Jeptõm̦ba

Anij ear lel̦o̦k ñan Jesus kajoor ñan n̦amejal̦an aolep apañ ko an armej. Ikijjeen menin kabwilõñlõñ ko an, Jesus ear kwal̦o̦k bwe ewõr an maroñ ñan kõm̦adm̦õdi aolep apañ ko me ejjel̦o̦k ad maroñ ñan kõm̦adm̦õdi make iaad. Ñan waanjoñak, ewõr an maroñ ñan karõl̦o̦k kõj jãn men eo me ej wũnjãn aolep apañ ko an armej—jerawiwi eo jaar jolõte im men ko rej wal̦o̦ktok jãne, nañinmej im mej. (Matu 9:​1-6; Rom 5:​12, 18, 19) Menin kabwilõñlõñ ko an rej bar kam̦ool bwe emaroñ kõmour armej ro jãn “jabdewõt nañinmej” im kõjerkakpejeik ro remej. (Matu 4:23; Jon 11:​43, 44) Bareinwõt, ewõr an kajoor im maroñ ñan kalur l̦añ ko rel̦l̦ap im karõl̦o̦k armej jãn jetõb ko rettoon. (Mark 4:​37-39; Luk 8:2) El̦ap ad bõk kaenõm̦m̦an jãn ad jel̦ã bwe em̦õj an Jeova lel̦o̦k ñan eo Nejin kajoor im maroñ ñan kõm̦m̦ani men kein! Jemaroñ lukkuun lõke bwe jeraam̦m̦an ko me renaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj, me Aelõñ eo an Anij enaaj bõktok, renaaj jejjet im m̦ool. Menin kabwilõñlõñ ko Jesus ear kõm̦m̦ani ijin ioon lal̦, rej katakin kõj kõn men ko rel̦l̦apl̦o̦k Jesus enaaj kõm̦m̦ani ãinwõt Kiiñ eo ilañ ilo Aelõñ eo an Anij. w23.04 3 pãr. 5-7

El̦aññe elukkuun lõñ ri-kwal̦o̦k naan ro ilo eklejia eo am̦, im kwõj eñjake bwe ekkã aer jab kũr eok ñe kwõj kajutak peim̦, kwõmaroñ ebbweer. Bõtab jab bõjrak jãn am̦ kate eok ñan uwaak. Kõpooj jejjo uwaak ko ñan kajjojo iien kweilo̦k. Innem ñe rejjab kããlõte eok ilo jinoin katak eo, enaaj wõr wõt iien ko repel̦l̦o̦k ñan am̦ uwaak kõn boin ko jet ilo katak eo. Ñe kwõj kõppojakl̦o̦k im̦aan ñan iien Katak Naan in Keeañ eo an eklejia, l̦õmn̦ak kõn wãween an kajjojo iaan pãrokõrããp ko kwal̦o̦k kõn unin tõl eo an katak eo. Ñe kwõnaaj ãindein, men in enaaj kõm̦m̦an bwe en pidodol̦o̦k am̦ uwaak ilo pãrokõrããp ko jet ilo katak eo. Bareinwõt, kwõmaroñ kõppojakl̦o̦k im̦aan ñan uwaak ilo pãrokõrããp ko me rej kõnono kõn katak ko rem̦wilal̦ me epen kõmel̦el̦eiki. Etke? Kõnke emaroñ jab lukkuun lõñ ro rej kajutak peier ilo pãrokõrããp kein. Bõtab ta el̦aññe kwõj kile bwe ãlikin jejjo iien kweilo̦k ko, kwõjjañin maroñ uwaak? Eokwe m̦okta jãn an jino kweilo̦k, kepaake em̦m̦aan eo ej tõl katak eo im kwal̦o̦k ñane pãrokõrããp ta eo kokõn̦aan uwaake. w23.04 21-22 pãr. 9-10

Josep ear m̦õn̦õn̦õ in l̦oore naanin tõl ko an Jeova, im men in ear kõm̦m̦an bwe en juon pãleen elukkuun em̦m̦an. Ewõr jilu iien ko me Anij ear lel̦o̦k ñane naanin tõl kõn ta eo en kõm̦m̦ane ikijjeen baam̦le eo an. Ilo kajjojo iaan iien kein, Josep ear m̦õkaj im pokake, meñe men in ear mel̦el̦ein bwe ear aikuj in kõm̦m̦an jet oktak ko rel̦l̦ap. (Matu 1:20; 2:​13-15, 19-21) Itok jãn an l̦oori naanin tõl ko an Anij, Josep ear maroñ lale im kõjparok Meri im kabwe aikuj ko an. Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn wãween an kar kõm̦m̦an ko an Josep kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k an Meri yokwe im kautieje! Kom̦ l̦õm̦aro, kwõmaroñ anõke Josep ikijjeen am̦ pukot naanin jipañ ko rej pedped ioon Baibõl̦ ñan jipañ eok lale im kõjparok baam̦le eo am̦. Ñe kwõj l̦oore naanin jipañ kein meñe kwõj aikuj kõm̦m̦an oktak ko, kwõj kwal̦o̦k am̦ yokwe lio pãleem̦ im kwõnaaj kõkajoore pãd eo amiro. Juon jeid im jatid kõrã ilo Vanuatu me elõñl̦o̦k jãn 20 iiõ in an m̦are, ej ba: “Ñe l̦eo ippa ej pukot im l̦oori naanin tõl ko an Jeova, el̦apl̦o̦k aõ kautieje. Ij eñjake aõ aenõm̦m̦an im jab uwõta, im ij lõke pepe ko an.” w23.05 21 pãr. 5

Ri-Ju ro me rar pojakin jepl̦aak jãn Babil̦on renaaj erom armej ro “rekkwõjarjar” ñan Anij. (Dut. 7:6) Meñe ãindein, ak ejjab mel̦el̦ein bwe rar jab aikuj kõm̦m̦an oktak bwe ren maroñ kabuñbũruon Jeova. Enañin aolep ri-Ju ro rar l̦otak ilo Babil̦on, im elõñ iaaer rar imminene kõn wãween an ri-Babil̦on ro l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an. Elõñ iiõ ko ãlikin an kar ri-Ju ro jinoin jepl̦aak ñan Israel, kom̦ja eo etan Nihimaia ear lukkuun bwilõñ ke ear jel̦ã bwe jet iaan ajri ro me rar l̦otak ilo Israel rar jab jel̦ã kajin eo an ri-Ju ro. (Dut. 6:​6, 7; Nih. 13:​23, 24) Enaaj kar ewi wãween an rein reddik katak ñan yokwe im kabuñ ñan Jeova el̦aññe rejjab maroñ mel̦el̦e kajin Hibru—kajin eo me kar kõjerbale ñan je enañin aolepen naan ko an Anij ie? (Ezra 10:​3, 44, UBS) Alikkar bwe ri-Ju rein rar aikuj kõm̦m̦an oktak ko rel̦l̦ap, ijoke enaaj pidodol̦o̦k aer kõm̦m̦ani oktak kein ilo Israel, ijo me jidik kõn jidik kar kõjepl̦aaktok kabuñ eo erreo ie.—Nih. 8:​8, 9. w23.05 15 pãr. 6-7

Ekabũrom̦õjm̦õj bwe jekdo̦o̦n ewi joñan ad kate kõj im an kajoor kõn̦aan eo ad ñan tõpari mejãnkajjik ko ad, ak emaroñ wõr men ko rej kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen ad tõpari. Ñan waanjoñak, ‘men ko rej wal̦o̦k’ ilo jidimkij remaroñ kañ iien ko jej aikuji ñan ad kajjioñ tõpare mejãnkajjik ko ad. (Ekl. 9:11) Jemaroñ iioon juon wãween eppen me emaroñ kõm̦m̦an ad ebbweer im m̦õjn̦o̦. (JK. 24:10) Im kõnke jejjab weeppãn, jemaroñ kõm̦m̦ani men ko me rej kõm̦m̦an bwe en pen ad tõpare mejãnkajjik ko ad. (Rom 7:23) Ak jemaroñ m̦õk. (Matu 26:43) Ta ko remaroñ jipañ kõj ñan anjo̦ ioon men ko me rej kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen ad tõpare mejãnkajjik ko ad? Keememej bwe ñe ewõr men en̦ ej kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen am̦ tõpare mejãnkajjik eo am̦, ejjab mel̦el̦ein bwe kwõj aikuj bõjrak jãn am̦ kajjioñ tõpare. Baibõl̦ ej kaalikkar bwe emaroñ ikkutkut ad buñ ak iioon wãween ko reppen. Bõtab, ej bar kaalikkar bwe jemaroñ bar jutak. Aet, ilo am̦ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate eok ñan tõpare mejãnkajjik eo am̦ meñe epen, kwõj kam̦ool ñan Jeova bwe kokõn̦aan kabuñbũruon. Ejjel̦o̦k pere bwe Jeova elukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe ej lo am̦ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajjioñ tõpar mejãnkajjik eo am̦! w23.05 30 pãr. 14-15

Jerbalin bainier ej jipañ juon likao ñan jel̦ã kilen jerbal ippãn elõñ kain armej. Im ej bareinwõt jipañe ñan jel̦ã kilen bajete jããn ko an im eddãp wõt ñan bajet eo an. (Pil. 4:​11-13) Men eo m̦oktata kwõmaroñ kõm̦m̦ane bwe kwõn maroñ pãd ilo jerbalin full-time ej akjel̦õri bainier. Men in emaroñ jipañ juon bwe en pojak ñan jino rekũl̦ar bainier. Jerbalin bainier ej kõpel̦l̦o̦k kõjãm ko ñan jerbal ko jet kwõmaroñ bũki ilo jerbalin full-time, ãinwõt jerbalin ekkal ak jerbal ilo Betel̦. Em̦m̦an ñe aolep em̦m̦aan ro im likao ro jeid im jatid rej kate er bwe en tõllo̦kier ñan jerbal ñan ro jeier im jatier ãinwõt juon eo ej lale eklejia. Baibõl̦ ej ba bwe em̦m̦aan ro me rej kate er ñan bõk eddo kein, “alikkar bwe [rej] kõn̦aan kõm̦m̦ani jerbal ko rem̦m̦an.” (1 Tim. 3:1) M̦okta, juon likao ak em̦m̦aan ej aikuj kate bwe en erom juon rijjipañ ilo eklejia eo. Rijjipañ ro rej jipañ em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo elõñ wãween ko. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia im rijjipañ ro rej kõttãik bũrueer ilo aer jerbal ñan ro jeier im jatier im niknik ilo aer kwal̦o̦k naan. w23.12 27-28 pãr. 14-16

Kiiñ Josaia ear juon jo̦dikdik ke ear jino pukot Jeova. Ear kõn̦aan katak kõn Jeova im kõm̦anm̦an Ankilaan. Bõtab men in ear jab pidodo ñane. Ilo kar tõre in, enañin aolepen armej ro rar kabuñ ñan anij waan ko, innem Josaia ear aikuj peran bwe en maroñ kabõjrak er. Im aet, Josaia ear kwal̦o̦k peran! M̦okta jãn an kar erom 20 an iiõ, Josaia ear jino jol̦o̦k kabuñ waan jãn aelõñ eo. (2 Kro. 34:​1, 2) Jekdo̦o̦n ñe kwõlukkuun dik, ak kwõmaroñ pepe ñan anõke Josaia ikijjeen am̦ kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kõn Jeova im kadkad ko an rekanooj in em̦m̦an. Ñe kwõnaaj ãindein, men in enaaj kõm̦akũt eok ñan kõn̦aan ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan E. Ewi wãween an naaj men in jelõt mour eo am̦ kajjojo raan? Luk, eo me ear peptaij ke ear 14 an iiõ, ej ba, “Jãn kiiõ im etal, inaaj likũt bwe aõ karejar ñan Jeova en men eo eaorõktata ilo mour e aõ im inaaj kate eõ ñan kam̦õn̦õn̦õik bũruon.” (Mark 12:30) Enaaj bar juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan kwe ñe kwõnaaj kõn̦aan bar kõm̦m̦ani men in! w23.09 11 pãr. 12-13

Ke rijjilõk Paul ear jeiki lõta in an, eklejia eo ilo Tessalonika ej kab jutak jejjo allõñ m̦oktal̦o̦k. Ear jab l̦ap imminene ko ippãn em̦m̦aan ro kar jitõñ er im emaroñ kar wõr likjab ko rar kõm̦m̦ani. Meñe ãindein, ak ro ilo eklejia eo rar aikuj kwal̦o̦k kautiej ñan er. Ilo an epaaktok eñtaan eo el̦ap, emaroñ naaj l̦apl̦o̦k ad aikuj reilo̦k ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo ad ñan letok naanin tõl ko. Emaroñ naaj ejjel̦o̦k ad maroñ ñan tõpare em̦m̦aan ro jeid im jatid ilo ra eo el̦ap im ilo ra eo ej loloodjake jikin eo jej pãd ie; kõn men in, elukkuun aorõk bwe jen katak ñan yokwe im kautiej em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo ad kiiõ. Jekdo̦o̦n ta eo enaaj wal̦o̦k, ak jen ekkõl wõt, im jen jab kalimjek likjab ko aer ak jen keememej bwe Jeova ej tõle em̦m̦aan rein retiljek ikijjeen Christ. Ãinwõt an juon el̦mõt kõjparok bõran juon rũttarin̦ae, kõjatdikdik eo ad ñan bõk lo̦mo̦o̦r ej kõjparok l̦õmn̦ak ko ad. Jej kile bwe ejjel̦o̦k tokjãn jabdewõt menin karreelel ko an lal̦ in. (Pil. 3:8) Kõjatdikdik eo ad ej jipañ kõj bwe jen ineem̦m̦an wõt. w23.06 11-12 pãr. 11-12

Ro rej roñ kũr eo an ‘lio ebwebwe’ rej aikuj kõm̦m̦an jokãlõt: Renaaj ke eo̦roñ kũr in an ak jaab? Ewõr un ko raorõk unin ad aikuj kõjparok kõj jãn m̦anit ko rettoon im mourin l̦õñ. ‘Lio ebwebwe’ ej ba: “Dãn ko dãnnin ko̦o̦t retõñal.” (JK. 9:17) Ta mel̦el̦ein an ba “dãnnin ko̦o̦t”? Baibõl̦ eo ej keidi an ri-m̦are ro babu ippãn doon ñan dãn ko raem̦õl̦ol̦o. (JK. 5:​15-18) Juon em̦m̦aan im kõrã me em̦õj aer m̦are remaroñ m̦õn̦õn̦õ ilo aer babu ippãn doon ilo wãween ko rekkar. Bõtab eoktak ñe ej itok ñan “dãnnin ko̦o̦t.” Men in emaroñ jitõñl̦o̦k ñan armej ro rej lõñ ak kõm̦m̦ani m̦anit ko rejekkar im ettoon. Ekkã aer kõm̦m̦ane men in ilo ittino, ãinwõt an juon ri-ko̦o̦t ko̦o̦t ilo ittino. Ro rej l̦õñ remaroñ l̦õmn̦ak bwe “dãnnin ko̦o̦t” etõñal kõnke rej l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k en̦ enaaj jel̦ã kõn men eo rar kõm̦m̦ane. Bõtab ekabũrom̦õjm̦õj bwe rej m̦on̦e er make. Jeova ej lo men otemjej. Ejjel̦o̦k men en̦ enanal̦o̦k jãn an naaj jako an Jeova buñbũruon ippãd. Alikkar bwe men in ejjab juon men etõñal ak em̦m̦an ñan jidik.—1 Kor. 6:​9, 10. w23.06 22 pãr. 7-9

Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñe kwõj lo bwe ejakol̦o̦k am̦ jar jãn bũruom̦, ak ejjab lukkuun wõr am̦ itoklimo ilo kwal̦o̦k naan ãinwõt kar m̦okta? Eokwe, jab bõk l̦õmn̦ak eo bwe ejako an Jeova lewaj jetõb kwõjarjar eo an. Kõnke jejjab weeppãn, eñjake ko ad rej oktak jãn iien ñan iien. Ñe ejakol̦o̦k am̦ kijejeto, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn waanjoñak eo an rijjilõk Paul. Meñe ear kate ñan anõke Jesus, ak ear jel̦ã bwe enaaj wõr iien ko ejjab lukkuun kõn̦aan kõm̦m̦ane men in. Paul ear jek ippãn make ñan kajejjete jerbalin kwal̦o̦k naan eo an jekdo̦o̦n eñjake ta ko ear bũki. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, jab kõm̦m̦ani jokãlõt ko ekkar ñan eñjake ko am̦. Kwõn jek ippam̦ make ñan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we jekdo̦o̦n ta eñjake ko kwõj bũki. Ñe kwõnaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ani men ko rejim̦we, jidik kõn jidik enaaj oktak wãween am̦ eñjake.—1 Kor. 9:16. w24.03 11-12 pãr. 12-13

Jemaroñ kwal̦o̦k yokwe ñan rũttõmak ro jeid im jatid ikijjeen ad m̦õttãik er im jol̦o̦k iien ippãer. (2 Kor. 6:​11-13) Elõñ iaad jej pãd ilo juon eklejia me armej ro ie eoktak kadkad ko aer jãn doon im wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k. Jemaroñ kõkajoore yokwe eo ad ñan kajjojo iaaer ikijjeen ad kalimjek kadkad ko aer rem̦m̦an. Ñe jej katak ñan watõk ro jet ãinwõt an Jeova watõk er, jej kaalikkar bwe jej yokwe er. Kadkadin yokwe enaaj juon menin aikuj ilo naaj eñtaan eo el̦ap. Ñe enaaj jino iien in, ewi wãween an naaj Jeova kõjparok kõj? L̦õmn̦ak kõn ta eo Jeova ear jiroñe armej ro an bwe ren kõm̦m̦ane ke kar ko̦kkure Babil̦on eo etto, ear ba: “Kom̦win itok, ro Aõ ri-aelõñ, kom̦win del̦o̦ñ n̦a ilo ruum̦ ko ami, im kiil [kõjãm] ko iturõmi; kom̦win tilekek jidik iien, m̦ae iien illu eo enaaj jako.” (Ais. 26:20) Bõlen jenãj aikuj l̦oore ejja naanin tõl in ilo naaj iien eñtaan eo el̦ap. w23.07 6-7 pãr. 14-16

Kwõn juon eo me elõñ rej watõke ãinwõt juon ri-mel̦el̦e. Kajjitõk ippam̦ make: ‘Armej rej ke watõk eõ ãinwõt juon ri-mel̦el̦e, juon eo ejel̦ã ukoktak, im ejel̦ã kautiej l̦õmn̦ak ko an ro jet? Ak rej ke watõk eõ ãinwõt juon eo ej kõm̦m̦an kakien ko reppen ak juon eo ej l̦oor wõt kõn̦aan ko an? Ij ke roñjake ro jet im l̦oori kõn̦aan ko aer ñe ekkar?’ Ñe el̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k bwe kõj ri-mel̦el̦e, el̦apl̦o̦k ad naaj ãinwõt Jeova im Jesus. Bwe jen juon ri-mel̦el̦e, jej aikuj in jel̦ã kõm̦m̦an ukoktak ñe ewõr oktak ko rej wal̦o̦k ilo mour ko ad. Bõlen emaroñ wõr idiñ kõn ãjmour ko ad. Ak ilo jidimkij emaroñ wõr apañ kõn jããn ak wõr oktak ko ilo kien me remaroñ kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen mour. (Ekl. 9:​11, UBS) Emaroñ bar pen ñan kõj ñe eoktak jerbal eo ad ilo doulul in. Jemaroñ kõm̦m̦an ukoktak ñe ewõr oktak ko rej wal̦o̦k el̦aññe jenaaj l̦oori buñtõn ne kein emãn: (1) Kile bwe eoktak kiiõ wãween ko kwõj iiooni ilo mour eo am̦, (2) reim̦aanl̦o̦k ñan ilju im jekl̦aj, (3) l̦õmn̦ak wõt kõn men ko rem̦m̦an, im (4) jipañ ro jet. w23.07 21-22 pãr. 7-8

Ri-kanaan Daniel ear juon likao ke ri-Babil̦on ro rar bõke jãn ijo kapijukunen im bõkl̦o̦ke ñan juon jikin ettol̦o̦k etan Babil̦on bwe en juon ri-kalbuuj. Meñe ãindein, ak ear wõr an ri-utiej ro an Babil̦on itoklimo kõn Daniel. Rein rar ‘kalimjek itulik’—rar lo bwe Daniel ‘ejjel̦o̦k jorrããn ilo ãnbwinnin, im ewũlio’ im ear itok jãn juon baam̦le eutiej. (1 Sa. 16:​7, UBS) Kõn men in, ri-Babil̦on ro rar katakin im kammineneik Daniel bwe en jerbal ilo im̦õn kiiñ eo. (Dan. 1:​3, 4, 6) Jeova ear yokwe Daniel kõn jokãlõt ko an im kain armej rot eo ear erom. Ilo m̦ool, ke Jeova ear ba bwe Daniel ej ãinwõt Noa im Job, emaroñ kar 20 wõt an Daniel iiõ. Alikkar bwe meñe Daniel ear juon jo̦dikdik, ak Jeova ear watõke bwe ewãnõk ãinwõt Noa im Job, em̦m̦aan rein me rar karejar ñan E ium̦win elõñ iiõ ko. (Jen. 5:32; 6:​9, 10; Job 42:​16, 17; Ezk. 14:14) Im Jeova ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im yokwe Daniel toon wõt an mour.—Dan. 10:​11, 19. w23.08 2 pãr. 1-2

Ñe kwõj l̦õmn̦ak in wiaik juon em̦, kwõnaaj kõn̦aan pãd im etale aolep mel̦el̦e ko kõn naaj m̦weo im̦õm̦. Jemaroñ kõm̦m̦ane ejja wãween in wõt ñe jej riit im katak Baibõl̦. El̦aññe em̦õkaj am̦ riiti, kwõmaroñ katak wõt katak ko repidodo—ak “katak ko jinoin kõn naan ko rekkwõjarjar an Anij.” (Hib. 5:12) Bõtab, ãinwõt waanjoñak eo kõn m̦weo, kwõj aikuj del̦o̦ñ “ilowaan” ñan etale aolep mel̦el̦e ko rem̦wilal̦. Juon wãween em̦m̦an ñan katak Baibõl̦ ej ñan lale wãween an ennaan ko ie ekkejel ippãn doon. Lukkuun kate eok ñan mel̦el̦e ejjab men ko wõt kwõj tõmaki ak bareinwõt etke kwõj tõmaki men kein. Ñan lukkuun mel̦el̦e kõn Naanin Anij, jej aikuj katak im etale katak ko rem̦wilal̦ ilo Baibõl̦. Rijjilõk Paul ear rõjañ Kũrjin ro jein im jatin bwe ren niknik ilo aer katak Naanin Anij bwe en maroñ “lõt [aer] mel̦el̦e . . . kõn depakpakin, aetokan, utiejen, im m̦wilal̦in” m̦ool eo. Innem ilo aer kõm̦m̦ane men in renaaj “kanooj in pen im tõt wõt” ilo tõmak eo aer. (Eps. 3:​14-19) Jej aikuj kõm̦m̦ane ejja men in wõt. w23.10 18 pãr. 1-3

Elõñ joñak ko jet me Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kaki kõn armej ro me rar jel̦ã meanwõd. Kwõmaroñ ke kõm̦m̦an am̦ bũrojããk in katak ñan etale joñak ko an rein? Ñan waanjoñak, meñe Devid ear lukkuun dik ke kar kapiti bwe en kiiñ in Israel, ak ear aikuj kõttar elõñ iiõ m̦ae iien ear erom kiiñ. Simeon im Anna rar tiljek ilo aer karejar ñan Jeova ke rar kõttare Messaia eo kar kallim̦ur kake. (Luk 2:​25, 36-38) Ilo am̦ katak kõn bwebwenato rot kein, pukote uwaak ko ñan kajjitõk kein: Ta eo emaroñ kar jipañ armej in ñan meanwõd? Ewi wãween an kar bõk tokjãn jãn an kar meanwõd? Ewi wãween imaroñ anõke? Bõlen kwõmaroñ bareinwõt bõk tokjãn jãn am̦ katak kõn ro me rar jab meanwõd. (1 Sa. 13:​8-14) Kwõmaroñ kajjitõk: ‘Ta eo emaroñ kar kõm̦m̦an bwe ren jab meanwõd? Ta men ko renana rar wal̦o̦k ñan er itok jãn aer jab meanwõd?’ w23.08 25 pãr. 15

Rijjilõk Piter ear juon eo etiljek; ear jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt men en kabõjrake jãn an l̦oore Jesus. Ewõr juon iien ear kaalikkar an tiljek ke Jesus ear ba juon men me ri-kal̦oor ro an rar jab mel̦el̦e kake. (Jon 6:68) Ijello̦kun an ro jet kõttar mel̦el̦ein men eo Jesus ear ba, rar bõjrak jãn aer l̦oore. Bõtab Piter ear jab bõjrak. Ear kile bwe Jesus wõt epãd ippãn ‘Naan ko rej tõll̦o̦k ñan mour indeeo.’ Jesus ear jel̦ã bwe Piter im rijjilõk ro jet renaaj kõjekdo̦o̦ne. Meñe ãindein, ak Jesus ear kwal̦o̦k an lõke bwe Piter enaaj bar jutak im dãpij wõt an tiljek. (Luk 22:​31, 32) Jesus ear mel̦el̦e bwe “An ekõn̦aan ak kanniõk em̦õjn̦o̦.” (Mark 14:38) Kõn men in, meñe ãlikin an kar Piter kaarmejjeteik Jesus, ak Jesus ear jab ebbweer kõn rijjilõk in an. Ãlikin an kar Jesus jerkakpeje, ear wal̦o̦kl̦o̦k ñan Piter—emaroñ kar ilo juon iien ke Piter ear make iaan. (Mark 16:7; Luk 24:34; 1 Kor. 15:5) L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an kar men in maroñ kõkajoore Piter, eo ear lukkuun bũrom̦õj kõn men eo ear kõm̦m̦ane! w23.09 22 pãr. 9-10

Anij ej jeorl̦o̦k bõd ak kalbubuuk jerawiwi ko an ro rej tõmak ilo E. Ej lukkuun jeorl̦o̦k aer bõd im eban keememej jerawiwi ko aer. (Sam 32:​1, 2) Ej watõk er ãinwõt ro rewãnõk im ejjel̦o̦k rueer kõn wõt tõmak eo aer. Meñe Jeova ear watõk bwe ewãnõk Ebream, Devid, im ri-karejar ro jet retiljek, ak rein rar rijjerawiwi wõt im rar jab weeppãn. Bõtab kõn wõt tõmak eo aer, Anij ear watõk er ãinwõt ro ejjel̦o̦k rueer, el̦aptata ñe jej keidi er ñan ro rejjab kabuñ ñan E. (Eps. 2:12) Ãinwõt an kar rijjilõk Paul kaalikkar ilo lõta eo an, elukkuun aorõk bwe en wõr ad tõmak bwe jen maroñ jem̦jerãiki Anij. Ekar ãindein ippãn Ebream im Devid, im kõj bareinwõt jemaroñ jem̦jerãiki Anij kõn wõt tõmak eo ad. w23.12 3 pãr. 6-7

Rainin ewõr ippãn aolep Kũrjin ro jeraam̦m̦an eo ñan lel̦o̦k menin katok ko ñan Jeova ikijjeen aer kõjerbale iien im maroñ ko aer im bareinwõt men ko m̦weieer ñan kowõnm̦aanl̦o̦k jerbal ko an Aelõñ eo an Anij. Jemaroñ kaalikkar bwe jej kaorõk jeraam̦m̦an eo ad ñan kabuñ ñan Jeova ilo ad kõmaat joñan ad maroñ ilo jerbal eo an. Rijjilõk Paul ear kwal̦o̦k kõn jet men ko jejjab kõn̦aan kõjekdo̦o̦ni ilo ad kabuñ ñan Jeova. (Hib. 10:​22-25) Men kein rej kitibuj ad kepaake E ilo jar, ad kwal̦o̦k naan ñan ro jet kõn kõjatdikdik eo ad, ad kweilo̦k ippãn doon ãinwõt juon eklejia, im ad kõkajoor doon “ke [jejel̦ã] bwe raan eo [an Jeova] ej epaaktok.” Ilo jem̦l̦o̦kin bokin Revelesõn, enjel̦ eo an Jeova ear ba: “Kabuñ ñan Anij!” (Rev. 19:10; 22:9) Ear ba naan kein ruo alen ñan kaalikkar joñan an aorõk ad kõm̦m̦ane men in. Kõn men in, jen jab mel̦o̦kl̦o̦k katak in em̦wilal̦ kõn tampel̦ eo el̦ap an Jeova ilo kõkkar, im jen kaorõk jeraam̦m̦an eo epãd ippãd ñan kabuñ ñan Anij eo ad el̦ap! w23.10 29 pãr. 17-18

Kõj aolep jekõn̦aan “wõnm̦aanl̦o̦k wõt im yokwe doon.” Ijoke, eaorõk ñan keememej bwe Jesus ear kakkõl bwe “yokwe eo an enañin aolep armej enaaj m̦õl̦ol̦o̦k.” (Matu 24:12) Jesus ejjab ba bwe enañin aolep ri-kal̦oor ro an renaaj bõjrak jãn aer kwal̦o̦k yokwe ñan doon. Meñe ãindein, ak jej aikuj ekkõl wõt im jab kõtl̦o̦k bwe wãween an armej ro ilo lal̦ in jab kwal̦o̦k yokwe en jelõt kõj. Kõn men in, jen etale kajjitõk in eaorõk: Ewõr ke juon wãween ñan lale el̦aññe ekajoor yokwe eo ad ñan ro jeid im jatid? Juon wãween ñan lale joñan kajoorin yokwe eo ad, ej ñan etale wãween ad em̦m̦akũt ñan jet kain wãween ko jej iiooni ilo mour ko ad. (2 Kor. 8:8) Rijjilõk Piter ear kwal̦o̦k kõn juon iaan wãween kein ke ear ba: “El̦aptata, kom̦win lukkuun yokwe doon kõnke yokwe ej kalbubu elõñ jerawiwi.” (1 Pit. 4:8) Kõn men in, wãween ad em̦m̦akũt ñan m̦õjn̦o̦ ko im likjab ko an ro jet remaroñ kwal̦o̦k el̦aññe ekajoor yokwe eo ad ñan er. w23.11 10-11 pãr. 12-13

Jejjab maroñ ba bwe jej pokake kien eo an Jesus kõn yokwe el̦aññe jej kwal̦o̦k yokwe ñan jet ilo eklejia eo ak ñan ro jet jejjab kwal̦o̦k yokwe ñan er. Em̦ool bwe emaroñ wõr ro jeid im jatid me jej epaakel̦o̦k er jãn ro jet, ãinwõt kar Jesus. (Jon 13:23; 20:2) Bõtab, rijjilõk Piter ej kakeememej kõj bwe jej aikuj lukkuun kate kõj ñan “yokwe” aolep ro jeid im jatid kõnke er aolep rej m̦õttan baam̦le eo ad ilo tõmak. (1 Pit. 2:17) Piter ear rõjañ kõj ñan “kanooj yokwe doon jãn [bũruod].” (1 Pit. 1:22) Ilo mel̦el̦e kein Piter ear kwal̦o̦ki, ñan ad “kanooj” yokwe doon ej mel̦el̦ein bwe jen yokwe juon armej meñe emaroñ pen ñan kõj. Ñan waanjoñak, ta el̦aññe juon jeid im jatid ej kõmetak ak kainepataik kõj? Ilo jinoin, jemaroñ kõn̦aan kõm̦m̦an ñan e ilo wãween an kar kõm̦m̦an ñan kõj ijello̦kun ad kwal̦o̦k yokwe. Ijoke, Piter ear katak jãn Jesus bwe l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an rot kein rejjab kabuñbũruon Anij. (Jon 18:​10, 11) Piter ear je im ba: “Kom̦win jab ukot nana kõn nana ak kõnanaik ro rej kõnanaik kom̦. Ijello̦kun ami ãindein, kom̦win ukotl̦o̦k kõn juon menin jeraam̦m̦an.” (1 Pit. 3:9) Ñe kwõj kanooj yokwe ro jeim̦ im jatũm̦, kwõnaaj jouj ñan er. w23.09 28-29 pãr. 9-11

El̦ap ad bwilõñ ñe jej lo an m̦õkaj an ajri ro rũttol̦o̦k. Ej ãinwõt ñe ajri ro rej make pãd im rekajju rũtto. Ijoke, an juon armej erom juon Kũrjin erũtto ilo tõmak ejjab juon men me ej kajju wal̦o̦k. (1 Kor. 13:11; Hib. 6:1) Bwe jen maroñ juon eo erũtto ilo tõmak, ej aikuj lukkuun epaak jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. Bareinwõt, jej aikuji jetõb kwõjarjar eo an bwe jen maroñ kaddek kadkad ko an Anij, ejaak kapeel ko renaaj jipañ kõj ilo mour ko ad, im pojakl̦o̦k im̦aan ñan eddo ko jemaroñ bũki ilju im jekl̦aj. (JK. 1:5) Jeova ear kõm̦anm̦an armej ro bwe ren em̦m̦aan ak kõrã. (Jen. 1:27) Alikkar bwe em̦m̦aan ro im kõrã ro reoktak jãn doon ilo wãween paotokier im jekjekier, bõtab ewõr bar wãween ko jet me reoktak jãn doon. Ñan waanjoñak, Jeova ear lel̦o̦k ñan em̦m̦aan ro im kõrã ro eddo ko me reoktak jãn doon, kõn men in rej aikuji kadkad ko im kapeel ko me renaaj jipañ er ñan kajejjeti eddo kein aer.—Jen. 2:​18, UBS. w23.12 18 pãr. 1-2

Jesus ear ke kõn̦aan bwe ro jet ren kõjerbale etan Jemãn? Aet. Jet iaan ri-tõlin kabuñ ko remaroñ kar tõmak bwe ej juon men ejjab kwal̦o̦k kautiej ñe jej ba etan Anij, bõtab Jesus ear jab kõtl̦o̦k bwe l̦õmn̦ak in me ejjab pedped ioon Baibõl̦ en bõbraiki jãn an kautiej etan Jemãn. L̦õmn̦ak kõn iien eo ear kõmour em̦m̦aan eo me jetõb ettoon ear mo̦k n̦a ippãn ilo ijo jikin ri-Gerasa ro. Armej ro rar jino mijak im rar akwel̦ap bwe Jesus en etal jãn ijo, kõn men in ear jab pãdwõt ilo jikin eo. (Mark 5:​16, 17) Meñe ãindein, ak Jesus ear kõn̦aan bwe armej ro ilo jikin in ren jel̦ã kõn ãt eo etan Jeova. Kõn men in ear jiroñ em̦m̦aan eo me ear kõmouri bwe en ba ñan armej ro, jab kõn men eo ear kõm̦m̦ane, ak kõn men eo Jeova ear kõm̦m̦ane ñane. (Mark 5:19) Jesus ekõn̦aan bwe en bar ãindein rainin—ekõn̦aan bwe jen bar kwal̦o̦k kõn etan Jemãn bwe aolepen lal̦ in en jel̦ã kake! (Matu 24:14; 28:20) El̦aññe jej kõm̦m̦ane men in, jej kam̦õn̦õn̦õik Kiiñ eo ad, Jesus. w24.02 10 pãr. 10

Jelukkuun jeraam̦m̦an bwe jej uwaan doulul eo an Jeova ilo raan kein ãliktata me reppen. Mour ilo lal̦ in ej nanal̦o̦k im penl̦o̦k wõt, bõtab em̦õj an Jeova letok ñan kõj juon baam̦le ebõrokuk in ro jeid im jatid bwe ren jipañ kõj. (Sam 133:1) Ej jipañ kõj bwe en kajoor kõtaan eo ad ippãn baam̦le ko ad. (Eps. 5:33–6:1) Im ej letok lol̦o̦kjen̦ im mãlõtlõt eo jej aikuji bwe jen maroñ dãpij wõt ad aenõm̦m̦an im m̦õn̦õn̦õ. Ijoke, jej aikuj kate wõt kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova ilo tiljek. Etke? Kõnke jet iien jemaroñ metak ak inepata kõn men ko ro jet rej ba ak kõm̦m̦ani ñan kõj. Jemaroñ bareinwõt ebbweer kõn bõd ko ad make, el̦aptata ñe elõñ alen ad kõm̦m̦ani ejja bõd kein wõt. Jej aikuj kijenmej ilo ad karejar ñan Jeova (1) ñe juon iaan ro jeid ak jatid ej kainepataik kõj, (2) ñe eo pãleed ej kainepataik kõj, im (3) ñe jej inepata ippãd make kõn ad kõm̦m̦an bõd. w24.03 14 pãr. 1-2

Jãn iien ñan iien, kwõnaaj roñ bwebwenato ko an ro jeid im jatid me rar kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ñan Jeova. Bõlen rar pãd ilo Jikuul̦ eo ñan Ri-Kwal̦o̦k Naan ro an Aelõñ Eo ak rar em̦m̦akũt ñan jikin ko rej aikuj ri-kwal̦o̦k naan ro ie. Ñe kwõmaroñ kõm̦m̦an am̦ mejãnkajjik rot in, kwõn wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane. Armej ro an Jeova relukkuun kõn̦aan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ñan Jeova. (Jrb. 16:9) Bõtab, ta el̦aññe kwõjjab maroñ kõm̦m̦ane men in ilo tõre in? Jab l̦õmn̦ak bwe kwõj juon eo ettãl̦o̦k jãn ro remaroñ kõm̦m̦ani men kein. Men eo eaorõk ej am̦ kijenmej wõt. (Matu 10:22) Jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe kwõj kabuñbũruon Jeova ñe kwõj kõmaat joñan am̦ maroñ ñane. Eñin ej juon wãween eaorõk kwõmaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦oore Jesus ãlikin am̦ peptaij.—Sam 26:1. w24.03 10 pãr. 11

Eo Jemãd ilañ ej kallim̦ur bwe enaaj jeorl̦o̦k ad bõd el̦aññe jej ukel̦o̦k. (Sam 86:5) Innem el̦aññe em̦ool ad ukel̦o̦k kõn jerawiwi ko jaar kõm̦m̦ani, eokwe jemaroñ lõke bwe men eo Jeova ej ba em̦ool, em̦õj an jeorl̦o̦k ad bõd. Eokwe keememej bwe Jeova ej juon ri-mel̦el̦e. Ejjañin kar kõtmãne bwe jen kõm̦m̦ani men ko me rel̦e jãn joñan maroñ ko ad. Ej lukkuun kam̦m̦oolol kõj kõn jabdewõt men ko jej kõm̦m̦ani ñane toon wõt ad kate kõj joñan wõt ad maroñ. Bareinwõt, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñak ko an ro ilo Baibõl̦ me rar karejar ñan Jeova kõn aolepen bũrueer. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn rijjilõk Paul. Ear lukkuun kate ilo an kijejeto ium̦win elõñ iiõ ko ke ear ito-itak ium̦win elõñ to̦ujin m̦ail̦ ko im kajjutak elõñ eklejia ko. Meñe ãindein, ak ke wãween ko ilo mour eo an rar oktak im rar kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k ijo kun̦aan ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, ear ke mel̦el̦ein bwe ejako an Jeova buñbũruon ippãn? Jaab. Paul ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane men eo emaroñe, im Jeova ear kõjeraam̦m̦ane. (Jrb. 28:​30, 31) Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, joñan eo me jemaroñ lel̦o̦k ñan Jeova emaroñ oktak jãn iien ñan iien. Bõtab, men eo el̦apl̦o̦k an aorõk Ippãn ej unin ad karejar ñane. w24.03 27 pãr. 7, 9

Ikijjeen jar ko an make ñan Jeova, Jesus ear likũt juon joñak em̦m̦an ñan an ri-kal̦oor ro an l̦oore. Ilo aolepen jerbalin kwal̦o̦k naan eo an, Jesus ear keini an jar. Ear aikuj kõm̦m̦an iien ñan jar kõnke ekkã an kar poub im ekõn pãd ibwiljin elõñ armej ro. (Mark 6:​31, 45, 46) Ear ruj jibboñtata bwe en wõr iien an make iaan im jar. Juon iien, ear jar ilo aolepen boñõn eo m̦okta jãn an kar kõm̦m̦ane juon pepe elukkuun aorõk. (Luk 6:​12, 13) Im elõñ alen an kar Jesus jar ilo boñõn eo m̦okta jãn an kar mej bwe en maroñ kadedeikl̦o̦k men eo epentata ilo jerbal eo an ijin ioon lal̦. (Matu 26:​39, 42, 44) Joñak eo an Jesus ej katakin kõj bwe jekdo̦o̦n ewi joñan ad poub, ak jej aikuj kõm̦m̦an iien ñan jar. Ãinwõt Jesus, jemaroñ aikuj kõjenolo̦k iien ñan jar—bõlen ilo ad rujl̦o̦k ilo jibboñtata ak emmej jidik bwe jen kõm̦m̦an iien ñan jar. Ñe jej kõm̦m̦ane men in, jej kwal̦o̦k ñan Jeova bwe jej lukkuun kam̦m̦oolol kõn menin letok in eaorõk. w23.05 3 pãr. 4-5

L̦õmn̦ak kõn naan eo “koobrak” me ej wal̦o̦k ilo eoon eo an rainin. Juon bokin kõmel̦el̦e kõn Baibõl̦ ej keidi yokwe eo an Anij ñan juon dãn me ej to̦o̦rtok jãn juon unin dãn. Waanjoñak in ej jipañ kõj ñan pijaikl̦o̦k ewi joñan an l̦ap yokwe eo an Jeova ñan rũkkapit ro! Rũkkapit ro rejel̦ã bwe “rejitõnbõro ippãn Anij.” (Jud 1) Rijjilõk Jon ear kwal̦o̦k wãween aer eñjake ke ear je: “Lale m̦õk joñan an Jemãdwõj ilañ yokwe kõj, ear kõtl̦o̦k ad bõk ãt in ajri ro nejin Anij!” (1 Jon 3:1) Jeova ej ke yokwe wõt rũkkapit ro? Jaab, em̦õj an Jeova kwal̦o̦k bwe ej yokwe kõj aolep. Ta menin kam̦ool eo el̦aptata me ej kwal̦o̦k bwe Jeova ej yokwe kõj? Katok in mour eo an Jesus. Ikijjeen men in, Jeova ear kwal̦o̦k yokwe eo an me ej make wõt l̦aptata!—Jon 3:16; Rom 5:8. w24.01 28 pãr. 9-10

Eoon eo an rainin ej kwal̦o̦k juon wãween Devid ear maroñ anjo̦ ioon an mijak. Meñe mour eo an ear pãd ilo kauwõtata, ak ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova enaaj kõm̦m̦ani ñane ilju im jekl̦aj. Devid ear jel̦ã bwe Jeova enaaj lo̦mo̦o̦rene ilo iien eo ejejjet. El̦aptata kõnke Jeova ear ba ñan Devid bwe enaaj pinej jenkwan Saul im erom kiiñ in Israel. (1 Sa. 16:​1, 13) Ippãn Devid, jabdewõt men me Jeova ej kallim̦ur kake enaaj jejjet kũtien. Ta eo em̦õj an Jeova kallim̦ur ñan kwe? Jejjab kõtmãne bwe Jeova enaaj kõjparok kõj jãn aolep apañ ko jej iiooni. Meñe ãindein, ak jabdewõt apañ me kwõj iiooni kiiõ ilo jukjukun pãd in, Jeova enaaj jol̦o̦ki ilo lal̦ eo ekããl. (Ais. 25:​7-9) Aet, joñan an ri-Kõm̦anm̦an eo ad lukkuun kajoor, emaroñ kõjerkakpejeik ro remej, jol̦o̦k nañinmej ko ad ekoba men ko me rej kõm̦m̦an ad bũrom̦õj, im ko̦kkure aolep ro rej jum̦aik kõj.—1 Jon 4:4. w24.01 6 pãr. 12-13

Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn unin am̦ kar ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan Jeova im peptaij. Kwaar bõk buñtõn ne kein kõnke kwaar kõn̦aan jait ippãn Jeova. L̦õmn̦ak kõn ta eo ear jipañ eok ñan lukkuun tõmak bwe em̦õj am̦ lo m̦ool eo. Kwaar kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kajjien Jeova im jino kautiej im yokwe e ãinwõt eo Jem̦am̦ ilañ. Ear jino eddekl̦o̦k tõmak eo am̦ im men in ear kõm̦akũt eok ñan ukel̦o̦k. Bũruom̦ ear kõm̦akũt eok ñan ilo̦k jãn m̦anit ko rebõd im ñan mour ekkar ñan ankilaan Anij. Ear meral̦o̦k bũruom̦ ke kwaar kile bwe em̦õj an Anij jeorl̦o̦k am̦ bõd. (Sam 32:2) Kwaar kobal̦o̦k ilo iien kweilo̦k ko im jino kwal̦o̦k ñan ro jet men ko rem̦m̦an kwõj katak kaki. Ãinwõt juon Kũrjin me em̦õj an ajel̦o̦k mour eo an ñan Jeova im peptaij, kwõj kiiõ etetal ilo ial̦ eo ej tõll̦o̦k ñan mour im kwõj jek ippam̦ make ñan jab jeor jãn ial̦ in. (Matu 7:​13, 14) Kate eok ñan jutak wõt pen ilo am̦ tiljek ñan Jeova im tõt wõt ikijjeen am̦ pokake naanin jiroñ ko an. w23.07 17 pãr. 14; 19 pãr. 19

Ilo am̦ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn am̦ kar ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan Jeova ikijjeen jar, kwõnaaj maroñ jum̦ae jabdewõt menin kapo. Ñan waanjoñak, kwõnaaj ke kattoojoj ñan eo pãleen bar juon? Alikkar kwõban! Em̦õj am̦ kar kallim̦ur ñan Jeova bwe kwõban kõm̦m̦an kõl rot in. Ñe kwõnaaj lukkuun kõjparok kiiõ bwe jabdewõt kõn̦aan ko renana ren jab ejaak ippam̦, kwõban aikuj eñtaan tokãlik ilo am̦ kajjioñ julo̦ki. Kwõnaaj ‘ilo̦k jãn’ “ial̦ an ro ri-nana.” (JK. 4:​14, 15) Keememej an kar Jesus lukkuun jek ippãn make ñan kabuñbũruon Jemãn. Ñe kwõnaaj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñak in an, kwõnaaj m̦õkaj im jum̦ae jabdewõt men kwõjel̦ã bwe enaaj kabũrom̦õje Jeova, eo me kwaar ajel̦o̦k mour eo am̦ ñane. (Matu 4:10; Jon 8:29) Mãlejjoñ ko im menin kapo ko rej kõpel̦l̦o̦k juon iien ñan am̦ kwal̦o̦k bwe em̦õj am̦ jek ippam̦ make ñan jab bõjrak jãn am̦ l̦oor Jesus. Ilo am̦ ãindein, kwõmaroñ lõke bwe Jeova enaaj jipañ eok. w24.03 9-10 pãr. 8-10