Taama aliasunnera pissusissamisoorpa?
ANGUT ima allappoq: „Tuluit Nunaanni meeraagallarama ilinniartinneqarsimavunga allanut misigissutsinnik ersersitsisassanngitsunga. Eqqaamavara annersinneqarsimagaangama ataatama sakkutuujusimasup kigutini kiillugit sukannersumik oqarfigisaraanga: ’Qianak!’ Eqqaamasaqanngilanga anaanama uagutsinnik meeqqanik (qatanngutigiit sisamaavugut) kunissisimaneranik pakkutaarisimaneranilluunniit. 56-inik ukioqartunga ataataga toquvoq. Angisoorujussuarmik annaasaqartutut misigaanga. Taamaakkaluartorli aallaqqaataani qiasinnaanngilanga.
Kulturit ilaanni inuit isertuaratik misigissutsiminnik ersersitsisarput. Nuannaarpata aliasuppataluunniit naluneqarneq ajorpoq. Nunarsuulli ilaani, ingammik Europap avannaani Tuluillu Nunaanni inuit, ingammik angutit, perorsarneqarsimapput misigissutsiminnik toqqortuinissaminnut nununissaminnullu, maattuujunissaminnut misigissutsiminnillu ersersitsisannginnissaminnut. Asasamilli annaasaqarsimalluni aliasunnerup ersersinnissaa kukkunerua? Biibilimi qanoq oqaatigineqarpa?
Biibilimi inuit qiasut
Biibili hebriiarinit Immap Akullersuup eqqaata kippasinnerusortaaneersunit, misigissutsiminnik isertuussisanngitsunit, allanneqarsimavoq. Aliasunnerminnik ammasumik ersersitsisunik eqqartugarpassuaqarpoq. Kunngip Davidip ernini Amnon toqutaammat upissimavaa. Oqaatigineqarpoq ’nipituumik qiasimasoq’. (2 Samuel 13:28-39) Allaat ernini killuussisoq Absalom, kunngiussutsimik tiguseriaraluarsimasoq, annaagamiuk aliasuutigisimavaa. Biibilimi ima oqaluttuarineqarpoq: „[David] assut annilaarpoq, isaaffissuullu qaavanut majuarpoq qissaserlunilu; pisoqattaartuarporlu kappialalluni: ’Ernera Absalom! Illit pinnak uanga toqusimasariaqaraluarpunga! Ernera Absalom! Ernera!’“ (2 Samuel 18:33) David ataatatulli allatut aliasussimavoq. Angajoqqaallumi meeqqaminnik toqusooraangamik kissaatigisaraluarpaat meerartik pinnani namminneq toqusimasariaqaraluarnertik! Meeraq angajoqqaaminit siulliulluni toqugaangat pissusissamisuunngitsutut ittaqigami.
Jesus ikinngutimi Lazarusip toquneranut qanoq qisuariarsimava? Lazarusip ilerra qanilliartortillugu qiasimavoq. (Juánase 11:30-38) Kingorna Maria Magdalena Jesusip ilerrata eqqaaniilluni qiasimavoq (Juánase 20:11-16) Ilumoorpoq kristumiut Biibilip makinnissamik neriuutissarititaanik ilisimannittut toqusut qanoq pisarnerannik Biibilip nassuiaataanik erseqqissumik paasinnissimanngitsutulli tuppallersaatissaaleqisartiginngimmata. Kisianni inuttulli allatut misigissuseqaramik asasaminnik toqusooraangamik aliasuttarput, makinnissamik neriuut ilisimagaluarlugu. — 1 Tásalûníkamiut 4:13, 14.
Qiasariaqarpa imaluunnit nunusariaqarpa?
Ullumikkummi misigissutsikkut qisuariartarnivut? Misigissutsivit ersersinnissaat ajornakusoortippiuk imaluunniit peqqusiileqinartippiuk? Siunnersuisartut qanoq siunnersuuteqartarpat? Taakkua siunnersuutaat amerlasuutigut Biibilip ilisimassusianut isumassarsiarititaasumut assingusarput. Siunnersuisarput aliasunneq nununagu ersersittariaqartoq. Tamatuma eqqaasippaatigut angutit aalajaatsut itsaq inuusimasut, soorlu Jobip, Davidip Jeremiasillu, qanoq ilillutik aliasunnerminnik ersersitsisimanerannik Biibilip eqqartuineranik. Taakkuami misigissutsitik nunusanngivissimavaat. Taamaattumik kisimiinniarnissaq silatusaarnerunngilaq. (Ussatit 18:1) Soorunami qanoq aliasuttarneq kulturimiit kulturimut assigiittanngilaq, upperisarsiornikkut isummat malunnaateqarnerusut ilaatigut apeqqutaasarlutik.a
Qiasunngugaanni qanoq iliortariaqarpa? Qianeq inuup pissusivianut ilaavoq. Eqqaamajuk Jesus Lazarusip toqunerani ’anersaamigut aliatsassimasoq qiallunilu’. (Juánase 11:33, 35) Taamaalilluni ersersippaa asasamik annaasaqarluni qianeq pissusissamisoortoq.
Asasamik toqusoqartillugu aliasunneq qianerlu pissusissamisoorput
Tamatuma ilumoornera arnap Annemik atillip uppernarsarpaa. Paninngua Rachel naalungiarsuulluni tassanngaannartumik toqusimavoq. Uia oqaluttuarpoq: „Ilisaammat tupinnaraluartumik Anne uangaluunniit qianngilagut. Allat tamarmik, uagut kisitta pinnata, qissapput.“ Anne oqarpoq: „Taamaappoq, kingornali qiasaqaanga. Isumaqarpunga sapaatit-akunneri arlalialuit qaangiummata kisimiillunga angerlarsimatillunga aatsaat paasisutut ilerlugu toqusoorsimallunga. Ulloq tamaat qiavunga. Isumaqarpungali tamanna iluaqutigalugu. Pitsaanerulerpunga. Meeqqama toqunera pillugu aliasunnerma aniatinnissaa pisariaqartippara. Isumaqarluinnarpunga inuit aliasuttut qianissaannik nangartortariaqanngitsut. Inuit ilaat ingerlaannaq ima qisuariartarput: ’Qiaqinak!’ Taamaaliornerli iluanngilaq.“
Ilaat qanoq qisuariartartut
Toqusoortut ilaat qanoq qisuariartarpat? Juanita assersuutigeriartigu. Taassuma nalunngilaa meeqqamik annaasaqarluni qanoq misiginartartoq, tallimariarlunimi naartuminik katatsisimagami. Taava naartoqqilersimavoq, taamaattumik paasinarpoq biilimik ajutoorami napparsimmavimmullu unitsitaagami annilaangasimammat. Sapaatit-akunneri marluk kingorna ernisulerpoq — siusinaartumik. Sivitsunngitsoq Vanessa inunngorpoq — pundinik marlungajannik oqimaassuseqarluni. „Nuannaaqaanga,“ Juanita oqaluttuarpoq. „Kiisami anaananngorpunga!“
Pilluarnerali sivikitsuinnaavoq. Ullut sisamat qaangiuttut Vanessa toquvoq. Juanita oqaluttuarpoq: „Imaqanngilluinnartutut misigaanga. Anaanaajunnaarpunga. Ilaannakuusutut misigaanga. Artornartorujussuuvoq angerlarluni takullugillu ini Vanessamut piareersarsimasarput atisaaqqallu pisiarisimasavut. Qaammatini tulliuttuni ulloq Vanessap inunngorfia takorloortuarpara, allanik ilaqarusunngilluinnarlunga.“
Juanita ingasattajaarluni aliasussimava? Immaqa allanut paasiuminaakkaluarpoq, Juanitatulli misigisaqarsimasut oqarput naalungiarsuup toqunera aliasuutigisimallugu meeraq sivisunerusumik inuusimagaluarpalluunniit aliasunnissaraluamittut atsigisumik. Nassuiaapput angajoqqaat meerartik asalertaraat inunngornissaa sioqquterujussuarluguli. Anaanap meeqqallu akornanni attaveqatigiinneq immikkut ittoq pilersarpoq. Meeraq peerukkaangat anaanaq misigisarpoq inuk ilisarisimasani asasanilu qimaguttoq. Tamannalu allat paasisariaqarpaat.
Kamanneq imminullu pisuutinneq
Ernermi arfinilinnik ukiullip inunnguutsiminik uummatiluumminik toquneranik paasitinneqarami qanoq misigisimanini anaanap allap oqaluttuaraa. „Assigiinngitsorujussuarnik qisuariarpunga — tupaqaanga, assortuivunga, imminut avoqqaarivunga aammalu uiga nakorsarlu kamaappakka ernitta qanoq perulutsiginera paasisimanngimmassuk.“
Soorlu taaneqareersoq aliasunnerup ersiutaasa kamanneq ilagaat. Immaqa nakorsat napparsimasunillu paarsisut kamaanneqartarput, isumaqarluni toqusoq isumaginerusimasariaqaraluaraat. Imaluunniit ikinngutit qanigisallu kamaanneqartarput oqarluni oqaasissaanngitsunik oqartartut iliuusissaanngitsunillu iliortartut. Ilaasa toqusoq kamaattarpaat isumaqarlutik peqqissutsini paarilluarsimanngikkaa. Stella oqaluttuarpoq: „Eqqaamavara uiga kamaallugu nalunnginnakku allatut pisoqarsimasinnaagaluartoq. Napparsimasorujusuugaluarpormi, nakorsalli mianersoqqussutaat sumiginnarsimavai.“ Aamma toqusoq kamaanneqartarpoq qimatani nammakkersortarmagit.
Ilaasa kamannerat imminut pisuutinnermik pilersitsisarpoq — kamannertik pillugu imminnut avoqqaaralutik. Ilaat isumaqartarpoq toqusoqarneranut namminneq pisuullutik. Imminnut oqarfigisarput: „Toqusimassanngikkaluarpoq siusinnerusukkut nakorsiartissimasuugukku“ imaluunniit „allamut nakorsiartissimasuugukku“ imaluunniit „peqqinnissaa sianigitinnerusimasuugukku“.
Meeqqamik annaasaqarneq artornartorujussuuvoq. Angajoqqaanik misiginneqataanermik ersersitsiviginninneq taakkununnga iluaqutaasinnaavoq
Allat sakkortunerusumik imminnut avoqqaarisinnaasarput, ingammik tassanngaannartumik ilimaginngisamillu toqusoorsimagaangamik. Immaqa eqqarsaatigilersarpaat toqusoorutiminnik kamaassisarsimanitik imaluunniit oqqateqateqartarsimanitik. Immaqaluunniit misigisarput toqusoorutertik samminerusimasariaqaraluarlugu.
Anaanaasut aliasunnerminnik sivisuumik qaangiiniartarnerat paasisimasallit tunngavissaqartinniarpaat meeqqap toqunerata angajoqqaanut, ingammik anaanaasumut, annaasaqartutut misiginermik ataavartumik nassataqartarneranik.
Aapparmik toqusoortilluni
Aapparmik toqusoorneq allatut ittumik artorsaataasarpoq, ingammik aappariit sammisaqaqatigiissimasorujussuuppata. Inooriaatsip angalanernik, sulinermik, pulaartitsigajussutsimik pinngitsoorsinnaanngeqatigiinnermillu imallip kipineranik kinguneqarsinnaasarpoq.
Eunice oqaluttuarpoq uini uummamminik unittoorluni tassanngaannaq toqummat qanoq pisoqarsimasoq. „Sapaatip-akunnera siulleq tupaqqasorujussuuvunga. Soorlumi tassa ingerlasinnaajunnaarsimasunga. Naamasaqarsinnaanngilangaluunniit. Sianissuserali attatiinnarpara iliuuseqarpallaanngikkaluarlunga. Uummataatigut tagiartorlugu nakorsaatinillu allanik uummarsaraluarmassuk najorpara, taamaattumik toqunera assortunngilara. Kisianni nukillalaaqqasorujussuuvunga, soorlumi tassa biili innakkut nakkartoq qanoq ilioriarsinnaananga isiginnaariga.“
Qiasimava? „Soorunami qiavunga, ingammik allakkat misiginneqataassutit hundredelikkuutaat atuarakkit. Tamarluinnaasa qissatigaakka. Tamanna ullup sinnerata anigornissaanut iluaqutigaara. Qanorli inninnik apersorneqartuarnikka qasussutigisorujussuuakka. Soorunamimi aliasuttorujussuugama.“
Suup Eunice aliasunnerminik qaangiinissaanik ikiorsimavaa? „Paasilluarnaguluunniit qamuuna aalajangersimavunga inuunera ingerlateqqinniarlugu,“ oqarpoq. „Annertarpungali eqqaagaangakku uiga, inuunermik nuannarinnissimaqisoq, peerussimasoq inuunermillu nuannaarutiginneqatigisinnaananga.“
„Allanit naalakkersorteqinak . . .“
Atuakkamik Leavetaking — When and How to Say Goodbye-mik (Naggammik inuulluaqqusineq — qaqugu qanorlu ililluni inuulluaqqusineq) atuakkiortut ima siunnersuipput: „Qanoq iliornissannik imaluunniit qanoq misiginissannik allanit naalakkersorteqinak. Aliasunnerup ingerlarna inummiit inummut assigiinngilaq. Immaqa allat isumaqassapput aliasuppallaartutit imaluunniit aliasunngippallaartutit, immaqalu isumartik oqaatigaat. Isumakkeerfigikkit puiorullu. ’Ilisserummut’ inuit allat inuiaqatigiilluunniit pilersissimasaannut imminut pinngitsaalillutit naammaattunngorsarniarsariguit misigissutsikkut iluarsiartornerit akornusissavat.“
Soorunami aliasunnermik sanarfinninneq inummiit inummut assigiinneq ajorpoq. Taamaalilluta oqarnianngilagut periaaseq aalajangersimasoq allamit pitsaanerusoq. Unittoornertulli ittumik pisoqarpat ulorianarsinnaavoq, tassa aliasuttup pissutsit akuerisinnaanngippagit. Taamatut pisoqartillugu ikinngutinit misiginneqataasunit ikiorneqarnissaq pisariaqarsinnaavoq. Biibilimi ima allassimavoq: „Ikinngutaasup asannissutsi tamatigut takutittarpaa, eqqarliusorlu erniusimavoq annikilliornermi ikiortissaalluni.“ Taamaattumik nangaassutigissanngilatit ikiortissarsiornissat, allanik oqaloqateqarnissat qianissallu. — Ussatit 17:17.
Asasamik annaasaqarsimalluni aliasunneq pissusissamisoorpoq, allallu takkuanni aliasunneq kukkunerunngilaq. Allanilli apeqquteqarpoq akineqartariaqartunik: ’Aliasunnera qanoq atorsinnaavara? Imminut avoqqaarineq kamannerlu pissusissamisoorpat? Misigissutsit taama ittut qanoq ililluni sanarfineqarsinnaappat? Annaasaqarnerma aliasunnermalu qasusuillunga atornissaannut suup ikiorsinnaavaanga?’ Immikkoortumi tulliuttumi tamakku akineqassapput.
a Assersuutigalugu Yorubakkut, Nigeriami naggueqatigiit ilaat, tarnip ingerlaqqittarneranik upperisaqarput. Anaanap meeqqani annaagaangagu assut aliasunneqartarpoq, sivikitsuinnarmilli, Yorubakkummi ima ussateqarput: „Imeruna kuiinnartoq. Imertaat aserunngilaq.“ Taamaalilluni pineqarpoq imertaat, anaanaq, allamik meerartaaqqissinnaasoq — immaqa meeqqap toqusimasup ingerlaqqissutaanik. Jehovap Nalunaajaasuisa ileqqulersuutit upperisapalaanik tunngaveqartut, tarnip toqusuitsuuneranik ingerlaqqittarneranillu isummanik Biibilimik tunngaveqanngitsunik aallaaveqartut, ileqqulersuutigineq ajorpaat. — Nalunaajaasup oqaasii 9:5, 10; Hesekiel 18:4, 20, NV.