Nobõm̦ba

El̦aññe kwõj juon jemãn ak jinen, jipañ ajri ro nejũm̦ ñan kõpooji uwaak ko me rekkar ñan joñan dettaer. Jet iien, meñe jemaroñ etali katak ko raorõk, ãinwõt kõn mour erreo ak kõn apañ ko ilo juon mourin m̦are, emaroñ wõr juon ak ruo pãrokõrããp me ajri ro remaroñ uwaak ie. Bareinwõt, jipañ ajri ro nejũm̦ ñan mel̦el̦e etke remaroñ jab aolep iien kããlõt er ñe rej kajutak peier. Am̦ kõmel̦el̦eik men in emaroñ jipañ er bwe ren jab inepata ak ebbweer ñe rej kããlõt ro jet ñan uwaak ijello̦kun aer kããlõt er. (1 Tim. 6:18) Kõj aolep jemaroñ kõpooji uwaak ko rekõketak me rej bõktok nõbar ñan Jeova im kõkajoor rũttõmak ro jeid im jatid. (JK. 25:11) Meñe jãn iien ñan iien jemaroñ kõnono jidik kõn kõj make, bõtab jej aikuj kõjparok bwe en jab l̦e jãn joñan ad kõnono kõn kõj make. (JK. 27:2; 2 Kor. 10:18) Ijello̦kun ad ãindein, jej kate kõj ñan kõm̦m̦an bwe uwaak ko ad ren kõnono wõt kõn Jeova, Naan eo an, im armej ro an.—Rev. 4:11. w23.04 24-25 pãr. 17-18

Yokwe ej juon kadkad me elukkuun aorõk bwe en wõr ippãd bwe jen maroñ ruj wõt im ekkõl wõt. (Matu 22:​37-39) Ad yokwe Anij ej jipañ kõj ñan kijenmej wõt ilo ad kwal̦o̦k naan jekdo̦o̦n ñe jej iioon apañ kõn ad kõm̦m̦ane jerbal in. (2 Tim. 1:​7, 8) Kõnke jej bar yokwe ro im rejjab karejar ñan Jeova, jej kate kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan, ekoba ilo talboon im jeje lõta. Jejjab ebbweer kõnke jej kõjatdikdik bwe juon raan, ro ri-turid renaaj oktak im kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. (Ezk. 18:​27, 28) Ad yokwe ri-turid ej bar kitibuj rũttõmak ro jeid im jatid. Jej kwal̦o̦k ad yokwe er ikijjeen ad “kõkajoor doon im kõketak doon.” (1 Tes. 5:11) Jej kõkajoor doon ejja ãinwõt an rũttarin̦ae ro jerbal ippãn doon ilo iien tarin̦ae ko. Jeban kõn̦aan kõmetak rũttõmak ro jeid im jatid ak n̦aon̦ããn nana kõn nana. (1 Tes. 5:​13, 15) Jej bar kwal̦o̦k yokwe ikijjeen ad kautiej em̦m̦aan ro jeid im jatid me rej lale eklejia eo.—1 Tes. 5:12. w23.06 10 pãr. 6; 11 pãr. 10-11

Juon wãween jemaroñ kõkajoore tõmak eo ad ej ikijjeen ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn katok in mour eo an Jesus. Katok in mour eo an ej kam̦ool bwe kallim̦ur ko an Anij renaaj jejjet im m̦ool. Ñe jej lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn etke kar letok katok in mour eo im men ko Jeova ear aikuj kõm̦m̦ani ñan katõprak men in, jej kõkajoore tõmak eo ad bwe enaaj jejjet kũtien kallim̦ur eo an Anij kõn mour indeeo ilo juon lal̦ em̦m̦anl̦o̦k. Etke jemaroñ ba men in? Eokwe, ta ko Jeova ear aikuj kõm̦m̦ani? Jeova ear jilkintok m̦aanje eo Nejin ejitõnbõro ippãn me elukkuun epaake, jãn lañ bwe en maroñ l̦otak ijin ioon lal̦ ãinwõt juon armej eo eweeppãn. Ke Jesus ear pãd ijin ioon lal̦, ear aikuj kijenmej ium̦win elõñ kain apañ ko. Innem, kar kaeñtaane im m̦ane ñan mej. Alikkar bwe Jeova ear kõl̦l̦ãiki juon on̦ããn el̦ap! Anij eo ad me el̦ap yokwe ippãn eban kar kõtl̦o̦k bwe eo Nejin en eñtaan im mej bwe jen bõk juon mour em̦m̦anl̦o̦k bõtab elukkuun kadu. (Jon 3:16; 1 Pit. 1:​18, 19) Kõnke ear kõl̦l̦ãiki juon on̦ããn el̦ap, Jeova enaaj lale bwe ad mour indeeo ilo lal̦ eo ekããl en jejjet im wal̦o̦k. w23.04 27 pãr. 8-9

Jeova ekõn̦aan ke kõjerkakpejeik ro remej? Ejjel̦o̦k kajjitõk bwe aet. Ear kõm̦akũt elõñ iaan ri-jeje Baibõl̦ ro bwe ren jeiki kallim̦ur eo an kõn juon iien jerkakpeje ilju im jekl̦aj. (Ais. 26:19; Rev. 20:​11-13) Ñe Jeova ej kõm̦m̦ane juon kallim̦ur, aolep iien ej kajejjete. (Jos. 23:14) Ilo m̦ool, Jeova elukkuun kijooror in kõjerkakpejeik ro remej. L̦õmn̦ak kõn ta eo Job ear ba. Ear lukkuun tõmak bwe meñe enaaj mej, ak Jeova enaaj lukkuun kõn̦aan bwe en bar mour. (Job 14:​14, 15) Eñin wãween an Jeova bar eñjake kõn aolep ri-karejar ro an me remej. Elukkuun kijooror in kõjerkakpejeik er ñan juon mour me renaaj ãjmour im m̦õn̦õn̦õ. Bõtab ta kõn pilien armej ro me em̦õj aer mej ak rar jab maroñ katak m̦ool eo kõn Jeova? Anij eo ad me el̦ap an yokwe ej bareinwõt kõn̦aan kõjerkakpejeik rein. (Jrb. 24:15) Ekõn̦aan bwe en wõr juon iien epel̦l̦o̦k ñan an rein erom ro m̦õttan im mour indeeo ijin ioon lal̦.—Jon 3:16. w23.04 9 pãr. 5-6

Ewi wãween kwõmaroñ kõkajoore kõjatdikdik eo am̦? Ñan waanjoñak, el̦aññe kõjatdikdik eo am̦ ej ñan mour indeeo ijin ioon lal̦, riiti kõmel̦el̦e ko ilo Baibõl̦ kõn naaj ewi wãween Pedetaij innem kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki. (Ais. 25:8; 32:​16-18) Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ewi wãween naaj mour ilo lal̦ eo ekããl. Pijaikl̦o̦k am̦ pãd ie. El̦aññe jej keini ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kõjatdikdik eo ad kõn lal̦ eo ekããl, apañ ko jej iiooni kiiõ renaaj ‘mera im ñan jidik wõt iien.’ (2 Kor. 4:17) Kõjatdikdik eo Jeova ear lewaj ñan kwe emaroñ jipañ eok ñan kijenmej wõt ium̦win apañ ko am̦. Em̦õj an Jeova lewaj men ko kwõj aikuji ñan bõk kõkajoor jãne. Innem ñe kwõj aikuj jipañ ñan kajejjet juon am̦ jerbal ilo doulul in, ñan kijenmej ium̦win juon apañ, ak ñan dãpij wõt am̦ lañlõñ, lutõkl̦o̦k bũruom̦ ñan Jeova ilo jar im pukot tõl eo an ikijjeen am̦ katak ippam̦ make. M̦õn̦õn̦õ in bõk jipañ jãn rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦. Keini am̦ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kõjatdikdik eo am̦ kõn ilju im jekl̦aj. Ñe kwõnaaj kõm̦m̦ani men kein, kwõnaaj ‘kajoorl̦o̦k ñan joñan eo kwõj aikuji ikijjeen maroñ in aiboojoj eo an Anij el̦ap, bwe kwõn maroñ jutak pen ilo men otemjej ilo am̦ kijenmej im lañlõñ.’—Kol. 1:11. w23.10 17 pãr. 19-20

Elukkuun lõñ men ko jemaroñ kam̦m̦oolol Jeova kaki ilo jar ko ad. Jemaroñ kam̦m̦oolole kõn jabdewõt men ko rem̦m̦an ilo mour ko ad; kõnke ilo m̦ool, aolep menin letok ko rem̦m̦an rej itok jãne. (Jem. 1:17) Ñan waanjoñak, jemaroñ kam̦m̦oolole kõn an aiboojoj lal̦ in im kõn menin kõm̦anm̦an ko an rekabwilõñlõñ. Jemaroñ bareinwõt kam̦m̦oolole kõn mour ko ad, baam̦le eo ad, ro m̦õttad, im kõjatdikdik eo ad. Im jekõn̦aan kam̦m̦oolol Jeova kõn an kõtl̦o̦k bwe en wõr juon ad jem̦jerã epaak ippãn. Jemaroñ aikuj lukkuun kate kõj ñan l̦õmn̦ak kõn un ko unin ad kam̦m̦oolol Jeova. Jej mour ilo juon lal̦ me armej ro ie ejjel̦o̦k aer kam̦m̦oolol. Ekkã an armej l̦õmn̦ak kõn kõn̦aan ko aer make ijello̦kun aer l̦õmn̦ak kõn ta ko remaroñ kõm̦m̦ani ñan kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol. El̦aññe l̦õmn̦ak in aer ejelõt kõj im jej jino anõke er, jemaroñ oktak im jar wõt kõn kõn̦aan ko ad. Ñan bõbraik jãn an men in wal̦o̦k, jej aikuj kal̦apl̦o̦k ad kam̦m̦oolol Jeova kõn aolep men ko ej kõm̦m̦ani kõn kõj im bareinwõt kaalikkar ad kam̦m̦oolol ilo kõm̦m̦an ko ad.—Luk 6:45. w23.05 4 pãr. 8-9

Jeova ej eo Jemãd ilañ me el̦ap yokwe ippãn im ejjab kõn̦aan bwe jen eñtaan. (Ais. 63:9) Meñe ãindein, ak ejjab bõbrae an wal̦o̦k apañ ko ad, me remaroñ ãinwõt kijeek ak reba ko. (Ais. 43:2) Ijoke, ej kallim̦ur bwe enaaj jipañ kõj ñan ‘deblo̦ki’ apañ kein. Im jekdo̦o̦n apañ ta ko jej iiooni kiiõ, ak enaaj jipañ kõj bwe jen maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñane. Jeova ej bar letok jetõb kwõjarjar eo an ekajoor ñan jipañ kõj kijenmej wõt. (Luk 11:13; Pil. 4:13) Kõn men in, jemaroñ lõke bwe Jeova enaaj aolep iien letok men ko jej aikuji bwe jen maroñ kijenmej wõt im dãpij wõt ad tiljek ñane. Jeova ej kõtmãne bwe jen lõke E. (Hib. 11:6) Ewõr iien ko jemaroñ lukkuun eddodo kõn apañ ko jej iiooni. Joñan, jemaroñ jino pere el̦aññe Jeova enaaj jipañ kõj. Bõtab Baibõl̦ eo ej kaalikkar ñan kõj bwe kajoor eo an Anij emaroñ jipañ kõj ñan “uwe ilõñin [ak tallõñe] juon wõrwõr.” (Sam 18:29) Kõn men in, ijello̦kun ad ebbweer, jej aikuj jar ilo ad lukkuun tõmak im lõke bwe Jeova enaaj uwaaki jar ko ad.—Jem. 1:​6, 7. w23.11 22 pãr. 8-9

Elukkuun jejjet an naan kein kwal̦o̦k kõn yokwe eo em̦ool! Ilo eoon in, jej lo juon naanin kaenõm̦m̦an ñan ro em̦õj aer m̦are: Yokwe eo amiro ñan doon emaroñ kajoor im pãd ñan indeeo. Bwe ro em̦õj aer m̦are ren maroñ yokwe doon toon wõt aer mour, rej aikuj lukkuun kate erro. Ñan waanjoñak, juon kijeek emaroñ urur wõt im jab kun el̦aññe juon ej ankaane wõt. El̦aññe ejjel̦o̦k rej ankaane, kijeek eo enaaj kun. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, yokwe eo ikõtaan l̦eo im lio emaroñ kajoor wõt ñan indeeo el̦aññe rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõkajoore pãd eo aerro. Ijoke, ewõr iien rippãlele ro remaroñ eñjake bwe yokwe eo aerro ejino m̦õl̦ol̦o̦k, el̦aptata ñe rej iioon apañ kõn jããn, nañinmej, ak ijjiped ko rej wal̦o̦k itok jãn aer lale ajri ro nejierro. Innem ñan kõm̦m̦an bwe “urur [eo] jãn Jeova” en kajoor wõt, l̦eo im lio jim̦or rej aikuj kate er bwe en kajoor jem̦jerã eo aer ippãn Jeova. w23.05 20 pãr. 1-3

Ta ko jej aikuj in kõm̦m̦ani bwe jen maroñ ejaake kadkadin peran? Ro jemãd im jined remaroñ rõjañ kõj bwe jen peran, ijoke peran ejjab juon men jemaroñ jolõt jãn er. Ad ejaake kadkadin peran ej ãinl̦o̦kwõt ad katak juon kapeel ekããl. Juon wãween jemaroñ tijem̦l̦o̦k ilo juon kapeel ej ikijjeen ad lukkuun lale wãween an juon eo etijem̦l̦o̦k ilo kapeel in jerbal, innem anõke joñak eo an. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, jemaroñ katak kilen kwal̦o̦k peran ikijjeen ad lukkuun lale wãween an ro jet kwal̦o̦k kadkad in, innem anõke joñak ko aer. Ãinwõt Daniel, jej aikuj lukkuun jel̦ã kobban Naanin Anij. Jej aikuj ejaake juon kõtaan epaak ippãn Jeova ilo ad ekkeini ad kõnono ippãn im lukkuun kwal̦o̦k ñane eñjake ko ad. Im jej aikuj lõke Jeova ikijjeen ad lukkuun tõmak bwe aolep iien enaaj jipañ kõj. Innem, ñe jenaaj iioon juon wãween me ej mãlejjoñe tõmak eo ad, jenaaj peran. Ekkã an ro jet kautiej ro me reperan. Im ro reperan, remaroñ bareinwõt jipañ ro em̦ool bũrueer bwe ren kõn̦aan jel̦ã kajjien Jeova. Alikkar jej lo bwe elõñ un ko rem̦m̦an unin ad kõn̦aan ejaake kadkadin peran. w23.08 2 pãr. 2; 4 pãr. 8-9

Naanin Grik eo me kar ukote ñan “kanooj etale,” ekkã aer kar kõjerbale kõn wãween an armej kanooj etale mããl ko raorõk ãinwõt gold im jelba ñan lale ñe rej m̦oolin. Innem alikkar bwe jej aikuj kanooj etale men ko jej roñ ak riiti ñan lale el̦aññe rem̦ool. Enaaj l̦apl̦o̦k an aorõk men in ñan kõj ilo an epaaktok eñtaan eo el̦ap. Ijello̦kun ad m̦õkaj im tõmak men ko me ro jet rej ba, jej kõjerbal kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ ko ad im keidi men ko jej roñ ak riiti ñan men ko Baibõl̦ eo im doulul eo an Jeova rej ba. Ilo ad ãindein, jeban po ilo mel̦el̦e ko retao an jetõb ko rettoon. (JK. 14:15; 1 Tim. 4:1) Ãinwõt juon kumi, ri-karejar ro an Anij renaaj el̦l̦ã im mour jãn eñtaan eo el̦ap. Ijoke, ñe ej itok ñan kõj kajjojo, jejjab jel̦ã enaaj ewi wãween mour ko ad ilju. (Jem. 4:14) Bõtab, jekdo̦o̦n ñe jenaaj el̦l̦ã im mour jãn eñtaan eo el̦ap ak ñe jenaaj mej m̦okta jãn an itok, Jeova enaaj kõjeraam̦m̦an kõj kõn mour indeeo el̦aññe jenaaj dãpij wõt ad tiljek. Kõn men in, jen aolep l̦õmn̦ak wõt kõn kõjatdikdik eo ad ekanooj in em̦m̦an im pojak wõt ñan raan eo an Jeova! w23.06 13 pãr. 15-16

Jejjab jel̦ã ewi wãween an naaj jejjet kũtien jet iaan kanaan ko ilo Baibõl̦. (Dan. 12:​8, 9) Innem ñan kõj, meñe jejjab jel̦ã ñããt eo enaaj jejjet kũtien juon kanaan bõtab ejjab mel̦el̦ein bwe eban jejjet kũtien. Ejjel̦o̦k pere, jemaroñ lõke bwe Jeova enaaj kwal̦o̦k ñan kõj men ko jej aikuj in jel̦ã ilo iien eo ejejjet im ekkar, ãinwõt an kar kõm̦m̦ane m̦okta. Naaj kõm̦m̦an kõjjel̦ã im ba bwe ewõr “Aenõm̦m̦an im jokwane!” (1 Tes. 5:3) Tokãlik, kien ko an lal̦ in renaaj jum̦ae kabuñ ko reriab im julo̦k aolepeer. (Rev. 17:​16, 17) Innem tokãlik, renaaj kajjioñ tarin̦aeik armej ro an Anij. (Ezk. 38:​18, 19) Men kein renaaj tõll̦o̦k ñan tarin̦ae eo ãliktata, Armagedon. (Rev. 16:​14, 16) Jemaroñ lõke bwe m̦õttan jidik men kein renaaj wal̦o̦k. M̦ae iien in, jekõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol Jemãdwõj ilañ ilo ad lukkuun etale im mel̦el̦e kake kanaan ko ilo Baibõl̦, im ilo ad jipañ ro jet ñan aer bareinwõt kõm̦m̦ane men in. w23.08 13 pãr. 19-20

Ke rijjilõk Paul ear kõnono kõn tõmak, kõjatdikdik, im yokwe, ear ba bwe “men eo el̦aptata an aorõk [iaan kadkad kein] ej yokwe.” (1 Kor. 13:13) Etke Paul ear maroñ ba men in? Ilo naaj ilju im jekl̦aj, jeban aikuj tõmak kallim̦ur ko an Anij kõn lal̦ eo ekããl ak kõjatdikdik bwe kallim̦ur kein renaaj jejjet im m̦ool kõnke enaaj m̦õj an jejjet kũtieer. Bõtab eban bõjrak ad yokwe Jeova im armej ro. Ilo m̦ool, yokwe eo ad ñan er enaaj eddekl̦o̦k wõt ñan indeeo. Bareinwõt, ad yokwe doon ej kaalikkar bwe jej Kũrjin ro rem̦ool. Jesus ear ba ñan rijjilõk ro an: “El̦aññe kom̦ij yokwe doon, innem aolep renaaj jel̦ã bwe kom̦ij ri-kal̦oora.” (Jon 13:35) Ejjab men in wõt, ak ad yokwe doon ej kõm̦m̦an bwe jen bõrokuk wõt. Paul ear ba bwe yokwe ej “kein loklok eo eweeppãn im ej kõm̦m̦an bõrokuk.” (Kol. 3:14) Rijjilõk Jon ear jeje ñan rũttõmak ro m̦õttan im ba: “Jabdewõt eo ej yokwe Anij, ej aikuj bareinwõt yokwe jein ak jatin.” (1 Jon 4:21) Ñe jej kwal̦o̦k yokwe ñan doon, jej kwal̦o̦k ad yokwe Anij. w23.11 8 pãr. 1, 3

Baibõl̦ eo ej keidi mour ko ad ãinwõt Kũrjin ro ñan juon iãekwõj. Jinõkjeej eo an rũttõr ro me rej kam̦õje iãekwõj in ej mour indeeo. (2 Tim. 4:​7, 8) Jej aikuj lukkuun kate kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k im ettõr wõt ilo iãekwõj in, el̦aptata kõnke jepaakel̦o̦k wõt jem̦l̦o̦kin iãekwõj in jãn kar m̦okta. Rijjilõk Paul ear kaalikkar ta ko renaaj jipañ kõj ñan wiini iãekwõj eo. Ear rõjañ kõj ñan “jol̦o̦k aolep men ko reddo . . . im jen kijenmej ke jej ettõr ilo iãekwõj in jepãd ie.” Mel̦el̦ein ke bwe Paul ej ba bwe ejjel̦o̦k juon men ak eddo juon Kũrjin ej aikuj ineeke? Jaab, ejjab mel̦el̦e eo an Paul in. Ijoke, mel̦el̦e eo an ej bwe jen julo̦k aolep eddo ko rejjab menin aikuj. Kain eddo rot kein remaroñ bõbraik kõj im kõm̦m̦an bwe jen m̦õjn̦o̦l̦o̦k. Jej aikuj m̦õkaj im kile im julo̦k jabdewõt men ko rejjab menin aikuj me rej kaddouk kõj jen ad maroñ kijenmej ilo iãekwõj in. Bõtab ilo ejja iien eo wõt, jejjab kõn̦aan julo̦k eddo ko jej aikuj ineeki. Kõnke el̦aññe jejjab ineeki eddo kein, innem jeban maroñ pãdwõt ilo iãekwõj in.—2 Tim. 2:5. w23.08 26 pãr. 1-2

Ñe jej juon ri-mel̦el̦e, men in emaroñ jipañ kõj ñan kautiej l̦õmn̦ak ko an ro jet. Ñan waanjoñak, jet iaan kõrã ro im jiroñ ro jeid im jatid em̦m̦an ippãer makeup, im ewõr ro jet rej kããlõt ñan jab makeup. Jet Kũrjin ro em̦m̦an ippãer idaak arkool̦ ilo joñan eo em̦m̦an, bõtab ewõr ro jet rej kããlõt ñan jab idaak. Kajjojo iaan Kũrjin ro rekõn̦aan bwe en em̦m̦an ãjmour ko aer bõtab rej kããlõt kõl ko reoktak jãn doon ñan jipañ ãjmour ko aer. El̦aññe jej l̦õmn̦ak bwe ejim̦we wõt l̦õmn̦ak ko ad im jej kajjioñ kõm̦m̦an bwe ro jet ilo eklejia eo ren l̦oori l̦õmn̦ak ko ad, jemaroñ kal̦õkatip ro jet im kõm̦m̦an bõro jepel. (1 Kor. 8:9; 10:​23, 24) Ñan waanjoñak, ijello̦kun an Jeova kõm̦m̦an kakien ko ikijjeen wãween ad nuknuk, ear litok naanin kakapilõk ko jemaroñ l̦oori ñan jipañ kõj. Jej aikuj ekkõn̦ak nuknuk ko rekarbõb im rej kaalikkar bwe jej ri-karejeran Anij, im bareinwõt kaalikkar ad juon ri-mel̦el̦e im “kõjerbal lol̦o̦kjen̦.” (1 Tim. 2:​9, 10) Kõn men in, jejjab kõn̦aan bwe jen tõrreejab ilo juon wãween me enaaj kõm̦m̦an an ro jet reitok wõt im l̦õmn̦ak wõt kõn wãween ad nuknuk. Naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ renaaj bareinwõt jipañ em̦m̦aan ro rej lale eklejia ñan jab kõm̦m̦an aer make kakien kõn wãween an ro jet aikuj nuknuk im kõm̦m̦ane bõraer. w23.07 23 pãr. 13-14

Em̦õj an Jeova kwal̦o̦k ñan kõj wãween eo jemaroñ lo juon ilju im jekl̦aj ekam̦õn̦õn̦õ. Ro rej eo̦roñ kũr eo an ‘lio ebwebwe’ me ekol̦ap, el̦ap aer l̦õmn̦ak wõt kõn menin kam̦õn̦õn̦õ ko “retõñal” ilo ettino. Jem̦l̦o̦k eo aer ej “ilo m̦wilal̦ ko an Sheol” ak lõb an ri-mej. (JK. 9:​13, 17, 18) El̦ap an oktak men eo enaaj wal̦o̦k ñan ro rej eo̦roñ kũr eo an “mãlõtlõt” eo em̦ool! (JK. 9:1) Jej katak ñan yokwe men ko Jeova ej yokwi im ñan dike men ko ej diki. (Sam 97:10) Im jej lo m̦õn̦õn̦õ ilo ad kũrtok ro jet ñan bõk tokjãn jãn “mãlõtlõt” eo em̦ool. Ej ãinwõt ñe jej “lam̦õj ioon jikin ko reutiejtata in jikin kweilo̦k eo: ‘Jabdewõt eo edik an mãlõtlõt en del̦o̦ñtok.’” Tokjãn ko renaaj wal̦o̦k ñan kõj im ñan ro jet rej eo̦roñ kũr in, rejjab ñan tõre in wõt. Ak rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ kõj ñan “mour” indeeo ilo ad “etetal ilo ial̦an jel̦ãl̦o̦kjen̦.”—JK. 9:​3, 4, 6. w23.06 24 pãr. 17-18

Ewi wãween am̦ eñjake ñe juon eo kwõj jerbal ak jikuul̦ ippãn ej kajitũkin eok kõn tõmak eo am̦? Kwõj ke ikkũm̦kũm̦? Elõñ iaad jej bõk eñjake in. Bõtab kajjitõk eo an emaroñ jipañ kõj ñan jel̦ã l̦õmn̦ak ko an ak men ko ej tõmaki, im men in emaroñ kõpel̦l̦o̦k juon iien ñan ad kwal̦o̦k ennaan eo em̦m̦an ñan er. Bõtab jet iien, juon armej emaroñ bõkm̦aantak juon kajjitõk kõnke ejjab errã ippãd ak kõnke ekõn̦aan akwããl. Ekkã an men in wal̦o̦k kõnke rar roñ mel̦el̦e ko rebõd kõn men ko jej tõmaki. (Jrb. 28:22) Bareinwõt, jej mour ilo “raan ko ãliktata,” juon tõre me elõñ armej renaaj “m̦akoko in errã ilo jabdewõt pepe” im joñan, renaaj “lãj.” (2 Tim. 3:​1, 3) Kwõmaroñ l̦õmn̦ak im ba, ‘Ewi wãween imaroñ kwal̦o̦k jouj ñe juon armej ekõn̦aan akwããl kõn men ko ij tõmaki?’ Ewõr juon kadkad enaaj jipañ eok ñan kõm̦m̦ane men in—ineem̦m̦an. Juon eo eineem̦m̦an ejjab m̦õkaj an illu, ijoke ejel̦ã kilen irooj ioon eñjake ko an make ñe ejaje ta eo en ba ak ñe ro jet rej kajjioñ kalluuki. w23.09 14 pãr. 1-2

Ewõr iien ko doulul in ad ej letok naanin kakapilõk ko me rej kõjparok kõj. Ñan waanjoñak, em̦õj kakkõl kõj bwe jen kõjparok kõj jãn ad arõk m̦weiuk im ad kõm̦m̦ani men ko me remaroñ tõll̦o̦k kõj ñan rupe kien ko an Anij. Ilo bar wãween kein, jej bar bõk tokjãn ñe jej l̦oore tõl eo an Jeova. (Ais. 48:​17, 18; 1 Tim. 6:​9, 10) Ejjel̦o̦k pere bwe Jeova enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjerbal armej ro em̦õj an kããlõt er bwe ren letok naanin tõl ko ilo iien eñtaan eo el̦ap l̦o̦k ñan Juon To̦ujin Iiõ ko in an Christ Irooj. Jenaaj ke l̦oore wõt naanin tõl ko aer? Eokwe, men in ej pedped ioon wãween ad em̦m̦akũt ñan tõl eo an Jeova kiiõ. Kõn men in, jen aolep iien l̦oore tõl eo an Jeova, ekoba naanin tõl ko ej litok ikijjeen em̦m̦aan ro em̦õj an kããlõt er bwe ren lale kõj. (Ais. 32:​1, 2; Hib. 13:17) Jemaroñ lukkuun lõke im l̦oore Eo ej tõl kõj, Jeova, kõnke ej kõjparok kõj jãn jabdewõt men ekauwõtata me emaroñ ko̦kkure jem̦jerã eo ad ippãn im ej tõll̦o̦k kõj ñan ijo jej jibadeke—mour ñan indeeo ilo lal̦ eo ekããl. w24.02 25 pãr. 17-18

Rijjilõk Paul ear m̦õn̦õn̦õ ilo an kar kõjerbal mour eo an ñan jerbal ñan Jeova, bõtab elukkuun lõñ apañ ko ear iiooni. Ekkã an kar aetok ial̦ ko an Paul ke ear ito-itak, im ilo tõre ko an ekar jab pidodo ñan ito-itak jãn jikin ñan jikin. Ilo ial̦ ko an, jet iien Paul ear “iioon kauwõtata ilo reba ko” im kauwõtata “jãn ri-ko̦o̦t ro.” Bareinwõt ewõr iien ko ri-jum̦ae ro an rar m̦ane. (2 Kor. 11:​23-27) Im ejjab aolep iien rũttõmak ro m̦õttan Paul rar kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol kõn men ko ear kõm̦m̦ani ñan jipañ er. (2 Kor. 10:10; Pil. 4:15) Ta eo ear jipañ Paul bwe en wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova? Elukkuun lõñ men ko Paul ear katak kaki kõn kadkad ko kadkadin Jeova jãn Naanin Anij im jãn wãween ko ear iiooni. Paul ear lukkuun tõmak bwe Jeova Anij ej yokwe e. (Rom 8:​38, 39; Eps. 2:​4, 5) Im ear ejaak juon yokwe ekajoor ñan Jeova. Paul ear kwal̦o̦k bwe ej yokwe Jeova ‘ikijjeen an kar jipañ ro rekkwõjarjar im an jab bõjrak jãn an jipañ er.’—Hib. 6:10. w23.07 9 pãr. 5-6

Elõñ armej rej kile bwe jej aikuji kien ko im bwe jej aikuj pokake jet iaan kakien ko me ‘ri-utiej rein’ rej kõm̦m̦ani. Bõtab ejja armej rein wõt remaroñ jab pokake jet iaan kakien ko kõnke rej l̦õmn̦ak bwe rejjab jim̦we ak bwe el̦ap jãn joñan men ko kien eo ej kajjitõk jãn armej ro. Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k bwe kien ko an armej rej kõm̦m̦an an armej ro eñtaan, rej pãd ium̦win tõl eo an Setan, im bwe m̦õttan jidik naaj ko̦kkure kien kein. (Sam 110:​5, 6; Ekl. 8:9; Luk 4:​5, 6) Ej bareinwõt ba ñan kõj bwe “jabdewõt eo ej jum̦ae ri-utiej ro, ej jum̦ae karõk eo an Anij.” Ilo tõre in, Jeova ej kamãlim an kien ko tõl bwe en jab l̦ap poktak, im ej kõtmãne bwe jen pokaki kien kein. Kõn men in, jej aikuj in ‘lel̦o̦k men ko kun̦aad ñan ro ej tõllo̦kier,’ men kein rej kitibuj ad kõl̦l̦ã eowõj, kwal̦o̦k kautiej, im pokake. (Rom 13:​1-7) Jemaroñ l̦õmn̦ak bwe juon kakien ejjab pidodo, ejjab jim̦we, ak el̦ap on̦ããn ñan pokake. Bõtab jej pokake Jeova, im ej ba ñan kõj bwe jen pokake kien ko toon wõt aer jab kajjitõk bwe jen rupe kien ko An.—Jrb. 5:29. w23.10 8 pãr. 9-10

Ke Samson ear l̦otak, ri-Pilistia ro rar irooj ioon aelõñin Israel im ear lukkuun nana aer kõm̦m̦an ñan er. (Eka. 13:1) Ear l̦ap an ri-Israel ro eñtaan kõn an kar ri-Pilistia ro lukkuun lãj ñan er. Jeova ear kããlõt Samson ñan “lo̦mo̦o̦ren Israel jãn pein ro ri-Pilistia.” (Eka. 13:5) Bwe Samson en maroñ kajejjete jerbal in, enaaj kar aikuj atartar ioon Jeova. Juon iien, juon jarin tarin̦ae an ri-Pilistia ro ear etal ñan Lihai, juon jikin me emaroñ kar pãd ilo Juda, bwe ren kajjioñ jibwe Samson. Em̦m̦aan ro ilo Juda rar lukkuun mijak, innem rar pepe bwe renaaj lel̦o̦k Samson ñan ri-kõjdat ro aer. Armej ro an Samson make rar lukwõje kõn ruo to ko rekããl im bõkl̦o̦ke ñan ri-Pilistia ro. (Eka. 15:​9-13) Bõtab, “Jetõb an Jeova ear itok ioon [Samson] kõn kajoor” im ear rõl̦o̦k jãn to ko rar lukwõje kake. Innem “ear lo juon atlaḷin donkey” im ear kõjerbale ñan m̦ane 1,000 ri-Pilistia ro!—Eka. 15:​14-16. w23.09 2-3 pãr. 3-4

Jidik kõn jidik Jeova ej kwal̦o̦k kõn “karõk” eo an me ej ñan indeeo ilo Baibõl̦. Jekdo̦o̦n ta, ak aolep iien Jeova ej lo tõprak ilo karõk ko an kõnke “ear kõm̦m̦an men otemjej bwe ren jerbal ekkar ñan karõk ko an.” (JK. 16:​4, NW) Im aolep men ko Jeova ej kõm̦m̦ani renaaj pãd ñan indeeo. Ta karõk eo an Jeova, im ta oktak ko ear kõm̦m̦ani bwe en maroñ kajejjete? Anij ear kwal̦o̦k ñan armej ro ruo m̦oktata kõn karõk eo an ñan er. Ear kõn̦aan bwe ren “timmon im orl̦o̦k, im koobrak lal̦, im . . . irooj ioon . . . men otemjej rej mour im m̦akũtkũt ioon lal̦.” (Jen. 1:28) Ke Adam im Iv rar jum̦ae im lel̦o̦k jerawiwi ñan aolep ro ineer, men in ear jab ko̦kkure ak kabõjrak Jeova jãn an katõprake karõk eo an. Ear kõm̦m̦an wõt oktak kõn wãween an naaj katõprake. Ilo m̦õkaj, ear pepe ñan kajutak juon Aelõñ ak kien ilañ me enaaj katõprake karõk eo an jãn jinoin ñan armej ro im ñan lal̦ in.—Matu 25:34. w23.10 20 pãr. 6-7

Jeova emaroñ jipañ kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jab ebbweer. Emaroñ jab pidodo ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt, el̦aptata ñe jej lukkuun kate kõj ñan kõm̦adm̦õde m̦õjn̦o̦ eo ad me epen ad jol̦o̦ke. Jet iien, jemaroñ l̦õmn̦ak bwe epenl̦o̦k m̦õjn̦o̦ ko ad jãn m̦õjn̦o̦ ko an rijjilõk Piter. Bõtab Jeova emaroñ letok ñan kõj kajoor bwe jen jab ebbweer. (Sam 94:​18, 19) Ñan waanjoñak, m̦okta jãn an kar juon jeid im jatid em̦m̦aan katak m̦ool eo, elõñ iiõ in an kar pãlele em̦m̦aan (homosexual). Ilo m̦õkaj, ear kããlõt ñan jol̦o̦k mour im m̦anit ko renana. Meñe ãindein, ak jet iien epen an jol̦o̦k kõn̦aan ko renana. Innem ta eo ear jipañe ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jab ebbweer? Ej kõmel̦el̦e im ba: “Jeova ej kõkajoor kõj, . . . im ikijjeen jetõb kwõjarjar eo an . . . em̦õj aõ katak bwe jemaroñ [wõnm̦aanl̦o̦k wõt] im mour ekkar ñan wãween eo Anij ekõn̦aan, . . . Jeova ear kõjerbal ña, im meñe elõñ likjab ko ij kõm̦m̦ani ak ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõkajoor eõ.” w23.09 23 pãr. 12

Likao ro jeid im jatid, kom̦ ban kajju erom juon em̦m̦aan erũtto ilo tõmak. Kwõj aikuj kããlõt joñak ko rem̦m̦an ñan anõki, erom juon eo elol̦o̦kjen̦, erom juon eo ro jet remaroñ atartar ioon im lõke, ejaak kapeel ko renaaj jipañ eok ilo mour eo am̦, im pojakl̦o̦k im̦aan ñan am̦ bõk eddo ko ilju im jekl̦aj. Ñe kwõj l̦õmn̦ak kõn aolep men ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani, kwõmaroñ jinõ l̦õmn̦ak bwe el̦ap an pen. Bõtab, kwõmaroñ lo tõprak. Keememej bwe Jeova elukkuun kõn̦aan jipañ eok. (Ais. 41:​10, 13) Ejjel̦o̦k pere bwe ro jeim̦ im jatũm̦ ilo eklejia eo renaaj bareinwõt jipañ eok. Ñe kwõnaaj erom em̦m̦aan eo Jeova ekõn̦aan bwe kwõn erom, kwõnaaj m̦õn̦õn̦õ ilo mour eo am̦. Jej yokwe kom̦ likao ro jeid im jatid! Jeova en lukkuun kõjeraam̦m̦ane eok ilo am̦ kate eok kiiõ ñan erom juon em̦m̦aan erũtto ilo tõmak. w23.12 29 pãr. 19-20

Pijaikl̦o̦k am̦ pãd ilo juon iien iiãio ippãn jet jeid im jatid. Ej juon iien elimo im kom̦ij pija ippãn doon. Im kwõj bar pijaiki komiañ ruo kõttan ñe ebaj nana pija eo jinointata. Kiiõ ewõr jilu nejũm̦ pija. Bõtab ilo juon iaaer, kwõj kile bwe juon iaan likao ro m̦õttam̦ ej mejãn jememe. Kõn men in, kwõnaaj jol̦o̦ke pija eo kõnke ilo pija ko jet nejũm̦, aolep ro ilo ijo ekoba likao eo m̦õttam̦ rej ettõñdikdik. Elõñ men ko jaar kõm̦m̦ani ippãn ro jeid im jatid. Bõtab jen ba bwe ilo juon iaan iien kein, juon iaan jeim ak jatũm̦ ear ba ak kõm̦m̦ane juon men me ear kõmetak eok. Ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane kõn iien in kwõj keememeje? Kwõmaroñ ke jol̦o̦ke jãn ememej eo am̦ ãinwõt am̦ kar jol̦o̦ke juon iaan pija ko? (Eps. 4:32) Jemaroñ kõnke elukkuun lõñ iien ko rem̦m̦an ippãn me jemaroñ ememeji. Eñin ej iien rot ko jekõn̦aan ememeji im kaorõki. w23.11 12 pãr. 16-17

Naanin Grik ko me Paul ear kõjerbali rej kwal̦o̦k bwe juon jiroñ ak kõrã me ej juon Kũrjin ej aikuj aolep iien ekkõn̦ak nuknuk ko rekarbõb im rej kwal̦o̦k bwe ej kautiej l̦õmn̦ak ko im eñjake ko an ro jet. El̦ap ad nõbar jiroñ im kõrã ro jeid im jatid me rerũtto ilo tõmak kõn aer l̦oore naanin kakapilõk in! Bar juon kadkad me aolep kõrã ro rerũtto ilo tõmak rej aikuji ej lol̦o̦kjen̦. Ta in lol̦o̦kjen̦? Ej maroñ eo ñan jel̦ã oktak eo ikõtaan men eo ejim̦we im men eo enana, innem ñan kããlõt men eo ejim̦we. L̦õmn̦ak kõn joñak eo an Abigeil. L̦eo pãleen ear kõm̦m̦ane juon pepe enana me enaaj kar bõktok jorrããn ioon aolep ro ilo m̦weo im̦õn. Abigeil ear m̦õkaj im em̦m̦akũt. Kõnke ear kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦, ear lo̦mo̦o̦ren mour ko an elõñ armej. (1 Sa. 25:​14-23, 32-35) Lol̦o̦kjen̦ ej bar jipañ kõj ñan jel̦ã ñããt eo ekkar ñan kõnono ak ñan ikõñ wõt. Im ej bar jipañ kõj ñan pel̦an ñe jej kwal̦o̦k ad itoklimo kõn ro jet.—1 Tes. 4:11. w23.12 20 pãr. 8-9

Rijjilõk Paul ear je naan kein ñan eklejia eo ilo Rom. Ro jein im jatin ilo jikin in rar katak kõn Jeova im Jesus, rar kwal̦o̦k aer tõmak ikijjeen kõm̦m̦an ko aer, im rar erom Kũrjin ro. Kõn men in, Anij ear “kõwãnõk [er] kõn wõt tõmak eo [aer],” im ear kapit er kõn jetõb kwõjarjar. (Rom 5:1) Aet, rein rar maroñ reim̦aanl̦o̦k ñan juon kõjatdikdik ekanooj in em̦m̦an me remaroñ lõke bwe enaaj jejjet kũtien. Tokãlik, Paul ear jeje ñan rũkkapit ro ilo Epesõs kõn kõjatdikdik eo Anij ear lel̦o̦k ñan er. Kõjatdikdik in ekitibuj aer bũki ‘jeraam̦m̦an ko rel̦l̦ap me ro rekkwõjarjar renaaj jolõti.’ (Eps. 1:18) Bareinwõt, Paul ear kaalikkar ñan ro ilo Korint ia eo enaaj jejjet kõjatdikdik eo aer ie. Ear ba bwe “kõjatdikdik eo [aer] em̦õj kõpooje ñan [er] ilañ.” (Kol. 1:​4, 5) Innem alikkar bwe kõjatdikdik eo an rũkkapit ro ej bwe renaaj jerkakpeje im mour indeeo ilañ, ijo me renaaj tõl ippãn Christ.—1 Tes. 4:​13-17; Rev. 20:6. w23.12 9 pãr. 4-5

Lukkuun naan eo kar kõjerbale ilo jeje ko jinoin ñan naan eo “kõjparok,” kar kõjerbale ñan tarin̦ae. Ej jitõñl̦o̦k ñan rũttarin̦ae ak ri-waj ro me rar kõjparoke juon jikin kweilo̦k im lale bwe ri-kõjdat ro ren jab kajjioñ nitbwili ak tarin̦aeiki. Armej ro ilo jikin kweilo̦k rot in rar maroñ kiki ilo aenõm̦m̦an kõnke rar jel̦ã bwe rũttarin̦ae rein rar waje wõrwõr ko. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, ñe aenõm̦m̦an eo jãn Anij ej kõjparoke bũruod im l̦õmn̦ak ko ad, jej aenõm̦m̦an kõnke jejel̦ã bwe jej bõk kõjparok. (Sam 4:​8, UBS) Ãinwõt Hanna, meñe wãween eo jej iioone ejjab m̦õkaj im oktak, ak jemaroñ aenõm̦m̦an wõt. (1 Sa. 1:​16-18) Im ñe jej aenõm̦m̦an, ekkã an jipañ bwe en em̦m̦an ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ im kõm̦m̦an jokãlõt ko remãlõtlõt. Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane? Ñe kwõj inepata, kwõn kũri ri-waj eo ilo kõkkar. Ewi wãween? Jar m̦ae iien kwõj eñjake aenõm̦m̦an eo jãn Anij. (Luk 11:9; 1 Tes. 5:17) Ñe kwõj iioon juon wãween epen, buul̦ jar kake, im kwõnaaj lo an aenõm̦m̦an eo jãn Jeova kõjparok bũruom̦ im l̦õmn̦ak ko am̦.—Rom 12:12. w24.01 21 pãr. 5-6

Ñan an maroñ kokkwõjarjar etan Jemãn, Jesus ear kijenmej ium̦win aolep menin kaeñtaan ko, naanin kajjirere ko, im riab ko me rar ruruwe kaki. Ear jel̦ã bwe ear pokake Jemãn ilo men otemjej, kõn men in ejjel̦o̦k men en̦ ear aikuj jook kake. (Hib. 12:2) Ear bar jel̦ã bwe Setan ear kajjioñ ko̦kkure ilo iien ko me rekanooj in pen ñane. (Luk 22:​2-4; 23:​33, 34) Setan ear lukkuun kõjatdikdik bwe enaaj kõm̦m̦an bwe en jako an Jesus tiljek ñan Jeova, bõtab ear jab lo tõprak! Jesus ear lukkuun kam̦ool bwe Setan ej juon ri-etao im bwe ewõr ri-karejar ro an Jeova me rej dãpij wõt aer tiljek meñe ium̦win mãlejjoñ ko reppentata! Kwõj ke kõn̦aan kabuñbũruon Kiiñ eo am̦? Eokwe, wõnm̦aanl̦o̦k wõt im nõbar ãt eo etan Jeova, im jipañ ro jet bwe ren katak kõn aolep kadkad ko rem̦m̦an kadkadin Anij eo ad. El̦aññe kwõj kõm̦m̦ane men in, kwõj l̦oore jenkwan neen Jesus. (1 Pit. 2:21) Ãinwõt Jesus, kwõj kõm̦m̦an bwe Jeova en m̦õn̦õn̦õ im kam̦ool bwe ri-kõjdat eo An, Setan, ej juon ri-riab elukkuun nana! w24.02 11-12 pãr. 11-13

Ilowaan iiõ ko l̦alem rej kab mootl̦o̦k, elõñl̦o̦k jãn 1 milien armej rar peptaij im erom Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Ñe kwõj ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan Jeova, kwõj kããlõt ñan erom juon ri-kal̦ooran Jesus Christ im ñan kõm̦m̦an bwe ankilaan Anij en men eo eaorõktata ilo mour eo am̦. Men kein rej kitibuj ta? Jesus ear ba: “Jabdewõt eo ekõn̦aan l̦oor eõ, en kaarmejjeteik e make.” (Matu 16:24) Naanin Grik ko me kar ukoti ñan naan kein “en kaarmejjeteik e make,” emaroñ bar ukok ilo wãween in, “juon eo ejako an mour ñan e make.” Kõnke em̦õj am̦ ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan Jeova, kwõnaaj aikuj jum̦ae jabdewõt men me enaaj kabũrom̦õje. (2 Kor. 5:​14, 15) Men in ekitibuj am̦ jum̦aik “jerbal ko an kanniõk,” ãinwõt mourin l̦õñ. (Gal. 5:​19-21; 1 Kor. 6:18) Ijoke, am̦ pokake kakien kein enaaj ke kõm̦m̦an bwe en kanooj pen mour eo am̦? Eban. Eban pen el̦aññe kwõj yokwe Jeova im kwõj lukkuun tõmak bwe kakien ko an rej ñan tokjãn eo am̦.—Sam 119:97; Ais. 48:​17, 18. w24.03 2 pãr. 1; 3 pãr. 4

Jeova ej lel̦o̦k jetõb kwõjarjar eo an ñan ro ej buñbũruon ippãer. (Matu 12:18) Jemaroñ kajjitõk ippãd make, ‘Ij ke kwal̦o̦k jet iaan kadkad ko me rej m̦õttan leen jetõb kwõjarjar eo an Anij ilo mour e aõ?’ Kwõj ke kile bwe el̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kijenmej ippãn ro jet jãn kar m̦okta ke kwõjjañin jel̦ã kajjien Jeova? Ilo m̦ool, el̦ak l̦apl̦o̦k am̦ kwal̦o̦k kadkad kein raiboojoj me rej m̦õttan leen jetõb kwõjarjar eo an Anij, emaroñ l̦apl̦o̦k am̦ tõmak bwe Jeova ej buñbũruon ippam̦. Ro Jeova ej buñbũruon ippãer remaroñ bõk tokjãn jãn katok in mour eo an Jesus. (1 Tim. 2:​5, 6) Bõtab ta el̦aññe jekabde l̦õmn̦ak bwe Jeova ejjab buñbũruon ippãd, meñe jej tõmak ilo katok in mour eo an Jesus im em̦õj ad peptaij? Eokwe keememej bwe jejjab maroñ lõke eñjake ko ad aolep iien, bõtab jemaroñ lõke Jeova. Ej watõk ro me ewõr aer tõmak ilo katok in mour eo an Jesus bwe rewãnõk im̦aan mejãn im ej kallim̦ur bwe enaaj kõjeraam̦m̦an er.—Sam 5:12; Rom 3:26. w24.03 30 pãr. 15; 31 pãr. 17