Kristus ta popi nomaongalo
“Ou e kwete eenyofi odo 7 meke laye lokolulyo, . . . ota ti ngaha.”—EHOLOLO 2:1.
1, 2. Omolwashike tu na okukala nelitulemo mwaasho Kristus a lombwela omaongalo aheyali omuAsia Linini?
OMONA waJehova ewifa, Jesus Kristus, oku li Omutwe weongalo lopaKriste. Opo a kaleke eongalo lovashikuli vaye ovavaekwa li he na oshipo, Kristus ota longifa oukwamutwe waye moku va pandula noku va pukulula. (Ovaefeso 5:21-27) Ope na oihopaenenwa i na sha naasho mEhololo etukulwa eti-2 nosho yo eti-3, omo hatu hange omatumwalaka aJesus e na eenghono noku li pahole a yukifwa komaongalo aheyali muAsia Linini.
2 Fimbo omuyapostoli Johannes ina uda eendjovo daJesus komaongalo aheyali, okwa pewa emoniko li na sha ‘nefiku lOmwene.’ (Ehololo 1:10) ‘Efiku’ olo ola hovela eshi Ouhamba wopaMessias wa dikwa po mo 1914. Onghee hano, osho Kristus a lombwela omaongalo oo osha fimanenena momafiku aa axuuninwa. Etwomukumo nomayele aye otae tu kwafele tu ungaunge nomafimbo aa madjuu.—2 Timoteus 3:1-5.
3. Omaityo opafaneko “eenyofi,” “ovaengeli” nosho yo ‘oixwekelwashela yoshingoldo’ oyo omuyapostoli Johannes a mona oelipi?
3 Johannes okwa mona Jesus Kristus a fimanekwa oo ‘e kwete eenyofi 7 meke laye lokolulyo, ndele ha ende mokati koixwekelwashela i-7 yoshingoldo,’ ile omaongalo a-7. “Eenyofi” odo odo “ovaengeli vomaongalo a-7.” (Ehololo 1:20; 2:1) Eenyofi omafimbo amwe ohadi kala tadi faneke oishitwa yopamhepo ovaengeli, ndele Kristus itashi shiiva a longife omunhu a shangele oishitwa yopamhepo omatumwalaka. Onghee hano “eenyofi” odo osha yela kutya otadi faneke ovapashukili ovavaekwa nomhepo ile ovakulunhuongalo ovavaekwa ve li omalutu. Oshitya “ovaengeli” otashi ulike konghandangala yavo ve li ovatumwa. Molwaashi ehangano laKalunga ola tamunuka mo, ‘elenga leumbo lidiinini’ ola nangeka po yo ovalumenhu va pyokoka ‘vomeedi dimwe’ daJesus ve li ovapashukili.—Lukas 12:42-44, OB-1954; Johannes 10:16, OB-1954.
4. Ongahelipi ovakulunhuongalo tava mono ouwa mokuyandja elitulemo kwaasho Kristus ta lombwele omaongalo?
4 “Eenyofi” odi li meke laJesus lokolulyo—sha hala okutya koshi yeenghono nepangelo laye, e di hokwa note di amene. Onghee hano, odi na okulihokolola kuye. Mokupwilikina keendjovo daye komaongalo aeshe oo aheyali, ovakulunhuongalo kunena otava mono nghee ve na okuungaunga neenghalo da faafana. Doshili, Ovakriste aveshe ova pumbwa okupwilikina kOmona waKalunga. (Markus 9:7) Hano oshike hatu dulu okulihonga mokuyandja elitulemo eshi Kristus ta popi nomaongalo?
Komwengeli wokuEfeso
5. Efeso okwa li oshilando sha tya ngahelipi?
5 Jesus okwa pandula nokwa hanyena eongalo lokuEfeso. (Lesha Ehololo 2:1-7.) Otembeli inene yoshikalungakainhu Artemis oya li monhele oyo ya li ondingandinga youpuna wopangeshefa nelongelokalunga, oyo ya li komunghulofuta wokouninginino waAsia Linini. Nonande Efeso okwa li shi yadi oluhaelo, elongelokalunga loipupulu nosho yo elongifo loumhulile, Kalunga okwa nangeka noupuna oukalele womuyapostoli Paulus nosho yo vakwao moshilando osho.—Oilonga etukulwa eti-19.
6. Ongahelipi Ovakriste ovadiinini kunena va fa ovo vomuEfeso shonale?
6 Kristus okwa pandula eongalo lomuEfeso ta ti: “Oilonga yoye ondi i shii noupyakadi woye nelididimiko loye, nomolwaashi u he nombili novanawii, ndele wa yeleka ava tave liti ovo ovayapostoli, ndelenee havo, ndele we va nongonona nokutya, ovo ovanaipupulu.” Kunena, omaongalo ovashikuli vashili vaJesus oku na ondjokonona ya faafana yoilonga iwa, yoilonga youdiinini nosho yo yelididimiko. Ihave lididimikile ovamwatate ovanaihelele ovo va hala okutalika ko ve li ovayapostoli. (2 Ovakorinto 11:13, 26) Ngaashi Ovaefeso, Ovakriste ovadiinini kunena ihava kala “nombili novanawii.” Opo va kaleke po okulongela Jehova kwa koshoka nokwaamena eongalo, ihava endafana novashunimonima inave livela ombedi.—Ovagalati 2:4, 5; 2 Johannes 8-11.
7, 8. Oupyakadi wa kwata moiti ulipi wa li meongalo lokuEfeso, nongahelipi hatu dulu okuungaunga nonghalo ya faafana?
7 Ndelenee Ovakriste muEfeso ova li ve na oupyakadi wa kwata moiti. Jesus okwa ti: “Ondi na sha naave, eshi wa efa ohole yoye yotete.” Oilyo yeongalo okwa li ya pumbwa okuxwamekulula ohole yayo yotete oyo kwa li i hole nayo Jehova. (Markus 12:28-30; Ovaefeso 2:4; 5:1, 2) Atusheni otu na okulungama tu ha efe ohole yetu yotete yokuhola Kalunga. (3 Johannes 3) Ndelenee ongahelipi ngeenge oinima ngaashi okahalu komaliko ile okulalakanena omalihafifo otaku pangele unene okukalamwenyo kwetu? (1 Timoteus 4:8; 6:9, 10) Otu na okwiilikana twa mana mo tu mone ekwafo laKalunga opo tu pingene po oikala ya tya ngaho nohole yomoule yokuhola Jehova nosho yo nolupandu lokupandula osho ye nOmona waye ve tu ningila.—1 Johannes 4:10, 16.
8 Kristus okwa kumaida Ovaefeso ta ti: “Dimbulukwa . . . oko wa wa ko, u lidilulule, ove u longe oilonga yoye yotete.” Oshike kwa li tashi ka ningwa po ngeno kava ningile ngaho? Jesus okwa ti: “Ndelenee ngenge hasho, ohandi uya kuove, ndee handi kandula po oshixwekelwashela shoye ponhele yasho.” Ngeno eedi adishe okwa li da efa ohole yado yotete, “oshixwekelwashela” ile eongalo alishe ngeno inali kala po vali. Onghee hano, tu li Ovakriste ovaladi, natu longe noudiinini opo tu kaleke eongalo tali vilima pamhepo.—Mateus 5:14-16.
9. Ounashimhanga ou na okutalika ko ngahelipi?
9 Shi shii okupandulwa, Ovaefeso okwa li va tonda ‘oilonga yOvanikolaiti.’ Kakele kaasho sha popiwa mEhololo, kaku shiivike lelalela shi na sha nehovelo loshimhanga osho, omahongo asho nosho yo oilonga yasho. Ndelenee molwaashi Jesus okwa pangula okushikula ovanhu, otwa pumbwa okukala hatu tondo ounashimhanga, ngaashi Ovakriste vomuEfeso va ninga.—Mateus 23:10.
10. Ovo tava pwilikine kwaasho omhepo tai ti otava ka mona shike?
10 Kristus okwa ti: “Ou [e] nokutwi, na ude eshi Omhepo tai shi lombwele omaongalo.” Eshi Jesus a li kombada yedu, okupopya kwaye okwa li kwa nwefwa mo komhepo yaKalunga. (Jesaja 61:1; Lukas 4:16-21) Onghee hano, otu na okuyandja elitulemo kwaasho Kalunga ta popi paife okupitila muye ta longifa omhepo iyapuki. Jesus okwa udaneka koshi yewiliko lomhepo iyapuki ta ti: “Omufindani ohandi mu pe okulya komuti womwenyo u li [moparadisa] yaKalunga.” Kovavaekwa ovo tava pwilikine kwaasho omhepo tai ti, otashi ti omwenyo ihau fi “moparadisa yaKalunga” yomeulu ile opo pe na Jehova. “Ongudu inene” oyo tai pwilikine yo kwaasho omhepo tai ti, otai ka hafela eduparadisa omo tai ka nwa ‘momulonga womeva omwenyo’ notai ka velulwa ‘komafo omiti’ odo di li kominghulo domulonga oo.—Ehololo 7:9; 22:1, 2; Lukas 23:43.
11. Ongahelipi hatu dulu okuxumifa komesho ohole yokuhola Jehova?
11 Ovaefeso okwa li va efa ohole yavo yotete, ndelenee ongahelipi ngeenge onghalo ya faafana tai holoka meongalo kunena? Natu xumife komesho pauhandimwe ohole yokuhola Jehova mokupopya shi na sha neenghedi daye dopahole. Ohatu dulu okuulika olupandu omolwohole oyo Kalunga a ulika eshi a yandja ekulilo okupitila mOmona waye omuholike. (Johannes 3:16; Ovaroma 5:8) Ngeenge sha wapala, ohatu dulu okupopya shi na sha nohole yaKalunga momatyekosha ile moitukulwa yoprograma pokwoongala. Ohatu dulu okuulika ohole yetu yokuhola Jehova mokufimanekifa edina laye moukalele wopaKriste. (Epsalme 145:10-13) Heeno, eendjovo nosho yo eenghatu detu otadi dulu okukwafela neenghono okuxwamekulula ile okupameka ohole yeongalo yotete.
Komwengeli wokuSmirna
12. Ondjokonona otai holola shike shi na sha naSmirna nosho yo oilonga yopamalongelokalunga yomusho?
12 Eongalo lokuSmirna okwa li la pandulwa kuKristus “ou omutete nomuxuunini, ou a li a fya ndele a ninga omunamwenyo” okupitila menyumuko. (Lesha Ehololo 2:8-11.) Smirna (paife Izmir, Turkey) okwa li sha tungilwa komunghulofuta wokouninginino waAsia Linini. Moshilando osho omwa li Ovagreka, ndele Ovalidia ove shi hanauna po mo 580 K.O.P. lwaapo. Ovo va ya ponhele yaAleksander Munene ova tungulula Smirna ponhele ipe. Osha ka ninga oshitukulwa shoshitukulwalongo shaRoma muAsia nosha li ondingandinga yomalandifilo taa xumu komesho ya li ya fimana omolwomatungo aaveshe mawa. Otembeli yasho yomukesari Tiberius oye shi ninga ondingandinga yelongelokalunga lokwiilikana omukesari. Ovailikani okwa li va teelelwa va xwike oitwiminifo inini ndele tava ti: “Omukesari oye Omwene.” Ovakriste kava li tava dulu okutwa kumwe nasho molwaashi kuvo “Jesus Oye Omwene.” Onghee hano ova monifwa oixuna.—Ovaroma 10:9.
13. Nonande ova li ve na oluhepo lopainiwe, omonghedi ilipi Ovakriste vomuSmirna va li oipuna?
13 Kakele koudjuu, Ovakriste vokuSmirna ove lididimikila oluhepo, tashi dulika va li va ngabekwa shi na sha nouxupilo molwaashi kava li hava kufa ombinga mokwiilikana omukesari. Ovapiya vaJehova kunena inava lya olusha loku va amena komayeleko a faafana. (Ehololo 13:16, 17) Nonande ove na oluhepo lopainiwe, ovo va fa Ovakriste vokuSmirna ove li oipuna pamhepo, naasho osho lela sha fimana.—Omayeletumbulo 10:22; 3 Johannes 2.
14, 15. Ehekeleko lilipi ovavaekwa tava dulu okumona mEhololo 2:10?
14 Ovajuda vahapu muSmirna ova li “ongudu yaSatana” molwaashi ova li tava diinine eenghulunghedi di he li pamishangwa, ova ekelashi Omona waKalunga nova sheka ovashikuli vaJesus va dalwa pamhepo. (Ovaroma 2:28, 29) Ndelenee kali fi tuu ehekeleko olo ovavaekwa tava dulu okumona meendjovo daKristus da landula ko! Ota ti: “Ino tila oyo tai ke ku hepeka. Tala, ondiaboli otai idilile vamwe vomunye modolongo, mu yelekwe, ndele otamu ka monifwa oudjuu omafiku omulongo. Diinina fiyo kefyo, Ame nohandi ku pe oshishani shomwenyo.”—Ehololo 2:10.
15 Jesus ka li a tila okufya omolwokudiinina ounamapangelo waJehova. (Ovafilippi 2:5-8) Nonande Satana paife ota lwifa oshixupe shovavaekwa, inava tila oixuna oyo ve na okumona ve li ongudu—okumonifwa oixuna, okutulwa meedolongo ile efyo linyanyalifi. (Ehololo 12:17) Otava ka ninga ovafindani vounyuni. Natango ponhele yoshidingo sheengala hashi kana po osho kwa li hashi djalwa shi li oshishani kovafindani vomomaudano oshipaani, Kristus ota udanekele ovavaekwa ovanyumunwa “oshishani shomwenyo” ve li oishitwa ihai fi meulu. Kai fi tuu oshali i na ondilo i he fi okuyelekwa!
16. Ngeenge ohatu endafana neongalo ngaashi olo lokuSmirna shonale, okoshinima shilipi tu na okuyukifa elitulemo?
16 Ongahelipi kufye ngeenge ohatu endafana neongalo olo la fa olo lokuSmirna shonale, kutya nee eteelelo letu olomeulu ile olokombada yedu? Ngeenge osho ngaho natu kwafele ovaitaveli vakwetu va yukife elitulemo ketomheno la fimanenena kutya omolwashike Kalunga a efa omahepeko a kale po—omhata i na sha nounamapangelo weshito alishe. Keshe Ondombwedi yaJehova tai kanyatele oudiinini otai ulike kutya Satana omunaipupulu notai ulike nokuli nokutya nomunhu oo ta hepekwa ota dulu okukala ta yambidida oufemba waKalunga wokupangela e li Omunamapangelo aeshe, nope he na okutengauka. (Omayeletumbulo 27:11) Natu ladipike Ovakriste vakwetu ve lididimikile omahepeko nopo nee oshidjemo otava ka twikila ‘okulongela Jehova ve he na oumbada omouyuki nomouyapuki koshipala shaye omafiku aeshe’—nokuli fiyo alushe.—Lukas 1:68, 69, 74, 75.
Komwengeli wokuPergamo
17, 18. Pergamo osha li ondingandinga yelongelokalunga loludi lilipi, noshidjemo okwa li tashi dulu okukala shike omolwokwaanya okukufa ombinga melongelo loikalunga la tya ngaho?
17 Eongalo lokuPergamo ola pewa olupandu nosho yo omapukululo. (Lesha Ehololo 2:12-17.) Pergamo osha li eekilometa 80 lwaapo kolundume laSmirna, nosha li shi yadi omalongelokalunga oshipaani. Osha yela kutya ovanyanekeli veenyofi Ovakaldi ova ya onhapo Babilon nokuya kuPergamo. Ovanaudu okwa li hava mbobolokele kotembeli yomuPergamo ya shiivika nawa yaAsklepius, oshikalunga shokuvelula noshomiti douhaku. Pergamo neetembeli dasho da yapulilwa eilikano lokwiilikana omukesari Augustus, osha li sha ifanwa “ondingandinga inene yoshimhanga shi na sha nomukesari koshi youhamba wonale.”—Encyclopædia Britannica, 1959, Embo eti-17, epandja 507.
18 MuPergamo omwa li oaltari ya yapulilwa Zeus. Oshilando osho osha li yo ondingandinga yeilikano lokwiilikana ovanhu olo la nwefwa mo kOndiaboli. Hano itashi kumwifa eshi kwa tiwa kutya eongalo lako okwa li li li opo pa li ‘olukalwapangelo laSatana.’ Okwaanya okwiilikana omukesari okwa li tashi dulu okutwala fiyo omefyo kovadiinini vounamapangelo waJehova. Ounyuni natango ou li mepangelo lOndiaboli, nomadidiliko opashiwana paife ohaa fimanekwa e li oikalunga. (1 Johannes 5:19) Okudja mefelemudo lotete fiyo okunena, Ovakriste vahapu ovadiinini ova dipaelwa eitavelo, ngaashi umwe oo Kristus a ifana “Antipas, omuhepaululi wange, omudiinini, ou a dipaelwa punye.” Jehova Kalunga naJesus Kristus ohava dimbuluka shili ovapiya ovadiinini va tya ngaho.—1 Johannes 5:21.
19. Bileam okwa ninga shike, noshike Ovakriste aveshe ve na okulivangeka?
19 Kristus okwa popya yo shi na sha ‘nelongo laBileam.’ Molwolwisho lomaliko, omuprofeti oo omunaipupulu Bileam okwa li a kendabala okutula omutima Israel. Eshi Kalunga a shitukifa omatulomutima a ninge omanangeko noupuna, Bileam okwa longela kumwe nohamba Balak yaMoab nokukokela Ovaisrael vahapu melongelo loikalunga nosho yo moluhaelo. Ovakulunhuongalo Ovakriste ova pumbwa okudiinina ouyuki ngaashi Pinehas a li, oo a katukila onghatu oilonga yaBileam. (Numeri 22:1–25:15; 2 Petrus 2:15, 16; Judas 11) Doshili, Ovakriste aveshe ove na okulivangeka elongelo loikalunga nosho yo okweendela ko kwoluhaelo okuya meongalo.—Judas 3, 4.
20. Ngeenge ope na Omukriste oo ta hovele okukala e na momadiladilo omataleko oushunimonima, oku na okuninga shike?
20 Eongalo laPergamo ola li moshiponga shinene molwaashi ola efela mokati kalo “ovanhu hava diinine melongo lOvanikolaiti.” Kristus okwa lombwela eongalo olo ta ti: “Lidilulula hano, nongenge hasho, ohandi ku faukile diva ndee handi va lwifa neongamukonda lokanya kange.” Ovanashimhanga ova hala okuyahameka Ovakriste pamhepo, ndele ovo va tokola toko okuxumifa komesho olutandu noimhanga itava ka fyuulula Ouhamba waKalunga. (Ovaroma 16:17, 18; 1 Ovakorinto 1:10; Ovagalati 5:19-21) Ngeenge ope na Omukriste oo ta hovele okukala e na momadiladilo omataleko oushunimonima nokwa hala oku a tandavelifa, na pwilikine kelondwelo laKristus! Opo a henuke oshiponga, oku na okulivela ombedi nokukonga ekwafo lopamhepo kovakulunhuongalo meongalo. (Jakob 5:13-18) Eenghatu da endelela oda fimanenena, omolwaashi Jesus ote uya diva okuwanifa etokolo.
21, 22. Oolyelye tava kufa ombinga mokulya “omanna a holekwa,” naasho otashi faneke shike?
21 Ovakriste ovavaekwa ovadiinini nosho yo oovakwao ovadiinini inava pumbwa okutila etokolo olo tali uya. Omanangeko noupuna okwa teelela aveshe ovo tava dulika komayele aJesus a yandjwa kewiliko lomhepo iyapuki yaKalunga. Pashihopaenenwa, ovavaekwa ovo va finda ounyuni otava ka shivwa va ka lye “omanna a holekwa” notava ka pewa “emanya litoka” olo la shangwa “edina lipe.”
22 Kalunga okwa li a yandja omanna okupalula Ovaisrael momukokomoko wetembu lavo lomido 40 mombuwa. “Omungome” wonhumba womanna okwa li wa tulwa moshimbudju shoshingoli osho sha li moshikefa shehangano nokungaha okwa li wa holekwa mOuyapukielela wetwali, omo ouyelele wopashikumwifilonga wa li wa faneka okukala po kwaJehova. (Exodus 16:14, 15, 23, 26, 33; 26:34; Ovaheberi 9:3, 4) Kapa li pe na oo a pitikwa a lye omanna oo a holekwa. Ndelenee penyumuko lavo, ovashikuli vaJesus ovavaekwa otava mono omwenyo ihau fi, oo tau fanekwa kokulya “omanna a holekwa.”—1 Ovakorinto 15:53-57.
23. “Emanya litoka” nosho yo “edina lipe” oi na omaityo ashike?
23 Meemhangu daRoma, emanya lilaula okwa li hali ulike kutya omunhu okwa tokolwa, omanga emanya litoka kwa li hali ulike kutya ke na ombedi. Okuyandja kwaJesus “emanya litoka” kOvakriste ovavaekwa ovafindani otashi ulike kutya okwe va tala ko ve he na etimba nova koshoka. Molwaashi Ovaroma ova longifa yo oumanya okupitika ovanhu va ye koshiningwanima sha fimana, “emanya litoka” otashi dulika tali ulike kokutambulwa komuvaekwa a mone onhele meulu pehombolo lOdjona. (Ehololo 19:7-9) “Edina lipe” osha yela kutya otali faneke oufembanghenda wokuhanganifwa naJesus ve li ovafyuululi pamwe naye mOuhamba womeulu. Oinima aishe oyo itai tu tuu ovavaekwa omukumo nosho yo oovakwao moilonga yaJehova, ovo ve na eteelelo lokukala meduparadisa!
24. Omufika ulipi tu na okukala tu na shi na sha noushunimonima?
24 Oshi li pandunge okudimbuluka kutya eongalo laPergamo okwa li la tulwa moshiponga omolwovashunimonima. Ngeenge onghalo ya faafana otai tula moshiponga oukalinawa wopamhepo weongalo olo hatu endafana nalo, natu ekeleishi oushunimonima nokukala hatu ende moshili. (Johannes 8:32, 44; 3 Johannes 4) Molwaashi ovahongi ovanaipupulu ile oohandimwe ovo tava lemene koushunimonima otava dulu okunyonauna eongalo alishe, otu na okukala nomufika wa pama mokukondjifa oushunimonima, nokatu na okweefa nandenande omahongaulo oukolokoshi a ye moshipala okudulika kwetu koshili.—Ovagalati 5:7-12; 2 Johannes 8-11.
25. Omatumwalaka aKristus a yukifwa komaongalo elipi taa ka kundafanwa moshitukulwa tashi landula?
25 Kadi fi tuu eendjovo dolupandu nomayele taa pendula omadiladilo oo Jesus Kristus a fimanekwa a lombwela omaongalo atatu omomaongalo aheyali okuAsia Linini oo twa konakona! Ndelenee kewiliko lomhepo iyapuki, okwa li e na natango shihapu okulombwela omaongalo ane oo a xupa ko. Omatumwalaka oo a yukifwa kuTiatira, Sarde, Filadelfia naLaodikea otaa ka kundafanwa moshitukulwa tashi landula.
Oto nyamukula ngahelipi?
• Omolwashike tu na okuyandja elitulemo kwaasho Kristus ta lombwele omaongalo?
• Ongahelipi hatu dulu okuxwamekulula ohole yotete yeongalo?
• Omolwashike taku dulu okutiwa kutya Ovakriste ovo va li ve na oluhepo lopainiwe vokuSmirna shonale ova li lela oipuna?
• Mokutala konghalo oyo ya li meongalo lokuPergamo, otu na okutala ko ngahelipi okudiladila kwovashunimonima?
[Efano pepandja 8]
ASIA LININI
GREKA
Smirna
Efeso
Pergamo
Tiatira
Sarde
Filadelfia
Laodikea
[Efano pepandja 10]
“Ongudu inene” otai ka hafela eduparadisa
[Efano pepandja 11]
Ovakriste ovo tava hepekwa ovafindani va finda ounyuni