Guutip naalagaaffia inuppassuarnut qanoq isumaqartoq
JESUS KRISTUSIP Guutip naalagaaffia oqaluussissutigikulasarsimaqaa. Taamaattumik oqaluttuarisaanermik ilisimatooq H. G. Wells ima allassimavoq: „Malunnarpoq Jesusip Qilammiup naalagaaffianik taasami ajoqersuinini qanoq pingaartitsigisimagaa, tamatumunngalu naleqqiullugu ajoqersuut tamanna ilagiit kristumiuunerartut amerlanersaasa periaasiini oqaluussinerannilu qanoq pingaartinneqanngitsigisoq. Qilammiup naalagaaffianik ajoqersuut, Jesusip ajoqersuutigisaasa pingaarnerpaartaat, kristumiuunerartullu upperisamik nassuerutaanni pingaaruteqarpallaanngitsoq, tassarpiaavoq ajoqersuutit inuit eqqarsartaasiannik killiinerpaasimasut allanngortitsinerpaasimasullu ilaat.“
Sooq Guutip naalagaaffia oqaluffinni taama eqqartorneqartanngitsigaa? Ilaatigut Naalagaaffik tamanna pillugu nalornisoqarmat. Guutip naalagaaffia qanoq isumaqartinneqarami?
Naalagaaffik qanoq isumaqartinneqarsimasoq
Ilaasa Guutip naalagaaffia tassaanerarsimavaat ilagiit katuullit. Ukiumi 325-mi u.n.k. ilagiinni isumalioqatigiit Nikæami ataatsimiinneranni biskorpit kaasari Konstantin naalagaanermissut akuerimmassuk, ilagiit politikkimut akuliupput inuillu oqaluffigineqalerput Naalagaaffik tikiutereersimasoq. Encyclopædia Britannica-mi nassuiarneqarpoq Augustinip (354-430 u.n.k.) ajoqersuutai naapertorlugit „Guutip naalagaaffia ilagiit pilersinneqaqqaarneranni silarsuarmi matumani aallartereersimasoq“ aammalu „ilagiit sakramentiinut ilaalereersimasoq“.
Inuppassuit Guutip naalagaaffia inuit naalagaaffiattut isigaat. Qinerlerfissiami issuaaffigineqareersumi ima allassimavoq: „Ilagiit naaggaartut . . . erniinnaq tassaalersimapput nunat tamarmik immikkut ilagiissaat, tamatumalu Guutip naalagaaffiata tikiunnissaanut tunngasunik ullut naggatissaanni ilimagisat nigortikkiartorpai. H. G. Wells ima allassimavoq: „Inuit inuunerminni pingaartitatut Guutip naalagaaffia inuiaallu qatanngutigiissusiat piviusuunerusorisaminnik, soorlu Frankrigimik, Tuluit-nunaannik, Ruslandimik, Spaniamik Preussenimillu taarserpaat . . . Taakku tassaalerput Europamiut guutigisaat piviusut uumasullu.“
Ullumikkuttaaq Naalagaaffik silamiorpaluttunngortitaasimavoq. Encyclopædia Britannica-mi ima nassuiarneqarpoq: „Isuma tunngaviusoq malunnartoq tassaavoq inuup nammineq inuiaqatigiit naammalluinnartut pilersittariaqarai aaqqissortariaqarlugillu, taamaattumillu ’neriunneq’ ’ilimasunnerlu’ inuit suliniarnerannik taarserneqartariaqartut.“ „Inooqatigiinnermut tunngasumik iivangkiiliu“ pillugu qinerlerfissiaq tamanna ima nangippoq: „Taakkua kristumiut Guutip naalagaaffia pillugu oqariartuutaat inuiaqatigiinni pissutsinik aaqqissueqqinnissamik kajumissaarutitut isigaat, Guutip naalagaaffia ileqqussatigut najoqqutassatut isigalugu.“
Juuterpassuittaaq Guutip naalagaaffia inuit naalagaaffiattut isigaat. 1937-mi Columbus Ohio-mi, USA-mi, juutit iluarsaaqqinniartut rabbinerit ataatsimiinneranni ima oqaatigineqarpoq: „Isumaqarpugut oqaluttuarisaanermut tunngasumik akisussaaffigigipput inuit tamaasa suleqatigalugit Guutip naalagaaffia, silarsuaq tamakkerlugu qatanngutigiinneq, naapertuilluarneq, ilumoorneq eqqissinerlu nunarsuarmi pilersissallugit. Tamanna tassaavoq anguniagarput Messiasimut tunngasoq.“
Isuma alla siammarsimasoq naapertorlugu Guutip naalagaaffia inuup uummataani pissusiuvoq. Baptistit USA-p kujataaniittut 1925-mi ataatsimeersuarnerminni ima nalunaarput: „Guutip naalagaaffia tassaavoq pissutsit inuit atugaat tamaasa aamma inuiaqatigiinni pissutsit aaqqissorneqarnerallu tamaasa eqqarsaatigalugit Guutip inuup uummataani inuuneranilu naalakkersuinera. . . . Inuit eqqarsaataat piumassusiilu tamaasa tigusatut Kristusimut naalattunngortinneqarpata Guutip naalagaaffia naammalluinnartunngussaaq.“
Taava, ilagiit tassaanerpat Guutip naalagaaffia? Naalagaaffik tamanna silamiorpaluttut periaaseralugit tikitiussava? Uummamiugisaava? Ilinnullu Guutip naalagaaffia qanoq klinguneqarsinnaava? (wD 15/3 92)