M̦aaj

Lal̦ eo ekããl ejjañin itok. Meñe ãindein, ak l̦õmn̦ak kõn jet iaan men ko jej loi kiiõ—iju ko, wõjke ko, menninmour ko, im armej ro. Ejjel̦o̦k en̦ emaroñ ba bwe men kein rejjab pãd, meñe ekar wõr juon tõre me rar jab pãd. Unin aer pãd kiiõ ej kõnke Jeova ear kõm̦anm̦ani men kein. (Jen. 1:​1, 26, 27) Anij eo ad ear bar kallim̦ur bwe enaaj kõm̦m̦ane juon lal̦ ekããl. Im enaaj kajejjete kallim̦ur in. Ilo lal̦ eo ekããl, armej renaaj lukkuun ãjmour im m̦õn̦õn̦õ kõn mour ñan indeeo. Jemaroñ lõke bwe lal̦ eo ekããl enaaj itok ilo iien eo Anij ear kããlõte. (Ais. 65:17; Rev. 21:​3, 4) Ilo tõre in, kortokjãn jabdewõt iien ko repel̦l̦o̦k ñan kõkajoore tõmak eo am̦. Kal̦apl̦o̦k am̦ kam̦m̦oolol kõn katok in mour eo an Jesus. L̦õmn̦ak kõn kajoor eo an Jeova. Im kõm̦m̦ani men ko rej kõkajoore jem̦jerã eo am̦ ippãn Jeova. Ilo am̦ kõm̦m̦ani men kein, kwõmaroñ uwaan ‘ro rej jolõte kallim̦ur ko itok wõt jãn aer tõmak im kijenmej.’—Hib. 6:​11, 12. w23.04 31 pãr. 18-19

Jesus ej reilõñl̦o̦k ñan lañ im jar im̦aan mejãn aolep. Ekõn̦aan lel̦o̦k aolep nõbar ñan Jeova kõn men eo ej pojakin kõm̦m̦ane. Innem Jesus ej kõl̦l̦aaj ainikien im ba: “Lazerõs, kwõn diwõjtok!” (Jon 11:43) Im Lazerõs ej diwõjtok jãn lõb eo! Jesus ear kõm̦m̦ane juon men me jet rar l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k juon emaroñ kõm̦m̦ane. Ilo bwebwenato in ilo Jon jebta 11 ej kõkajoore tõmak eo ad ilo kõjatdikdik eo kõn jerkakpeje eo. Ewi wãween? Keememej kallim̦ur eo an Jesus ñan Marta: “Jatũm̦ enaaj bar mour.” (Jon 11:23) Ãinwõt Jemãn, Jesus ebar kõn̦aan im ewõr an maroñ ñan kajejjete kallim̦ur in. Ke Jesus ear jañ, ear kwal̦o̦k bwe elukkuun kõn̦aan jol̦o̦k mej im ad bũrom̦õj itok wõt jãn men in. Im ilo iien eo Lazerõs ear diwõjtok jãn lõb eo, Jesus ear kam̦ool bwe ewõr an maroñ ñan kõjerkakpejeik ro remej. Bareinwõt, l̦õmn̦ak kõn naanin kakeememej eo an Jesus ñan Marta ilo eoon eo an rainin. Ewõr un ko rem̦m̦an unin ad maroñ lõke bwe enaaj jejjet im m̦ool kallim̦ur eo an Anij kõn jerkakpeje eo. w23.04 11-12 pãr. 15-16

El̦ak em̦m̦anl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn ankilaan Jeova, jemaroñ aikuj jãniji men ko jej jar kaki. Jej aikuj keememej bwe ewõr an Jeova karõk, im enaaj kajejjete ekkar ñan iien eo em̦õj an kããlõte. Karõk in ej kitibuj an naaj lukkuun jol̦o̦k aolep apañ ko rej kõm̦m̦an el̦ap eñtaan, ñan indeeo. Enaaj julo̦k apañ ko ãinwõt l̦añ ko rel̦l̦ap, nañinmej, im mej. Jeova enaaj kajejjete karõk in an ikijjeen Aelõñ eo an. (Dan. 2:44; Rev. 21:​3, 4) Ijoke m̦ae iien en̦, Jeova ej kõtl̦o̦k an Setan irooj ioon lal̦ in. (Jon 12:31; Rev. 12:9) El̦aññe Jeova en kar n̦amejal̦an apañ ko an armej kiiõ, enaaj ãinwõt ñe Setan ej lo tõprak ilo an irooj ioon lal̦ in. Innem meñe jej aikuj kõttar an Jeova kajejjete jet iaan kallim̦ur ko an, ak ejjab mel̦el̦ein bwe eban jipañ kõj. Jeova enaaj kõm̦m̦ane men in. w23.05 8 pãr. 4; 9-10 pãr. 7-8

Ewi wãween ad maroñ jipañ ro jet ñan bõk tokjãn jãn iien Kwõjkwõj eo? Men eo m̦oktata jemaroñ kõm̦m̦ane ej kũrtok er ñan iien in. Kobal̦o̦k ippãn ad kũr ro jej iioone er ilo kwal̦o̦k naan, jemaroñ bar kõm̦m̦an juon laajrak in etan armej ro me jekõn̦aan kũr er. Jemaroñ kũr ro nukũd, ro jej jerbal ippãer, ri-jikuul̦ ro m̦õttad, im ro jet. Meñe emaroñ jabwe ad peba in kũr ak jemaroñ bar lel̦o̦k link eo ñan peba in kũr in ilo online. Jejjab jel̦ã oran armej ro remaroñ itok! (Ekl. 11:6) Keememej bwe ro me jej kũr er emaroñ wõr aer kajjitõk—el̦aptata ñe rejjañin itok ñan juon iaan kweilo̦k ko ad. Jemaroñ l̦õmn̦ak kõn jet kajjitõk ko remaroñ kwal̦o̦ki im pojak ñan uwaaki. Meñe ãlikin aer pãd ilo iien Kwõjkwõj eo, ak rein emaroñ wõr wõt aer kajjitõk. Jekõn̦aan kate kõj joñan wõt ad maroñ—m̦okta jãn iien Kwõjkwõj eo, ilo iien eo jej kõm̦m̦ane, im ãlikin—ñan jipañ “ro em̦m̦an bũrueer” ñan bõk tokjãn jãn iien in.—Jrb. 13:48. w24.01 12 pãr. 13, 15; 13 pãr. 16

Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn ruwalitõk bwebwenato ko kõn ro me rar jerkakpeje ñan mour ijin ioon lal̦. Kwõmaroñ ke katak kõn kajjojo iaan bwebwenato kein? Ilo am̦ katak kaki, pukot men ko raorõk kwõmaroñ katak jãn bwebwenato kein. L̦õmn̦ak kõn ewi wãween an kajjojo iaan bwebwenato kein kwal̦o̦k bwe Anij ekõn̦aan im ewõr an maroñ ñan kõjerkakpejeik ro remej bwe ren bar mour. Im men eo el̦aptata, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn jerkakpeje eo ej make wõt aorõktata—jerkakpeje eo an Jesus. Keememej bwe elõñ bukwi armej ro rar loe an Jesus jerkakpeje im men in ej letok juon pedped epen ñan tõmak eo ad. (1 Kor. 15:​3-6, 20-22) El̦ap ad kam̦m̦oolol Jeova kõn kallim̦ur eo an kõn jerkakpeje eo! Jemaroñ lõke bwe kallim̦ur in enaaj jejjet im m̦ool kõnke Jeova ekõn̦aan im ewõr an maroñ ñan kajejjete. Jen jek ippãd make ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõkajoore tõmak eo ad ilo kõjatdikdik in elukkuun aorõk. Ilo ad ãindein, jenaaj epaakel̦o̦k Anij eo ad, eo me ej ãinwõt ñe ej kallim̦uri kõj kajjojo im ba, ‘Ro rejitõnbõro ippam̦ renaaj bar mour!’ —Jon 11:23. w23.04 8 pãr. 2; 12 pãr. 17; 13 pãr. 20

Kadkadin jel̦ã joñan maroñ ko ad im ettã bõro rej ekkejell̦o̦k ippãn doon. Jej kwal̦o̦k bwe jej juon eo ejel̦ã joñan maroñ ko an ikijjeen ad bõk l̦õmn̦ak ko rejim̦we kõn kõj make im joñan maroñ ko ad. Jej kwal̦o̦k bwe ettã bũruõd ikijjeen ad kautiej ro jet im watõk bwe reutiejl̦o̦k jãn kõj. (Pil. 2:3) Enañin aolep iien, juon eo ejel̦ã joñan maroñ ko an ej juon eo ettã bũruon. Gideon ear juon eo ettã bũruon im ejel̦ã joñan maroñ ko an. Ke enjel̦ eo an Jeova ear ba ñane bwe em̦õj kããlõte ñan lo̦mo̦o̦rene ri-Israel ro jãn pein ri-Midian ro, kõn an kar ettã bũruon ear uwaak im ba: “Nukũn eo aõ ej nukũn eo em̦õjn̦o̦tata ilo bwijjin Menassa, im ña ij armej eo ettãtata iaan ro nejin jema.” (Eka. 6:​15, UBS) Gideon ear l̦õmn̦ak bwe ejjab tõllo̦kũn ñan bõk jerbal in, ak Jeova ear jel̦ã bwe emaroñ kajejjete. Ikijjeen jipañ eo jãn Jeova, Gideon ear maroñ kajejjete jerbal eo an. Ilo aolep men ko rej kõm̦m̦ani, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kate er ñan kwal̦o̦k bwe ettã bũrueer im rejel̦ã joñan maroñ ko aer. (Jrb. 20:​18, 19) Rejjab kõmjãje kõn kapeel im tõprak ko aer, im rejjab l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãer ñe rej kõm̦m̦an likjab. w23.06 3 pãr. 4-5

Aer naaj ko̦kkure bõran Setan enaaj wal̦o̦k elõñl̦o̦k jãn 1,000 iiõ jãn kiiõ. (Rev. 20:​7-10) M̦okta jãn an nãj men in wal̦o̦k, Baibõl̦ eo ej kanaan kõn men kein rekabwilõñlõñ me renaaj wal̦o̦k ilo lal̦ in. M̦oktata, aelõñ ko renaaj ba “aenõm̦m̦an im jokwane!” (1 Tes. 5:​2, 3) “Innem ilo idiñ,” eñtaan eo el̦ap enaaj jino ñe aelõñ ko rej jino ko̦kkure aolep kabuñ ko reriab. (Rev. 17:16) Tokãlik, Jesus enaaj ekajete armej im kõjenolo̦k jiip im koot ko jãn doon. (Matu 25:​31-33, 46) Bõtab Setan eban kakkije ak enaaj kwal̦o̦k wõt an jum̦ae. Kõn an lukkuun dike armej ro an Anij, Setan enaaj kõm̦akũt juon kumi in aelõñ ko me Baibõl̦ ej n̦aetan Gog jãn ãne in Megog ñan ko̦kkure ri-karejar ro an Jeova. (Ezk. 38:​2, 10, 11) M̦okta jãn an jino tarin̦ae in Armagedon, naaj bõklõñl̦o̦k aolep bween rũkkapit ro bwe ren kobal̦o̦k ippãn Christ ilañ ñan aer tarin̦ae ilo Armagedon, tarin̦ae eo me enaaj bõktok jem̦l̦o̦kin eñtaan eo el̦ap. (Matu 24:31; Rev. 16:​14, 16) Innem enaaj jinoe Juon To̦ujin Iiõ ko in an Christ Irooj ioon lal̦.—Rev. 20:6. w23.10 20-21 pãr. 9-10

Ilo raan kein, elõñ ri-karejar ro an Jeova rej jokwe ilo jikin ko me em̦õj kõmo̦ jerbal eo ad. Rej kwal̦o̦k kautiej ñan ri-utiej ro ilo kien, bõtab ãinwõt Obadaia, rein jeid im jatid rejitõnbõro rej lel̦o̦k ñan Jeova men eo ej tõllo̦kun ñan an bõke—aer kabuñ ñane kõn aolepen bũrueer. (Matu 22:21) Rej kwal̦o̦k aer mijake Anij ikijjeen aer pokake E im jab armej. (Jrb. 5:29) Rej kõm̦m̦ane men in ilo aer wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an im kweilo̦k ippãn doon ilo ettino. (Matu 10:​16, 28) Rej kate er ñan lale bwe ro jeier im jatier ren bõk ekkan ko ilo jetõb me rej aikuji. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an Henri, eo ej jokwe ilo juon jikin ilo Africa me kar kõmo̦ jerbal eo ad ium̦win jet iien. Ilo kar tõre in, Henri ear jipañ bõkl̦o̦k ekkan ko ilo jetõb ñan ro jein im jatin. Ej ba: “Ña kain n̦e me ejjookok. Innem il̦ak lale, unin aõ kar peran ej kõn Jeova.” Kwõmaroñ ke lo am̦ kwal̦o̦k kain peran rot in ãinwõt kar Henri? Kwõmaroñ, el̦aññe kwõnaaj ejaak am̦ mijak Anij ilo jim̦we. w23.06 16 pãr. 9, 11

Ãlikin an kar Adam im Iv jum̦ae, emaroñ ãinwõt ñe Setan ear ko̦kkure karõk eo an Anij ñan koobrak lal̦ in kõn armej ro reweeppãn im rej pokake E. Setan emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe Jeova ejjab maroñ kajejjete kallim̦ur eo An. Emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe Anij enaaj kar m̦an Adam im Iv im bar kõm̦anm̦an ruo rippãlele me reweeppãn ñan kajejjete karõk eo an ñan armej ro. El̦aññe Anij en kar kõm̦m̦ane men in, Tepil̦ eo emaroñ kar ba bwe Jeova ej juon ri-riab. Etke? Kõnke ãinwõt an Jenesis 1:28 ba, Jeova ear ba ñan Adam im Iv bwe ro ineer renaaj koobrak lal̦ in. Ak bõlen Setan emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe Jeova enaaj kõtl̦o̦k an Adam im Iv neji, bõtab rein nejier reban weeppãn. (Ekl. 7:20; Rom 3:23) Im el̦aññe ajri ro nejin Adam im Iv rejjab maroñ weeppãn, Tepil̦ eo emaroñ kar ba bwe Jeova ear likjab in kajejjete karõk eo An. Innem lal̦ in eban obrak kõn armej ro reweeppãn. w23.11 6 pãr. 15-16

Jeova ej letok naanin tõl ko ralikkar ikijjeen Naan eo an im doulul eo an. Ejjel̦o̦k unin ad aikuj kakkobaba ñan naanin tõl ko ej litok ñan kõj. (JK. 3:​5-7) Kõn men in, jejjab el̦l̦ãl̦o̦k jãn men ko em̦õj jei ilo Baibõl̦ ak kõm̦m̦an kakien ko ñan ro jeid im jatid kõn pepe ko me rej ekkar ñan bõklõkõt. Setan ej kõjerbali “mel̦el̦e ko reriab” im l̦õmn̦ak ko an lal̦ in ñan m̦on̦e armej ro im kõm̦m̦an bõro jepel. (Kol. 2:8) Ilo tõre ko an rijjilõk ro, men kein rar kitibuj katak ko me rej pedped ioon l̦õmn̦ak ko an armej ro, katak ko an ri-Ju ro me rejjab pedped ioon Naanin Anij, im mel̦el̦e eo bwe Kũrjin ro rej aikuj l̦oore Kien Moses. Mel̦el̦e kein rar m̦on̦e armej ro kõnke rar kõm̦m̦an bwe ren jab reilo̦k ñan eo ej Wũnjãn mãlõtlõt, Jeova Anij. Ilo raan kein, Setan ej kõjerbal nuuj ripoot ko im weepjait ko me rej illik naan im pija ko ie ñan kajeeded mel̦el̦e ko ejjel̦o̦k pedpedier im nuuj ripoot ko me ri-tõlin ro an kien rej kwal̦o̦k kaki. w23.07 16 pãr. 11-12

Wãween an kar Jeova em̦m̦akũt ke Setan im armej ro ruo jinoin rar jum̦ae, emaroñ kar kõm̦m̦an an Setan l̦o̦kjenaan. Ilo an Jeova kõtl̦o̦k bwe Adam im Iv ren neji, men in ear kam̦ool bwe ejjab juon ri-riab ak ej juon eo me ej kwal̦o̦k m̦ool. Im Jeova ear kwal̦o̦k bwe ñe ej ba bwe enaaj kõm̦m̦ane juon men, ejjel̦o̦k men en̦ emaroñ kabõjrake. Ear wõnm̦aanl̦o̦k kake karõk eo an ikijjeen an kar letok juon eo me enaaj lo̦mo̦o̦rene ro ineen Adam im Iv me rej pokake Jeova. (Jen. 3:15; 22:18) Setan emaroñ kar lukkuun ilbõk kõn karõk eo an Jeova kõn katõk in mour eo an Jesus! Etke? Kõnke ej juon karõk me ej pedped ioon yokwe eo em̦ool. (Matu 20:28; Jon 3:16) Ejjel̦o̦k kadkad in ippãn Setan kõnke ej juon eo me el̦ap wõt an l̦õmn̦ak kõn e make. Ta eo enaaj wal̦o̦k kõn wõt katok in mour eo an Jesus? Ilo jem̦l̦o̦kin Juon To̦ujin Iiõ ko in an Christ Irooj, ro ineen Adam im Iv me reweeppãn im rar pokake renaaj jokwe ilo Pedetaij eo ijin ioon lal̦—ãinwõt an kar Jeova karõke jãn jinoin. w23.11 6 pãr. 17

Jej pokake kien eo an Jeova kõn an aorõk im kwõjarjar mour im bõtõktõk. Etke? Ej kõnke Jeova ej ba bwe bõtõktõk ej jutak kõn mour, juon menin letok eaorõk jãne. (Liv. 17:14) Jinoin an kar Jeova kõtl̦o̦k an armej ro m̦õñã kanniõkin menninmour ko, ear jiroñ er bwe ren jab m̦õñã bõtõktõk. (Jen. 9:4) Ear bar ãliji kakien in ke ear lel̦o̦k Kien Moses ñan ri-Israel ro. (Liv. 17:10) Im ear jiroñ kumi eo ej lale aolep eklejia ko ilo tõre ko an rijjilõk ro ñan lel̦o̦k naanin tõl ñan aolep Kũrjin ro bwe ren “wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjparok [er] . . . jãn bõtõktõk.” (Jrb. 15:​28, 29) Jej jutak pen im pokake kakien in ñe jej kõm̦m̦an pepe ikijjeen kilen kõm̦adm̦õd rot ko jenaaj kããlõti ñe jej taktõ. Jej bar lukkuun pokake kakien eo an Jeova ñan jum̦ae mourin l̦õñ. Rijjilõk Paul ear kõjerbal naanin kõkkar ko rekajju, ilo an ba bwe jen “lukkuun jol̦o̦k” m̦õttan ko ilo ãnbwinnid—mel̦el̦ein, jej aikuj kõmaat joñan ad maroñ ñan jol̦o̦k jabdewõt kõn̦aan ko rettoon ewõr ippãd. Jej lukkuun kõjparok bwe jen jab lale ak kõm̦m̦an jabdewõt men me emaroñ tõll̦o̦k kõj ñan ad l̦õñ.—Kol. 3:5; Job 31:1. w23.07 15 pãr. 5-6

Kõn an kar Samson lukkuun yokwe Dilaila, ear jab kile men eo Dilaila ear kõn̦aan kõm̦m̦ane. Jekdo̦o̦n ta un eo, ak Dilaila el̦akkar akwel̦ap ñan Samson bwe en kwal̦o̦k unin an kajoor, im tokãlik Samson ear ba ñane. Ekabũrom̦õjm̦õj bwe Samson ear kõtl̦o̦k bwe en iioon juon wãween me ear tõll̦o̦ke ñan an luuji kajoor eo an im an Jeova buñbũruon ippãn ium̦win jidik iien. (Eka. 16:​16-20) Samson ear iioon wãween ko rekabũrom̦õjm̦õj itok wõt jãn an kar lõke Dilaila, ijello̦kun an lõke Jeova. Ri-Pilistia ro rar jibwe Samson im kõm̦m̦an bwe en pilo. Rar kalbuuji ilo Geza, im rar kõm̦m̦an bwe en aer ri-kõm̦akoko im bwe en irir wiit. Tokãlik, ri-Pilistia ro rar kajjirere kake Samson ilo juon iaan iiãio ko aer. Rar kõm̦m̦an juon katok el̦ap ñan anij eo aer ewaan etan Degon kõnke rar tõmak bwe anij in ear jipañ er ñan jibwe Samson. Rar bõktok Samson jãn jikin kalbuuj eo ñan iien iiãio eo ‘bwe ren kõm̦m̦an kõjak kake.’—Eka. 16:​21-25, UBS. w23.09 5-6 pãr. 13-14

Bõlen juon eo jej jerbal ak jikuul̦ ippãn ej kajjitõk ippãd etke jej mour ekkar ñan kien ko an Anij ilo Baibõl̦. Jenaaj kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan kõmel̦el̦e, bõtab ilo ejja iien eo wõt, jenaaj kwal̦o̦k ad kautiej l̦õmn̦ak im eñjake ko an armej eo. (1 Pit. 3:15) Innem ijello̦kun ad l̦õmn̦ak bwe armej eo ej kajjioñ akwããl ippãd, jen watõk kajjitõk eo an ãinwõt juon wãween jemaroñ katak kõn ta ko raorõk ippãn. Jekdo̦o̦n ta un eo unin an juon armej kajitũkin kõj, enaaj juon men elukkuun em̦m̦an ñe jej uwaake er ilo juon wãween ejouj im eineem̦m̦an. Uwaak eo ad emaroñ kõm̦akũt e ñan bar etale etke ej bõk l̦õmn̦ak eo an. Ñan waanjoñak, el̦aññe juon eo jej jerbal ippãn ej kajjitõk etke jejjab birthday, l̦õmn̦ak kõn kajjitõk kein: Ej ke kajjitõk kõnke ej l̦õmn̦ak bwe jejjab maroñ limo? Jemaroñ m̦okta nõbar armej eo kõn an kea kõn ri-jerbal ro m̦õttan. Men in emaroñ kõpel̦l̦o̦k juon ial̦ ñan ad maroñ bwebwenato ippãn kõn ta eo Baibõl̦ ej ba kõn iien birthday ko. w23.09 17 pãr. 10-11

Ej juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan ad maroñ kõjerbale iien in edik kiiõ ñan kwal̦o̦k naan ñan armej ro ipel̦aakin lal̦ in. Rijjilõk Piter ej rõjañ kõj ñan “keememej wõt” raan eo an Jeova. (2 Pit. 3:​11, 12) Ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦ane men in? Eokwe, em̦m̦an ñe jej kate kõj kajjojo raan ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn jeraam̦m̦an ko jenaaj bũki ilo lal̦ eo ekããl. Pijaikl̦o̦k an erreo mejatoto eo kwõj menonoiki, m̦õñã ekkan ko reuõne, am̦ karwaineneiktok ro rejitõnbõro ippam̦ me rej kab jerkakpeje, im am̦ katakin armej ro rar mour ilo iien ko etto kõn kanaan ko ilo Baibõl̦ me rar jejjet kũtieer. Am̦ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men kein enaaj jipañ eok ñan ekkõl im kõttar wõt raan eo an Jeova im lukkuun tõmak bwe enaaj itok jem̦l̦o̦kin. Kõnke “em̦õj [ad] jel̦ãl̦o̦k im̦aan kõn” men ko renaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj, jeban “jebwãbwe” kõn naanin riab ko ro jet rej kwal̦o̦ki. w23.09 27 pãr. 5-6

Ajri ak jo̦dikdik ro rej pãd ibwiljin ro jet dettaer me “[rejjab] pokake jemãer im jineer.” (2 Tim. 3:​1, 2) Etke elõñ iaaer rejjab pokake? Eokwe, jet iaan ro jemãer im jineer rej ba ñan ajri ro nejier bwe ren kõm̦m̦ane juon men, bõtab er make rejjab kõm̦m̦ane men in, im ajri ro rej l̦õmn̦ak bwe men in ejjab jim̦we. Jet rej l̦õmn̦ak bwe naanin jipañ ko an jemãer im jineer rejjab jejjet ñan raan kein ad ak el̦e jãn joñan aer pen im kõmo̦mo̦. El̦aññe kwõj juon ajri ak jo̦dikdik, em̦õj ke am̦ bõk eñjake kein? Elõñ rej lo bwe epen aer pokake kakien eo an Jeova me ej wal̦o̦k ilo eoon eo an rainin. Ta eo emaroñ jipañ eok ñan kõm̦m̦ane men in? Kwõmaroñ katak kilen am̦ maroñ pokake jãn eo ear likũt joñak eo em̦m̦antata—Jesus. (1 Pit. 2:​21-24) Ear juon eo eweeppãn bõtab ro jemãn im jinen rar jab weeppãn. Meñe ãindein, ak Jesus ear kautiej jemãn im jinen, meñe ilo iien ko me rar kõm̦m̦an likjab ak ear jab jim̦we wãween aer l̦õmn̦ak kõn e.—Ex. 20:​12, UBS. w23.10 7 pãr. 4-5

Rijjilõk Paul ear kõmel̦el̦e bwe menin katok ko kar aikuj kõm̦m̦ani ium̦win Kien Moses rar jab maroñ jol̦o̦k jerawiwi ko. Eñin unin kar “jol̦o̦k” Kien eo. Innem Paul ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im katakin er jet katak ko rem̦wilal̦l̦o̦k. Ear kakeememej Kũrjin ro m̦õttan kõn “kõjatdikdik eo em̦m̦anl̦o̦k” ikijjeen katok in mour eo an Jesus me emaroñ lukkuun jipañ er ñan “epaakel̦o̦k Anij.” (Hib. 7:19) Paul ear kõmel̦el̦eik ri-Hibru ro jein im jatin etke ear lukkuun em̦m̦anl̦o̦k wãween an Kũrjin ro kabuñ jãn wãween aer kar kabuñ m̦oktal̦o̦k. Men ko kar kõm̦m̦ani ilo kabuñ eo an ri-Ju ro rar “annañel̦o̦k men ko renaaj itok, bõtab men eo em̦ool ej Christ.” (Kol. 2:17) Juon annañ ej baj jekjekin wõt juon men. Ãindeinl̦o̦k wõt, wãween an kar ri-Ju ro kabuñ ilo iien ko etto ekar annañel̦o̦k wõt men eo em̦ool enaaj itok. Jej aikuj mel̦el̦e kõn karõk eo Jeova ear kõm̦m̦ane bwe en maroñ jol̦o̦k ad bõd ñan ad maroñ kabuñ ñane ilo wãween eo ej buñbũruon kake. w23.10 25 pãr. 4-5

Daniel jebta 11 ej kõnono kõn ruo kiiñ, ak kien ko rekajoor, me rej jiãiik doon. Ilo ad keidi kanaan in ippãn kanaan ko jet ilo Baibõl̦, jej kile bwe “kiiñ eo an eañ” ej Russia ekoba aelõñ ko rej jerbal ippãn im “kiiñ eo an rak” ej Aelõñ eo Ekajoortata ilo Lal̦ in Anglo-America. Armej ro an Anij me rej mour ium̦win “kiiñ eo an eañ” rej kijenmej kõnke kiiñ in ej jum̦ae im kaeñtaan er. Em̦õj an m̦ane im kalbuuji jet iaan armej ro an Anij kõn wõt tõmak eo aer. Ijello̦kun an “kiiñ eo an eañ” kaamijake rein jeid im jatid, kõm̦m̦an ko an kien in rej kõkajoore tõmak eo aer. Etke? Kõnke ro jeid im jatid rejel̦ã bwe aer jum̦ae im kaeñtaan er ej kajejjet kũtien kanaan eo me Daniel ear kwal̦o̦k kake. (Dan. 11:41) Ad jel̦ã men in emaroñ jipañ kõj dãpij wõt kõjatdikdik eo ad im ad tiljek ñan Jeova. w23.08 11 pãr. 15-16

Kõnke el̦ap an Jeova yokwe kõj, em̦õkaj an jel̦ã wãween ad eñjake im ekõn̦aan kõjparok kõj. Ñe jej bũrom̦õj, ej bar bũrom̦õj. Kõn men in, jemaroñ lõke bwe enaaj uwaake kõj ñe jej jar im kajjitõk ippãn: “Kõjparok eõ ãinwõt iju in mejam̦.” (Sam 17:8) Jejel̦ã bwe iju in mejãd ej m̦õttan eo ilo ãnbwinnid me elukkuun aorõk im epidodo an eñjake jabdewõt men. Innem ñe Jeova ej keidi kõj ñan iju in mejãn, ej ãinwõt ñe ej ba, ‘Jabdewõt eo ej kajjioñ in ko̦kkure kom̦, armej ro aõ, ej kajjioñ in ko̦kkure ro relukkuun aorõk ippa.’ Jeova ekõn̦aan bwe jen lukkuun lõke bwe ej yokwe kõj kajjojo. Ijoke, ejel̦ã bwe kõn wõt wãween ko renana jaar iiooni ilo mour ko ad, jemaroñ pere men in. Ak bõlen jej iiooni wãween ko reppen kiiõ me rej kõm̦m̦an bwe en pen ad lõke bwe ej yokwe kõj. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan kal̦apl̦o̦k ad lõke bwe Jeova ej yokwe kõj? Jej aikuj katak kõn wãween an Jeova kwal̦o̦k an yokwe Jesus, rũkkapit ro, im kõj aolep. w24.01 27-28 pãr. 6-7

Ezra ear lo wãween an Jeova rejetake armej ro An ke rar iioon mãlejjoñ ko. Elõñ iiõ ko tokãlik, ilo 484 B.C.E. eo, Ezra emaroñ kar jokwe ilo Babil̦on ke Kiiñ Ehasuirõs ear kõm̦m̦an kõjjel̦ã ñan m̦ane ri-Ju ro me rar jokwe ilo kajjojo jikin ko me rar pãd ium̦win maroñ eo an Põrsia. (Est. 3:​7, 13-15) Mour eo an Ezra ear pãd ilo kauwõtata! Ãlikin an kar kiiñ eo kõm̦m̦an kõjjel̦ã, ri-Ju ro ilo “bukwõn ko otemjej” rar jitlo̦k im kwal̦o̦k aer bũrom̦õj, im ejjel̦o̦k pere bwe rar reilo̦k ñan Jeova ikijjeen aer jar im kajjitõk bwe en jipañ er. (Est. 4:​3, UBS) Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn wãween an Ezra im ri-Ju ro kar eñjake ke ear oktak im mej ro me rar pojakin m̦ane er! (Est. 9:​1, 2, UBS) Men kein me Ezra ear iiooni remaroñ kar kõpooje ñan mãlejjoñ ko rej pãd im̦aan im ear kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an lõke bwe ewõr an Jeova maroñ ñan kõjparoke armej ro An. w23.11 17 pãr. 12-13

Rijjilõk Paul ear kõnono kõn an armej ro “kõm̦m̦ani men ko kien eo ej ba,” ak aer pokake kien Moses me kar lel̦o̦k ilo Tol̦ Sainai. (Rom 3:​21, 28) Ilo tõre ko an Paul, jet iaan Kũrjin ro me er ri-Ju ear pen aer tõmak bwe rejjab aikuj l̦oore kien Moses im kõm̦m̦ani jerbal ko Kien eo ej ba. Bareinwõt, Paul ear jitõñl̦o̦k ñan waanjoñak eo an Ebream ñan kaalikkar bwe juon armej ejjab aikuj “kõm̦m̦ani men ko kien eo ej ba” bwe en maroñ kabuñbũruon Anij. Bõtab, emaroñ kabuñbũruon Anij ñe ewõr an tõmak. Jej bõk kaenõm̦m̦an kõnke men in ej katakin kõj bwe ewõr ad maroñ ñan jem̦jerãik Anij. Ej mel̦el̦ein bwe ñe ewõr ad tõmak ilo Anij im ilo Christ, jemaroñ kabuñbũruon Jeova. Ijo turãjet, “jerbal” ko me Jemes jebta 2 ej kõnono kaki reoktak jãn jerbal ko ak “men ko kien eo ej ba” me Paul ear kõnono kaki. Jemes ej kõnono kõn jerbal ko ak m̦akũtkũt ko me Kũrjin ro rej kõm̦m̦ani kajjojo raan. (Jem. 2:24) Jerbal kein rej kaalikkar el̦aññe em̦ool tõmak eo aer ilo Anij ak jaab. w23.12 3 pãr. 8; 4 pãr. 10-11

Kõrã im jiroñ ro jeid im jatid me rej l̦õmn̦ak in m̦are rej aikuj kããlõt eo pãleer ilo mãlõtlõt. Men in ej juon iaan pepe ko raorõktata kwõnaaj kõm̦m̦ane ilo mour eo am̦. Keememej bwe kwõnaaj pãd ium̦win tõl eo an l̦eo kwõj m̦areiki. (Rom 7:2; Eps. 5:33) Kõn men in, kajjitõk ippam̦ make: ‘Ej ke juon Kũrjin erũtto ilo tõmak? Ej ke likũt Jeova m̦oktata ilo mour eo an? Ej ke kõm̦m̦ani pepe ko remãlõtlõt? Epidodo ke an kwal̦o̦k bõd ko an ñe ej likjab? Ej ke kautiej kõrã ro? Enaaj ke jipañ eõ ñan kõkajoore wõt jem̦jerã eo aõ ippãn Jeova, kabwe aikuj ko aõ, im enaaj ke jel̦ã l̦õmn̦ak kõn eñjake ko aõ?’ Em̦ool bwe el̦aññe kokõn̦aan juon pãleem̦ me elukkuun em̦m̦an, kwõj aikuj kõpooj eok make bwe kwõn juon rejetan eo elukkuun em̦m̦an. Juon kõrã rippãlele me em̦m̦an ej juon “rijjipañ” ñan l̦eo pãleen im juon eo enaaj rejetake. (Jen. 2:18) Im kõnke lio ej yokwe Jeova, ej kate bwe en em̦m̦an etan l̦eo pãleen ippãn ro jet. (JK. 31:​11, 12; 1 Tim. 3:11) Kwõmaroñ kõpooj eok make ñan am̦ bõk eddo in ikijjeen am̦ kõkajoorl̦o̦k yokwe eo am̦ ñan Jeova im kate eok bwe kwõn juon rijjipañ ñan ro jet ilo baam̦le eo am̦ im ilo eklejia eo. w23.12 22-23 pãr. 18-19

Jeova ej kallim̦ur bwe enaaj letok mãlõtlõt eo jej aikuji ñan kõm̦m̦ani jokãlõt ko rem̦m̦an. El̦apl̦o̦k ad aikuji mãlõtlõt eo jãn Jeova ñe jej kõm̦m̦ani pepe ko me renaaj jelõt mour eo ad. Ej bareinwõt letok ñan kõj kajoor bwe jen maroñ kijenmej wõt. Ãinwõt an kar Jeova kõm̦m̦ane ñan rijjilõk Paul, Jeova enaaj bar letok ñan kõj kajoor eo jej aikuji ñan kijenmej ium̦win apañ ko ad. (Pil. 4:13) Juon men ej kõjerbale ej baam̦le eo ad ilo tõmak. Boñõn eo m̦okta jãn an kar Jesus katok kõn mour eo an, ear lukkuun jar ñan Jeova. Ear akwel̦ap ñan Jeova im kajjitõk ippãn bwe en jab kõtl̦o̦k an ro jet l̦õmn̦ak bwe Jesus ej juon eo ej kõnono n̦ae Anij. Ijello̦kun an Jeova kõm̦m̦ane men in, ear jipañ Jesus ilo an kar jilkinl̦o̦k juon iaan enjel̦ ro jatin ñan kõkajoore. (Luk 22:​42, 43) Jeova emaroñ bar jipañ kõj ikijjeen an kõjerbal juon iaan rũttõmak ro jeid im jatid ñan call tok ak lotok kõj im kõkajoore kõj. Kõj aolep jemaroñ pukot iien ko repel̦l̦o̦k ñan lel̦o̦k “naan em̦m̦an” ñan rũttõmak ro jeid im jatid.—JK. 12:25. w23.05 10-11 pãr. 9-11

Ro jeid im jatid me ejako aer kweilo̦k im kwal̦o̦k naan im rar kobatok ilo iien Kwõjkwõj eo remaroñ kar mijak kõn wãween an naaj eklejia eo kõm̦m̦an ñan er. Kõn men in, kõjparok jãn am̦ kwal̦o̦k kajjitõk ko remaroñ kajook er ak jãn am̦ ba naan ko me remaroñ kõmetak er. Rein jeid im jatid rej rũttõmak ro m̦õttad. Jem̦õn̦õn̦õ in bar kabuñ ippãer! (Sam 119:176; Jrb. 20:35) Jej ke lo aorõkin an kar Jesus karõk bwe jen kõm̦m̦ane ak keememeje Kwõjkwõjin Keememej Eo an kajjojo iiõ? Ilo ad kobatok ilo iien in, elõñ tokjãn ko jej bũki ekoba ro jet. (Ais. 48:​17, 18) Jej kaddekl̦o̦k yokwe eo ad ñan Jeova im Jesus. Jej kaalikkar joñan ad kam̦m̦oolol kõn men ko erro ar kõm̦m̦ani ñan kõj. Jej kõkajoore kõtaan eo ad ippãn rũttõmak ro m̦õttad. Im jemaroñ bar jipañ ro jet ñan katak kõn wãween aer maroñ bõk jeraam̦m̦an ko me katok in mour eo an Jesus ej kõmaroñ kõj ñan bũki. Kõn men in, jen aolep kate kõj ñan pojak ñan Kwõjkwõj eo an iiõ in—raan eo eaorõktata ilo iiõ in! w24.01 14 pãr. 18-19

Ewi wãween an Jeova tõl kõj? Wãween eo el̦aptata ej ikijjeen Naan eo an, Baibõl̦ eo. Ijoke, ej bar kõjerbal armej ro em̦õj an kããlõt er bwe ren tõl kõj. Ñan waanjoñak, ej kõjerbal “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt” ñan letok ekkan ko ilo jetõb bwe jen maroñ kõm̦m̦ani pepe ko remãlõtlõt. (Matu 24:45) Jeova ej bar kõjerbal em̦m̦aan ro rerũtto ilo tõmak ñan tõl kõj. Ñan waanjoñak, em̦m̦aan ro rej pãd ilo jerbalin lol̦o̦k eklejia ekoba ro rej lale eklejia rej letok naanin tõl ko im kõkajoore kõj ilo iien ko reppen bwe jen maroñ kijenmej wõt. El̦ap ad kam̦m̦oolol bwe elukkuun em̦m̦an an Jeova tõl kõj ilo raan kein ãliktata m̦okta jãn an itok jem̦l̦o̦kin! Jej bõk tokjãn jãn men in kõnke ej jipañ kõj ñan jem̦jerãik wõt E im ñan pãdwõt ilo ial̦ eo ej tõll̦o̦k ñan mour. Meñe ãindein, ak ewõr iien ko emaroñ pen ad l̦oore tõl eo an Jeova, el̦aptata ñe ej itok jãn em̦m̦aan ro rejjab weeppãn. Ilo iien rot kein, elukkuun aorõk bwe jen lõke bwe Jeova ej tõl armej ro an im bwe ad l̦oore tõl eo an enaaj tõll̦o̦k ñan jeraam̦m̦an ko. w24.02 20 pãr. 2-3

Jemaroñ kaddekl̦o̦k yokwe eo ad ñan Anij ikijjeen ad niknik ilo ad katak Naan eo an. Ñe kwõj riiti Baibõl̦ eo, kajjioñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ta ko eoon ko rej kaalikkar kõn Jeova. Kajjitõk ippam̦ make: ‘Ewi wãween an eoon kein kwal̦o̦k bwe Jeova ej yokwe eõ? Ta boin ko rem̦m̦an ij loi me rej kõm̦akũt eõ ñan yokwe Jeova?’ Bar juon wãween jemaroñ kaddekl̦o̦k yokwe eo ad ñan Jeova ej ikijjeen ad ekkeini ad lutõkl̦o̦k bũruod ñane ilo jar. (Sam 25:​4, 5) Ñe jenaaj ãindein, Jeova enaaj uwaaki jar ko ad. (1 Jon 3:​21, 22) Jej aikuj bareinwõt kal̦apl̦o̦k ad yokwe ro jet. Jet iiõ ko ãlikin an kar Paul erom juon Kũrjin, ear iioone juon likao elukkuun em̦m̦an etan Timote. Timote ear yokwe Jeova, im ear yokwe armej ro. Paul ear ba ñan ro ilo Pilippai: “Ejjel̦o̦k bar juon ij lo bwe ej ãinwõt [Timote] im enaaj lukkuun m̦ool an kea kõn kom̦.” (Pil. 2:20) Men eo el̦ap an kar em̦m̦an ippãn Paul kõn Timote ej an kar lukkuun yokwe ro jein im jatin. Ejjel̦o̦k pere bwe eklejia ko me Timote ear etal im lol̦o̦k er, rar reim̦aanl̦o̦k ñan iien ko ej etal ippãer.—1 Kor. 4:17. w23.07 9 pãr. 7-10

M̦okta jãn an kar ri-Israel ro del̦o̦ñel̦o̦k Ãneen Kallim̦ur eo, Moses ear mej. Jeova ear ke kõjoole armej ro an ãlikin an kar mej em̦m̦aan in etiljek? Jaab. Toon wõt aer tiljek ñan E, Jeova ear lale im kõjparok er. M̦okta jãn an kar Moses mej, Jeova ear ba ñane bwe en jitõñ Joshua ñan tõl armej ro An. Moses ear katakin im kammineneik Joshua ium̦win elõñ iiõ ko. (Ex. 33:11; Dut. 34:9) Ejjab men in wõt, ak ear bar lukkuun lõñ em̦m̦aan ro jet retiljek me rar jipañ tõl. Ear wõr kapen ro me rar bõk eddon elõñ to̦ujin, bukwi, lemñoul, im joñoul armej ro. (Dut. 1:15) Alikkar bwe armej ro an Anij rar jab make iaaer. Jej bar lo juon waanjoñak kõn men in ikijjeen Ilaija. Ear tõl kabuñ eo erreo ilo aelõñin Israel ium̦win elõñ iiõ ko. Bõtab tokãlik, Jeova ear jilkinl̦o̦ke bwe en kõm̦m̦ane bar juon jerbal iturõkin Juda. (2 Kñ. 2:1; 2 Kro. 21:12) Men in ej ke mel̦el̦ein bwe ejjel̦o̦k rar lale im jipañ ri-karejar ro retiljek an Jeova ilo bwij ko 10 an aelõñin Israel? Jaab. Ilaija ear katakin im kammineneik Ilaisha ium̦win elõñ iiõ ko. Jeova ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajejjet karõk ko an, im ear lale im kõjparok ri-karejar ro an retiljek. w24.02 5 pãr. 12

Ri-Epesõs ro me rar Kũrjin rar kiiõ mour ekkar ñan Naan ko an Jeova, in Naan ko an rar ãinwõt juon meram me ej tõl er. (Sam 119:105) Ri-Epesõs rein rar ilo̦k jãn m̦anit ko an kabuñ ko reriab im m̦anit ko rettoon. Rar kiiõ “ri-kajjioñe Anij” im rar kate er joñan wõt aer maroñ ñan kabuñ ñan Jeova im kabuñbũruon. (Eps. 5:1) Ilo ejja ãindeinl̦o̦k wõt, m̦okta jãn ad kar katak kõn m̦ool eo, jaar pãd ilo marok ikijjeen ad pãd ilo kabuñ ko reriab im kõm̦m̦ani m̦anit ko rettoon. Jet iaad jaar bõk kun̦aad ilo raan ko rel̦l̦ap an kabuñ ko reriab, im ewõr jet iaad jaar mour ettoon. Bõtab, ke jaar katak kõn kien ko an Jeova ikijjeen ta ko rejim̦we im rebõd, jaar kõm̦m̦an oktak ko. Jaar jino mour ekkar ñan kien ko an Jeova. Im kõn men in, elõñ tokjãn ko jaar bũki. (Ais. 48:17) Ijoke, ej wõr wõt mãlejjoñ ko jej iiooni kõnke jej aikuj kattol̦o̦k kõj jãn marok im “wõnm̦aanl̦o̦k wõt im etetal ãinwõt ajri in meram.” w24.03 21 pãr. 6; 22 pãr. 7

Kwõmaroñ kile bwe kwõjjab pojak in ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan Jeova im peptaij. Bõlen ej wõr wõt oktak ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani bwe kwõn maroñ mour ekkar ñan l̦õmn̦ak ko an Jeova, ak bõlen kwõj aikuj iien ñan kõkajoorl̦o̦k tõmak eo am̦. (Kol. 2:​6, 7) Ilo m̦ool, ejjab joñan wõt juon an aolep rũkkatak ro eddekl̦o̦k ilo yokwe eo aer ñan Jeova, im eoktak dettan aolep jo̦dikdik ro jãn doon ke rar pojakin ajel̦o̦k mour ko aer im peptaij. Kajjioñ etale eok make ñan lale ta ko kwõj aikuj kakõm̦anm̦anl̦o̦k, innem kate eok ñan kõm̦m̦ani men kein im jab keidi eok make ñan ro jet. (Gal. 6:​4, 5) Meñe kwõj kile bwe kwõjjañin pojak ñan ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan Jeova, ak kwõn wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajjioñ kõttõpare men in ãinwõt juon am̦ mejãnkajjik. Jar im kajjitõk bwe Jeova en jipañ eok ñan kõm̦m̦ani oktak ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani. (Pil. 2:13) Kwõmaroñ lõke bwe enaaj eo̦roñ jar in am̦ im jipañ eok.—1 Jon 5:14. w24.03 5 pãr. 9-10

Juon iien, Sera ear lukkuun inepata, im ear kwal̦o̦k wãween an eñjake ñan Ebream, joñan ear n̦aruon. Bõtab, Ebream ear jel̦ã bwe Sera ear juon eo me ejel̦ã kõttãiki im ekkã an rejetake pepe ko an. Ear roñjake Sera im ear kajjioñ kõm̦adm̦õde apañ eo. (Jen. 16:​5, 6) Ta eo jemaroñ katak? Kom̦ l̦õm̦aro, ewõr ippemi maroñ eo ñan kõm̦m̦ani pepe ko ñan baam̦le eo am̦. (1 Kor. 11:3) Ijoke, ej juon menin yokwe ñan lukkuun roñjake im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn l̦õmn̦ak eo an lio pãleem̦ m̦okta jãn am̦ kõm̦m̦an pepe, el̦aptata ñe pepe eo enaaj jelõte. (1 Kor. 13:​4, 5) Ilo kar bar juon iien, Ebream ear kõn̦aan kwal̦o̦k karwainene ñan jet ri-lotok me rar lol̦o̦k er ilo jidimkij. (Jen. 18:6) Ear kajjitõk ippãn Sera bwe en bõjrak jãn men ko ej kõm̦m̦ani im kõpooj juon iiõk el̦ap in pilawã. (Jen. 18:6) Sera ear m̦õkaj im em̦m̦akũt, im ear kõm̦m̦ane men eo Ebream ear kajjitõk bwe en kõm̦m̦ane. Kom̦ lim̦aro, kom̦ maroñ anõke Sera ikijjeen am̦ rejetake pepe ko an l̦õm̦aro pãleemi. Ñe kwõj ãindein, kwõnaaj kõkajoore pãd eo amiro.—1 Pit. 3:​5, 6. w23.05 24-25 pãr. 16-17

Ãlikin an kar Jeova jitõñe Gideon bwe en tõle ri-Israel ro, Gideon ear aikuj pokake im kwal̦o̦k peran. Kar lel̦o̦k ñane jerbal eo ekauwõtata ñan ko̦kkure lokatok eo an jemãn ñan Beal. (Eka. 6:​25, 26) Bareinwõt, ãlikin an kar Gideon ejaake juon jarin tarin̦ae, ruo alen in an kar Jeova jiroñe bwe en kadikl̦o̦k oran rũttarin̦ae ro an. (Eka. 7:​2-7, UBS) Tokãlik, kar jiroñe bwe en nitbwili kããm eo an ri-kõjdat ro aer ilo lukwõn boñ. (Eka. 7:​9-11) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj ‘pojak in pokake.’ Juon em̦m̦aan me ej pokake epojakin kõttãik e make ñan men ko Naanin Anij ej ba im ñan naanin tõl ko jãn doulul eo an Anij. Tokjãn men in, ej likũt juon joñak em̦m̦an ñan ro jet. Meñe ãindein, ak emaroñ wõr iien ko epen ñan an pokake. Ñan waanjoñak, bõlen elukkuun lõñ naanin tõl ko ej bũki ak em̦õkaj an wõr oktak, kõn men in emaroñ pen ñan an l̦oori. Im jet iien, emaroñ pere el̦aññe jet naanin tõl ko remãlõtlõt ak rejim̦we. Ak remaroñ kajjitõk ippãn el̦aññe emaroñ bõk juon jerbal me emaroñ kõm̦m̦an bwe en kalbuuj. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ anõke Gideon ilo an kar pokake ñe rej iioon wãween rot kein? Lukkuun roñjaki naanin tõl ko im pokaki. w23.06 4-5 pãr. 9-11