyo yovanhu vahapu. Dimbuluka eifano laye lokwiifana Petrus, Andreas, Jakob naJohannes ta ti: “Shikuleni nge, ndee handi mu ningi ovayuli vovanhu.” (Markus 1:16-20) Okwa ulikila ovayuli veeshi ovo nghee tashi ka kala shihafifa ngeenge otava longo oilonga oyo a li a pitifa komesho monghalamwenyo yaye, tave shi ningi koshi yewiliko laye nonekwafo laye.

13 Vamwe vomovapwilikini vaye Ovajuda ova uda ko okuhonga kwaye nove ku tula moilonga. Kala wa fa u wete omunghulofuta oo hatu lesha muLukas 5:1-11. Ovayuli veeshi vane ova longa oufiku aushe ndelenee inava kwata sha. Ombadilila, eenete davo oda li da yada! Eshi kasha li okupapala; osha dja mokukatuka eenghatu kwaJesus. Eshi va tala komunghulo wefuta, ova mona eengudu dovanhu di na ohokwe inene momahongo aJesus. Eshi oshe va kwafela va ude ko osho Jesus a lombwela ovo vane ta ti: ‘Okudja paife otamu ningi ovayuli vovanhu.’ (OB-1986) Ova li ve linyenga ngahelipi? “Ndele vo ova eta eewato davo komunghulo, va fiya po aishe, ndele ove mu shikula.”

14. (a) Ongahelipi hatu dulu okumona etalaleko kunena? (b) Onghundana iwa ilipi tai talaleke ya udifwa kuJesus?

14 Doshili, oto dulu okulinyenga monghedi ya faafana. Oilonga yokuhonga ovanhu oshili yOmbibeli natango otai twikile. Konyala omamiliyona ahamano Eendombwedi daJehova mounyuni aushe okwa tambula ko eifano laJesus ‘mokulitwika ondjoko yaye’ nokwa ninga ‘ovayuli vovanhu.’ (Mateus 4:19) Vamwe ove shi ninga oilonga yavo yefimbo liyadi; vamwe otava ningi ngaashi tava dulu metatafiku. Aveshe otava mono shi li etalaleko, onghee hano onghalamwenyo yavo oi na oudjuu munini oo hau etwa koisho. Oya kwatela mo osho tava hafele, okulombwela vamwe onghundana iwa—“onghundana iwa youhamba.” (Mateus 4:23, NW) Oshi li alushe shihafifa okupopya kombinga yonghundana iwa ndele unene tuu onghundana ei iwa yOuhamba. Ombibeli oi na ouyelele wa fimana oo twa pumbwa tu tomhe nao vahapu kutya otava dulu okukala nonghalamwenyo i na oudjuu munini oo hau etwa koisho.—2 Timoteus 3:16, 17.

15. Ongahelipi to dulu okumona ouwa momahongo aJesus kombinga yonghalamwenyo?

15 Nokuli novanhu ovo opo va tameke okulihonga kombinga yOuhamba waKalunga ova mona nale ouwa okudja momahongo aJesus anghee tu na okukala. Vahapu otava dulu okutya shili kutya omahongo aJesus okwe va talaleka nokwe va kwafela va lundulule okukalamwenyo kwavo filufilu. Eshi oto dulu oku shi mona kwoove mwene mokukonakona amwe omomafinamhango e na sha nokukalamwenyo oo a tumbulwa momahokololo onghalamwenyo yaJesus noukalele waye, unene tuu Omavangeli a shangwa kuMateus, Markus naLukas.

Onghedi yokumona etalaleko

16, 17. (a) Openi to dulu okuhanga amwe omomahongo aJesus a fimana? (b) Oshike sha pumbiwa opo tu mone etulumuko mokulongifa omahongo aJesus?

16 Poitemadula yomo 31 O.P., Jesus okwa yandjele oshipopiwa osho sha tumbala fiyo okunena. Luhapu ohashi ifanwa Eudifo lokOmhunda. Ola shangwa muMateus etukulwa eti-5 fiyo eti-7 nosho yo Lukas etukulwa eti-6, notali kwatele kumwe omahongo aye mahapu. Oto dulu okuhanga omahongo amwe aJesus keshe pamwe mOmavangeli. Ihapu oyo a tonga oya yela nawa, ndele nande ongaho oku i tula moilonga otaku dulu okukala eshongo. Omolwashike ito lesha omatukulwa oo noukeka nonelungi? Eenghono domadiladilo aye nadi nwefe mo okudiladila kwoye noikala yoye.

17 Osha yela kutya omahongo aJesus otaa dulu okutulwa meengudu da yooloka. Natu tule kumwe omahongo a fimana opo nee tapa kala limwe efiku keshe lomwedi, nelalakano loku a tula moilonga monghalamwenyo yoye. Ngahelipi? Doshili, ino tala ashike ngahenya neendelelo. Dimbuluka omupangeli oshipuna oo a pula Jesus Kristus ta ti: “Ondi nokulonga shike, ndi fyuulule omwenyo waalushe?” Eshi Jesus a endulula oiteelelwa ya fimana yOmhango yaKalunga, omulumenhu okwa nyamukula kutya okwa li nale a wanifa po oiteelelwa oyo. Nonande ongaho, okwa dimina kutya okwa li a pumbwa okuninga shihapu. Jesus okwe mu pula a ninge eenghendabala da kula a longife omafinamhango opakalunga meenghedi tadi longo noku kale omuhongwa pailonga yaye. Osha yela kutya omulumenhu ka li e na ehalo okuninga shihapu. (Lukas 18:18-23) Onghee hano, oo a hala okulihonga omahongo aJesus kunena okwa pumbwa okudimbuluka kutya ope na eyooloko pokati koku a dimina nokukala we a diinina pailonga, nokungaha otashi kufa po oudjuu oo hau etwa koisho.

18. Faneka nghee to dulu okulongifa nomupondo oshimhungu shi li moshitukulwa eshi.

18 Okutameka okukonakona nokulongifa omahongo aJesus, tala koshitwa shotete moshimhungu shi li moshitukulwa eshi. Oshe likolelela kuMateus 5:3-9. Doshili, keshe umwe womufye ota dulu okulongifa efimbo lihapu okudilonga komayele mawa a yandjwa meevelishe odo. Ndelenee okutala kuo aeshe, otashi ku eta mbela pexulifodiladilo lilipi kombinga yoikala? Ngeenge owa hala shili u finde oilanduliko youdjuu muhapu oo hau etwa koisho monghalamwenyo yoye, oshike tashi ka kwafela? Ongahelipi to dulu okuxwepopaleka onghalo yoye ngeenge oto hapupalifa elitulemo loye moinima yopamhepo nokuliefa u i diladile unene? Mbela monghalamwenyo yoye omu na sha osho wa pumbwa oku shi tala ko inashi fimana vali unene opo u yandje elitulemo la wana koinima yopamhepo? Ngeenge oto shi ningi, otashi ka hapupalifa ehafo loye paife.

19. Oshike to dulu okuninga u mone omayele neudeko la wedwa po?

19 Paife twikila u katuke natango onghatu. Omolwashike ito kundafana eevelishe odo nomupiya umwe waKalunga, tashi dulika kaume koye kopahombo, omukwanedimo ile kaume koye? (Omayeletumbulo 18:24; 20:5) Dimbuluka kutya omupangeli oshipuna okwa pula umwe—Jesus—kombinga yoshinima shi na ko nasha naasho. Enyamukulo okwa li tali dulu okuhapupalifa etimaumbwile laye lehafo nolonghalamwenyo ile. Omwiilikani mukweni oo to kundafana naye eevelishe odo ita ka kala e fike puJesus; ndelenee nonande ongaho, eenghundafana kombinga yomahongo aJesus otadi ke mu etela ouwa amushe. Kendabala oku shi ninga diva.

20, 21. Oprograma ilipi to dulu okushikula u lihonge kombinga yomahongo aJesus, nongahelipi to dulu okuhanga exumokomesho loye?

20 Tala natango koshimhungu osho shi li moshitukulwa eshi: “Omahongo oo tae ku kwafele.” Omahongo oo okwa tulwa meengudu opo u kale u na ehongo limwe okukonakona mefiku keshe. Tete oto dulu okulesha osho Jesus a ti meevelishe odo da yandjwa. Opo nee diladila kombinga yeendjovo daye. Diladila nghee to dulu oku di longifa monghalamwenyo yoye. Ngeenge ou udite kutya osho to ningi nale, diladila u tale kutya oshike vali to dulu okuninga u kale metwokumwe nehongo olo laKalunga. Kendabala oku li tula moilonga efiku olo. Ngeenge ou na okukondja opo u li ude ko ile opo u mone nghee to dulu oku li tula moilonga, longifa natango efiku limwe mulo. Ndelenee dimbuluka kutya inashi pumbiwa u li pondole opo u ye kulikwao. Efiku tali landula, oto dulu okukonakona ehongo likwao. Pexulilo loshivike, oto dulu okutalulula nghee we shi pondola mokukala to longifa ane ile atano omomahongo aJesus. Oshivike oshitivali weda ko makwao, efiku nefiku. Ngeenge ou wete kutya owa dopa okutula moilonga ehongo lonhumba, ino teka omukumo. Omukriste keshe ote ke shi ningilwa. (2 Omafimbo 6:36; Epsalme 130:3; Omuudifi 7:20; Jakob 3:8) Twikila okulongifa omahongo oo moshivike oshititatu noshitine.

21 Konima yomwedi ile shi dulife po, otashi dulika wa konakona oitwa aishe 31. Kutya nee oshike, mbela oto ka kala u udite oshidjemo shi li ngahelipi? Ito kala mbela wa hafa, tashi dulika wa pepelelwa shi dulife nale? Nokuli nongeenge wa ninga ashike exumokomesho linini, oto ka kala u udite oudjuu munini oo hau etwa koisho ile nokuli oto ka pongolola po nawa oudjuu hau etwa koisho, noto ka kala u shii nghee to dulu okutwikila. Ino dimbwa kutya ope na oitwa ikwao ihapu iwa yomahongo aJesus oyo i he li momusholondodo oo. Omolwashike ito kongo imwe yomuyo nokukendabala oku i longifa?—Ovafilippi 3:16.

22. Oshike tashi dulu okudja mokushikula omahongo aJesus, ndelenee oshinima shilipi sha wedwa po sha wana okukonakonwa?

22 Oto dulu okumona kutya ondjoko yaJesus, fimbo i he fi oshinima shi he na nande ondjudo yasha, oiwa shili. Omutengi womahongo aye nokukala ovahongwa vaye omupu. Konima yeedula di dule 60 doimoniwa yopaumwene, omuyapostoli Johannes, kaume omuholike waJesus, okwa dimina ta ti: “Osheshi ohole yokuhola Kalunga oyo tuu ei nokutya, tu diinine oipango yaye. Noipango yaye kai fi idjuu.” (1 Johannes 5:3) Oto dulu ashike okukala nelineekelo la faafana. Apa pe fike to longifa omahongo aJesus, opo ngoo pe fike to ka mona kutya osho tashi ningi onghalamwenyo i kale i na unene oudjuu oo hau etwa koisho kuvahapu kunena itashi ke ku etela unene oudjuu. Oto ka mona kutya owa mona epepelelwo linene. (Epsalme 34:9) Ndelenee ope na oshinima shimwe shi na ko nasha nondjoko iwa yaJesus osho wa pumbwa okukonakona. Jesus okwa tumbula yo okukala kwaye ‘omunambili nomomutima okwe lininipika.’ Ongahelipi eshi tashi wapalele mokulihonga nokuhopaenena kwetu Jesus? Moshitukulwa tashi landula, ohatu ke shi kundafana.—Mateus 11:29.

[Efano pepandja 11]

Oto nyamukula ngahelipi?

• Omolwashike hatu tale kuJesus ngeenge hatu kongo epepelelwo koudjuu muhapu hau etwa koisho?

• Ondjoko oya li edidiliko lashike, nomolwashike?

• Omolwashike Jesus a ifana ovanhu ve litwike ondjoko yaye?

• Ongahelipi to dulu okumona etulumuko lopamhepo?

[Efano pepandja 8]

Oilonga yokuxupifa eemwenyo koshi yondjoko yaJesus otai talaleke

[Efano pepandja 9]

Omushangwa womudo wEendombwedi daJehova mo 2002 otau ka kala: “Ileni kuame . . . Ame ohandi mu pe etulumuko.”—Mateus 11:28.

[Box/​Picture on page 12, 13]

Omahongo oo tae ku kwafele

Oinima iwa ilipi to dulu okuhanga muMateus etukulwa eti-5 fiyo eti-7? Omatukulwa oo oku na omahongo a yandjelwa koshikulundudu shaGalilea kOmuhongi Munene, Jesus. Alikana lesha eevelishe odo da tumbulwa pedu, to longifa okopi yoye mwene yOmbibeli nokulipula omapulo oo e li po.

1. 5:3-9 Mbela eshi otashi lombwele nge shike kombinga yoikala yange yakeshe efiku? Oshike handi dulu okuninga opo ndi mone ehafo linene? Ongahelipi handi dulu okuyandja elitulemo lihapu keemhumbwe dange dopamhepo?

2. 5:25, 26 Mbela oshike shi li xwepo shi dule okuhopaenena omhepo yokutwa eemhata oyo i niwe kuvahapu?—Lukas 12:58, 59.

3. 5:27-30 Eendjovo daJesus otadi divilike shike shi na sha nomadiladilo okulihafifa pamilele? Ongahelipi oku a henuka taku hapupaleke ehafo nombili yange yopamadiladilo?

4. 5:38-42 Omolwashike ndi na okukendabala ndi ha nwefwe mo kounyuni wonena oo tau ti kutya osha fimana omunhu a kale nokupopya nokuninga ngaashi a hala?

5. 5:43-48 Ongahelipi handi mono ouwa mokukala ndi shaafane nawa naavo tashi dulika kwa li nda tala ko ve li ovatondi? Eshi otashi dulika tashi ka ninga shike okuninipika ile okukufa po eliditiko lomutima?

6. 6:14, 15 Ngeenge omafimbo amwe ohandi kala noikala yokuhadimina po, mbela ohashi etifwa unene tuu kondubo ile okukwatela onghone? Ongahelipi handi dulu oku shi lundulula?

7. 6:16-18 Mbela ondi na eamo lokukala hai lipula unene nemoniko lokombada shi dulife osho ndi li meni? Mbela ondi na okulipula unene nashike?

8. 6:19-32 Oshike tashi dulu okukala oshidjemo ngeenge onda kala handi lipula unene noimaliwa nosho yo nomaliko? Mbela okudiladila kombinga yashike taku ka kwafela nge ndi kale nondjele moshinima eshi?

9. 7:1-5 Ohandi udu ngahelipi ngeenge ndi li novanhu ovo hava tokola vakwao, tava yandje oushima nokukonga alushe omapuko? Omolwashike sha fimana kwaame ndi henuke okukala ngaho?

10. 7:7-11 Ngeenge okudiinina oku li nawa ngeenge handi ilikana kuKalunga, ongahelipi shi na ko nasha noinima imwe yonghalamwenyo?—Lukas 11:5-13.

11. 7:12 Nonande ondi shii Omhango Iwa elela, olungapi handi tula moilonga omayele aa mokukala kwange navamwe?

12. 7:24-27 Molwaashi ondi na oshinakuwanifwa shokuyukifa onghalamwenyo yange, ongahelipi handi dulu okulilongekidila nawa omaudjuu nomaupyakadi mahapu sha pitilila? Omolwashike ndi na okudiladila kombinga yaashi paife?—Lukas 6:46-49.

Omahongo a wedwa po oo handi dulu okukonakona:

13. 8:2, 3 Ongahelipi handi dulu okuulika olukeno kwaavo ve li moudjuu, ngaashi Jesus e shi ninga luhapu?

14. 9:9-38 Okuulika onghenda otaku dana onghandangala ilipi monghalamwenyo yange, nongahelipi handi dulu oku i ulika unene?

15. 12:19 Okulihonga okudja mexunganeko li na sha naJesus, ohandi kendabala tuu okuhenuka okutwa eemhata?

16. 12:20, 21 Ouwa washike handi dulu okuninga mokuhafininika vamwe nokupopya kwange ile noilonga yange?

17. 12:34-37 Mbela ohandi popi alushe kombinga yashike? Ondi shii kutya ngeenge handi kame elemuna, omeva elemuna ohaa di mo, hano omolwashike itai yandje elitulemo kwaasho shi li meni lange, momutima wange?—Markus 7:20-23.

18. 15:4-6 Okudja momatyekosha aJesus, ondi wete shike kombinga yokufiloshisho pahole ovakulupe?

19. 19:13-15 Mbela onda pumbwa okukufa efimbo ndi ninge shike?

20. 20:25-28 Omolwashike shi he na oshilonga okupangela vamwe ashike molwaashi u na eenghono oku shi ninga? Ongahelipi handi dulu okuhopaenena Jesus moshinima eshi?

Omadiladilo a wedwa po, a shangwa kuMarkus:

21. 4:24, 25 Mbela onghedi oyo handi kala navamwe otai ulike shike?

22. 9:50 Ngeenge osho hai popi naasho hai ningi oshiwa, oidjemo iwa ilipi hai dulu okumona?

Xuuninwa, omahongo amwe a shangwa kuLukas:

23. 8:11, 14 Ngeenge ohandi efa oisho, oupuna nomalihafifo a pangele onghalamwenyo yange, oshidjemo otashi dulu okukala shashike?

24. 9:1-6 Nonande Jesus oku na eenghono dokuvelula ovanaudu, oshike osho kwa li a tula komesho?

25. 9:52-56 Mbela ohandi handuka diva? Mbela ohandi henuka tuu omhepo yokwaalulila owii?

26. 9:62 Ohandi tale ko ngahelipi oshinakuwanifwa shange shokupopya kombinga yOuhamba waKalunga?

27. 10:29-37 Ongahelipi hai dulu okuulika kutya ondi li omushiinda muwa ndele hamunhu e he na ko nasha novanhu?

28. 11:33-36 Omalunduluko elipi handi dulu okuninga opo onghalamwenyo yange i dule okuninga yanafangwa?

29. 12:15 Ekwatafano lashike li li pokati komwenyo nomaliko?

30. 14:28-30 Ngeenge onda kufa efimbo okuninga omatokolo noukeka, ohandi dulu okuhenuka shike, notashi ka kala shi na ouwa washike?

31. 16:10-12 Omauwa elipi hai dulu okumona mokukanyatela oudiinini monghalamwenyo aishe?

    Oishangomwa yoshiKwanayama (2000-2025)
    Dja mo
    Loginga mo
    • Oshikwanyama
    • Tuma
    • Omahoololo
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Omaufomhango e na sha nelongifo
    • Omilandu di na sha nouyelele wopaumwene
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Loginga mo
    Tuma