ONGULUMAMBO YOKOINTANETA
ONGULUMAMBO
YOKOINTANETA
Oshikwanyama
  • OMBIIBELI
  • OISHANGOMWA
  • OKWOONGALA
  • w02 3/1 ep. 8-12
  • Ove lididimikila omakiya mombelela yavo

Kape na okavidio

Ombili opa li pe na epuko eshi okavidio taka patuluka.

  • Ove lididimikila omakiya mombelela yavo
  • Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2002
  • Oupalanyole
  • Ouyelele wa faafana
  • Molwaashi omayeleko a fa omakiya
  • Omakiya oo a hepeka Mefiboset
  • Nehemia okwe lididimikila omayeleko aye
  • Ovadiinini vamwe vali ovo ve lididimika
  • Paulus okwa li e na “ekiya mombelela”
    Onghalamwenyo yopaKriste noilonga yokuudifa — Okafo kokulongifwa pokwoongala—2019
  • Nghee to dulu okulididimikila “ekiya mombelela”
    Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2002
  • Omapulo a dja kovaleshi
    Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova (Oshifo shokukonakonwa) — 2022
  • David okwa li a ulika ohole i na oudiinini
    Eedjo dokafo Onghalamwenyo yapaKriste noilonga yokuudifa 2022
Oshungonangelo tai shiivifa Ouhamba waJehova—2002
w02 3/1 ep. 8-12

Ove lididimikila omakiya mombelela yavo

“Onda pewa ekiya mombelela yange, omwengeli waSatana

okuhepeka nge neenghono.”—2 OVAKORINTO 12:7.

MBELA oto kondjo neyeleko lonhumba olo tali twikile? Ngeenge osho, haave auke. ‘Momafimbo aa madjuu okukaliwa muo,’ Ovakriste ovadiinini otave lididimikile omapataneko a nyemateka, omaupyakadi omaukwaneumbo, omikifi, oisho yopaimaliwa, oudjuu wopamaliudo, okufilwa ovaholike nosho yo omashongo amwe e lili. (2 Timoteus 3:1-5, yelekanifa NW.) Moilongo imwe, eemwenyo dovanhu vahapu odi li monghuwo i na onghambe kondjala nosho yo koita.

2, 3. Oikala ii ilipi tai dulu okukala i li oshidjemo shomaupyakadi a fa omakiya oo twa taalela, nongahelipi eshi tashi dulu okukala oshiponga?

2 Omaupyakadi a tya ngaho otaa dulu okudiladilifa omunhu kutya okwa wilililwa po filufilu, unene tuu ngeenge omaudjuu mahapu okwa holoka po oshita. Didilika osho Omayeletumbulo 24:10 taa ti: “Ngenge wa monika wa fya ounye, efiku [loudjuu, OB-1986] eenghono doye tadi ka ninipala.” Heeno, okuteka omukumo molwomayeleko etu otaku dulu oku tu kanififa eenghono odo twa pumbwa opo tu lididimike notaku nghundipaleke etokolotoko letu okulididimika fiyo okexulilo. Ongahelipi mbela?

3 Okuteka omukumo otaku dulu oku tu ningifa tu ha dule vali okudiladila nawa pe he na okunwefwa mo komaliudo etu opaumwene. Pashihopaenenwa, oshipu kufye okutala ko omaudjuu etu a fa madjuu unene sha pitilila nokutameka okulietela onghenda. Vamwe otashi dulika nokuli va lilile Kalunga tava ti: “Omolwashike to efele eshi shi ningilwe nge?” Ngeenge oikala ei ii oya mene omidi momutima womunhu, otai dulu okuninipika ehafo nelineekelo laye. Otashi dulika omupiya waKalunga a teke omukumo fiyo nokuli tashi dulika a efe okukondja “ekondjo liwa leitavelo.”—1 Timoteus 6:12.

4, 5. Peemhito dimwe, ongahelipi Satana ha longifa omaupyakadi etu, ndele nande ongaho ohatu dulu okukala nelineekelo lilipi?

4 Doshili, Jehova Kalunga iha etifa omayeleko etu. (Jakob 1:13) Omayeleko amwe ohae tu hange molwaashi ashike hatu kendabala okukala ovadiinini kuye. Doshili, aveshe ovo tava longele Jehova ove lininga oihakanwa yomutondi waye munene, Satana Ondiaboli. Mefimbo lixupi olo la fyaala ko, ‘kalunga kounyuni ou’ omunawii ota kendabala okuningifa keshe umwe oo e hole Jehova a efe okulonga ehalo laYe. (2 Ovakorinto 4:4, OB-1954) Satana ota etifa okumona oixuna kuhapu koukumwe aushe wovamwatate mounyuni ngaashi ta dulu. (1 Petrus 5:9) Doshili, Satana iha etifa omaupyakadi etu aeshe sha yukilila, ndelenee oha dulu okulongifa omaupyakadi oo twa taalela mokukendabala oku tu nghundipaleka unene.

5 Kashi na nee mbudi kutya Satana ile oilwifo yaye oitilifa shi fike peni, ohatu dulu oku mu finda! Ongahelipi hatu dulu okukala noushili ou? Omolwaashi Jehova Kalunga ota lu ponhele yetu. Okwa shilipaleka opo ovapiya vaye ve he lipwililikile omakoto aSatana. (2 Ovakorinto 2:11) Doshili, Eendjovo daKalunga otadi tu lombwele shihapu kombinga yomayeleko oo a hanga Ovakriste vashili. Molwoshimoniwa shomuyapostoli Paulus, Ombibeli oya longifa outumbulilo “ekiya mombelela.” Mbela omolwashike? Natu tale nghee Eendjovo daKalunga da fatulula outumbulilo ou. Opo nee ohatu ka mona kutya hafye atuke twa pumbwa ekwafo laJehova opo tu finde omayeleko.

Molwaashi omayeleko a fa omakiya

6. Paulus okwa li a hala okutya shike eshi a popya “ekiya mombelela,” nekiya olo otashi dulika la li shike?

6 Molwaashi Paulus okwa li a yelekwa unene, okwa nwefwa mo a shange ta ti: “Onda pewa ekiya mombelela yange, omwengeli waSatana, okuhepeka nge neenghono ndi he linenepeke.” (2 Ovakorinto 12:7) Ekiya mombelela yaPaulus ola li shike? Doshili, ekiya olo la ya moule meenhumba otali dulu shili okuyahameka unene. Hano efaneko eli ola hala okuyandja ediladilo kutya opa li oshinima osho sha etela Paulus ouyahame, kutya nee opalutu, opamaliudo ile opaenghedi adishe odo mbali. Otashi dulika Paulus kwa li a mona oixuna kouyahame womesho ile oudu wopalutu umwe u lili. Ile otashi dulika ekiya olo okwa li la kwatela mo oohandimwe ovo va shonga oumbangi oo tau ulike kutya Paulus omuyapostoli shili nokutula momalimbililo oilonga yaye yokuudifa noyokuhonga. (2 Ovakorinto 10:10-12; 11:5, 6, 13) Kutya nee ola li shike, ekiya olo ola kala muye nokala li tali dulu okukufwa mo.

7, 8. (a) Outumbulilo “okuhepeka” otau ulike shike? (b) Omolwashike sha fimanenena okulididimikila omakiya keshe tae tu hepeke paife?

7 Didilika kutya ekiya olo ola kala tali hepeke Paulus. Shihokwifa, oshityalonga shOshigreka osho sha longifwa apa kuPaulus osha dja koshitya tashi ti “eengolo dominwe.” Oshitya osho osha longifwa neityo la yukilila muMateus 26:67 nosha longifwa pafaneko mo 1 Ovakorinto 4:11. Meevelise odo, otashi yandje ediladilo lokudengwa neengonyo. Mokutala koutondwe munene waSatana wokutonda Jehova nosho yo ovapiya vaYe, ohatu dulu okukala noushili kutya Ondiaboli oya li ya hafa eshi Paulus a kala ta hepekwa kekiya. Kunena, Satana okwa hafa yo ngeenge nafye hatu mono oixuna kekiya mombelela.

8 Onghee hano, ngaashi Paulus, nafye otwa pumbwa okushiiva nghee tu na okulididimikila omakiya a tya ngaho. Oku shi ninga otashi ti omwenyo kufye. Dimbuluka kutya Jehova okwa hala okulepalifa onghalamwenyo yetu fiyo alushe mounyuni waye mupe, omo omaupyakadi a fa omakiya itae ke tu wilila po nande vali. Opo e tu kwafele tu mone ondjabi ei iwa, Kalunga okwe tu pa oihopaenenwa ihapu mEendjovo daye diyapuki Ombibeli, tai ulike kutya ovapiya vaye ovadiinini ova pondola mokulididimikila omakiya mombelela yavo. Ova li ovanhu vongaho, inava wanenena, ngaashi ashike fye tu li. Okutala kuvamwe ‘vomoshilemo shinene sheendombwedi’ otashi dulika shi tu kwafele opo tu “lotoke nokudiinina mefiyafane po li li komesho yetu.” (Ovaheberi 12:1) Okudilonga kombinga yaasho ve lididimikila otashi dulu okukulika elineekelo letu okulineekela kutya ohatu dulu okulididimikila omakiya keshe oo Satana ta dulu okulongifa oku tu kondjifa.

Omakiya oo a hepeka Mefiboset

9, 10. (a) Osha enda ngahelipi Mefiboset a kale e na ekiya mombelela? (b) Ongahelipi ohamba David ya ulikila Mefiboset onghenda, nongahelipi hatu dulu okuhopaenena David?

9 Diladila Mefiboset, omona wakaume kaDavid, Jonatan. Eshi Mefiboset a li e na omido nhano, opwa holoka eenghundana tadi popi kutya xe Jonatan naxekulu ohamba Saul ova dipawa. Omuleli wokamati okwa li a ngwangwana. Okwe “mu kufa . . . ndelenee fimbo ta i onhapo nokweendelela, okaana [oka] wila po noka ninga oshingudu.” (2 Samuel 4:4) Osha yela kutya oulema ou owa li ekiya olo Mefiboset a li e na okulididimikila mokukula kwaye.

10 Konima yeedula donhumba, ohamba David molwohole yaye inene yokuhola Jonatan, okwa fila Mefiboset onghenda. David okwe mu pa oiniwe aishe yaSaul nokwa yandja oshilonga kuSiba omupiya waSaul shokufiloshisho epya. David okwa lombwela yo Mefiboset ta ti: “Oto ka lya alushe omungome poshililo shange.” (2 Samuel 9:6-10) Pe he na omalimbililo, ouwanghenda waDavid owa hekeleka Mefiboset nowa kwafela okuxwepopaleka ouyahame woulema waye. Kashi fi tuu oshilihongomwa shiwa! Nafye otu na yo okufila onghenda ovo tava kondjo nekiya mombelela.

11. Siba okwa popya shike kombinga yaMefiboset, ndelenee otu shi shii ngahelipi kutya omapopyo aye okwa li oipupulu? (Tala eshangelo lopedu.)

11 Konima yefimbo, Mefiboset okwa kondjifa vali ekiya limwe mombelela yaye. Omupiya waye Siba okwe mu lundila kohamba David, oo pefimbo opo a li ta i onhapo okudja muJerusalem omolwounashibofa waAbsalom, omona waDavid. Siba okwa ti kutya Mefiboset okwa fyaala muJerusalem molwokuhena oudiinini nokwa lalakanena okulimonena ouhamba.a David okwa itavela elundilo laSiba nokwa yandja po oiniwe aishe yaMefiboset komunaipupulu oo.—2 Samuel 16:1-4.

12. Mefiboset okwe linyenga ngahelipi konghalo yaye, nongahelipi e li oshihopaenenwa shiwa kufye?

12 Ndelenee, xuuninwa eshi Mefiboset va shakena naDavid, okwa lombwela ohamba eshi sha ningwa po shili. Okwa li te lilongekidile oku ke limbwanga mumwe naDavid eshi Siba e mu kengelela nokwe liyamba a ye ponhele yaye. Mbela David okwa pukulula epuko eli? Ine shi ninga pauyadi. Okwe va tukulila oiniwe pokati. Apa natango opa li osho tashi dulu okukala ekiya mombelela yaMefiboset. Mbela okwa li a nyematekwa unene? Mbela okwa pataneka etokolo laDavid, nokungongota kutya kala li pauyuki? Ahowe, ndele okwa twa kumwe nomahalo ohamba nelininipiko. Okwa yukifa elitulemo laye koinima iwa nokuhafela eshi ohamba oyo i na oufemba okupangela Israel ya aluka i li monghalo iwa. Doshili, Mefiboset okwa tula po oshihopaenenwa dingi mokulididimikila oulema, elundilo nokunyematekwa.—2 Samuel 19:24-30.

Nehemia okwe lididimikila omayeleko aye

13, 14. Omakiya elipi Nehemia e lididimikila eshi a li a aluka okutungulula eehotekuma daJerusalem?

13 Diladila kombinga yomakiya opafaneko oo Nehemia e lididimikila eshi a alukila koshilando shaJerusalem shi he na eehotekuma mefelemido etitano K.O.P. Okwa hanga oshilando konyala shi he na nande eameno, nOvajuda ovo va alukila mo ova li medundakano, va teka omukumo noinava koshoka momesho aJehova. Nonande Nehemia okwa li a pewa epitikilo kohamba Artasasta a tungulule eehotekuma daJerusalem, divadiva okwe shi mona mo kutya oshilonga shaye okwa li shitondifa komalenga opoilongo yopoushiinda. “Eshi va uda, nokutya umwe e uya okukongela ovana vaIsrael ouwa, ova ninga omwenyo mwii.”—Nehemia 2:10.

14 Ovapataneki ovo ovanailongo ova kendabala ngaashi tava dulu opo va xulife po oilonga yaNehemia. Omafininiko avo, oipupulu yavo, okulundila nokutilifa kwavo—mwa kwatelwa elongifo leendadi odo kwa li da tumwa di ke mu teye omukumo—aishe ei oya li shili ya fa omakiya a anyena mombelela yaye. Mbela okwe liyandja komakonda ovatondi ovo? Hasho nande! Ina nghundipala, ndele okwa tula elineekelo laye filufilu muKalunga. Kungaha, eshi eehotekuma daJerusalem da pwa okutungwa, oda yandja oundombwedi tau kalelele wekwafo lopahole laJehova lokukwafa Nehemia.—Nehemia 4:1-12; 6:1-19.

15. Omaupyakadi elipi mokati kOvajuda a li a hepeka Nehemia unene?

15 E li elenga, Nehemia okwa li yo a kondjifa omaupyakadi mahapu mokati koshiwana shaKalunga. Omaudjuu aa okwa li a fa omakiya oo tae mu hepeke unene molwaashi okwa li a kuma ekwatafano loshiwana naJehova. Oipuna mokati kavo okwa li tai pula oishoshela ihapu unene, nomolwaasho ovamwaxe vavo ovo ve li eehepele opo va dule okufuta eendjo nosho yo oifendela yOvapersia okwa li ve na okuyandja po omapya avo nokulandifa po nokuli ovana vavo moupika. (Nehemia 5:1-10) Ovajuda vahapu okwa li tava nyono Eshabata nova dopa okuyambidida Ovalevi notembeli. Natango, vamwe ova hombola “ovakainhu Ovaasdod nOvaammoni nOvamoab.” Kasha li tuu sha ehameka Nehemia! Ndelenee kape na nande limwe lomomakiya oo le mu shololifa. Oikando noikando okwe litumba nokwa taalela omashongo e li omudiinini weemhango daKalunga diyuki omuladi. Ngaashi Nehemia, inatu efa elihumbato lavamwe loku he na oudiinini li tu efife oilonga youdiinini yokulongela Jehova.—Nehemia 13:10-13, 23-27.

Ovadiinini vamwe vali ovo ve lididimika

16-18. Ongahelipi omaupyakadi oukwaneumbo a li a wilila po Isak, Rebekka, Hanna, David naHosea?

16 Ombibeli oi na oihopaenenwa ihapu imwe yovanhu ovo ve lididimikila eenghalo dinyikifa oluhodi odo da li da fa omakiya. Odjo imwe yomakiya a tya ngaho luhapu oya li omaupyakadi omaukwaneumbo. Ovakainhu vavali vaEsau “ova etela Isak naRebekka [ovadali vaEsau] oudjuu muhapu.” Rebekka okwa ti nokuli kutya okwa tonda omwenyo waye omolwovakainhu ovo. (Genesis 26:34, 35; 27:46) Diladila yo kombinga yaHanna nonghee nyamunghwao Peninna e “mu shinda nokushindilila” molwaashi Hanna ka li e na okaana. Otashi dulika Hanna e lididimikila esheko eli oikando ihapu meumbo lavo. Peninna okwe mu shinda yo moipafi, nope he na omalimbililo okwe shi ninga moitanaisho yovakwanedimo noyookaume manga oukwaneumbo wa li koshivilo kuSilo. Eshi okwa li sha fa ta findile mo unene ekiya mombelela yaHanna.—1 Samuel 1:4-7.

17 Diladila kwaasho sha li she lididimikilwa kuDavid omolwondubo ya nyika oulai yaxemweno, ohamba Saul. Opo a xupife omwenyo waye, David okwa li a fininikwa a kale momakololo mombuwa yaEngedi, omo kwa li ta londo nokupita momamanya a filukila unene nokwa nyika oshiponga. Oku he na ouyuki oku na okukala kwa li oululu komwenyo waye molwaashi ke na eshi a ningila Saul shii. Ndele nande ongaho, David okwa kala omwiinhapo oule weedula dihapu—omolwondubo yaSaul.—1 Samuel 24:14, 15; Omayeletumbulo 27:4, NW.

18 Diladila koupyakadi woukwaneumbo oo wa li wa wilila po omuprofeti Hosea. Omukainhu waye okwa ninga omunyoni wohombo. Oluhaelo lomukainhu waye ola li shili la fa omakiya a twa komutima waHosea. Natango shimwe osho she mu ehameka unene oshosho kutya omukainhu okwa dala ounona vavali kondje yohombo moluhaelo laye.—Hosea 1:2-9.

19. Omahepeko elipi a yahameka omuprofeti Mika?

19 Ekiya limwe vali mombelela olo omahepeko. Diladila koshimoniwa shomuprofeti Mika. Okumona kutya omukolokoshi ohamba Ahab okwa li ye litula movaprofeti ovanaipupulu nosho yo okwiitavela kwaAhab oipupulu yavo, okwa li kwa yahameka shili omwenyo omuyuki waMika. Ndelenee eshi Mika a lombwela Ahab kutya ovaprofeti aveshe venya okwa li tava popifwa ‘komhepo yoipupulu,’ mbela omukwatelikomesho wovanekonda ovo okwa ninga po shike? Doshili, okwa “denga Mika enghava”! Osho nokuli sha li shii unene, elinyengo laAhab li na sha nelondwelo laJehova kutya oshikonga shoku ka kwata ko Ramot shomuGilead otashi ka ponya. Ahab okwa yandja elombwelo Mika a tulwe modolongo nokukala ta pewa eendja dinini. (1 Eehamba 22:6, 9, 15-17, 23-28) Dimbuluka yo Jeremia nosho yo onghedi oyo a ungaungwa naye kovahepeki vaye ovadipai.—Jeremia 20:1-9.

20. Omakiya elipi Naomi a li e lididimikila, nokwa li a pewa ondjabi ya tya ngahelipi?

20 Okufilwa omuholike nasho oshi li onghalo inyikifa oluhodi oyo tai dulu okukala ya fa ekiya mombelela. Naomi okwe lididimikila okufilwa kuyahameka molwefyo lomulumenhu waye nosho yo lovanamati vaye vavali. Nonande okwa li e udite oudjuu oo uyahameka unene, okwa shuna kuBetlehem. Okwa lombwela ookaume kaye kutya inave mu ifana vali Naomi ndelenee nave mu ifane Mara, edina olo tali ulike koimoniwa yaye inyikifa oluhodi. Ndele nande ongaho, xuuninwa Jehova okwe mu pa ondjabi molwelididimiko laye, okatekulu kokamati oko ka ninga omukwanepata womepata omo mwa dja Messias.—Rut 1:3-5, 19-21; 4:13-17; Mateus 1:1, 5.

21, 22. Job okwa li a wililwa po ngahelipi kokufilwa ovaholike noimuna yaye, nokwe linyenga ngahelipi kwaasho?

21 Diladila nghee Job a li a haluka eshi a uda efyo lombadilila nolinyanyalifi lovana vaye ovaholike ve li omulongo, nosho yo efyo loimuna novapiya vaye aveshe. Ombadilila, onghalamwenyo yaye aishe oya li tai monika ya fa ya nyonauka po. Ndele omanga Job a li ta kondjo nomaudjuu aa, Satana okwe mu etela oudu. Job otashi dulika a li a diladila kutya oudu ou mwii otau ke mu dipaa. Ouyahame waye owa li we mu djuupalela fiyo osheshi a kala e udite kutya efyo otali ka kala ekwafo.—Job 1:13-20; 2:7, 8.

22 Nande okwa li a mona oixuna ihapu, omukainhu waye a nyika oluhodi noku udite oudjuu okwe uya kuye nokulila ta ti: “Sheka Kalunga, u fye.” Eshi kasha li tuu ekiya mombelela yaJob tai ehama! Mokutwikila ko, ookaume vatatu vaJob ponhele yoku mu hekeleka ove mu ponokela nomatomheno taa monika a fa oshili, tave mu lundilile omanyono omeholeko noku mu pa ombedi molwonghalo yaye ya naipala. Eemhata davo di he li paushili oda findila mo unene omakiya opafaneko mombelela yaye. Dimbuluka yo kutya Job ka li e shi kutya omolwashike omaupyakadi aa tae mu ningilwa, noka li e shii ngeenge omwenyo waye otau ka xupifwa. Ndelenee “[mwaaishe] oyo Job ina nyona sha ndele ina popya sha shokupa Kalunga oushima.” (Job 1:22; 2:9, 10, yelekanifa OB-1986; 3:3; 14:13; 30:17.) Nonande okwa li a wililwa po komakiya mahapu pefimbo limwe, ina efa okukanyatela onghatu yaye youdiinini. Kashi li tuu etwomukumo!

23. Omolwashike ovadiinini ovo twa kundafana kwa li va dula okulididimikila omakiya mombelela e lili noku lili?

23 Oihopaenenwa oyo ya tumbulwa metetekelo hayo aike i li po. Ombibeli oi na natango oihopaenenwa ihapu. Ovapiya aveshe ava ovadiinini ova kondjifa omakiya avo opafaneko. Kae fi tuu omaupyakadi omaludi e lili noku lili oo kwa li va shakeneka! Ndelenee ova li ve na oukwatya umwe oo wa faafana. Kape na nande umwe womuvo a efa okulongela Jehova. Nande okwa li va taalelwa komayeleko anyikifa oluhodi, ova finda Satana neenghono odo va pewa kuJehova. Ove shi enda ngahelipi? Oshitukulwa tashi landula otashi ka nyamukula epulo eli nokuulika nghee nafye yo hatu dulu okulididimikila keshe tuu osho tashi dulu okukala sha fa ekiya mombelela yetu.

[Omashangelo opedu]

a Omhangela yokulalakanena sha ya tya ngaho itai tu kumwe noukwatya womunhu oo e na olupandu nokwe lininipika ngaashi Mefiboset. Pe he na omalimbililo, okwa shiiva nawa ehokololo loudiinini olo la tulwa po kuxe Jonatan. Nonande Jonatan okwa li omona wohamba Saul, okwa dimina nelininipiko kutya David oye a hoololwa kuJehova a kale ohamba yaIsrael. (1 Samuel 20:12-17) Jonatan e li omudali omutilikalunga waMefiboset nakaume omudiinini waDavid, itashi dulika a kale kwa li a honga omonamati waye munini a lalakanene eenghono dopauhamba.

1. Omaupyakadi amwe elipi oo a taalela ovanhu kunena?

[Efano pepandja 9]

Mefiboset okwe lididimikila oulema, elundilo nokunyematekwa

[Efano pepandja 11]

Nehemia okwa twikila nande a li a hangika komapataneko

[Efano pepandja 12]

Oto nyamukula ngahelipi?

• Omolwashike omaupyakadi oo twa taalela taa dulu okufaafanifwa nomakiya mombelela?

• Omakiya amwe elipi oo Mefiboset naNehemia kwa li ve lididimikila?

• Moihopaenenwa yopamishangwa yovalumenhu novakainhu ovo ve lididimikila omakiya mombelela e lili noku lili, oshihopaenenwa shilipi u wete she ku linyengifa unene, nomolwashike?

    Oishangomwa yoshiKwanayama (2000-2025)
    Dja mo
    Loginga mo
    • Oshikwanyama
    • Tuma
    • Omahoololo
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Omaufomhango e na sha nelongifo
    • Omilandu di na sha nouyelele wopaumwene
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Loginga mo
    Tuma