Jesus ukiukkut inunngorsimava?
„APUSSUUP Jerusalem soriarsinnaajunnaarsippaa“ aamma „Nunap avannarpasinnerusortaa apussuarmit nukillaarluinnartinneqarpoq“. Qulequttat taama ittut The Jerusalem Post-imi 1992-imi Israelimiunit atuarneqarsinnaapput — ukioq tamanna Israelimi ukiuni hundredelinni makkunani aatsaat taama ukiorluutigaaq.
Januaarimi Hermonip Qaqqaa 7-12 meterinik issussusilimmik apisimavoq, ukiuujuarsinnarporlu. Golanip Qattornginit Galiliiallu Qallernanit ammut Jerusalemip eqqaanut Betlehemillu eqqaani (saqqaani assiliaq), aap, allaat kujammut Negebip tungaanut Israelimiut ulluinnarni suliaat apummit kusanartumit pissaanilimmilli unittoortinneqarpoq. The Jerusalem Post-imi ilanngutassiami ima allassimasoqarpoq: „Ippassaq apersuarnerata sapaatip-akunnerani kingullermi raketinik qaartaartumeerisaqattarnersuup killinneq sapigaa killinneqarpoq — niuerneq tamarmi unitsinneqarami inuillu angerlarsimaffimminnit aneriarsinnaajunnaarsinneqarlutik.“
Ukiorluunera illoqarfimmiuinnarnik eqquinngilaq. Nersuteeqqat nersussuillu, kukkukuullu tuusintilippassuit qiorarput unnuakkut issisiutip nuulu ammut qaangertarmagu. Aamma nilleqisumik siallerujussuartarpoq — soorlu apussuaq naammanngitsoq! Ullut ilaanni nersutaatinik paarsisut nukappiaqqat marluk paatsiveerutaasaqqagunarlutik savaatimik kuugussaasut annaanniaraluarneranni namminneq kuugussaallutik ipillutik ajunaarsimapput.
Naak ukioq taamatut ittoq Kangiani Qiterlermi nalinginnaanngikkaluartoq Israelimiut atuagassiaanni Eretz-imi ima allassimasoqarpoq: „Israelimi ukiuni 130-ni kingullerni silasiornikkut nalunaarsukkani ersersinneqarpoq Jerusalemimi aput immaqa ilimagisamit nalinginnaanerusoq . . . 1949-p 1980-illu akornanni 24-riarluni aputitalimmik ukiuusarsimavoq.“ Tamannali taamaallaat silasiornikkut inuttullu soqutiginaateqarpa, imaluunniit Biibilimik atuartartunut immikkut pingaaruteqarpa?
Biibilimik atuartartunut sukkut pingaaruteqarpa?
Nunat ilarpassuini inuit ilaasa Jesusip inunngornera naalungiarsummut juullip nalaani nersutaatit nerriavianni innangasumut killitsisimanartumut atassusertarpaat. Tamaanigooq naalungiaq Jesus immussimasoq innangavoq, anaanaminit paarineqarluni, nunamillu apummit maavaartumit qallerneqarsimasumit avatangiiseqarluni. Eqqarsaat tamanna oqaluttuarisaanikkut pisimasumik tamatuminnga Biibilip saqqummiussineranut naapertuuppa?
Biibilimik allaqataasup Lukasip Jesusip inunngornera tunngavilersugaalluartumik ima oqaluttuaraa: ’Tamatuma eqqaaniipput savanik paarsisut narsamiillutik unnuami pigaartut nersutaatitik paaralugit. Atalu, Jehovap inngiliata tikikkai Jehovallu naalannassusiata qaammarfigigai; ersingaalerput taava. Inngilillu oqarfigai: „Erseqinasi; Ata, tipaatsunnartumik tusarlissavassi tipaatsungaarutissassinnik inuit tamarmik pissaannik; ilissinnummi ullumi erniuvoq annaassisoq, tassa Kristus Naalagaq, Davidip illoqarfiani [Betlehemimi]. Mannalu nalunaaqqutigissavarsi: Naalungiaq naniumaarparsi immussimasoq nersutaatillu nerrivianni innangasoq.“ Taavaannarli qilammiorpassuit inngilimiilersut, taakkua Guuti unnersiutigaat oqarlutik: „Naalannarsili Guuti qutsinnermi; nunamilu eqqissilit; inunnilu nuannarisaqarli.“’ — Lúkarse 2:8-14.
Oqaluttuaq tamanna ullumikkut Israelimiumut atuffassissutigigukku aperalugulu ukiup qanoq ilinerani pisimassasorineraa qularnanngitsumik ima akissagaluarpoq: „Apriilip oktobarillu akornanni.“ Sooq? Tamanna akiuminarpoq. Novembarip marsillu akornat Israelimi nillerlunilu siallerajuppoq, decembarillu 25-ani pinngitsoorani ukiuusarpoq. Savanik paarsisut piffissap tamatuma nalaani uumasuutiminnik narsamiittunik unnuakkut nakkutilliiumanavianngillat. Qulequttat ilanngutassiap matuma aallaqqaataani issuarneqartut eqqarsaatigalugit tamanna paasinarpoq. Betlehem, Jesusip inunngorfia, qatsissumiippoq, Jerusalemimit kilometerisut ikittuinnartut ungasitsigisumiilluni. Tamaani allaat ukiuni mannguumanerusuni unnuakkut nillertartukasiuvoq. — Mika 5:2; Lúkarse 2:15.
Jesusip inunngorneranut atatillugu pisimasut paasinarsitippaat decembarimi apitillugu inunngorsimanngitsoq. Jesusip anaanaa, Maria, erningajaleraluarluni Nazaretimi angerlarsimaffimminnit Betlehemiliartariaqarsimavoq. Taamaalillutik Josefip Mariallu kaasarip Augustusip naatsorsortikkiartoqqusissutaa maleruarpaat. (Lúkarse 2:1-7) Juutit innuttaasut, Romamiut naalakkersuisuinik akileraarutinillu qutsissunik kamaatiginnittut, pikitsitseqqajaareerput. Taava sooq Romamiut juutinik pisariaqanngitsumik puffassaariniassappat inuit taama amerlatigisut ukiup silaani atoruminaatsumi naatsorsoruminaatsumilu naatsorsortikkiartorlutik angalanissaata piumasarineratigut? Silatusaarnerungaassannginnerpa isumaqassalluni ukiup ilaani angalaffigissallugu naleqqunnerusumi, soorlu upernaakkut ukiakkulluunniit, taamatut peqqusisoqarsimassasoq?
Biibilimi naatsorsueriaatsit
Oqaluttuarisaanikkut pinngortitallu pissusiisigut takussutissatigut uppernarsarneqarpoq decembari ukiuuneraniluunniit qaammat alla Jesusip inunngorneranik oqaluttuamut naleqqutinngitsoq. Biibilimilu siulittuutit ikiortigalugit saqqummersinneqarpoq Jesus ukiup qanoq ilinerani inunngorsimasoq. Sumi tamanna takusinnaagatsigu?
Danielimik allakkat, kapitali 9-mi, Messias pillugu siulittuutit maluginiarnarnerpaat ilaat nassaarisinnaavarput. Tassani siulittuutigineqarput tikiunnissaa toqunissaalu utertitsissutaasoq ajortitsinnik saammaanneqaataalluni inuiaallu naalattut ’annassummik soraajuitsumik’ angusisinnaalernissaannut aqqutissiuussisussaq. (Daniel 9:24-27; naleqqiuguk Matîuse 20:28.) Siulittuut tamanna naapertussagaanni tamakku tamarmik sapaatit-akunnerisa ukiunngortitat 70-it ingerlaneranni pisussaapput, ukiut ukiumi 455-imi u.n.s. Jerusalemip qarmaqqinneqarnissaata peqqussutigineqarnerani aallartittut.a (Nehemja 2:1-11) Siulittuutip tamatuma piffissamik aggueriaasia naapertussagaanni takuneqarsinnaavoq Messias sapaatit-akunneri ukiunngortitat 70-issaanni saqqummerumaartoq. Tamanna pivoq ukiumi 29-mi u.n.k. Jesus kuisimmat, ’pisortatigoortumillu’ Messiasitut atorfimminut ivertinneqarmat. ’Sabbatip akunnerata qeqqani’, imaluunniit ukiut pingasut affarlu qaangiuppata, Messias peersitaassaaq, taamanimiillu Mosesip inatsisai naapertorlugit pilliutaasartut naleerutissapput. — Eprîarit 9:11-15; 10:1-10.
Siulittuutip tamatuma ersersippaa Jesusip kiffartornera ukiunik pingasunik affarmillu sivisussuseqassasoq. Jesus toquvoq poorskimi nisanip 14-iani (juutit qaammatisiutaat naapertorlugit) ukiumi 33-mi u.n.k. upernaakkut. Uagut qaammatisiutivut naapertussagaanni ulloq taanna ukiumi tamatumani apriilip aallaqqaatigaa. (Matîuse 26:2) Ukiut pingasut affarlu kingumut naatsorsorutsigu Jesusip kuisiffia tikissavarput, tassa ukioq 29, oktobarip aallartilaarnerani. Lukas oqaluttuarpoq Jesus kuisinnermini 30-t missaanni ukioqartoq. (Lúkarse 3:21-23) Tassa Jesus aamma oktobarip aallartilaarnerani inunngorsimassaaq. Lukasip oqaluttuaa naapertorlugu ukiup taamaalinerani ’savanik paarsisut narsamiillutik unnuami pigaarsinnaapput nersutaatitik paaralugit’. — Lúkarse 2:8.
Juulli sumi pilerfeqarpa?
Sooq Jesusip inunngornera decembarip 25-ani nalliussineqartarpa, uffa uppersaatit tikkuaraat oktobarip aallartinnerata missaani inunngorsimasoq? The New Encyclopædia Britannica-mi ersersinneqarpoq Jesusip inunngornera ukiunik hundredelikkuutaanik kingoqqullugu tamanna nalliussineqartalersimasoq: „Ukiut hundredellit sisamassaata ingerlanerani ilagiit kangisissormiut amerlanersaat decembarip 25-ani Kristusimik inuuissiortitsisaleriartuaarsimapput. Jerusalemimi juullisiorneq sivisuumik akerlerineqarsimavoq, kingornali akuerineqariartuaarsimavoq.“
Sooq ileqqup tamatuma Kristus ukiunik hundredelinnik arlalinnik kingoqqullugu eqqunneqarnera kristumiutut imminnut taagortut akornanni qassiiliuutaanngila? The New Encyclopædia Britannica-mi aamma ima paasissutissaqarpoq: „Ileqqutoqqat juullimut atassuteqartut assigiinngitsunik aallaaveqarput, Kristusip inuuiata aammalu naasorissaanermik seqinersiornermillu nalliuttorsiutiginninnerit ukiup qiterarnerani pisartut nalaatsornikkut ataatsikkoortarnerata kingunerisaannik. Romamiut silarsuaanni saturnaliasiornermi (decembarip 17-iani) pilluaqqusaqattaattoqartarpoq tunioraateqatigiittoqartarlunilu. Decembarip 25-at aamma Persiamiut guutiannut eqqumiitsumut, Mithramut ’naapertuilluassutsip seqernanut’, inuuigitinneqarpoq.
Ilumut ’nalaatsornikkut ataatsikkoorneq’ pineqarpa? Naamerluinnaq! Oqaluttuarisaanikkut piviusoq tassa ukiut hundredellit sisamassaanni Romamiut naalagaaffianni, kaasarip Konstantinip naalakkersuinerani, kristumiunik qinuginninneq allamut sangutillugu „kristumiussuseq“-mik akuerinnitsitsiniaasoqalersimanera. Innuttaasut amerliartuinnartut — kristumiussutsip ilumoortup qanoq imaqarneranik ilisimasaqanngitsut — upperisamut nutaamut tamatumunnga ilanngussortillutik Guutimik nalusutut nalliuttorsuatik ’kristumiutut’ taaguuserlugit atortalersimavaat. Decembarip 25-at, ’naapertuilluassutsip seqernanut’ inuuissiorfiusutut ilisimaneqareersoq, Jesusimut inuuissiorfinngortissallugu ajornarpallaarsimanngilaq!.
Pingaaruteqarpa?
Qularutissaanngilaq Jesusip ajoqersugaasa, juutinik siuleqartut, Jesus inuuissiortittarsimanngikkaat. Encyclopaedia Judaica naapertussagaanni ’inuuissiortarnerit juutit ileqqutoqaasa akornanni ilisimaneqarsimanngillat’. Kristumiut siulliit ileqqumik taama ittumik eqqussiumasimanavianngivipput. Jesusip inuuissiortinnissaanut taarsiullugu toqunerminik, ullua ilisimalluakkaminnik — nisanip 14-ia — eqqaaniaasaqqusissutaa ataqqillugu maleruarsimavaat. — Lúkarse 22:7, 15, 19, 20; 1 Korintumiut 11:23-26.
Kristusip saqqummernera ukiunik hundredelikkuutaanik sioqqullugu inuiaat juutit Babylonimi tigusaaqqanermik naggatissaa pillugu siulittuutikkut ima mianersoqquneqarsimapput: „Aallaritsi, aallaritsi, Babylonimit aallaritsi, mingunnartumik attueqinasi. Aallaritsi, minguersaritsi ilissi ermutsinik [Jehovap] piinik tigumiartusi.“ (Jesaja 52:11) Nunaminnut angerlartussaasimapput Guutiminnillu, Jehovamik, pallorfiginninneq minguitsoq aallarteqqittussaasimallugu. Guutimik nalusut ileqquinik pallorfiginneriaasiinillu Babylonimi takusarsimasaminnik eqqussiniarnissartik eqqarsaatigiumasimanavianngilaalluunniit.
Peqqussut tamannarpiaq Korintumiunut agdlagkat áipait 6:14-18-imi kristumiunut uteqqinneqarmat tupaallannanngilaq. Inuiaqatigiinnut juutinut Kristusimik ajattuisunut taarsiullugit ajoqersugai pallorfiginninnermut minguitsumut aallartitanngorput. Inuit allat anersaakkut taarmit aniguinissaannik sallusuissutillu qaamarnanut isernissaannik ikiuinissaminnik akisussaaffilerneqarput. (1 Pîtruse 2:9, 10) Kristusip ajoqersuutaa Guutimik nalusut ileqquinik nalliuttorsuinillu akoorsimasuugunikku qanoq ilillutik taamaaliorsinnaassagaluarpat?
Naak immaqa inuit ilaannut ajuallannassagaluartoq juullisiornerup — aputilimmi imaluunniit naami — ’mingunnartumik attuineq’ assigiinnarpaa. (2 Korintumiut 6:17) Ilumoorlutik Guutimik Kristusimillu asannittut tamanna nigorsimasariaqarpaat.
Juulli Guutimik nalusunit aallaaveqarnermi saniatigut aamma paasereerparput sallusuissummut ilaanngitsoq, Jesusimi oktobarimi inunngorsimammat. Juullimut atatillugu takorluukkavut qanoq ittuugaluarpataluunniit, Jesus ukiumi inunngorsimalaanngilaq. (wD 15/12 93)
[Quppernerup ataani ilanngussaq]
a Siulittuut tamanna pillugu nassuiaat sukumiisoq nassaassaavoq atuagassiaaqqami Vil der nogen sinde komme en verden uden krig?-mi quppernermi 26-mi; atuagassiaaraq naqitigaavoq Napasuliaq Alapernaasuiffiup Naqiterisarfianit.
[Qupp. 4, 5-mi ungalusaq]
Jerusalem apisimasoq kangiatungaanit isigalugu
[Suminngaanneernera]
Garo Nalbandian
[Qupp. 6-mi ungalusaq]
Jerusalemip qarmarsuatoqaa sinerlugu apisimasoq
[Qupp. 7-mi ungalusaq]
Taamaallaat ukiup qaammataani kiattuni savanik paarsisut unnuami tamaaniissinnaapput
[Suminngaanneernera]
Garo Nalbandian