Inuusunninnilli naammagittarlunga Jehova utaqqisimavara
OQALUTTUARTOQ: RUDOLF GRAICHEN
Aqqaneq-marlunnik ukioqartunga ilaquttakka tassanngaannaq ajutoornerup eqqorpai. Siullermik ataataga parnaarussaavoq, taava qatanngutigalu niviarsiaraq pinngitsaalineqarluta angerlarsimaffitsinnit peersinneqarpugut takornartallu akornannut pisinneqarluta. Kingusinnerusukkut anaanagalu Gestapomit tigusaavugut. Uanga parnaarussaavunga anaanagalu tigusanut katersuutsitsivimmut pisinneqarluni.
TAMANNA inuusuttuuninni malersugaanerit artornartut Jehovap nalunaajaasuatut misigisama aallaqqaatigiinnarpaat. Nazistit gestapoisa tusaamasaanerluttut kingusinnerusukkullu tyskit kangilliit Stasi-sa Guutimut assuarnaassusera kipitinniarsarigaluarpaat. Maanna ukiut 50-it Jehovamut tunniulluinnarsimasutut kiffartoreerlunga taanna qujamasuffigeqaara tussiaasiortutut oqarsinnaagama: „Inuusunninnilli saassutingaarpaannga — artorsartinnangali.“ — Tussiaat 129:2.
1925-mi juunip 2-ani Tysklandimi, Leipzigip eqqaani illoqarfeerannguami Luckamik atilimmi, inunngorpunga. Suli inunngunngitsunga angajoqqaama Alfredip Teresallu paasisimavaat atuakkat Biibilimik atuaqqissaartartunit (taamani Jehovap nalunaajaasui taamatut taaneqartarput) pisimasatik sallusuissummik Biibilimeersumik imaqartut. Eqqaamavara assit Biibilimut tunngasut iikkatsinni nivingasut ullut tamaasa isiginnaartarlugit. Assilissat ilaanni amaroq savaararlu, leopardi savaasaararlu aamma ussiup piaraa løverlu eqqisseqatigiittut takuneqarsinnaapput. (Jesaja 11:6-9) Assit taakku maluginiartorujussuusimavakka.
Angajoqqaama periarfissat tamaasa atorlugit ilagiit suliaannut peqataatinniartarpaannga. 1933-mi februaarimi, Hitlerip pissaaneqalerneraniit ullualuit qaangiutiinnartut, illoqarfeeqqatsinni „Skabelsens Fotodrama“ — assit seqersittakkat, filmi immiussanik oqaasertalersugaq — takutinneqarpoq. Nukappiaqqamut uattut ittumut arfineq-marlunnik ukiulimmut biilinut usisarfilimmut ilaalluni illoqarfikkut ingerlaarluni ’Fotodrama’-p nalunaarutiginera pissanganaqaaq. Piffissami tamatumani allanilu qatanngutit misigitippaannga ukiukikkaluarlunga ilagiinni atorfissaqartunga. Tassa siusissorujussuakkulli Jehovamit ajoqersorneqarsimavunga oqaasiinillu siulersorneqarsimallunga.
Jehovap tatiginissaanut ilinniartitaaneq
Kristumiutut Jehovap nalunaajaasui nazistit politikkiannut kalluunnaveersaaqqissaartuupput. Tamatuma kingunerisaanik 1933-mi oqaluussinerput, ataatsimiittarnivut allaallu nammineq atuagassiaatitsinnik Biibililersaarutinik atuarneq nazistinit inerteqqutaalerput. 1937-mi septembarimi ilagiitsinni qatanngutit angutit tamarmik, ataataga ilanngullugu, Gestapomit tigusaapput. Tamanna aliasuutigeqaara. Ataataga ukiuni tallimani parnaarussassanngortinneqarpoq.
Angerlarsimaffitsinni atugarliungaalerpugut, Jehovalli tatiginissaa ilikkapallapparput. Ilaanni atuarfimmit angerlarpunga anaanama Napasuliaq Alapernaarsuiffik atuaraa. Nerisassannik piareersitsipallanniarluni atuagassiaq ilisiviup qaavanut ilivaa. Nerereerluta iluarsaassitilluta matukkut kasuttortoqarujussuarpoq. Politiip inigisarput atuagassianik Biibililersaarutinik ujarlerfiginiarpaa. Annilaarujussuarpunga.
Ulloq taanna assut kiappoq, siullermillu politiip niaqorornaveeqqutini peerpaa nerriviullu qaanut ileriarlugu misissuilerluni. Nerriviup ataa alakkarmagu niaqorornaveeqqutaa natermut nakkarpoq. Anaanama akupallappaa isiliviullu qaavanut ilillugu Napasuliaq Alapernaarsuiffik asserlugu! Politiip inigisarput misissorlugu ingerlaannarpoq atuagassianilli ujakkaminik nassaarnani. Soorunami niaqorornaveeqqutimi inigisaata takunissaa eqqarsaatiginngilaa. Anilerami tusarsaanngingajattumik utoqqatserpoq niaqorornaveeqqutinilu qiviarnagu tigullugu. Oqiliallaqaanga.
Misigisap tamatuma assigisaasalu misilinneqarnernut ajornakusoornerusunut piareersartippaannga. Assersuutigalugu atuarfimmi Hitlerjugendinut, peqatigiiffimmut meeqqanik sakkutuujunissamut sungiusaasumut nazistillu isumaliutersuutaannik pinngitsaaliinikkut isumaqalersitsiniaasumut, pinngitsaalillunga ilanngutsinniaraluarpaannga. Ilinniartitsisut ilaasa anguniagarisimavaat atuartut tamarmik peqataatinnissaat. Ilinniartitsisora, Schneider, iluatsitsinngitsoorujussuartutut misigisimassaaq, atuarfimmimi ilinniartitsisut allat tamarmik 100 procentimik peqataatitsipput. Ilinniartitsisora ataatsimik amigaateqarpoq, uanga.
Ullut ilaanni Schneider nuannaarutaaqisumik klassimut oqaaseqarpoq: „Nukappiaqqat, aqagu aniissaagut,“ nangipporli: „Hitlerjugenditut uniformisi atussavasi aqqusinikkut ingerlaalerutta Hitlerip nukappiaraatigilluaraasi takuneqarsinnaaniassaaq.“ Aqaguani nukappiaqqat tamarmik, uanga kisima pinnanga, uniformilerlutik atuariartorput. Ilinniartitsisup qaaqquaanga klassilu tamaat isigitillugu oqarluni: „Nukappiaqqat allat tamaasa isigeriakkit imminullu qiviarlutit.“ Nangippoq: „Nalunngilara angajoqqaatit piitsooqisut, uniformimillu pitsinnissannut akissaqanngitsut, takutitassaqarpungali.“ Katiiterimukaappaanga amusariarlu amoriarlugu oqarluni: „Uniformi una nutaggarik ilinnut tunniukkusuppara. Ilaa kusanaq.“
Nazistit uniformiata atinissaanit toqorusunneruvunga. Ilinniartitsisup paasileramiuk atinianngikkiga kamalerpoq, atuaqatikkalu tamarmik nilliarratilerput. Ingerlaartilluta toqqorsimaniaraluarpaanga nukappiaqqat uniformillit qeqqannut pisillunga. Illoqarfimmili amerlasuut takuaannga atuaqatinnit allaanerusumik atisaqarama. Tamarmik nalunngilaat angajoqqaakkalu Jehovap nalunaajaasuusugut. Jehova qujamasuffigeqaara alliartorninni anersaakkut pisariaqartumik nakussatsittarsimammanga.
Malersugaaneq sakkortusivoq
1938-p aallartilaarnerani ullut ilaanni qatanngutigalu atuartilluta politiinit aaneqarpugut perorsaaffimmullu Stadtrodamiittumut, kilometerisut 80-isut ungasitsigisumiittumut, pisinneqarluta. Sooq taamaaliortoqarpa? Eqqartuussisut aalajangersimavaat angajoqqaatta sunniinerinit peersinneqassasugut nazistiulluartunngorniassagatta. Perorsaaffimmi akisussaasut erniinnaq paasivaat qatanngutigalu ataqqinnittumik pissuseqartugut naalattuusugullu, taamaattorli kristumiutut kalluunnaveersaartuunitsinni aalajaatsugut. Perorsaaffiup ningiuata tupigusunnermik anaanarput nammineerluni naapikkusulerpaa. Immikkut akuersisoqarpoq anaanattalu pulaarsinnaalerpaatigut. Qatanngutiga, anaanaga uangalu nuannaaqaagut qiimmassaqatigiinnissamullu ullorlu naallugu ilagiinnissatsinnut, pisariaqartingaakkatsinnut, periarfissimmatigut Jehova qujamasuffigeqaarput.
Qaammatit sisamat missaanni perorsaaffimmiippugut, taava illoqarfeeqqami Pahnami ilaqutariinnut nuutsinneqarpugut. Taakku peqquneqarput ilaquttatsinnut attaveqartissanngikkaatigut. Allaat anaanatta pulaarsinnaanngilaatigut, marlussoriarlunili atassuteqarfiginiarluta iluatsisivoq. Piffissani taakkunani qaqutigoortuni misilinneqarnerit pissutsillu qanorluunniit ittut Jehovap akuerissagaluarpagit aalajaattuarnissatsinnut nakussatsinniarluta anaanap suna tamaat iliuuseriniartarpaa. — 1 Korintumiut 10:13.
Misilinneqarnerit suli annerusut utaqqivaatigut. Decembarip 15-iani 1942-mi 17-iinnarnik ukioqarlunga Gestapomit tigusaavunga Geramilu isertitsivimmut pisinneqarlunga. Sapaatip-akunnera ataaseq qaangiuttoq anaanaga aamma tigusaavoq parnaarussaaffigisannullu pisinneqarluni. Sulili nukangasuugama eqqartuunneqarsinnaanngilanga. Ukiup affaa, 18-iniliinissara tikillugu, anaanagalu parnaarussivimmeeqatigiippugut. Ullormi 18-iliiffinni marluulluta eqqartuussaavugut.
Misiginangalu tamarmik qaangiutereerput. Nalulluinnarsimavara anaanaga takoqqinngisaannassallugu. Anaana pillugu eqqaamasara kingulleq tassaavoq eqqartuussivimmi issiavimmi qisummi saninni issiasoq. Marluulluta pisuutitaavugut. Uanga ukiut sisamat parnaarussassanngortitaavunga anaanagalu ukiup aappassaa qiteqqullugu.
Taamanikkut Jehovap nalunaajaasui tuusintilippassuit parnaarussivinniipput tigusanulluunniit inissianiillutik. Uangali Stollbergimi parnaarussivimmut pisinneqarpunga, tassanilu Jehovamut nalunaajaasortatuaavunga. Ukioq ataaseq sinnerlugu inimi kisermaattarissamiippunga, Jehovalli najorpaanga. Inuusunninni Jehovamut asanninnerup ineriartortissimasama anersaakkut uumatippaanga.
Maajip 9-ani 1945-mi ukiut pingajussaat qiteqqullugu parnaarussaareerlunga nutaarsiassamik nuannersumik tusarpugut — sorsunneq naavoq! Ulloq taanna iperagaavunga. Kilometerit 110-t pisoreerlugit angerlarsimaffitsinnut apuuppunga qasunermillu kaannermillu napparsimallunga. Qaammaterpassuit peqqissiniarpunga.
Angerlamut apuunniariarlunga nutaarsiassat nuanniitsut tusarpakka. Siulleq anaanannut tunngavoq. Ukiut aappassaa qiteqqullugu parnaarussaareersoq upperisaminik iperaanissaanik uppernarsaatinniarlugu nazistit atsiortinniarsimagaluarpaat, itigartissimavaali. Taamaattumik Gestapot arnanut tigusanut katersuutsitsivimmut Ravensbrückimiittumut nuussimavaat. Tassani sorsunneq naalivissoq tyfusi toqqutigisimavaa. Anaanaga kristumiuusimavoq assut sapiitsoq. Akiuulluarsimavoq nakkaannanngisaannarsimallunilu. Qanortoq iluarisaassutigisaanik Jehovap eqqaamagiliuk.
Angajora Werner Jehovamut tunniulluinnanngisaannarsimasoq pillugu aamma tusagaqarpunga. Tyskinut sakkutuujusimavoq Ruslandimilu toqutaasimalluni. Ataatagami? Angerlarpoq, ajoraluartumilli Jehovap nalunaajaasuinut upperisaminnik iperaajumallutik uppernarsaallutik atsiorsimasunut ilaasimavoq. Takugakku matoqqarpasippoq sianissutsikkullu ajoquteqarpasilluni. — 2 Pîtruse 2:20.
Sivikitsumik anersaakkut suliniarluarneq
Marsip 10-ani 1946-mi sorsunnerup kingorna ataatsimeersuartunut ilaaqqaarpunga. Kuisinneq ulloq taanna pisussaasoq nalunaarutigineqarmat nuanneqaaq. Aatsaammi maannakkut kuisissinnaalerpunga naak ukiorpassuit matuma siorna Jehovamut tunniulluinnareersimagaluarlunga. Ulloq tamanna puiunngisaannassavara.
Marsip 1-iani 1947-mi, ukioq ataaseq pioneerioreerlunga, Betelimi Magdeburgimi kiffartornissannut qaaqqutippunga. Peqatigiiffiup allaffii qaartartunit aseruatiterneqarsimaqaat. Sanaqqinnerannut ikiueqataaneq immikkut pisinnaatitaaffiuvoq angisooq. Aasap tamatuma kingorna Wittenbergemi specialpioneeritut toqqarneqarpunga. Ilaannikkut qaammammut nalunaaqquttap-akunneri 200-t sinnerlugit Guutip nalagaaffia pillugu nutaarsiassamik nuannersumik oqaluussinermut atortarpakka. Kiffaanngissuseqaleqqinnera nuannaarutigeqaara — sorsuttut akornanniinnanga, malersugaananga parnaarussaanangalu.
Ajoraluartumilli tamanna sivisunngilaq. Sorsunnerup kingorna Tyskland avinneqarpoq, najugaqarfigisaralu kommunistinit naalakkersorneqalerluni. Septembarimi 1950-imi tyskit kangilliit isertortukkut politiivi Stasi-nik taaneqartartut aaqqissugaasumik nalunaajaasunik parnaarussiortulerput. Uannut unnerluutaat tissinaannarput. Amerikamiut naalakkersuisuisa kilitsissiaattut pasineqarpunga, Brandenburgimullu nunami Stasi-t parnaarussiviisa ajornersaannut pisinneqarlunga.
Anersaakkut qatanngutinit tapersersorneqarneq
Stasi-t ullukkut sinitsinneq ajorpaannga unnuarlu naallugu killisiortarlunga. Ullualuit taamatut naalliutsereerlunga ajornerusunik iliorput. Ullaat ilaanni ineeqqannut utertinngilaannga tusaamanerlugaasumulli U-Boot Zellen-imukaallunga, imaluunniit ’aqqartartut inaannut’, (naqqup ataani itisuumiinnera pissutigalugu taama ateqarpoq). Matua saviminiusoq nutaanngitsoq manngertornisorlu ammarpaat iseqqullungalu. Alloriusakkut portusuukkut iserpunga, tutigamalu malugivara nateq tamarmi imermik ulikkaartoq. Tununni matu tusarniitsumik qiarsuttumik matorlunneqarpoq. Ineeqqami qulleqanngilaq igalaaqarnanilu, taartuinnaaviuvoq.
Imeq centimeterisut arlalittut ititigimmat issiasinnaanngilanga, innangasinnaananga sinissinnaanangaluunniit. Qaammaarissumi killisiorneqaqqissallunga aatinnissannut utaqqinera naassaanngitsutut ippoq. Suna ajornerunersoq naluara: ulloq naallugu taggarissumi nikorfaneq imaluunniit unnuaq naallugu qullersuarmik inngianangaaramik annernartumik seqertiffigineqarneq.
Arlaleriarlutik aallaaniarlunga sioorasaarpaannga. Unnuit arlallit killisiorneqareerlunga russit sakkutuuanit nuimasumit pulaarneqarpunga. Oqarfigaara nazistit Gestapoannit ajornerusumik tyskit Stasi-init pineqarlunga. Oqaluttuuppara Jehovap nalunaajaasui nazistit naalakkersuinerannut kalluunnaaveersaaqqissaartuusut, kommunistillu naalakkersuinerannut aamma kalluunnaveersaartuusugut nunarsuamilu sumiluunniit politikkimut tunngasunut akuliunneq ajortugut. Akerlianilli, oqarpunga, maanna Stasi-ni naalagaasorpassuit Hitlerjugendimut ilaasortaasimapput, tassani qularnanngitsumik inuit pisuussuteqanngitsut naakkittaannerpaamik malersornissaat ilinniarsimallugu. Oqalutsillunga qiianermik, kaannermik qasunermillu timera tamarmi sajuppoq.
Tupaallaatigisannik russit sakkutuuisa naalagaata kamaatinngilaanga. Akerlianik tæppemik ulippaanga inussiarnisaarfigalungalu. Pulaarnerata kinguninngua inimut atoruminarnerusumut nuutsinneqarpunga. Ullualuit qaangiuttut tyskit eqqartuussiviannut tunniunneqarpunga. Eqqartuunneqarnissama tungaanut nuannaarutigisannik Jehovap nalunaajaasui allat tallimat ineqatigaakka. Naakkitsaatsuliorfigineqareerlunga anersaakkut qatanngutima ilagilernerat nutaannguallannaqaaq. — Tussiaat 133:1.
Kilitsissiatut pisuutitaavunga ukiullu sisamat parnaarussassanngortinneqarlunga. Eqqartuussinertut sakkukitsutut isigineqarpoq qatanngutit ilaat ukiut qulit sinnerlugit paarnaarussaasariaqarmata. Nunami parnaarussiviit paarsisulersorneqarsimanerpaat ilaannut pisinneqarpunga. Isumannaallisaaneq ima angitigaaq allaat teriaq parnaarussivimmiit paasisaanani anisinnaanngilaq isersinnaananiluunniit. Jehovap ikiuineratigut qatanngutit sapiitsut Biibili tamaat parnaarussivimmut isertortumik eqquppaat. Aggorneqarpoq atuagakkuutaarlugulu immikkoortiterneqarluni, taava qatanngutit parnaarussaasut akornanni kaaviiaartinneqarpoq.
Qanoq ililluni tamanna iluatsissinnaava? Unamminiarnartuuvoq, piffissarmi immitsinnut atassuteqarfigisinnaasatuarput tassaavoq ullut 14-inikkaarlugit uffartarnerput. Ilaanni uffartillunga qatanngutip isussuffigaanga allarutimini Biibilip quppernerinik toqqorsisimalluni. Uffarlunga ineruma nammineq allarutiga tigunagu allarutaa tigussavara.
Paarsisup ataatsip qatanngutip isussuffigigaanga takugamiuk unataamminik anaarujussuarpaa. Allarut tigupallappara parnaarussallu allat akornannut pillunga. Qujanartumik Biibilip qupperneri tigumiarikka tigusaanngilanga. Taamatummi pisoqartuuppat anersaakkut nerisassanik agguaassisarnerput tamaat navianartorsiulissagaluarpoq. Assingusorpassuarnik misigisaqarsimavugut. Tamatigut isertortumik navianartorsiorlutalu Biibili atuartarparput. Apustilip Peterip oqaasii ’putumatsaalillutalu eqqumassasugut’ eqqarsaatitsinniitippavut. — 1 Pîtruse 5:8.
Suna pissutigisimanerlugu oqartussaasut aalajangerput ilavut parnaarussivinnut allanut nuuttaqattaartinniarlugit. Ukiut sisamat ingerlaneranni parnaarussivinnut assigiinngitsunut qulinut nuutsinneqaqattaarpunga. Qatanngutinik nassaartuaannarpunga. Qatanngutit taakkua nuannaringaalersimavakka, nutaamullu nuunneqaleraangama qimannissaat aliasuutigisarpara.
Naggataagut Leipzigimut nuutsinneqarpunga, tassanngaanniillu iperagaavunga. Parnaarussivimmi paarsisup inuulluaqqunngilaanga oqarlunili: „Erniinnaq takoqqikkumaarpugut.“ ’Inussiarnerluni’ parnaarussaaqqinnissannik kissaappaanga. Tussiaat 124:2, 3-mi allassimasut eqqarsaatigigajuppakka: „[Jehovap] ilaginngikkaluarpatigut taamani inuit saassummatigut, taava taakkua uumatilluta eeqqajaqaatigut uatsinnut kamangaalernerminni.“
Jehovap kiffani ilumoorfiginnitsini aniguisittarpai
Maanna parnaarussaajunnaarpunga. Anersaakkut qatanngutima arnap Herta Schlensogip marluliaqatimalu, Ruthip, matorsuup saavani utaqqivaannga. Ukiuni parnaarussaaffigisimasanni tamani qaammammut ataasiarluni poortugannguamik nerisassanik imalimmik Hertap nassittarpaanga. Qularutiginngilara poortugannguit taakku pineq ajorsimagaluarukkit ullumikkut inuunaviarnanga. Qanortoq Jehovap eqqaamajuarliuk.
Iperagaanerma kingorna kiffartornermi immikkut pisinnaatitaaffippassuarnik Jehovap pilluaqqusimavaanga. Specialpioneeritut kiffartoqqilerpunga, maanna Gronaumi Tysklandimi tyskillu qaqqartuuini nakkutilliisutut angalasartutut. Kingusinnerusukkut Napasuliaq Alapernaarsuiffiup ajoqersuiartortitassanut Biibilimik Atuarfianut Gileadimut klassit 31-issaannut qaaqqutippunga. Naggataarnersiornerput 1958-imi New Yorkimi Yankee Stadiumimi Jehovap Nalunaajaasuisa ataatsimeersuarneranni nunanit tamanit peqataaffigineqartumi pivoq. Qatannguterpassuarma oqaluunnissaat misigisamalu ilaannik oqaluttuunnissaat immikkut pisinnaatitaaffigisimavara.
Tamatuma kingorna ajoqersuiartortitatut Chilemut aallarpunga. Maani Chilep kujataani nakkutiliisutut angalasartutut kiffartorpunga. Tassa aatsaat nunap isua. 1962-imi Patsy Beutnagel, ajoqersuiartortitaq pitsaasoq San Antoniomeersoq, Texasimi USA-mi, katippara. Ukiorpassuarni nuannersuni Jehovamut kiffartoqatigiippugut.
Ukiunni 70-init sinnilinni pilluarnartorpassuarnik aammali alianartorpassuarnik misigisaqarsimavunga. Tussiaasiortoq allassimavoq: „[Jehovap] qanippai neriuutaarussimasut, annaattarpai sapiissuseerutitaasimasut.“ (Tussiaat 34:19) 1963-imi suli Chilemi najugaqarluta alianaqisumik Patsylu paninnguarput annaavarput. Kingusinnerusukkut Patsy napparsimasorujussuanngorpoq, Texasimullu nuuppugut. 43-innarnik ukioqarluni pissutsini alianaqisuni toquvoq. Jehova qinnuigisarpara nuliara asasara eqqaamaqqullugu.
Peqqippallaanngilanga utoqqaallungalu, Bradymili Texasimi pioneeritut utoqqaanertatullu immikkut pisinnaatitaaffeqarnera nuannaarutigaara. Aap, inuuneq nuannersuujuaannarsimanngilaq, immaqali misilinneqarneq kingulleq suli misiginngilara, tussiaasiortutulli oqarsinnaavunga: „Guuti, inuusunninnilli ajoqersorparma, tupinnartuliatillu oqaluttuariuarpakka.“ — Tussiaat 71:17. (wE 1/3 97)
[Qupp. 23-mi assiliartat]
(1) Ullumikkut pioneeritut utoqqaanertatullu, (2) Patsy uangalu katinngikkallaratta (3) Schneiderip atuartitai, (4) anaanaga Teresa Ravensbrückimi toqusoq