Mulangidi KIDIDI KYA KUBHAKA MADIVULU MU INTERNETE
Mulangidi
KIDIDI KYA KUBHAKA MADIVULU MU INTERNETE
Kimbundu
  • BIBIDYA
  • MADIVULU
  • YÔNGE
  • mwbr25 Mbeji Ia Katatu jimb. 1-10
  • Milongi Phala o Yônge, Ukexilu wa Ukidistá ni Ukunji Wetu

O vidyu iwasolo seku luwa.

Tuloloke, kwamoneka kibhidi mu kujikula o vidyu.

  • Milongi Phala o Yônge, Ukexilu wa Ukidistá ni Ukunji Wetu
  • Milongi phala Ukexilu ua Ukidistá ni Ukunji Uetu Milongi Phala o Iônge—2025
  • Tudyambu
  • 6-12 YA KATATU
  • 13-19 YA KATATU
  • 20-26 YA KATATU
  • 27 YA KATATU–2 YA KAWANA
  • 3-9 YA KAWANA
  • 10-16 YA KAWANA
  • 17-23 YA KAWANA
  • 24 YA KAWANA–2 YA KATANU
Milongi phala Ukexilu ua Ukidistá ni Ukunji Uetu Milongi Phala o Iônge—2025
mwbr25 Mbeji Ia Katatu jimb. 1-10

Milongi Phala o Yônge, Ukexilu wa Ukidistá ni Ukunji Wetu

© 2024 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

6-12 YA KATATU

O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI JISÁLAMU 127-134

Jitata—Sulukenu Mukulanga o Twana Twenu

w21.08 5 §9

Bhana Valolo Mukididi Kyé Kumwiji wa Jihova

9 Jihova wabhana ku athu o ujitu wakuvwala twana ni ku alonga kumuzola ni kumusidivila. Se eye utata, o kwila ubhana valolo ku ujitu yú wakatunda? Jihova wabhana maujitu avulu ku jianju, maji mwene ka abhana o ujitu wa kuvwala twana. Kyenyikiphe, se utata, londekesa kisakidilu ku ujitu yú wakusasa o twana. O jitata atambula o ujitu wakusasa o twana ni “ku a beta, ni ku a longa kyoso kya tumu Ngana.” (Efe. 6:4; Mate. 6:5-7; Jisá. 127:3) Phala kukwatekesa o jitata kusasa kyambote o twana twâ, o kilunga kya Nzambi kyene mubhana jifalamenda mwala o milongi ya Bibidya, kala madivulu, jividyu, mimbu ni milongi mu internete. Sé phata, kikale Tata yetu ni Mon’ê Jezú, azolo kyavulu o minzangala. (Luka 18:15-17) Kyoso o jitata kyadyelela kwa Jihova anga abhanga yoso phala kulanga o twana twâ, Jihova usanguluka. O Jitata jiji, jikwatekesa we o twana twâ kukala ni kidyelelu kya kubhanga mbandu ya mwiji wa Jihova katé kuhádya ni hádya!

w19.12 27 §20

Jitata—Longenu o Twana Twenu Kuzola Jihova

20 Ejiya kyambote o twana twé. O Sálamu 127 isokesa o twana ni misongo. (Tanga Jisálamu 127:4) O misongo a tena ku ibhanga ni mixi ki idifu. Ki idifu we mu kulebha ni mu kukoma. Kyene kimoxi we, kala mona wa difu kyengi. Kyenyiki-phe, o jitata ja tokala kusola kyambote kyebhi kyanda sasa mona ni mona. Sayi dikaza ku ixi ya Izalayele ya izuwa ya lelu, a zwela se ihi ya akwatekesa phala kusasa twana tuyadi phala kusidivila Jihova. Ene ambe: Kala mon’â twa mu longo o Bibidya ubheka we.” Mukidi kala mu twameni wa mwiji mwene u sola se ukexilu webhi wa tokola wanda longa monê.

Tokwesa Omilongi ya Bibidya

it-1-T 543

Plantas da Bíblia

O salmista bíblico aludiu a algumas das características da oliveira ao prometer àqueles que temem a Jeová: “Teus filhos serão como mudas de oliveiras ao redor da tua mesa.” (Sal 128:1-3) Mudas cortadas duma oliveira crescida muitas vezes são usadas para plantar novas árvores. Além disso, nas oliveiras velhas talvez brotem rebentos das suas raízes, perpetuando-se elas assim a si mesmas. Os filhos, semelhantes a tais rebentos, rodeariam o pai, contribuindo a sua parte para a felicidade da família.

13-19 YA KATATU

O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI JISÁLAMU 135-137

‘Jihova Nzambi, Mwene Watundu o Jinzambi Joso’

it-2-T 661 §4-5

Poder, Obras Poderosas

Deus exerce controle distintivo sobre as forças naturais. Seria de esperar razoavelmente que, para provar que é o Deus verdadeiro, Jeová demonstrasse seu controle sobre as forças criadas, fazendo-o dum modo que seu nome fosse claramente relacionado com isso. (Sal 135:5, 6) Uma vez que o sol, a lua, os planetas e as estrelas seguem sua trajetória regular, uma vez que as condições atmosféricas terrestres (que produzem o vento, a chuva e outros efeitos) obedecem às leis que as regem, e uma vez que os gafanhotos formam bandos e as aves migram, estas e muitas outras funções normais não bastariam para santificar o nome de Deus em face da oposição e da adoração falsa.

Todavia, Jeová Deus podia fazer com que a criação e os elementos naturais dessem testemunho de sua Divindade por utilizá-los para cumprir objetivos específicos, além de suas funções normais, não raro numa ocasião especificamente determinada. Mesmo quando eventos tais como uma seca, uma tempestade ou uma condição climática similar não fossem ímpares em si mesmos, a sua ocorrência em cumprimento de profecias de Jeová os tornava distintos. (Compare isso com 1Rs 17:1; 18:1, 2, 41-45.) Mas, na maioria dos casos, tais eventos eram extraordinários em si mesmos, quer devido à sua magnitude ou intensidade (Êx 9:24), quer por ocorrerem dum modo incomum, sem precedentes, ou numa ocasião anormal. — Êx 34:10; 1Sa 12:16-18.

w21.11 6 §16

O Henda Ya Ufiyele ya Jihova Ilombolola Ihi Phala Eye?

16 Se Jihova ukala dilengelu dyetu, etu tutambula kifikidilu kyatenena. Ne kiki, sayi izuwa twanda divwa hanji kyayibha, twanda luwala. Mu ithangana yiyi, kyebhi Jihova kyanda kutukwatekesa? (Tanga Sálamu 136:23.) Mwene wandatwambata muhomba yê, wandatubhana nguzu, wandatukwatekesa. (Jisá. 28:9; 94:18) Kiki kitubhekela mbote yahi? Kwijiya kwila Jihova utena kutukwatekesa, kitulembalesa o mabesa utwalanawu. Kyadyanga, etu twala ni kididi kyakondama, kututena kulengelela, kabasa ixi itwatungu. Kayadi, Tata yetu yahenda, watuzolo, utulanga ni muxima woso.

Tokwesa Omilongi ya Bibidya

w21.11 5 §10

O Henda Ya Ufiyele ya Jihova Ilombolola Ihi Phala Eye?

10 O henda ya ufiyele ya Nzambi inangenena kate kuhádya. O ukexilu yu wa henda ya ufiyele a utumbula 26 a jiveji mu Sálamu 136. O velesu yadyanga yamba: “Sakidilenu Jihova o mbote yê; kuma kulenduka kwê ki kwene kúbhwa.” (Jisá. 136:1) Tunde muvelusu ya 2 suke 26, tusanga o kitambwijilu kya Sálamu yambe: “Kuma kulenduka kwê ki kwene kúbhwa.” Kyoso kituya ni kutanga o jivelusu ja sukina, tudiwana o maukexilu avulu a Jihova kulondekesa o henda ya ufiyele, sé kufula. O kitambwijilu kya Sálamu “Kuma kulenduka kwê ki kwene kúbhwa,” kitudyelelesa kwila, O henda yakwatela Jihova ku mundu we nuka yandabhwa. Kitusangulukisa kyavulu kwijiya kwila, Jihova nuka wanda bhana dikunda ku mundu wê! Mwene udikwatenena kwa yó amusidivila, bengebenge mu ithangana yabhonzo. Kiki kitubhekela mbote yahi? Kwijiya kwila Jihova wala n’etu, kutusangulukisa, kutubhana o nguzu itwabhindamena phala kutolola o ibhidi yetu, ni kusuluka ni kwendela mu njila yamwenyu.—Tanga Jisálamu 31:7.

20-26 YA KATATU

O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI JISÁLAMU 138-139

Kana Kwehela o Wôma Kukufidisa ku Tambwijila mu Yônge

w19.01 10 §10

Ximana Jihova mu Kilunga

10 O kwila wene mu teketa ni wôma mu ola ya kuzangula o lukwaku phala kutambwijila? Se kyene, k’eye ngó. Mu kidi, avulu mu dyetu ene mu dívwa we kiki, mu ola ya kutambwijila. Phala kutolola o wôma wene mu kufidisa, wa bhingi kwijiya o kima ki kubhangesa kukala ni wôma yú. O kwila u kala ni wôma wa kujimba o kima ki wa mesena kuzwela, mba kwa-nda bhana o kitambwijilu kya tokala? O kwila u tandanganya, kwila o kitambwijilu kyê ki kya-nda wabha kala o kitambwijilu kya akwenu? Mu kidi, kukala ni wôma yú, kutena kukala kijimbwete kyambote. U londekesa kwila u muthu wa lenduka, u mona akwenu kala a beta kota, eye ndenge. Jihova wa zolo o athu a lenduka. (Jisá. 138:6; Fil. 2:3) Maji Jihova wa mesena we kwila, u mu ximana, u swinisa o jiphange jê mu yônge. (1 Tes. 5:11) Mwene wa kuzolo, wa-nda kubhana o nguzu i wa bhingi.

w23.04 21 §7

Tu Diswinisyenu Mudyetu mu Yônge

7 Eye utena kutanga dingi o jindunge jatundu kya mu Mulangidi mu mivu kudima. Mu kifika, o ndunge imoxi yalungu ni kudisokejeka kyambote. (Jisa. 21:5) Se wijiya kyambote o milongi ya kyônge ki kyanda kubhonza kyavulu kubhana kitambwijilu. O ndunge yamukwa yalungu ni kubhana itambwijilu mu izwelu yofele. (Jisa. 15:23; 17:27) Se ubhana kitambwijilu kyalebha o hele yanda dibandekesa, ku mbandu yamukwa o jiphange atendela dingi kyambote o kitambwijilu kyala ni izwelu yofele muveji dya kitambwijilu kyalebha kyala ni izwelu yavulu. Mu kubhana kitambwijilu kyabutu mu izwelu yê mwene, kyanda londekesa kwila eye wadisokejeka kyambote ni kwila watendela kyambote o milongi.

Tokwesa Omilongi ya Bibidya

it-2-T 630 §5

Perdão

Além disso, perdoar aos outros ofensas pessoais, não importa quantas vezes ocorram, é um requisito cristão. (Lu 17:3, 4; Ef 4:32; Col 3:13) Deus não perdoa aos que se negam a perdoar os outros. (Mt 6:14, 15) No entanto, mesmo quando uma grave transgressão resulta na expulsão do “iníquo” da congregação cristã, esta pessoa pode, no tempo devido, receber perdão, se provar que está deveras arrependida. Nesta ocasião, todos na congregação podem confirmar seu amor por ela. (1Co 5:13; 2Co 2:6-11) No entanto, não se requer dos cristãos perdoar aqueles que praticam pecados premeditada e deliberadamente, sem arrependimento. Esses tornam-se inimigos de Deus. —He 10:26-31; Sal 139:21, 22.

27 YA KATATU–2 YA KAWANA

O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI JISÁLAMU 140-143

Kumbidila o Ima Iwabhingi mu Musambu

w22.02 12 §13-14

“Bheteka Mátwi mê Wividile o Wanji”

13 Tala o kibazelu kala kilondekesu kya henda ya Nzambi. Jihova wamesena o mbote yetu. (Jisa. 4:20-22) Kyoso kyatubazela bhukaxi ka Maka mê, ka madivulu metu mba bhukaxi ka phange wakulu mu nzumbi, mwene wamulondekesa o henda yê kokwetu. O divulu dya Jihebelewu 12:9, 10 dyamba kwila, ‘Nzambi utubazela phala o mbote yetu.’

14 Lunga o muxima wê kukibazelu, kana mu ukexilu wakubazela. Sayi ithangana tudivwa kwila o kibazelu katubhana kyu mu ukexilu watokala. Mukidi o muthu ubazela watokala kubhanga yoso phala kubazela mu ukexilu watokala. (Nga. 6:1) Maji se étu twamutambula o kibazelu, twatokala kulunga o muxima wetu mu kibazelu, né mwene se tudivwa kwila kakibhana mu ukexilu watokala. Twabhingi kudibhwidisa: ‘Né mwene se kituwabhela o ukexilu wabhana o kibazelu, o kwila o ima yambe kiyakidi? O kwila ngitena kudikwatenena mumbote ijila mu kibazelu muveji dya itondalu ya muthu?’ Twandalondekesa unjimu se tusota kukatula mbote mu kibazelu kyatubhana.—Jisa. 15:31.

w10-T 3/15 32 §4

Mantenha a “pureza de coração” nestes tempos críticos

Pressão de opositores, dificuldade econômica e doença grave têm desanimado alguns servos de Deus. Isso às vezes também afeta seu coração. Até mesmo o Rei Davi passou por essa experiência. “Meu espírito se debilita dentro de mim; no meu íntimo, mesmo o meu coração se mostra entorpecido”, disse ele. (Sal. 143:4) Como conseguiu vencer tais momentos de aflição? Davi procurava lembrar-se dos tratos de Deus com Seus servos e de como ele mesmo havia sido libertado. Ele meditava sobre o que Jeová havia feito pela causa de Seu grande nome. Mantinha seu interesse pelas obras de Deus. (Sal. 143:5) De modo similar, meditar sobre nosso Criador e em tudo o que ele já fez e faz por nós nos ajudará mesmo diante de provações.

w15 3/15 32 §2

O Kuila o Kitumu Kia ku Kazala ‘Ngó Mua Ngana’ Kiala Hanji ni Valolo?

Saí bhabha, eie u tena ku divua kala Davidi, uambele: “Endelá-ku, Ngana, mu ku ng’itaia, kuma o nzumbi iami ia botomoka; kana ku ngi suekela o pholo ié.” (Jisálamu 143:5-7, 10) Kana ku bhuila. Bhana kithangana kua Jihova phala ku u londekesa se ihi i ua tokala o ku bhanga. Ivua Jihova, mu ku tanga o Bibidia ni ku xinganeka kiambote mu ima i u tanga. Ku bhanga kiki, kua-nda ku kuatekesa kuijiia ihi ia mesena Jihova phala eie, ni kuijiia kiebhi muene kia kuatekesa o jiselevende jê m’ukulu. Se u muivua, ua-nda mu dielela ni ku mu belesela izuua ioso.

Tokwesa Omilongi ya Bibidya

it-2-T 609

Peçonha

Uso Figurado. As declarações mentirosas e caluniosas dos iníquos, tão prejudiciais à reputação da vítima, são assemelhadas à mortífera peçonha da serpente. (Sal 58:3, 4) Diz-se dos caluniadores: “A peçonha de víbora-cornuda está sob os seus lábios” (ou, “atrás dos seus lábios”), assim como a glândula produtora de veneno da víbora está situada atrás do lábio e das presas da sua mandíbula superior. (Sal 140:3; Ro 3:13) A língua humana, quando mal usada em linguagem caluniosa, maledicência, ensino falso ou linguagem prejudicial similar, está “cheia de veneno mortífero”. —Tg 3:8.

3-9 YA KAWANA

O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI JISÁLAMU 144-146

“Azediwa Athu Ala ni Jihova Kuma Nzambi yâ!”

w18-T 04 32 §3-4

Perguntas dos Leitores

2. O texto revisado se encaixa bem no contexto do Salmo144. O uso da palavra “então” no versículo 12 indica que todas as coisas boas descritas nos versículos 12 a 14 se aplicam aos justos — aqueles que pedem para ser ‘livrados e salvos’ dos maus (versículo 11). Essa mudança também afeta o versículo 15, que agora contém duas ideias parecidas. Ou seja, as duas ocorrências da palavra “feliz” se referem às mesmas pessoas: aquelas “cujo Deus é Jeová”. É importante destacar também que o texto hebraico original não usava sinais de pontuação, como as aspas duplas. Por isso, os tradutores têm que determinar o sentido certo, levando em conta o estilo da poesia hebraica, o contexto e os textos bíblicos relacionados.

3. O texto revisado está de acordo com outros versículos da Bíblia que mostram que Deus vai abençoar os que forem fiéis. A mudança na tradução da palavra asher está de acordo com a esperança que Davi, o escritor do Salmo 144, tinha. Ele acreditava que Jeová livraria a nação de Israel dos inimigos e depois abençoaria o povo com felicidade e prosperidade. (Lev. 26:9, 10; Deut. 7:13; Sal. 128:1-6). Por exemplo, Deuteronômio 28:4 diz: “Abençoados serão os seus filhos, o fruto da sua terra e a cria do seu rebanho, seus bezerros e cordeiros.” Isso realmente aconteceu durante o reinado do filho de Davi, Salomão. Foi um período em que Israel teve paz e prosperidade como nunca antes. Além disso, algumas características do reinado de Salomão mostram como vai ser o reinado do Messias. —1 Reis 4:20, 21; Sal. 72:1-20.

w22.10 28 §16-17

Kana Kwehela o Kidyelelu Kyé Kwa Nzambi Kuzoza

16 O kidyelelu kyetu kyakukala ni mwenyu wakalelaku, ujitu wadikota watubhana Nzambi. Twadyelela ni kidi kyoso kwila hádya yoso yandawabha. O kidyelelu kyedi kala kifikidilu kyetu, kitubhangesa kukolokota sumbala ni ibhidi, kituswinisa kyoso kyamutuzukutisa mba kyoso kyamesena kutujibha. O kidyelelu kyetu kyedi kala kapasete, kalanga o ixinganeku yetu phala tutene kudituna o ima yayibha ni tutene kunaminina ku ima yawabha. O kidyelelu kya Bibidya, kitukwatekesa kwijiya kyambote Nzambi, kitulondekesa we kwila mwene watuzolo kyavulu. Tukatula mbote yavulu kyoso kitukolesa o kidyelelu kyetu.

17 Poxolo Phawulu waswinisa akwetu ku Loma. Mwene wa asonekena kiki: “Kidyelelu kyenu ki mi sangulukise.” (Lom. 12:12) Phawulu watenene kusanguluka mukonda wadyelele kwila se ukala fiyele, wejitambula o mwenyu wakalelaku ku dyulu. Etu we tutena kusanguluka mu kidyelelu kyetu mukonda twaxikina ni kidi kyoso kwila Jihova wandakumbidila o ikanenu yê. Mukwa jisálamu wasoneka kiki: “U zediwa o muthu yó . . wa dyelela kwa Jihova mwene Nzambi yê, . . . Mukwa kukumbidila o kidi katé ku hádya ni hádya, sé kufula.”—Jisá. 146:5, 6.

w18.01 26 §19-20

Iebhi o Henda i Bhekela o Kusanguluka Kua Kidi?

19 O mundu ua Satanaji ua mu talesa hadi ku athu mu 6.000 ja mivu ndenge. Mu izuua isukidila-ku ia mundu iú, o ixi iezala ni athu a di zolo ngó mudiâ, azodi a kitadi, ni itonokenu. Ene a banza ngó mu ima ia-nda tambula, anga a bhanga ioso phala ku suua o jihânji jâ. Maji o athu ala ni ukexilu iú, ka tena kukala ni kusanguluka kua kidi! Maji o Bibidia izuela: “U zediua o muthu ió kubhanduluka kuê kua mu kala kua Nzambi ia Jakobo, ua bhingi o muxima uê ua dielela kua Jihova muene Nzambi iê.”—Jisálamu 146:5.

20 O jiselevende ja Jihova a mu zolo kiavulu. Mu kiki, mivu joso, athu avulu ene mu dibunda ni kilunga kiê, phala ku muijiia ni ku mu bheza. O ima iii, ilondekesa kuila o Utuminu ua Nzambi ua mu tumina kiá, ni kuila kua kambe ngó ua-nda bhekela mabesá avulu phala o athu oso mu ixi. Kioso ki tu bhanga o ima ia-ndala Jihova, tu mu sangulukisa dingi. Kiki ki tu bhekela ue kisangusangu kia dikota. Mu kiki, o athu a zolo Jihova, a-nda kala ni kisangusangu kia kidi katé ku hádia ni hádia! Mu milongi ia-nda kaiela, tua-nda mona o ifua iaiibha i bhekela o ukexilu ua kukala azodi a jivondadi jetu. Mu kusuluka tua-nda mona kiebhi o idifua iii, ki i soko ni idifua ia mesena kulondekesa o jiselevende ja Jihova.

Tokwesa Omilongi ya Bibidya

it-1-T 135 §5

Animais

A Bíblia inculca que se dê tratamento justo e misericordioso às criaturas inferiores. Deveras, Jeová representa a si mesmo como o amoroso Provisor da vida e do bem-estar delas. (Pr 12:10; Sal 145:15, 16) A Lei mosaica impunha o cuidado correto dispensado aos animais domésticos. Quando animais domésticos perdidos eram encontrados, eles deviam ser devolvidos com segurança ao seu dono; quando uma carga os oprimia demais, deviam ser aliviados. (Êx 23:4, 5) Deviam ser postos a trabalhar com compaixão. (De 22:10; 25:4) Tanto eles como os humanos deviam beneficiar-se dos descansos sabáticos. (Êx 20:10; 23:12; De 5:14) Os animais perigosos deviam ser controlados ou destruídos. (Gên 9:5; Êx 21:28, 29) Era proibido o cruzamento de tipos diferentes. —Le 19:19.

10-16 YA KAWANA

O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI JISÁLAMU 147-150

Kwala Ima Yavulu Itubhangesa Kuximana Jihova

w17.07 16 §5-6

Mukonda Diahi Tua Tokala ‘Kuximana Jihova?’

5 Kála kia bhangele ni kifuxi kioso, Jihova ua suinisa ue muthu ni muthu, ua tokalele ku kifuxi kia Izalaiele. Jihova ka lunguluka. O mukua Jisálamu ua soneka o kima kia bhange Nzambi. Muene uambe: “Akexe ni kikote kia muxima u a saka, hé u a tumba o italákanha ia malamba mâ.” (Jisálamu 147:3) Kioso ki tu kata, mba ki tu kala ni kikote ku muxima, tu tena kudielela ni kidi kioso kuila, Jihova u tu langa. Jihova ua mesena ku tu kuatekesa ni ku tu konda o malamba metu. (Jisálamu 34:18; Izaia 57:15) Muene u tu bhana o unjimu ni nguzu i tu bhindamena, phala tu kolokote mu ibhidi i moneka ku muenhu uetu.—Tiiaku 1:5.

6 Mu kusuluka o mukua jisálamu ua tale ku diulu, iu uambe kuila, Jihova ‘u kuata ji konda dia jithéthembua,’ hé “u j’ixana joso muene mu majina mâ.” (Jisálamu 147:4) O mukua jisálamu ua tenene kumona o jithéthembua, maji kejidile se ja tenene jikuxi. Lelu, o jingijiie, ejiia kuila kuene mazunda ni mazunda a jithéthembua mu kibuka kietu. Nange kuene mazunda ni mazunda a ibuka a jithéthembua! O athu ka tena kuijiia o jithéthembua joso, maji o Mubhangi u tena. Mu kidi, muene ua ji jiia kiambote, iu ua bhana majina ku jithéthembua joso. (1 Kolindo 15:41) Kuma Nzambi uejiia kala théthembua kuebhi ku iala, muene ua ku ijiia ue. Muene uejiia kuebhi ku uala, kiebhi ki u divua, ni ihi i ua bhindamena!

w17.07 16 §7

Mukonda Diahi Tua Tokala ‘Kuximana Jihova?’

7 Jihova uejiia ia mu bhita n’eie, muene u tena ku kukuatekesa kubatula o maka mé. (Tanga Jisálamu 147:5.) Nange u mona kuila, o maka mé avulu, ki ua-nda tena ku dibhana nau. Nzambi uejiia kuebhi ku suka o nguzu ié, muene “u lembalala kuma tuala tu mavu.” (Jisálamu 103:14) Kuma tu akua ituxi, tuene mu lueza mu ithangana iavulu, mukonda dia kiki, tu tena kudivua kiaiibha. Kioso ki tu banza mu ima iaiibha i tua zuela, ku jihanji jetu jaiibha, ni difuba di tua londekesa mukonda dia maujitu a akuetu, tu divua kiaiibha. Jihova kene mu lueza, maji uejiia kiambote kiebhi ki tu divua.—Izaia 40:28..

w17.07 20 §18

Mukonda Diahi Tua Tokala ‘Kuximana Jihova?’

18 O mukua jisálamu uejidile kuila, mu ifuxi ioso mu ixi, Jihova ua solele o muiji ua Izalaiele phala kukala mundu uê. Ene exile o kifuxi kia tambuile o “Maka” ni “ijila” ia Nzambi. (Tanga Jisálamu 147:19, 20.) Lelu, tuala ni ujitu ua dikota ua ku tuixana mu dijina dia Nzambi. Tu sakidila kiavulu mu ku muijiia, tuala ni Maka mê phala ku tuendesa, tu tena ku mu zukama dingi kala kamba dietu dia kazola. Kala o musoneki ua Sálamu 147, etu tua tokala ‘kuximana Jihova,’ ni kusuinisa akuetu ku mu ximana ue.

Tokwesa Omilongi ya Bibidya

it-1-T 262

Aves

O salmista concitou as “aves aladas” a louvar a Jeová (Sal 148:1, 10), e as aves fazem isto por sua própria estrutura e pela sua constituição complexa. Uma única ave pode ter de 1.000 a mais de 20.000 penas. Todavia, cada pena se compõe dum eixo, ou raque, do qual partem centenas de barbas que formam uma rede interna, cada barba contendo centenas de bárbulas menores, e cada bárbula tendo centenas de barbicelas e ganchos. Uma única pena de 15 cm, da asa de um pombo, contém assim, segundo se calcula, várias centenas de milhares de bárbulas e literalmente milhões de barbicelas. Os princípios aerodinâmicos implantados na estrutura das asas e do corpo das aves ultrapassam em complexidade e eficácia os duma aeronave moderna. Os ossos ocos da ave contribuem para sua leveza, e, assim, o esqueleto dum alcatraz ou fragata, com mais de 2 m de envergadura das asas, talvez pese apenas uns 110 gramas. Certos ossos das asas de grandes aves planadoras até mesmo possuem suportes semelhantes a tirantes dentro das partes ocas, como as nervuras dentro das asas dos aviões.

17-23 YA KAWANA

O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI JISABHU 1

Mizangala, Mwanda Bhana Matwi Kwa Nanyi?

w17.11 32 §16-17

Kana Kuehela Kima Kioso-Kioso ku ku Fidisa Kutambula o Kikoué

16 Minzangala iavulu a mona kuila, o jitata jâ kejiia o ima i bhita nau, mba a xinganeka kuila o jitata jâ ka a bhana o ufolo. O ima iii, i tena ku a luualesa, anga a tena kudibhuidisa se a bhingi muene kusidivila Jihova. Se kiene ki u banza, anga u bhana dikunda kua Jihova, ua-nda mona kuila, mu ngongo ioso, ki muala muthu ua ku zolo dingi kala o jitata jé ni makamba mé mu kilunga.

17 Xinganeka mu maka enhá: Se o jitata jé ka ku bazela, nange eie ueji banza kuila ene ka kubhana valolo. (Jihebeleu 12:8) Kuma ene akua ituxi, nange o ukexilu uâ ua ku bazela, u ku luualesa. Maji kana kutala o ukexilu ua ku bazela. Mu veji dia kiki, sota kutendela se mukonda diahi ene a mu ku tangela kima, mba a bhange kima. Se o jitata jé a zuela kima ki ku luualesa, tululuka, kana kudikola ni jitata jé. O Mak’â Nzambi a tu tangela: “Muthu uoso mu kuzuela kuê maka uia ni ku a fikisa, ió muene o njimu; o muthu u kala ni muxima ua tululuka, iò uala ni kilunji.” (Jisabhu 17:27) Sota kulondekesa kuila, u muthu ua kulu mu nzumbi, mu kuxikina jindunge mba itendelesu, ni kukatula disá ku kibazelu, né muene se a tu bhana mu ukexilu uaiibha. (Jisabhu 1:8) Lembalala kuila, o kukala ni jitata ja zolo Jihova, ujitu ua dikota. Ene a mesena ku ku kuatekesa kutambula o muenhu ua kalelaku.

w05-T 15/2 19-20 §11-12

Resguardemos nossa identidade cristã

11 Agrade a Deus, não a homens. É algo bem natural definir nossa identidade em parte pelo grupo a que pertencemos. Todos precisam de amigos, e pertencer a um grupo faz com que nos sintamos bem. Na adolescência —bem como mais tarde na vida—a pressão de colegas pode ser muito forte, criando um desejo desesperado de imitar outros ou de agradá-los. Mas os amigos e os colegas nem sempre estão interessados no que é melhor para nós. Às vezes eles só querem companhia para fazer o que é errado. (Provérbios 1:11-19) Quando um cristão sucumbe à pressão de colegas, geralmente ele tenta esconder sua identidade. (Salmo 26:4) “Não vos conformeis com este mundo”, advertiu o apóstolo Paulo. (Romanos 12:2, Bíblia de Jerusalém) Jeová dá a força interior de que precisamos para combater as pressões externas de nos amoldar. —Hebreus 13:6

12 Quando pressões externas ameaçam prejudicar nosso senso de identidade cristã, devemos lembrar-nos de que a lealdade a Deus é muito mais importante do que a opinião popular ou a tendência da maioria. As palavras de Êxodo 23:2 são um princípio seguro: “Não deves acompanhar a multidão para maus objetivos.” Quando a maioria dos israelitas duvidaram da capacidade de Jeová de cumprir suas promessas, Calebe recusou-se terminantemente a acompanhar a maioria. Ele tinha certeza de que as promessas de Deus eram confiáveis, e foi grandemente recompensado por manter sua posição. (Números 13:30; Josué 14:6-11) Para resguardar seu relacionamento com Deus, você também deseja resistir à pressão da opinião popular?

Tokwesa Omilongi ya Bibidya

it-2-T 1140

Tolo

Em vez de referir-se a alguém que carece de capacidade mental, a palavra “tolo”, conforme usada na Bíblia, em geral alude à pessoa que despreza a razão e cujo proceder é moralmente insensato, em desacordo com as normas justas de Deus. Há vários termos hebraicos para referir-se a uma pessoa assim: kesíl (‘estúpido’; Pr 1:22), ʼewíl (“tolo”; Pr 12:15), na·vál (“insensato”; Pr 17:7), e lets (“zombador”; Pr 13:1). Em grego, á·fron refere-se ao “desarrazoado” (Lu 12:20), a·nó·e·tos ao ‘insensato’ (Gál 3:1), e mo·rós ao ‘tolo’ (Mt 23:17; 25:2).

24 YA KAWANA–2 YA KATANU

O VALOLO YA MAK’Â NZAMBI JISABHU 2

Katula Mbote mu Kudilonga Ubheka. Mukonda Dyahi?

w22.08 19 §16

‘Sulukenu Mukwenda mu Kidi’

16 Mwaxaxi ketu, ki athu oso azolo kutanga ni kudilonga. Maji Jihova utwixana phala tusuluke mu ku “sota ni mwanu” ni tutene kutendela dingi kyambote o kidi. (Tanga Jisabhu 2:4-6.) Etu tukatula mbote kyoso kitubhanga kiki. Yalungu ni kitangelu kyê Bibidya, manu Corey wambe kwila kyoso kyamutanga o Bibidya mwene utonginina velusu ni velusu. Mwene wajimbulula: “Ngitanga o jinota joso, ngisota o jivelusu jala bhukaxi ka difwe dya Bibidya, anga ngitokwesa dingi. . . . O ukexilu yú ungibhangesa kudilonga ima yavulu!” Né mwene se tudilonga mu ukexilu yú mba wamukwá, tulondekesa kwila tubhana valolo ku kidi kya Bibidya kyoso kitukatula kithangana kyasoko phala ku itanga.—Jisá. 1:1-3.

w22.10 19 §3-4

Kyebhi Kitutena Kusanga o Unjimu wa Kidi?

3 O unjimu, o uhete wakukayela yoso itwejiya phala kubatula kyambote o maka ku mwenyu wetu. Maji kikyene ngó kibhanga o unjimu wakidi, kana. O Bibidya yamba: “Mukonda o woma wa Jihova dyene o dimatekenu dya kwijiya; o unjimu wala mu kudijiya ni Yó Ukôla.” (Jisa. 9:10) Mu kiki kyoso kitukala ni kima kyadikota phala kubhanga, twatokala kusota kwijiya o ibanzelu ya Jihova. Tutena kubhanga kiki mukudilonga o Bibidya ni madivulu metu. Kyoso kitubhanga kiki, twamulondekesa unjimu wakidi.—Jisa. 2:5-7.

4 Jihova mwene ngó utena kutubhana o unjimu wakidi. (Lom. 16:27) Mukonda dyahi tutena kuzwela kwila o unjimu utunda kwa Jihova? Kyadyanga, Jihova mwéne o Mubhangi, mwene wejiya yoso yalungu ni ngongo. (Jisá. 104:24) Kayadi, yoso ibhanga Jihova ilondekesa kuma mwene njimu yadikota. (Lom. 11:33) Katatu, o milongi ibhana Jihova ikwatekesa jinga yó a ibelesela. (Jisa. 2:10-12) Se twamesena kukala tu jinjimu, twatokala kuxikina o kidi kiki ni kwehela kwila o kidi kiki kitwendese mu kithangana kyoso kitwamubatula maka ni kyoso kitwamubhanga kima kyosokyoso.

w16.09 20-21 §2-3

Minzangala, Suínisie-nu o Kixikanu Kienu

2 Athu avulu lelu, ka xikina kuila, Nzambi ua tu bhange. Se eie u munzangala ua mu sidivila Jihova, mba ua mu dilonga ia lungu ni muéne, nange eie u tena kudibhuidisa kiebhi ki u tena kukuatekesa o athu kuxikina kuila, muéne Mubhangi uetu. O Bibidia i tu kuatekesa kuxinganeka kiambote mu ima i tuívua, ni mu ima i tu tanga. O Mak’â Nzambi ambe: “O kilunji kiambote-phe kia-nda ku ku bhaka.” Kiebhi? Kia-nda ku ku kuatekesa kudituna o ixinganeku ia makutu, ni kusuínisa o kixikanu kié kua Jihova.—Tanga Jisabhu 2:10-12.

3 Phala kukala ni kixanu kia kolo kua Jihova, tua tokala ku muijiia kiambote. (1 Timote 2:4) Mu kiki, kioso ki u tanga o Bibidia ni madivulu metu, ua tokala kuxinganeka phala kuijiia kiambote o ima iala-mu. Sota kutendela kiambote i ua mu tanga. (Matesu 13:23) Se u dilonga mu ukexilu iú, eie ua-nda sanga ima iavulu, ia-nda ku kuatekesa kumona kuila, Jihova muéne Mubhangi uetu, ni kuila, o Bibidia ia tundu kua muéne. —Jih. 11:1

Tokwesa Omilongi ya Bibidya

it-1-T 1237 §1

Integridade

Tal proceder íntegro torna-se possível, não pela força moral pessoal, mas somente por meio de profunda fé e confiança em Jeová e em seu poder salvador. (Sal 25:21) A promessa de Deus é de que Ele será um “escudo” e um “baluarte”, guardando o caminho dos que andam em integridade. (Pr 2:6-8; 10:29; Sal 41:12) Sua preocupação constante de granjear a aprovação de Jeová traz estabilidade à sua vida, habilitando-os a seguirem sem desvio rumo a seu objetivo. (Sal 26:1-3; Pr 11:5; 28:18) Embora, conforme Jó observou com perplexidade, o inculpe possa sofrer, devido ao domínio do iníquo, e possa morrer junto com os iníquos, Jeová assegura-nos de que está cônscio da vida do inculpe, e garante que a herança de tal pessoa perdurará, que seu futuro será pacífico e que ela entrará na posse do que é bom. (Jó 9:20-22; Sal 37:18, 19, 37; 84:11; Pr 28:10) Como no caso de Jó, o que torna alguém genuinamente valioso e merecedor de respeito é ser ele um homem íntegro, em vez de sua riqueza. (Pr 19:1; 28:6) Os filhos privilegiados em terem uma pessoa assim como pai ou mãe devem ser considerados felizes (Pr 20:7), recebendo esplêndido legado do exemplo da vida de seu pai, usufruindo um quinhão do bom nome dele e o respeito que ele granjeou.

    Madivulu Muoso Kimbundu (2008-2025)
    Kutunda
    Kubokona
    • Kimbundu
    • Kuwanena akwenu
    • Yakuwabhela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Ijila
    • Kikutu Kyetu
    • Definições de privacidade
    • JW.ORG
    • Kubokona
    Kuwanena akwenu