Kõmel̦el̦e Ko
Kilen Kõm̦adm̦õd ko Taktõ Ro Rej Kõjerbali Ikijjeen Bõtõktõk
Apañ ko kõn Peejnej im Apañ ko Court ko Rej Lale (Legal Matters)
1. Wãween eo ñan Kile Wõn eo Ej Babil̦on El̦ap
Etke jejel̦ã bwe “Babil̦on El̦ap” ej jutak kõn aolep kabuñ ko reriab? (Revelesõn 17:5) Jouj im lale boin kein:
Ej pãd im jerbal ilo aolepen lal̦ in. Baibõl̦ ej ba bwe Babil̦on El̦ap ej jijet ioon ‘jarlepju ko im ri-aelõñ ko.’ Im ewõr “an maroñ ioon kiiñ ro an lal̦.”—Revelesõn 17:15, 18.
Babil̦on El̦ap ejjab juon doulul in kien im ejjab juon doulul in peejnej. “Kiiñ ro an lal̦” im “ri-wiakake ro” rej el̦l̦ã im mour jãn iien eo naaj ko̦kkure e.—Revelesõn 18:9, 15.
Ej kwal̦o̦k men ko rejjab m̦ool kõn Anij. Kar n̦aetan juon kõrã ekijoñ kõnke ej jerbal ippãn kien ko an lal̦ in bwe en m̦weiie ak bwe kien ko ren jipañe ilo wãween ko jet. (Revelesõn 17:1, 2) Ej tõlpilouk im m̦on̦e armej ro jãn aolep aelõñ ko. Im ej kõm̦m̦an bwe elõñ armej ren mej.—Revelesõn 18:23, 24.
2. Ñããt eo En Kar Wal̦o̦k Messaia Eo?
Baibõl̦ eo ear kanaan bwe enaaj kar wõr 69 wiik ko m̦ae iien eo Messaia enaaj itok.—Riit Daniel 9:25.
Ñããt eo 69 wiik ko rar jinoe? Ear jinoe ilo iiõ eo 455 B.C.E. Ilo kar iien in, Kom̦ja eo Nihimaia ear tõparl̦o̦k Jerusalem ‘ñan kõkããle im kalõke’ jikin kweilo̦k in.—Daniel 9:25; Nihimaia 2:1, 5-8.
Ewi kar aetokan 69 wiik ko? Ilo jet iaan kanaan ko ilo Baibõl̦, juon raan ej jutak kõn juon iiõ. (Bõnbõn 14:34; Ezekiel 4:6) Innem, kajjojo wiik ej jutak kõn jimjuon iiõ ko. Ilo kanaan in, 69 wiik ko rej jutak kõn 483 iiõ ko (69 wiik ko x 7 raan ko).
Ñããt eo ekar jem̦l̦o̦k 69 wiik ko? Ñe jej bwini 483 iiõ ko jãn iiõ eo 455 B.C.E. ej bõktok kõj ñan iiõ eo 29 C.E.a Eñin ej iiõ eo Jesus ekar peptaij im erom Messaia eo!—Luk 3:1, 2, 21, 22.
3. Kilen Kõm̦adm̦õd ko Taktõ Ro Rej Kõjerbali Ikijjeen Bõtõktõk
Ewõr kilen kõm̦adm̦õd ko me rej kõjerbal bõtõktõkin ri-nañinmej eo make. Jet iaan kilen kõm̦adm̦õd kein rejjab ekkar ñan an Kũrjin ro kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, ñe juon armej ej lel̦o̦k bõtõktõkin make ñan bar juon armej ak ñe ear kakon̦ bõtõktõkin make m̦okta jãn iien eo enaaj m̦wijm̦wij, eokwe erkein ej jet iaan kilen kõm̦adm̦õd ko me juon Kũrjin ejjab maroñ bũki.—Duteronomi 15:23.
Ijoke ewõr jet kilen kõm̦adm̦õd ko me remaroñ em̦m̦an. Kõl kein rej kitibuj aer kakõlkõl, hemodialysis, hemodilution, ak cell-salvage ak kõjerbal juon heart-lung bypass machine. Ikijjeen wãween kein im wãween ko jet me rej kitibuj aer jab kakon̦ bõtõktõkin ri-nañinmej eo ñan kõjerbale tokãlik, kajjojo Kũrjin ej aikuj make pepe kõn naaj ewi wãween an kõjerbale bõtõktõkin ilo iien eo ej m̦wijm̦wij, ilo iien an kakõlkõl, ak ilo iien an bõk therapy (current therapy). Emaroñ oktak wãween an kajjojo taktõ kõm̦m̦ane kilen kõm̦adm̦õd kein. Innem m̦okta jãn an juon Kũrjin errã ñan kããlõte kõl kein, kein kakõlkõl, ak therapy, ej aikuj in lukkuun lale ta eo taktõ eo enaaj kõm̦m̦ane kõn bõtõktõkin. L̦õmn̦ak kõn kajjitõk kein:
Ta el̦aññe jidikin bõtõktõkũ ej diwõjl̦o̦k jãn ãnbwinnũ im ebõjrak an to̦o̦r ium̦win jidik iien? Bõklõkõt eo aõ ej ke kõtl̦o̦k bwe in watõk bõtõktõk in ãinwõt m̦õttan wõt ãnbwinnũ, ke ta inaaj aikuj in lutõkl̦o̦k n̦a “ioon bwidej”?—Duteronomi 12:23, 24.
Ak ta el̦aññe ilo iien eo ij m̦wijm̦wij, jidikin bõtõktõkũ enaaj diwõjl̦o̦k jãn ãnbwinnũ, naaj kõm̦m̦an jidik oktak ñane, innem naaj bar karo̦o̦ltok ñan ãnbwinnũ? Ej ke ko̦kkure bõklõkõt eo aõ me ej pedped ioon Baibõl̦, ak imaroñ ke kããlõt ñan kõjerbal kilen kõm̦adm̦õd in?
4. Ñe Rippãlele ro rej Jenolo̦k jãn Doon
Naanin Anij ejjab rõjañ rippãlele ro ñan jenolo̦k ak etal jãn doon im ej kaalikkar bwe ñe rej jenolo̦k jãn doon ejjab kamãlim an juon iaaer bar m̦are. (1 Korint 7:10, 11) Ijoke, ewõr jet wãween ko Kũrjin ro rej iiooni im emaroñ kõm̦m̦an bwe ren l̦õmn̦ak kõn aer naaj jenolo̦k jãn eo pãleer.
Eo pãleer em̦akoko in kabwe aikuj ko an baam̦le eo: Juon em̦m̦aan rippãlele em̦akoko in kabwe aikuj ko an baam̦le eo an, ñan joñan eo me baam̦le eo ej lukkuun pãd ilo aikuj.—1 Timote 5:8.
Lukkuun lãj im l̦ap an m̦ane eo pãleen: Men in emaroñ tõll̦o̦k im kõm̦m̦an bwe mour im ãjmour eo an rippãlele eo juon en pãd ilo kauwõtata.—Galetia 5:19-21.
Elukkuun l̦ap an jem̦jerã eo aer ippãn Jeova pãd ilo kauwõtata: Juon rippãlele ej lukkuun kõm̦m̦an bwe armej eo juon pãleen en jab maroñ kabuñ ñan Jeova.—Jerbal 5:29.
5. Raan ko Rel̦l̦ap im Holiday Ko
Kũrjin ro rejjab bõk kun̦aaer ilo holiday ko me rejjab kabuñbũruon Jeova. Bõtab kajjojo Kũrjin ej aikuj in kõjerbal bõklõkõt eo an me ej pedped ioon Baibõl̦ eo ñan pepe ta eo enaaj kõm̦m̦ane ikijjeen holiday kein. Lale jet waanjoñak ko.
Juon armej ej lewaj naanin kõjeraam̦m̦an ilo iien holiday ko. Kwõmaroñ ba wõt im ba, “Kom̦m̦ool.” El̦aññe armej eo ekõn̦aan katak ak kal̦apl̦o̦k an jel̦ã, kwõmaroñ kõmel̦el̦eik e kõn unin am̦ jab bõk kun̦aam̦ ilo holiday in.
Eo pãleem̦, me ejjab juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova, ej kũrl̦o̦k eok ñan m̦õñã ippãn ro nukũn ilo juon iien holiday. El̦aññe bõklõkõt eo am̦ ej kõtl̦o̦k bwe kwõn etal, kwõmaroñ kõmel̦el̦eik ñan eo pãleem̦ m̦oktal̦o̦k bwe el̦aññe naaj kõm̦m̦ani m̦anit ko an ri-peikan ilo iien m̦õñã eo, kwoban bõk kun̦aam̦.
Bo̦o̦j eo am̦ ej lewaj juon bonus ak jidik jããn ilo iien holiday. Enana ke ñan bõke bonus eo? Eokwe emaroñ jab. Bo̦o̦j eo am̦ ej ke watõke jããn eo ej lewaje ãinwõt m̦õttan menin lewaj ilo iien holiday eo, ak ej ke lewaj kõnke ej kam̦m̦oolol eok kõn jerbal ko am̦ rem̦m̦an?
Juon armej ej lewaj juon menin lewaj ilo iien holiday. Armej in emaroñ ba: “Ijel̦ã bwe kwõjjab bõk kun̦aam̦ ilo holiday in, ak iar baj kõn̦aan lewaj wõt men in ñan kwe.” Bõlen armej eo ej baj kwal̦o̦k jouj wõt. Ilo ijo turãjet, ewõr ke unin ñan bõk l̦õmn̦ak eo bwe ej kajjioñ mãlejjoñe tõmak eo am̦ ak kõm̦m̦an bwe kwõn bõk kun̦aam̦ ilo holiday eo? Ãlikin am̦ l̦õmn̦ak kõn men kein, ej am̦ pepe el̦aññe kokõn̦aan bõk menin letok eo ak jab. Ilo aolep pepe ko jej kõm̦m̦ani, jekõn̦aan bwe en em̦m̦an bõklõkõt eo ad im bwe jen tiljek wõt ñan Jeova.—Jerbal 23:1.
6. Nañinmej ko Rekapopo
Kõnke jej yokwe armej, jej lukkuun kõjparok bwe jen jab kajeeded nañinmej ko rekapopo ñan ro jet. Jej lukkuun kõjparok el̦aññe jej bõk juon nañinmej ekapopo im bareinwõt ñe jej l̦õmn̦ak bwe emaroñ wõr juon nañinmej ippãd. Jej kõm̦m̦ane men in kõnke Baibõl̦ eo ej kakien im ba: “Kwõn yokwe ri-turum̦ ãinwõt am̦ yokwe eok make.”—Rom 13:8-10.
Ewi wãween an juon Kũrjin me enañinmej maroñ l̦oore kien in im kwal̦o̦k an yokwe ro jet? Juon armej enañinmej ejjab aikuj kajjul̦o̦k ippãn armej ro jet im ato̦bokwõje ak mejenmaik er. Armej in ejjab aikuj l̦õkatip ak inepata el̦aññe jet rejjab kũrl̦o̦k e ñan m̦õko im̦weer kõnke rej kajjioñ kõjparok ro ilo baam̦le eo aer. Im m̦okta jãn an peptaij, ej aikuj kwal̦o̦k ñan eo ej loloodjake jerbal ko an ro rej lale eklejia kõn nañinmej eo an bwe ren maroñ kõm̦m̦an karõk ñan kõjparok ro jet me renaaj bar peptaij. M̦okta jãn an ruo armej jino date, jabdewõt iaaerro me remaroñ kar pãd ilo juon jikin ak iturin armej ro me rar nañinmej kõn juon nañinmej ekapopo, ej aikuj m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane juon blood test. Ilo ad kõm̦m̦ani men kein, jej kwal̦o̦k ad lukkuun kea kõn ro jet ‘ilo ad jab l̦õmn̦ak wõt kõn kõn̦aan ko ad make, ak ad bareinwõt l̦õmn̦ak kõn kõn̦aan ko an ro jet.’—Pilippai 2:4.
7. Apañ ko kõn Peejnej im Apañ ko Court ko Rej Lale (Legal Matters)
Jemaroñ bõbrae an wõr apañ ko ñe aolep iien jej kõm̦m̦ane juon peba in kam̦ool ippãn armej eo jej kõm̦m̦an peejnej ak kon̦ in jããn ippãn—meñe jej kõm̦m̦ane men in ippãn bar juon Kũrjin. (Jeremaia 32:9-12, UBS) Ijoke, jet iien emaroñ wõr wõt apañ jiddik ko ikõtaan Kũrjin ro kõn jããn im men ko jet. El̦aññe men in ej wal̦o̦k, armej rein rej aikuj kõm̦adm̦õdi apañ kein ilo m̦õkaj im ilo juon jitũbõn aenõm̦m̦an, im bareinwõt ikõtaarro wõt.
Bõtab, ewi wãween ad aikuj kõm̦adm̦õde apañ ko rel̦l̦ap ãinwõt ñe juon armej ej ruruwe ak m̦on̦e eok im ko̦o̦t jãn kwe? (Riit Matu 18:15-17.) Jesus ear kwal̦o̦k jilu buñtõn ne ko ñan ad kõm̦m̦ani:
Lukkuun kate eok ñan kõm̦adm̦õde apañ in ikõtaamiro wõt.—Lale eoon 15.
El̦aññe ejjab tõprak, kajjitõk ippãn juon ak ruo iaan ro jeid im jatid ilo eklejia me rerũtto ilo tõmak bwe ren iwõj ippam̦.—Lale eoon 16.
El̦aññe ejjañin tõprak ãlikin am̦ kõm̦m̦ane buñtõn ne ko ruo, eokwe eñin ej iien eo wõt kwõmaroñ kepaake em̦m̦aan ro rej lale eklejia im kappok jipañ jãn er.—Lale eoon 17.
Jej aikuj lukkuun kate kõj ñan jab bõkl̦o̦k ro jeid im jatid ñan court kõnke men in emaroñ ko̦kkure etan Jeova im eklejia eo. (1 Korint 6:1-8) Ijoke, emaroñ wõr wõt jet apañ ko me court ko rej aikuj kõm̦adm̦õdi ãinwõt: peba in jepel, wõn eo ej bõk eddon ajri ro, ñe juon kõrã ekõn̦aan bwe jemãn ajri eo nejin en jipañ erro kõn jããn (alimony payments), apañ ko kõn jããn in jipañ ko (insurance claims), ñe juon armej ejjab maroñ kõl̦l̦ã m̦uri ko an im ejjel̦o̦k an jããn (bankruptcy), ak ñe jekõn̦aan bwe armej ro ren l̦oore peba in mãlim ak kallim̦ur ko an juon eo me emej (probating wills). Juon Kũrjin me ej kõjerbale court eo ñan kõm̦adm̦õdi kain apañ rot kein ilo aenõm̦m̦an joñan wõt an maroñ ejjab rupe ak jerbal n̦ae naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦.
El̦aññe juon apañ elukkuun l̦ap ej wal̦o̦k—ãinwõt rape, ko̦kkure ajri, ko̦kkure ak m̦anm̦an armej, ko̦o̦t, ak uror—im juon Kũrjin ej kwal̦o̦ke men in ñan bwilijmããn̦ ro ak ro ilo kien, armej in ejjab rupe ak jerbal n̦ae naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦.
a Jãn iiõ eo 455 B.C.E. ñan 1 B.C.E. ej 454 iiõ ko. Jãn iiõ eo 1 B.C.E. ñan 1 C.E. ej juon iiõ (ekar ejjel̦o̦k zero iiõ). Im jãn iiõ eo 1 C.E. ñan 29 C.E. ej 28 iiõ ko. Ñe jej kobaiki aolep nõm̦ba kein, joñan eo ej 483 iiõ ko.