Nghee to dulu okulididimikila “ekiya mombelela”
“Efilonghenda lange ole ku wanena.”—2 OVAKORINTO 12:9.
“AVESHE ovo va hala okukala metilokalunga muKristus Jesus, otava ka hepekwa.” (2 Timoteus 3:12) Omolwashike mbela? Omolwaashi Satana ota tu omhata kutya ovanhu ohava longele ashike Kalunga omolwomatomheno okulihola mwene nokwa hala unene okushilipaleka oshitwa shaye. Oshikando shimwe Jesus okwa londwela ovayapostoli vaye ovadiinini ta ti: “Satana a indila a pewe oku mu fifa ngaashi oilya.” (Lukas 22:31) Jesus okwa shiiva nawa kutya Kalunga okwa efa Satana e tu yeleke nomaupyakadi a yahameka. Doshili, eshi itashi ti kutya oudjuu keshe twa taalela monghalamwenyo owa dja kuSatana ile keendemoni daye sha yukilila. (Omuudifi 9:11) Ndelenee Satana oku na ehalo okulongifa keshe osho ta dulu neenghono daye opo a teye po oudiinini wetu.
1, 2. (a) Omolwashike tu he na okukuminwa oushili oo kutya otwa taalelwa komayeleko nokomaupyakadi? (b) Omolwashike hatu dulu okukala nelineekelo nande otwa taalelwa komayeleko?
2 Ombibeli otai tu lombwele kutya katu na okukuminwa omayeleko etu. Keshe tuu osho tashi tu ningilwa, kashi fi oshinima inashi monika nale ile inashi teelelwa. (1 Petrus 4:12) Doshili, ‘ovamwatate yo ve li mounyuni ove nokuhumbata omahepeko a tya ngaha.’ (1 Petrus 5:9) Kunena, Satana ota fininike unene keshe omupiya waKalunga. Ondiaboli oya hafa oku tu mona hatu hepekwa komaupyakadi mahapu oo a fa omakiya ngaashi tashi dulika. Opo i shi ninge, ohai longifa onghalelo yayo yoinima monghedi oyo tashi dulika tai weda ko ‘komakiya keshe e li mombelela yetu.’ (2 Ovakorinto 12:7) Ndele nande ongaho, itashi ti kutya omaponokelo aSatana oku na okuteya po oudiinini wetu. Ngaashi ashike Jehova te tu ‘longele omhito yokupita mo’ opo tu lididimikile omayeleko, ota ka ninga sha faafana ngeenge twa taalela omaupyakadi oo a fa omakiya mombelela yetu.—1 Ovakorinto 10:13.
Nghee to dulu okulididimikila ekiya
3. Jehova okwa nyamukula ngahelipi Paulus eshi e mu pula a kufe mo ekiya mombelela yaye?
3 Omuyapostoli Paulus okwa ilikana Kalunga a kufe mo ekiya mombelela yaye. “Omolwaashi onda ilikana Omwene lutatu, [li] efe nge.” Jehova okwa nyamukula ngahelipi eilikano laPaulus la mana mo? “Efilonghenda lange ole ku wanena, osheshi eenghono dange otadi [wanenene] pombada [moungone].” (2 Ovakorinto 12:8, 9) Natu konakone enyamukulo eli nokutala nghee tali dulu oku tu kwafela tu lididimikile omaupyakadi keshe a fa omakiya oo tae tu ehameke.
4. Omeenghedi dilipi Paulus a mona omauwa mefilonghenda laJehova?
4 Didilika kutya Kalunga okwa ladipika Paulus a kale nolupandu molwefilonghenda olo a ulikilwa nale okupitila muKristus. Doshili, Paulus okwa li a nangekwa noupuna muhapu meenghedi di lili noku lili. Jehova molwohole yaye, okwa pa Paulus oufembanghenda wokuninga omuhongwa nonande okwa li omupataneki wovashikuli vaJesus a mana mo. (Oilonga 7:58; 8:3; 9:1-4) Konima yaasho, Jehova omolwolukeno laye okwa pa Paulus oinakuwanifwa nomaufembanghenda mahapu manyakula. Eshi tu na okulihonga mo moshinima eshi osha yela. Nokuli nomomafimbo mai, otu na natango omanangeko noupuna mahapu oo hatu dulu okuhafela. Omayeleko etu inae tu dimbwifa nande ouwa muhapu oo Jehova e tu ulikila.—Epsalme 31:20.
5, 6. (a) Jehova okwa honga Paulus ngahelipi kutya eenghono dopakalunga “otadi wanenene pombada moungone”? (b) Oshihopaenenwa shaPaulus osha ulika ngahelipi kutya Satana omunaipupulu?
5 Efilonghenda laJehova ohali kala la wana monghedi vali imwe i lili. Eenghono daKalunga oda wana ku he na vali oku tu kwafela okupita momayeleko etu. (Ovaefeso 3:20) Jehova okwa honga Paulus kutya eenghono dopakalunga “otadi wanenene pombada moungone.” Mbela ongahelipi? Molwohole yaYe okwa pa Paulus eenghono odo a pumbwa opo a dule okulididimikila eyeleko laye. Oshidjemo, elididimiko laPaulus nokulineekela Jehova filufilu kwaye okwa ulikila aveshe kutya eenghono daKalunga oda li tadi findana molwomulumenhu oo a nghundipala noina wanenena. Paife diladila nghee eshi sha kuma Ondiaboli, oyo tai ti kutya ovanhu ohava longele ashike Kalunga ngeenge onghalamwenyo i li nawa noi he na omaupyakadi. Oudiinini waPaulus owa fa enghava moshipala shomulundili oo.
6 Paulus ou, okwa li nale kombinga yaSatana mokukondjifa Kalunga, okwa li omuhepeki wOvakriste omukwanyanya, Omufarisai omuladi, oo pe he na omalimbililo nale a li a hafela omauwa mahapu monghalamwenyo, molwaashi okwa li a dalwa moukwaneumbo wa nyika oupuna. Paife Paulus okwa li ta longele Jehova naKristus e li omuyapostoli oo e “dulike kovayapostoli aveshe.” (1 Ovakorinto 15:9) E li pondodo oyo, okwa li a dulika nelininipiko keenghonopangelo dolutuwiliki lopaKriste lomefelemido lotete. Nokwa li e lididimika noudiinini nande okwa li e na ekiya mombelela. Osha nyikifa Satana oluhodi unene eshi omayeleko omonghalamwenyo inaa shunifa pedu ouladi waPaulus. Paulus ina dimbwa nande eteelelo olo kutya ota ka kala nombinga mOuhamba waKristus womeulu. (2 Timoteus 2:12; 4:18) Kapa li nande ekiya tali dulu okushunifa pedu ouladi waye, kutya nee ola li tali ehameke shi fike peni. Sha faafana, ouladi wetu nau twikile okukala wa xwama! Moku tu yambidida momayeleko etu, Jehova okwe tu lineekelela oufembanghenda wokukwafela mokuulika kutya Satana omunaipupulu.—Omayeletumbulo 27:11.
Omafiloshisho aJehova okwa fimanenena
7, 8. (a) Jehova oha longifa shike opo a nghonopaleke ovapiya vaye kunena? (b) Omolwashike okulesha Ombibeli keshe efiku noku i konakona sha fimanenena opo tu lididimikile ekiya mombelela yetu?
7 Kunena, Jehova oha nghonopaleke Ovakriste ovadiinini okupitila momhepo yaye iyapuki, mEendjovo daye nosho yo moumwainafana wetu wopaKriste. Ngaashi omuyapostoli Paulus, nafye ohatu dulu okuundulila omitengi detu kuJehova meilikano. (Epsalme 55:23) Nonande Kalunga ita kufa po omayeleko etu, ota dulu oku tu pa ounongo opo tu dule oku e lididimikila, nokuli naao madjuu unene okulididimikilwa. Jehova ota dulu yo oku tu pameka—moku tu pa “eenghono di dule odo dopaushitwe”—di tu kwafele tu lididimike.—2 Ovakorinto 4:7, NW.
8 Mbela ekwafo la tya ngaho ohatu li mono ngahelipi? Otu na okukonakona Eendjovo daKalunga noukeka, molwaashi mudo omo hatu mono omahekeleko aye ashili. (Epsalme 94:19) MOmbibeli ohatu lesha mo eendjovo tadi kumu omutima dovapiya vaKalunga eshi va ilikanene ekwafo laYe. Omanyamukulo aJehova oo luhapu e na eendjovo tadi hekeleke, okwa wana okudilongwa. Ekonakono lEendjovo daKalunga otali tu pameke opo “eenghono di dule odo dopaushitwe di kale daKalunga ndele kadi fi domufye vene.” Ngaashi ashike twa pumbwa okulya eendja dopalutu keshe efiku opo tu palule omalutu etu notu mone eenghono, otu na yo okulipalula neendjovo daKalunga pandjikilile. Mbela osho tuu hatu ningi? Ngeenge osho, ohatu ka mona kutya okupewa kwetu “eenghono di dule odo dopaushitwe” otaku tu kwafele tu lididimikile omakiya keshe opafaneko oo tashi dulika tae tu yahameke paife.
9. Ongahelipi ovakulunhuongalo tava dulu okuyambidida ovo tave lididimikile omaupyakadi?
9 Ovakulunhuongalo Ovakriste ovatilikalunga otava dulu okukala “ngaashi oshikelelifo shokukelela omhepo” ile “ehondameno lokuyaama oshikungulu,” hano sha hala okutya, ove li eameno komaupyakadi. Ovakulunhuongalo ovo va hala okuwapalela ehokololo eli la nwefwa mo ohava pula Jehova e va pe “elaka laavo va hongwa,” opo va kale ve shii nghee ve na okunyamukula ovo tava mona oixuna neendjovo da wapala. Eendjovo dovakulunhuongalo otadi dulu okukala da fa odula tai nyanyangele oyo tai talaleke nokuhekeleka eemwenyo detu momafimbo madjuu monghalamwenyo. Mokupopya “nehekeleko neemwenyo da polimana,” ovakulunhuongalo otava yambidida shili ovamwaxe novamwaina vopamhepo ovo tashi dulika tava nghundipala ile va teka omukumo molwekiya lonhumba mombelela yavo.—Jesaja 32:2; 50:4, NW; 1 Ovatessaloniki 5:14, NW.
10, 11. Ovapiya vaKalunga otava dulu ngahelipi okutwa omukumo ovo ve li momayeleko a kwata moiti?
10 Ovapiya aveshe vaJehova ove li oshitukulwa shoumwainafana waye wopaKriste wa hangana. Heeno, atusheni otu li “oilyo yolutu limwe” notu na ‘okukala tu holafane.’ (Ovaroma 12:5, OB-1986; 1 Johannes 4:11) Mbela ongahelipi tu na okuwanifa po oshinakuwanifwa eshi? PaPetrus wotete 3:8, otu na oku shi ninga ‘mokuulika oukwao wananghali, okuhola ovamwatate nokukala nolukeno’ naaveshe ovo ve tu pamba meitavelo. (Yelekanifa NW.) Atusheni ohatu dulu okuyandja elitulemo le likalekelwa kwaavo tave lididimikile ekiya mombelela olo tali yahameke unene, kutya nee ovanyasha ile ovakulunhu. Ongahelipi mbela?
11 Otu na okukala tu na ko nasha nokumona oixuna kwavo. Ngeenge ihatu lipula navamwe ile tu he na ko nasha navo, otashi dulika tu naipaleke okumona oixuna kwavo inatu shi diladila. Okukala tu shii omayeleko avo oshi na oku tu linyengifa tu kale twa lungamena osho hatu popi, nghee hatu shi popi nosho yo nghee hatu lihumbata. Okukala hatu popi oinima iwa notai tu omukumo, otashi dulu okukwafela okuxwepopaleka ouyahame tau etwa kekiya keshe olo tali hepeke vamwe. Kungaha ohatu dulu okukala ekwafo tali pameke kuvo.—Ovakolossi 4:11, NW.
Nghee vamwe ve lididimika nomupondo
12-14. (a) Omukriste umwe okwa ninga po shike opo e lididimikile okankera? (b) Ovamwaxe novamwaina vopamhepo vomukainhu ou ove mu yambidida noku mu twa omukumo ngahelipi?
12 Eshi hatu ehene pexulilo lomafiku aa axuuninwa, ‘eewoo doudjuu’ otadi hapupala keshe efiku. (Mateus 24:8, NW) Onghee hano, omayeleko otashi dulika a hepeke keshe umwe kombada yedu, unene tuu ovapiya vaJehova ovadiinini, ovo va hala okuwanifa po ehalo laye. Pashihopaenenwa, diladila Omukriste umwe oo a li ta longo moukalele wefimbo liyadi. Okwa li a monika okankera, needjo domate nosho yo eembabamufilo daye okwa li da tandwa mo. Eshi ye nomushamane waye va shiiva kutya oku na omukifi ou, ova endelela okwiilikana kuJehova efimbo lile, va mana mo. Konima yefimbo omumwameme okwa ti kutya ova mona ombili i he fi okuyelekwa. Ndele nande ongaho, okwe lididimikila omafimbo mawa nomai mahapu, naunene tuu oilanduliko ii youhaku waye.
13 Mokuviyauka nonghalo yaye, omumwameme ou okwa kendabala okulihonga shihapu kombinga yokankera ngaashi ta dulu. Okwa pula omayele keendokotola daye. Okwa mona omahokololo eenghalamwenyo davamwe oo taa ulike nghee oohandimwe ve lididimikila omukifi oo moifo yOshungonangelo, Awake! nomoileshomwa ikwao yopaKriste. Okwa lesha yo oitukulwa yOmbibeli ya yukila ko oyo tai ulike okudula kwaJehova okukwafela oshiwana shaye momaudjuu nosho yo omauyelele amwe e lili taa kwafa.
14 Oshitukulwa shimwe osho tashi popi kombinga yokulididimikila elixupulo osha tofa mo eendjovo edi di li pandunge tadi ti: “Ou te litukula, ota kongo omahalo aye mwene.” (Omayeletumbulo 18:1) Onghee hano, oshitukulwa osho osha yandja omayele aa taa ti: “Kondjifa okulitongola ko.”a Omumwameme okwa hokolola ta ti: “Vahapu ova lombwela nge kutya okwa li tava ilikanene nge; vamwe ova dengela nge eengodi. Ovakulunhuongalo vavali ova dengela nge eengodi luhapu, okuuda kutya ondi li po ngahelipi. Onda etelwa eengala noukalata vomakundo vahapu. Vamwe ova longekidila nge nokuli eendja. Nosho yo vamwe ove liyamba okukala tava twala nge ndi ka hakulwe.”
15-17. (a) Omukriste umwe okwe lididimikila ngahelipi oudjuu oo wa holoka po molwoiponga yeetuwa? (b) Ovo ve li meongalo ova yandja ekwafo la tya ngahelipi?
15 Omupiya waJehova umwe oo e mu longela efimbo lile moNew Meksiko, U.S.A., okwa li moiponga yeetuwa oikando ivali. Ofingo nomapepe aye oya li ya yahamekwa naashi osha naipaleka onghalo youyahame munene wopomatwikililo omakipa oo e lididimikila oule weedula da pitilila po 25. Okwa hokolola ta ti: “Onda li ndi na oudjuu okuyelula omutwe wange u kale wa yukilila nokuhumbata keshe tuu osho shi na ondjudo ya pitilila peekilograma mbali. Ndelenee okwiilikana kuJehova nomutima aushe okwa kwafela nge unene. Nosho yo oitukulwa yOshungonangelo oyo twa konakona. Oshitukulwa shimwe osha popya kombinga yaMika 6:8, tashi ti kutya okulininipika mokweenda pamwe naKalunga otashi ti okukala u shii omangabeko oye. Eshi osha kwafela nge ndi ude ko kutya nande onghalo yange osho i li ngaho, nghi na okuteka omukumo, nonande efimbo olo handi longifa moukalele ola li linini li dulife olo nda hala. Oku mu longela nomalinyengotomheno a yela osho sha fimana unene.”
16 Okwa hokolola yo ta ti: “Ovakulunhuongalo ova kala alushe hava pandula nge molweenghendabala dange dokukala pokwoongala nodokukala handi i moukalele womomapya. Ovanyasha ova kala hava kundu nge nokupapatela nge. Ovakalele ovakokolindjila ova li ve lididimikila nge naluhapu okwa li hava lundulula omalongekido avo momafiku oo nda li ndi he udite nawa. Ngeenge omhepo i he li nawa efiku olo, okwa li hava twaalele nge komalishuneko ile komakonakonombibeli avo navamwe. Molwaashi kakwa li handi dulu okuhumbata ondjato yomambo, ovaudifi vamwe okwa li hava tula oileshomwa yange meendjato davo ngeenge handi i moilonga yokuudifa.”
17 Didilika nghee ovakulunhuongalo novaitaveli vakwao va kwafela ovamwameme ava vavali opo ve lididimikile oungolomena wavo wa fa omakiya. Ova yandja ekwafo tali longo nolopalune opo va yambidide mokuwanifa po eemhumbwe davo dokondadalunde dopamhepo, dopalutu nosho yo dopamaliudo. Mbela eshi itashi ku tu omukumo u kwafele ovamwatate novamwameme vamwe ovo ve li momaupyakadi? Nanye yo ovanyasha, otamu dulu okukwafela ovo ve li meongalo leni ovo tava kondjo nomakiya mombelela yavo.—Omayeletumbulo 20:29.
18. Etwomukumo lilipi hatu dulu okuhanga momahokololo eenghalamwenyo oo a nyanyangidwa moifo yOshungonangelo noAwake!?
18 Oifo yOshungonangelo noAwake! oi na omahokololo mahapu eenghalamwenyo noimoniwa yEendombwedi odo de lididimikila notadi twikile okulididimikila omaupyakadi omonghalamwenyo. Mokukala ho lesha oitukulwa ya tya ngaho, oto ka mona kutya ovamwaxo novamwanyoko vopamhepo vahapu mounyuni aushe ove lididimikila omaudjuu opamaxupilo, okufilwa ovaholike moiponga inene nosho yo eenghalo doita da nyika oshiponga. Vamwe ove na omikifi odo di va life monghalo omo itava dulu okuninga shihapu. Vahapu itava dulu okuninga oinima imwe yanafangwa monghalamwenyo oyo ovo ve na oukolele muwa tave i tale ko i li yongaho. Omikifi davo otadi va yeleke unene, unene tuu ngeenge itava dulu okukufa ombinga moilonga yopaKriste ngaashi va hala. Ihava kala tuu nolupandu linene okupandula ekwafo olo hava pewa kovamwaxe novamwaina, ovanyasha novakulunhu!
Elididimiko ohali eta elao
19. Omolwashike Paulus kwa li a dula okukala a hafa nande a li momayeleko nomoungone wa fa omakiya?
19 Paulus okwa li a hafela okumona nghee Kalunga e mu nghonopaleka. Okwa ti: “Ohandi litangele oungone wange nehafo, eenghono daKristus opo di kale muame. Molwaasho nda hokwa oungone nomadengo nomahepeko noluhepo nomafininiko omolwaKristus; osheshi ngenge ndi li oshingone, aame omunaenghono.” (2 Ovakorinto 12:9, 10) Omolwoshimoniwa shaye shopaumwene, Paulus okwa li ta dulu okupopya nelineekelo ta ti: “Hakutya omolweemhumbwe dange handi shi popi, osheshi ame onda ika [okuwana] naai ndi i kwete. Ondi shii okukala noluhepo nondi shii okukala nehepuluko, onda ika aishe nokukala akushe, okukuta nokufya ondjala, okukala noupuna noluhepo. Aishe ohandi i dulu [omolwaau, NW] ta pameke nge.”—Ovafilippi 4:11-13.
20, 21. (a) Omolwashike hatu dulu okumona ehafo mokudilonga ‘ei i he wetike’? (b) Imwe yomwaayo “i he wetike” oyo wa teelela oku ka mona mEduparadisa oilipi?
20 Onghee hano, mokulididimikila keshe ekiya lopafaneko mombelela yetu, ohatu dulu okumona ehafo linene mokuulikila keshe umwe kutya eenghono daJehova ohadi wanenene pombada moungone. Paulus okwa shanga ta ti: “Itatu kanifa ouladi, . . . omunhu wetu . . . ou womeni ota shituka mupe efiku [nefiku]. Osheshi oudjuu ou wetu oupu wepakumo, otau ke tu etela efimano linene la wana [nolaalushe,] ofye ava ihatu tale ei i wetike, osheshi . . . inya i he wetike otai kala po fiyo alushe.”—2 Ovakorinto 4:16-18.
21 Vahapu voshiwana shaJehova kunena ove na eteelelo loku ka kala nomwenyo mEduparadisa nokuhafela omanangeko noupuna oo a udanekwa. Omanangeko noupuna a tya ngaha otashi dulika a talike ko e li ‘e he wetike’ kufye kunena. Ndele nande ongaho, efimbo otali ehene popepi neenghono, olo hatu ka mona omanangeko noupuna oo nomesho etu, heeno, noku a hafela fiyo alushe. Enangeko noupuna limwe lomuo ololo kutya otapa ka kala elotelo omolwokuhakala nande vali noupyakadi wa fa ekiya. Omona waKalunga ota ka ‘hanauna oilonga yaSatana’ ‘nokuhanauna po ou e na epangelo lefyo.’—1 Johannes 3:8; Ovaheberi 2:14.
22. Otu na okukala nelineekelo nosho yo etokolotoko lilipi?
22 Onghee hano, keshe ekiya mombelela yetu tali tu ehameke kunena, natu li lididimikile. Ngaashi Paulus, ohatu ka kala tu na eenghono tadi di kuJehova oo he tu pe eenghono nehalo opo tu dule oku shi ninga. Eshi hatu ka kala mEduparadisa, ohatu ka hambelela Jehova Kalunga ketu efiku keshe molwoilonga iwa oyo e tu ningila.—Epsalme 103:2.
[Omashangelo opedu]
a Tala oshitukulwa “Etaleko lOmbibeli: Nghee tu na okulididimikila elixupulo,” moshifo shoAwake! sho 8 Mai 2000.
[Efano pepandja 13]
Paulus okwa ilikana oikando itatu opo Kalunga a kufe mo ekiya mombelela yaye
[Efano pepandja 17]
Oto nyamukula ngahelipi?
• Omolwashike nongahelipi Ondiaboli hai kendabala okuteya po oudiinini wOvakriste vashili?
• Ongahelipi eenghono daJehova ‘hadi wanenene pombada moungone’?
• Ongahelipi ovakulunhuongalo nosho yo vamwe tava dulu okutwa omukumo ovo tava yahamekwa komaupyakadi?