Hollandimiut aalajaatsut nazistinit tiguagaanerup nalaani
HOLOCAUST pillugu katersugaasivik Washington D.C.-miittoq Sorsunnersuit Aappaata nalaani nazistit suliapilui pillugit takussutissanik uppernarsaatissanillu silarsuarmi katersugaateqarnerpaavoq. 1993-imi katersugaasivik ammarmalli 12 millionit missaannit pulaarneqarsimavoq, pulaartartullu suli amerliartorput.
Katersugaasiviup aammattaaq saqqummersippai nazistit naalakkersuisuunerata nalaani Jehovap nalunaajaasuisa sakkortuumik malersugaanerannut uppernarsaatissat. Aalajangersimasumik saqqummersitami saniatigut katersugaasivik arlaleriarluni immikkut ittunik saqqummiussaqarpoq upperisarsioqatigiit taakku pillugit, ilaatigut assersuutissat erseqqissut tunngavigalugit takutissimallugu Jehovap nalunaajaasui qanoq ilillutik aalajaassimasut isummamikkullu nakkaannarsimanngitsut. Ulloq 8. apriili 1999 aalajangersimasumik sammisaqarfiuvoq katersugaasiviup oqalugiartarfissuini marlunni qulequtaralugu „Nazistinit tiguagaanerup nalaani Hollandimi Jehovap nalunaajaasui“.
Ammaalluni oqalugiarpoq katersugaasiviup pisortaa Sara Jane Bloomfield, taassumalu Jehovap nalunaajaasuisa oqaluttuarineqarnerannik qamannga pisumik soqutiginninnini ersersippaa. Iteritsi!-mi apersorneqarluni taanna oqarpoq Jehovap nalunaajaasuisa malersorneqaraluartillutik isummamikkut nakkaannarsimannginnerata inunnit paasineqarnissaa ilungersuutigineqartoq. Ima oqarpoq: „Katersugaasivimmi pisussat pingaaruteqartut allat assigalugit ulloq manna pisoq siumoortumik ilisimatitsissutigineqarpoq.“
Oqaluttuarisaanermik ilisimatusarsimasut arlallit najuupput unnukkullu ataatsimiinnermut peqataallutik. Taakkua ilagaat dr. Lawrence Baron, San Diego State University-mi tyskit juutillu nalitsinni oqaluttuarisaanerannut professoriusoq. Oqalugiarnermini dr. Baron oqarpoq „Jehovap nalunaajaasui nersortarialimmik Naalagaaffissuit Pingajuannut [nazistit naalakkersuisaasiannut naalagaaffiannullu] peqataajumanngilluinnarsimasut“. Oqaatigaa Jehovap nalunaajaasuisa „Guutimut uppernertik nazistit naalagaaffiata piumasaanit pingaarnerutikkaat. Hitlerip siulersortitut pingaartorsiutaanera silamiorpaluttumik pallorfiginninniarnertut isigaat aammalu nazistit Hitlerimik guutisiorfiginninnerminni ’Heil Hitler’-eertorlutik ilassinnittarnerat peqataaffigiumanagu. . . . Guutip tulliminnik asanneqqummatik toqutseqqunngimmatillu sakkutuujujumanngillat . . . Naalagaaffissuit Pingajuata Jehovap nalunaajaasui ataatsimiigiaqqunngikkaangagit taakku ima akigajupput: ’Guuti inunnit naalattariaqarneruarput’“. Tamanna pillugu Jehovap nalunaajaasuisa ilarpassui Europamit nunanit arlalinnit pisut tigusanut inissiarsuarnut inissinneqartarput, naalliutsitaallutik allaallu toqoragaallutik.
Holocaustimik katersugaasiviup aggersarsimavai ilisimatuut Hollandimiut arlallit aammalu Holocaustimit aniguisimasut ilaat Hollandimi Jehovap nalunaajaasuinik malersuinermit assersuutissanik saqqummiussisussat. Ulloq 29. maaji 1940, Hollandip nazistinit tiguagaanerata kinguninnguatigut, upperisarsioqatigiit Jehovap nalunaajaasui taamanikkut 500-it missaanniittut inerteqqutaalerput. Qaammatit tulliuttut ingerlaneranni hundredelikkuutaat parnaarussaapput. Oqartussaasut naalliutsitsillutik oqartinniarsaraat uppeqataat kikkuunersut. Sorsunnerup naammassinerani Jehovap nalunaajaasui 450-init amerlanerusut nazistinit tigusaasimapput. Taakkua ilaat 120-nit amerlanerusut malersugaanerminnik toqquteqarput.
Ilisimatooq Hollandimiu oqarpoq Napasuliaq Alapernaarsuiffiup Peqatigiiffiata Hollandimi immikkoortortaqarfia katersugaateqartoq „Jehovap nalunaajaasuisa Hollandimiut Holocaustimit aniguisut misigisalersaarutaannik videomut immiussanik 170-it sinneqartunik allakkanillu 200-t sinneqartunik. Taakkua tamarmik assigiimmik ersersippaat Jehovap nalunaajaasui aalajangissutigisaraat Jehovamut tulliminnullu asanninnertik.“
Oqalugiartut arlallit ersersippaat Jehovap nalunaajaasuisa amerlanersaat nazistinit malersugaasut allat assiginagit periarfissinneqarsimagaluartut, tassa iperagaasinnaasut upperisartik taamaatikkumallugu nalunaarummik atsiuiinnarunik. Kisiannili oqalugiartut apersorneqartullu oqaasii malillugit Jehovap nalunaajaasuisa amerlanerpaartaat eqqarsarluariarlutik aalajangerput malersorneqarnissartik piumanerullugu nakkaannarnissaminninngarnit, nalunagu tamanna qanoq kinguneqassasoq. Ataasiakkaallu taamaalillutik atsiorput Jehovap nalunaajaasuinut ilaajumajunnaarlutik.
Ilaqarputtaaq paatsiveerusimaarnerminni atsiortunik. Siunertarisimanngikkaluarpaat upperisartik qimassallugu. Ataasiakkaat misigisimapput malersuisuminnik qoqassiinissartik ajunngitsoq, iperagaaniassagamik oqaluussisarnertillu aallarteqqillugu. Iperagaanermilli kingorna paasilerpaat siunertaq suugaluarpalluunniit atsiorsimanertik eqqunngitsuliornerusoq.
Kukkusumik naliliineq tamanna upperisarsioqatigiinnut ilaajunnaarsitaanerannik kinguneqanngilaq. Angerlaramik ilagiit aqqutigalugit anersaakkut ikiorneqarput. Allakkani 1942-mi juunimeersuni Napasuliaq Alapernaarsuiffiup Peqatigiiffiata immikkoortortaqarfianit Jehovap nalunaajaasui kajumissaarneqarput pissutsini immikkut ittuni taamatut iliorsimasut paasinnittumik pissuseqarfigeqqullugit, naakkittarfigeqqullugillu. Nuna suli tiguagaaqqasoq iperagaasimasut taakkua oqaluussisarnertik nangeqqippaat taamaaliorneq navianartoqaraluaqisoq. Ilaat tigusaaqqipput. Taakkualu ilaat toqutaavoq sakkutuunngorumannginnini pissutigalugu.
Naalliunnartoqaraluaqisoq ukiunilu arlalinni najummassimanartumik navianartumillu isertortukkut suligaluarlutik Hollandimi Jehovap nalunaajaasui amerliartorput, 1940-mi 500-t missaanneeriarlutik 1945-mi nazistit naalakkersuinerat qaangiummat 2000-init amerlanerulersimallutik. Guuti naalannerujumallugu sapiitsumik aalajangernerat suli ullumimut angisuumik nalunaajaataavoq. (gE 22/9 99)
[Qupp. 15-mi assiliartaq]
Ilisimatuut tusarnaarianut oqalugiartut
[Qupp. 15-mi assiliartaq]
Hollandimiut Holocaustimit aniguisut apersorneqartut