„Pinngortitamik toqutsineq“
ITERITSI!-P IRLANDIMI ILANNGUTASSIORTUANIT
PIUMATUSSUSEQ nunarsuarmik ulorianartorsiortitsivoq, inuussutissanik inissanillu, inuuginnarsinnaanissatsinnut pisariaqartitatsinnik, nunarsuup pilersuisinnaaneranik ulorianartorsiortitsivoq. Qularnanngitsumik illittaaq nalunngilat piumatussuseq qanoq nunarsuarmik ajoqusiisimatigisoq. Matumuunalu saqqummiutissavavut eqqaasitsissutimininnguit.
Nunarsuarmik mingutsitsineq
Rachel Carsonip 1962-imi atuakkiamini Silent Spring-imi (Upernaaq nipaatsoq) pesticidit toqunartullu maangaannartitat nunarsuarmik ajoqusiisinnaassusiat mianersoqqussutigisimavaa. Atuakkami The Naked Savage-mi (Naakkittaatsoq tamaqanngitsoq) ima allassimasoqarpoq: „Inuup nammineq avatangiisini angerlarsimaffinilu aserorterlugillu mingutsippai, tamannalu imminut nungutikkiartuaarnissaanik aarlerinarsisitsivoq.“ Inuit piumatoqalutik nunarsuarmik mingutsitsiuarsinnarput. „Piffissap sivikinnerpaap ingerlanerani annerpaamik iluanaaruteqarusungaaramik,“ World Hunger: Twelve Myths-imi (Nunarsuarmi kaannersuaq pillugu kukkusumik isummat aqqaneq-marluk) allassimavoq, „nioqqutilissuit nunamik aserorterillutillu paqqertiteripput avatangiisiminnillu mingutsitsillutik.“
Nunarsuup orpippassui erlinnaqisut — nunarsuup ataannarnissaanut aalajangiisuusut — sernissornagit aatsaat taama inunnit nungusarneqartigipput. Far From Paradise — The Story of Man’s Impact on the Environment-imik (Paratiisioqqajanngilaq — Inuup avatangiisinut sunniutaanik oqaluttuaq) (1986) atuakkiortut ima allapput: „Kiattup orpippassui uumaannarsinnaasut, piiarneqarnertik ullumikkutut allanngortinneqarani ingerlaannassappat, ukiut 50-it qaangiuppata nungussimassapput.“
Aalisartut akornutissaqanngivissut immap naasuisa — uumassusilinnut taama amerlatigisunut uumaffiunertik pissutigalugu ’kiattup orpippassuisulli pingaartigisutut’ taaneqartut — akornanniittunik aalisarsinnaajumallutik qaartartut toqunartullu atortarpaat. Peqqarniitsumik aalisariaatsit tamakku kemikalianillu isumaatsumik mingutsitsineq immap naasuinik uumassusilinnik ’assut aseruisimapput’. — The Toronto Star.
„Immitsinnut atugarliortippugut“
Sir Shridath Ramphalip, 1991-imit 1993-imut IUCN-imi (pinngortitamik pinngortitallu pisuussutaanik eqqissisimatitsiniaqatigiiffik FN-p ataaniittoq) siulittaasuusup nunarsuup pissarititaanik atuinerlunneq tamanna ’pinngortitamik toqutsinertut’ taasimavaa. Aserorterineq tamanna qanoq ingasatsigigami? Ramphal assersuummik taasaqarpoq: „Indiami kuussuit amerlanersaat eqqakkanut kuuffittupajaaq ipput erngup atornikup illoqarfinneersup nunaannarmeersullu immamut kuuffigisaat.“ Ramphal qanoq inerniliiva? „Immitsinnut atugarliortippugut.“
Inuiaat oqaluttuarisaaneranni ukiuni hundredelikkuutaani piumatussuseq atuuttuarsimavoq, ullumikkulli nunarsuarmik ulorianartorsiortitsineq annerujussuuvoq. Sooq? Ullumikkut inuit aseruisinnaassusiat annertunerujussuanngorsimammat. „Ukiut 50-iinnaat kingulliit ingerlaneranni,“ Far From Paradise-mi allassimavoq, „kemikalianik atortorissaarutinillu nunarsuatsinni uumassuseqartunik allanik nungutitsilluinnarsinnaasunik pigisaqalersimavugut. . . . Homo sapiens [latinerisooq isumaqartoq: inuk silatooq], perruumaataarluni imminut taama taagortoq, tamakkiilluinnangajattumik pissaaneqarlunilu killeerussimavoq.“ Avatangiisinik illersuiniaqatigiiffik Greenpeace qanittukkut sakkortuumik ima unnerluussivoq: „Inuup muteerniusup Paratiisi [Nunarsuaq] eqqaavissuanngortissimavaa . . . maannalu meeqqatut uumasutut pissusilersortutut illuni . . . uumassuseqarfimmik tamatuminnga aserorterilluni.“
Piumatussutsilli nunarsuup siunissaa ulorianartorsiortiinnanngilaa, aamma illit ilaquttavillu maannakkut pilluarnersi toqqissisimanersilu ulorianartorsiortippaa. Qanoq ililluni? Ilanngutassiaq tulliuttoq atuariassagit.