Etukulwa 4
Jesus Kristus—Oshipatululo shokumona eshiivo lokushiiva Kalunga
1, 2. Ongahelipi omalongelokalunga ounyuni a danena oshipatululo shokumona eshiivo lokushiiva Kalunga?
OWA fikama pomuvelo nokupamhadala noipatululo yoye. Oku na outalala noku na omilaulu, nowa hala nokuhalelela okuya meni—ndele oshipatululo itashi longo. Ngeno osha fa ngoo osho, ndele ekumba inali hala okupatuluka. Kashi udifa tuu nai! Owa tala vali koipatululo yoye. Mbela oto longifa tuu osho shi li mondjila? Ope na mbela ou a ndinyuna oshipatululo osho?
2 Eli olo efaneko la yukila ko kengwangwaneko olo la ningilwa eshiivo lokushiiva Kalunga komalongelokalunga ounyuni ou. Doshili, mahapu okwa danena oshipatululo osho hashi patulula eudeko letu—Jesus Kristus. Omalongelokalunga amwe okwa kufa po oshipatululo mokudina Jesus filufilu. Makwao okwa pilakanifa ondodo yaJesus, notae mu ilikana a fa oye Kalunga Omunaenghono adishe. Kashi na nee mbudi kutya oshike, eshiivo lokushiiva Kalunga otwe li patwa ngeenge katu na eudeko lashili lomunhu ou a fimana, Jesus Kristus.
3. Omolwashike Jesus ta dulu okwiifanwa oshipatululo shokumona eshiivo lokushiiva Kalunga?
3 Otashi dulika to dimbuluka kutya Jesus okwa ti: “Nomwenyo waalushe owo tuu ou, vo ve ku shiive, Oove auke Kalunga kashili, naau we mu tuma Jesus Kristus.” (Johannes 17:3) Mokupopya eendjovo odo, Jesus ka li te litade. Omishangwa otadi divilike oikando noikando kutya eshiivo lashili lokushiiva Kristus ola pumbiwa. (Ovaefeso 4:13, NW; Ovakolossi 2:2, NW; 2 Petrus 1:8, NW; 2:20, NW) “[Jesus Kristus] oye tuu ou ovaprofeti vonale ve mu hepaulula,” osho omuyapostoli Petrus a ti. (Oilonga 10:43) Nomuyapostoli Paulus okwa shanga ta ti: “[Jesus] oye tuu ou muye mwa holekwa omamona aeshe ounongo neshiivo.” (Ovakolossi 2:3) Paulus okwa ti nokuli kutya omaudaneko aeshe aJehova otaa wanifwa molwaJesus. (2 Ovakorinto 1:20) Hano Jesus Kristus oye naanaa oshipatululo shokumona eshiivo lokushiiva Kalunga. Eshiivo letu lokushiiva Jesus oli na okukala li he na omangolyaukifo keshe e na sha noukwatya nosho yo onghandangala yaye melongekido laKalunga. Ndele mbela omolwashike ovashikuli vaJesus ve mu tala ko a fimanenena momalalakano aKalunga?
MESSIAS OMUUDANEKWA
4, 5. Omateelelo elipi kwa li a wanifwa kuMessias, novahongwa vaye okwa li ve mu tala ko ngahelipi?
4 Okudja kefimbo lomulumenhu omudiinini Abel, ovapiya vaKalunga ova kala va teelela nehalo linene Oludalo olo la udanekwa kuJehova Kalunga ye mwene. (Genesis 3:15; 4:1-8; Ovaheberi 11:4) Osha hololwa kutya Oludalo otali ka wanifa po elalakano laKalunga li li Messias, tashi ti “Omuvaekwa.” Ota ka ‘dima po omatimba’ nefimano lOuhamba waye ola xunganekwa momapsalme. (Daniel 9:24-26, yelekanifa OB-1986; Epsalme 72:1-20.) Olyelye mbela a li ta ka kala Messias?
5 Diladila opo pa li pe fike ehafo lOmujuda omunyasha wedina Andreas eshi a pwilikina eendjovo daJesus Omunasaret. Andreas okwa tondokela kumumwaina Simon Petrus ndee te mu lombwele ta ti: “Fye otwa mona Messias.” (Johannes 1:41) Ovahongwa vaJesus okwa li va itavela kutya oye Messias omuudanekwa. (Mateus 16:16) NOvakriste vashili ova li va hala okutula eemwenyo davo moshiponga omolweitavelo lavo kutya Jesus oye shili Messias ile Kristus oo a xunganekwa. Okwa li ve na euliko lashike? Natu tale komauliko opatatu.
OMAULIKO KUTYA JESUS OYE MESSIAS
6. (a) Oludalo la udanekwa okwa li li na okudja mepata lilipi, notu shi shii ngahelipi kutya Jesus okwa dja mepata omo? (b) Omolwashike sha li itashi shiiva kukeshe umwe oo a li ko konima yo 70 O.P. a dule okuliulika e li Messias?
6 Epata omo mwa dja Jesus oli li ekanghameno lotete tali ulike kutya oye Messias omuudanekwa. Jehova okwa lombwela omupiya waYe Abraham kutya Oludalo la udanekwa otali ka dja mepata laye. Omonamati waAbraham Isak, omonamati waIsak Jakob nomonamati waJakob Juda aveshe ova mona eudaneko la faafana. (Genesis 22:18; 26:2-5; 28:12-15; 49:10) Epata omo mwa li tamu ka dja Messias okwa li la ulikwa kondadalunde konima yomafelemido mahapu eshi ohamba David ya li ya lombwelwa kutya Oo ota ka dja mepata layo. (Epsalme 132:11; Jesaja 11:1, 10) Omahokololo Evangeli laMateus naLukas otaa koleke kutya Jesus okwa holoka okupitila mepata omo. (Mateus 1:1-16; Lukas 3:23-38) Ndele nande Jesus a li e na ovatondi vahapu ovo va li ve mu tonde unene, kape na nande umwe womuvo a twa eemhata epata omo a dja la shiivika nawa. (Mateus 21:9, 15) Hano, osha yela kutya epata omo mwa dja Jesus itali dulu okutuwa eemhata. Ndelenee, omahokololo omapata Ovajuda okwa hanaunwa po eshi Ovaroma va tina ko Jerusalem mo 70 O.P. Okudja opo, kapa li nande oumwe oo te liti kutya oye Messias omuudanekwa a dula oku shi ulika.
7. (a) Euliko etivali kutya Jesus oye Messias lilipi? (b) Mika 5:1 okwa wanifwa ngahelipi shi na sha naJesus?
7 Omaxunganeko oo a wanifwa oo euliko etivali. Omaxunganeko mahapu mOmishangwa dOshiheberi otaa hokolola oinima i lili noku lili yonghalamwenyo yaMessias. Mefelemido etihetatu K.O.P., omuprofeti Mika okwa xunganeka kutya omupangeli munene oo ota ka dalelwa mokadoolopa inaka fimana, Betlehem. MuIsrael omwa li eedolopa mbali hadi ifanwa Betlehem, ndele exunganeko olo ola ulika naanaa kondadalunde kutya ilipi: Betlehem Efrata, omo mwa dalelwa ohamba David. (Mika 5:1) Ovakulunhu vaJesus, Josef naMaria, ova kala muNasaret, konyala eekilometa 150 kolundume laBetlehem. Ndelenee, manga Maria a li omufimba, omupangeli Omuroma Omukesari Augustus okwa yandja elombwelo opo ovanhu aveshe ve ke lishangife koilando yambulavo.a Onghee hano Josef okwa li e na okuya pamwe nomukainhu waye omufimba kuBetlehem, oko Jesus a dalelwa.—Lukas 2:1-7.
8. (a) Onaini nonoshiningwanima shilipi “oivikemido” 69 ya hovela? (b) “Oivikemido” 69 okwa li i na oule u fike peni, noshike sha ningwa po eshi ya xula po?
8 Mefelemido etihamano K.O.P., omuprofeti Daniel okwa xunganeka kutya ‘Omwene Omuvaekwa’ ota ka holoka “oivikemido” 69 konima yelombwelo li na sha nokuningulula nokutungulula Jerusalem. (Daniel 9:24, 25) Keshe shimwe ‘shomoivikemido’ osha li shi na oule womido heyali.b Pandjokonona yOmbibeli nosho yo younyuni, elombwelo li na sha nokutungulula Jerusalem ola yandjwa mo 455 K.O.P. (Nehemia 2:1-8) Hano, Messias okwa li ta ka holoka omido 483 (69 lu-7) konima yo 455 K.O.P. Naashi otashi tu eta po 29 O.P., omudo tuu oo Jehova a vaeka Jesus nomhepo iyapuki. Kungaha Jesus okwa ninga “Kristus” (tashi ti “Omuvaekwa”), ile Messias.—Lukas 3:15, 16, 21, 22.
9. (a) Epsalme 2:2 ola wanifwa ngahelipi? (b) Omaxunganeko amwe elipi a wanifilwa muJesus? (Tala oshimhungu.)
9 Doshili, hakeshe umwe kwa li a tambula ko Jesus e li Messias omuudanekwa, nOmishangwa ode shi xunganeka. Ngaashi sha shangwa mEpsalme 2:2, ohamba David oya nwefwa mo kuKalunga i xunganeke tai ti: “Eehamba dedu tadi fikama, ovapangeli otava kundafana pamwe notava tu ondubo nOmwene nomuvaekwa waye.” Exunganeko eli otali ulike kutya ovawiliki va dja moilongo i dule pushimwe otava ka hangana opo va ponokele Omuvaekwa waJehova, ile Messias. Naasho osho sha ningwa. Ovawiliki velongelokalunga lOvajuda, ohamba Herodes nosho yo omupangeli Omuroma Pontius Pilatus aveshe ova li nombinga mokudipaifa Jesus. Herodes naPilatus ovo va kala nale ve tondafane okudja ashike opo ova ninga ookaume kopofingo. (Mateus 27:1, 2; Lukas 23:10-12; Oilonga 4:25-28) Okumona omauliko a wedwa po kutya Jesus oye Messias, tala oshimhungu shi na oshipalanyole “Omaxunganeko amwe opaMessias a denga mbada.”
10. Omeenghedi dilipi Jehova a yandja oumbangi kutya Jesus oye Omuvaekwa waye a udanekwa?
10 Oumbangi waJehova Kalunga oo euliko etitatu tali yambidida Oumessias waJesus. Jehova okwa tuma ovaengeli opo va shiivifile ovanhu kutya Jesus oye Messias omuudanekwa. (Lukas 2:10-14) Doshili, pefimbo longhalamwenyo yaJesus kombada yedu, Jehova mwene okwa popya okudja meulu, ta shiivifa ohokwe yaye yokuhokwa Jesus. (Mateus 3:16, 17; 17:1-5) Jehova Kalunga okwa yandja eenghono kuJesus a longe oikumwifilonga. Keshe shimwe shomuyo osha li natango oumbangi wopakalunga kutya Jesus oye Messias, molwaashi Kalunga ita ka yandja nande eenghono komunekonda a longe oikumwifilonga. Jehova okwa longifa yo omhepo yaye iyapuki i nwefe mo omahokololo Omavangeli, opo omauliko oo taa ulike kutya Jesus oye Messias a ninge oshitukulwa shOmbibeli, embo olo la tolokwa unene nola tandavelifwa unene apeshe mondjokonona.—Johannes 4:25, 26.
11. Ope na omauliko angapi kutya Jesus oye Messias?
11 Omauliko aa aeshe kumwe, okwa kwatela mo omaushili omafele oo taa ulike kutya Jesus oye Messias omuudanekwa. Hano osha yela kutya Ovakriste vashili ova li netomheno liwa oku mu tala ko e li “ou ovaprofeti vonale ve mu hepaulula” na oye oshipatululo shokumona eshiivo lokushiiva Kalunga. (Oilonga 10:43) Ndele ope na sha shihapu okulihonga shi na sha naJesus Kristus shi he fi ashike oushili kutya oye Messias. Okwa dja peni? Okwa li omunhu a tya ngahelipi?
OKUKALA KO KWAJESUS FIMBO A HA LI OMUNHU
12, 13. (a) Otu shi shii ngahelipi kutya Jesus okwa kala meulu fimbo ine uya kombada yedu? (b) Olyelye “Ondjovo,” nokwa longa shike fimbo a ha li omunhu wokombada yedu?
12 Onghalamwenyo yaJesus otai dulu okutukulwa moitukulwa itatu. Shotete osha hovela nale omanga ina dalelwa kombada yedu. Mika 5:1 okwa ti kutya ehovelo laMessias ‘oloshitonale, heeno, olomafimbo onalenale.’ (Yelekanifa ovelishe 2 mo NW.) Na Jesus okwe shi popya sha yela kutya ye “owopombada,” sha hala okutya, a dja meulu. (Johannes 8:23; 16:28) Meulu okwa kala mo oule wefimbo li fike peni fimbo ine uya kombada yedu?
13 Jesus okwa lukwa “Ewifa” laKalunga molwaashi Jehova okwe mu shita odikilila. (Johannes 3:16) Onghee hano e li “omudalwa wotete [woishitwa] aishe,” Jesus okwa li a longifwa kuKalunga okushita oinima aishe ikwao. (Ovakolossi 1:15; Ehololo 3:14) Johannes 1:1 ota ti kutya “Ondjovo” (Jesus fimbo a ha li omunhu wokombada yedu) “pehovelo” oya li puKalunga. Hano eshi “eulu nedu” la shitwa, Ondjovo oi li nale pamwe naJehova. Kalunga okwa li ta popi nOndjovo eshi a ti: “Tu meni ovanhu oshifeka shetu.” (Genesis 1:1, 26) Sha faafana, osha yela kutya Ondjovo oyo oyo ya li “omulongi onghulungu,” omuholike waKalunga oo ta hokololwa mOmayeletumbulo 8:22-31 (NW), e li ounongo wa nhupekwa, ta longo e li kombinga yaJehova mokushita oinima aishe. Konima eshi Jehova a shita Ondjovo, oya kala oule wefimbo lomido dihapu pamwe naKalunga meulu fimbo inai uya kombada yedu.
14. Omolwashike Jesus ta ifanwa “olupe laKalunga iha monika”?
14 Kashi kumwifa eshi Ovakolossi 1:15 tava popi Jesus e li “olupe laKalunga iha monika”! Oule womido inadi valulwa dekwatafano lopofingo, Omona omuduliki okwa kala naanaa ngaashi Xe Jehova e li. Eli olo etomheno limwe natango molwaashi Jesus e li oshipatululo shokumona eshiivo lokushiiva Kalunga olo tali yandje omwenyo. Ashishe osho Jesus a ninga eshi a li kombada yedu, osho naanaa Jehova ngeno kwa li ta ka ninga. Onghee hano, okushiiva Jesus otashi ti yo okuhapupaleka eshiivo letu lokushiiva Jehova. (Johannes 8:28; 14:8-10) Hano osha yela kutya osha fimana unene okulihonga shihapu shi na sha naJesus Kristus.
ONGHALAMWENYO YAJESUS KOMBADA YEDU
15. Osha enda ngahelipi opo Jesus a dalwe e li okahanana ka wanenena?
15 Oshitukulwa oshitivali shonghalamwenyo yaJesus osha li oku kombada yedu. Ye okwe liyandja nehalo liwa opo Kalunga a lundululile omwenyo waye okudja meulu moshidalelo shokakadona okadiinini Okajuda kedina Maria. Omhepo iyapuki yaJehova i na eenghono ile eenghono daye tadi longo oda ‘tuvikila’ Maria nokwa ninga omufimba, nohauxuuninwa okwa dala okaana ka wanenena. (Lukas 1:34, 35, OB-1986) Jesus ina fyuulula okuhawanenena, molwaashi omwenyo waye owa dja mOdjo ya wanenena. Okwa putukila meumbo la nafangwa e li okamati ka tekulwa komuhongi woipilangi Josef noke li oshiveli shounona vakwao vahapu meumbo.—Jesaja 7:14; Mateus 1:22, 23; Markus 6:3.
16, 17. (a) Jesus openi a hanga eenghono dokulonga oikumwifilonga, naimwe yomuyo oilipi po? (b) Amwe omomaukwatya oo a ulikwa kuJesus elipi po?
16 Okuliyandja kwaJesus kwomoule kuJehova Kalunga okwa li ku liwetikile manga a li e na omido 12. (Lukas 2:41-49) Konima eshi a kula nokuhovela oukalele waye eshi a li e na omido 30, Jesus okwa ulika yo ohole inene yokuhola ovanhu vakwao. Eshi omhepo iyapuki yaKalunga ye mu pa eenghono a longe oikumwifilonga, pafilonghenda okwa velula ovanaudu, oingudu, oilema, ovapofi, ovafitamatwi novanashilundu. (Mateus 8:2-4; 15:30) Jesus okwa palula ovafindjala omayovi. (Mateus 15:35-38) Okwa lotifa oshikungulu osho sha li oshiponga keameno lookaume kaye. (Markus 4:37-39) Doshili, okwa nyumuna yo nokuli ovafi. (Johannes 11:43, 44) Oikumwifilonga ei oya li oiningwanima oyo ya ningwa shili mondjokonona. Nokuli novatondi vaJesus ova dimina kutya ye okwa li ta “ningi oikumifilonga ihapu.”—Johannes 11:47, 48.
17 Jesus okwa endaenda moshilongo shavo, ta hongo ovanhu shi na sha nOuhamba waKalunga. (Mateus 4:17) Okwa tula po yo oshihopaenenwa dingi shelididimiko noshokukala nondjele. Nokuli naashi ovalongwa vaye kwa li ve mu nyemateka, okwa popya nonghenda ta ti: “Omhepo oya hala, ndelenee ombelela oi na oungone.” (Markus 14:37, 38) Ndelenee Jesus okwa kala e na ouladi nokwa popya sha yukilila naavo va dina oshili notava fininike ovo ve he na ekwafo. (Mateus 23:27-33) Komesho yaaishe, ye okwa hopaenena oshihopaenenwa shaXe shohole panghedi ya wanenena. Jesus okwa li nokuli e na ehalo okufya opo ovanhu inava wanenena va kale ve na eteelelo lonakwiiwa. Hano itashi kumwifa eshi hatu dulu okupopya kombinga yaJesus kutya oku li oshipatululo shokumona eshiivo lokushiiva Kalunga! Heeno, oye oshipatululo shi na omwenyo! Ndele omolwashike hatu tile oshipatululo shi na omwenyo? Eshi otashi tu twala poshitukulwa oshititatu shonghalamwenyo yaye.
JESUS KUNENA
18. Kunena otu na okutala ko Jesus Kristus ngahelipi?
18 Ndele nande Ombibeli otai hokolola kombinga yefyo laJesus, paife oku na omwenyo! Doshili, ovanhu omafele ovo va li ko mefelemudo lotete O.P. ova li ovamoni nomesho voushili kutya ye okwa nyumuka. (1 Ovakorinto 15:3-8) Ngaashi sha xunganekwa, konima yaasho okwa ka kala omutumba kolulyo laXe nokuteelela a pewe eenghono douhamba meulu. (Epsalme 110:1; Ovaheberi 10:12, 13) Ongahelipi hano tu na okutala ko Jesus kunena? Mbela otu na oku mu diladila e li okahanana ke he na ekwafo lasha ke li metemba lokulila oimuna? Ile ongomulumenhu oo ta hepekwa nota dipawa? Hasho. Ye Ohamba, omupangeli omunaenghono oo ta pangele! Mafiku ota ka holola epangelo laye kombada yedu letu li yadi omaupyakadi.
19. Jesus ota ka katuka eenghatu dilipi monakwiiwa i li popepi?
19 MEhololo 19:11-15, Ohamba Jesus Kristus otai hokololwa sha yela kutya otai uya neenghono dinene okuhanauna po ovakolokoshi. Omupangeli ou womeulu omunahole ita ka kala tuu e na ehalo okuxulifa po okumona oixuna oko taku hepeke omamiliyona kunena! Noku na yo ehalo okukwafela ovo tava kendabala okushikula oshihopaenenwa shaye sha wanenena osho a tula po eshi a li kombada yedu. (1 Petrus 2:21) Ye okwa hala oku va amena va pite ‘moita yefiku linene laKalunga omunamapangelo aeshe,’ oyo tai ehene popepi noluhapu ohai ifanwa Harmagedon, opo va dule okukala nomwenyo fiyo alushe ve li ovapangelwa vokombada yedu vOuhamba waKalunga womeulu.—Ehololo 7:9, 14; 16:14, 16.
20. Jesus ota ka ningila ovanhu shike pefimbo lEpangelo laye lOmido Eyovi?
20 Pefimbo lEpangelo lOmido Eyovi laJesus lombili la xunganekwa, ota ka longela ovanhu aveshe oikumwifalonga. (Jesaja 9:5, 6; 11:1-10; Ehololo 20:6) Jesus ota ka velula omaudu aeshe nota ka xulifa po yo efyo. Ota ka nyumuna omamiliyona omayovi opo nao yo a dule okukala nomhito yokukala nomwenyo fiyo alushe kombada yedu. (Johannes 5:28, 29) Oto ka kala wa nyakukwa okulihonga shihapu shi na sha nOuhamba wopaMessias metukulwa limwe lomwaao taa ka landula ko. Kala wa shilipalelwa kwaashi: Itatu dulu nokuli okudiladila nghee onghalamwenyo yetu tai ka kala ikumwifi koshi yepangelo lOuhamba. Inashi fimana tuu okushiiva Jesus Kristus nawa! Heeno, osha fimana opo tu ha dimbwe nande Jesus, oshipatululo shi na omwenyo shokumona eshiivo lokushiiva Kalunga olo tali twala komwenyo waalushe.
[Omashangelo opedu]
a Elishangifo olo ola kwafela Ouhamba waRoma okumona oifendela. Onghee hano, mokuhashiiva sha Augustus okwa kwafela okuwanifa exunganeko li na sha nomupangeli oo ta ka ‘tuma ko omushivi woimaliwa kombinga iwa ya wapalela yomoshilongo.’ Exunganeko olo tuu olo ola xunganeka kutya “omukulunhu wehangano,” ile Messias, ota ka ‘teywa po’ pomafiku anakulandula omupangeli oo. Jesus okwa dipawa pefimbo lepangelo lanakulandula Augustus, Tiberius.—Daniel 11:20-22.
b Ediladilo loivikemido kala li oshinima osho shi he shiivike kOvajuda vonale. Pashihopaenenwa, ngaashi ashike efiku etiheyali keshe la li efiku lEshabata, nomudo keshe omutiheyali owa li omudo wEshabata.—Exodus 20:8-11; 23:10, 11.
KONAKONA ESHIIVO LOYE
Ongahelipi epata omo mwa dja Jesus tali yambidida okupopya kwaye kutya oye Messias?
Amwe omomaxunganeko opaMessias oo a wanifilwa muJesus oelipi?
Kalunga okwa ulika odikilila ngahelipi kutya Jesus Omuvaekwa waye?
Omolwashike Jesus oye oshipatululo shi na omwenyo shokumona eshiivo lokushiiva Kalunga?
[Oshimhungu pepandja 37]
OMAXUNGANEKO AMWE OPAMESSIAS A DENGA MBADA
EXUNGANEKO OSHININGWANIMA EWANIFO
ONGHALAMWENYO YAYE YOPEHOVELO
Jesaja 7:14 A dalwa kokakadona Mateus 1:18-23
Jeremia 31:15 Okudipawa kwouhanana konima Mateus 2:16-18
yokudalwa kwaye
OUKALELE WAYE
Jesaja 61:1, 2 Oilonga yaye oyo a pewa kuKalunga Lukas 4:18-21
Jesaja 8:23–9:1 Oukalele owa etela ovanhu Mateus 4:13-16
ouyelele muhapu
Epsalme 69:10 Ouladi molwongulu Johannes 2:13-17
yaJehova
Jesaja 53:1 Ina itavelwa Johannes 12:37, 38
Sakaria 9:9; Ta i muJerusalem a londa Mateus 21:1-9
Epsalme 118:26 okambulwena kokambulu; ta
kuwililwa e li ohamba naao te uya
medina laJehova
OKUKENGELELWA KWAYE NEFYO LAYE
Epsalme 41:10; Omuyapostoli umwe e he fi Oilonga 1:15-20
Epsalme 109:8 omudiinini; okwa kengelela Jesus
nokonima okwa ka pingenwa po
Sakaria 11:12 Okwa kengelelwa molwoisilveri 30 Mateus 26:14, 15
Epsalme 27:12 Eembangi doipupulu oda longifwa Mateus 26:59-61
oku mu pataneka
Epsalme 22:19 Omidjalo daye tadi umbilwa Johannes 19:23, 24
oshihoololifo
Jesaja 53:12 Okwa valulilwa movakolokoshi Mateus 27:38
Epsalme 22:8, 9 Okwa shekwa eshi ta fi Markus 15:29-32
Epsalme 69:22 Ta pewa oshikunwa shilula Markus 15:23, 36
Jesaja 53:5; Okwa tuwa Johannes 19:34, 37
Sakaria 12:10
Jesaja 53:9 Okwa fudikwa poipuna Mateus 27:57-60
Epsalme 16:8-11 Okwa nyumuka manga ina Oilonga 2:25-32;
mona eolelo Oilonga 13:34-37
[Efano pepandja 35]
Kalunga okwa pa Jesus eenghono okuvelula ovanaudu