Wãween ñan Lo Tõprak ñe Kwõj Teit

1-2. Ewi wãween an jet eñjake kõn teit?

ÑE KWÕJ teit, ej juon iien emaroñ kam̦õn̦õn̦õ im kãitoktoklimo. Ñe kwõj teit kiiõ, ejjel̦o̦k pere bwe kokõn̦aan m̦õn̦õn̦õ im lo tõprak ilo iien in. Im ñan elõñ iaan ro rej teit, ej juon iien ekam̦õn̦õn̦õ. Tsion,a juon iaan kõrã ro jeid im jatid ilo Ethiopia, ej ba: “Juon iaan iien ko rekam̦õn̦õn̦õ tata ilo mour e aõ ej iien eo kõm̦ro l̦eo ippa ar teit. Kõm̦ro kar bwebwenato kõn men ko raorõk, im kõm̦ro ar bareinwõt ettõñ ippãn doon. Iar m̦õn̦õn̦õ ke iar kile bwe em̦õj aõ loe juon eo ij yokwe im juon eo ej yokwe ña.”

² Ijoke, juon jeid im jatid em̦m̦aan jãn Netherlands etan Alessio ej ba, “El̦ap an kar kam̦õn̦õn̦õ iien eo iar kal̦apl̦o̦k aõ jel̦ã kajjien kõrã eo ippa, bõtab ear bar wõr apañ ko ke kõm̦ro ar teit.” Ilo katak in, jenaaj etale jet iaan apañ ko remaroñ wal̦o̦k im jet naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ me remaroñ jipañ ruo armej bwe ren maroñ lo tõprak ilo aerro teit. Jenaaj bareinwõt etale wãween an ro jet ilo eklejia eo maroñ rejetake ruo armej me rej teit.

UNIN AN RUO ARMEJ TEIT

3. Ta unin an ruo armej teit? (Jabõn Kõnnaan 20:25)

³ Meñe teit emaroñ juon men ekam̦õn̦õn̦õ, ak ej bareinwõt juon buñtõn ne elukkuun aorõk me emaroñ tõll̦o̦k ñan an ruo armej m̦are. Ilo raanin m̦are eo aerro, armej rein rej kallim̦ur im̦aan mejãn Jeova bwe erro naaj yokwe im kautiej doon toon wõt aerro mour. Ilo m̦ool, ñe ej itok ñan ad kõm̦m̦ane jabdewõt kallim̦ur, jej aikuj lukkuun l̦õmn̦ak kake m̦okta. (Riit Jabõn Kõnnaan 20:25.) Men in elukkuun m̦ool ñe ej itok ñan kallim̦ur eo kõn mourin m̦are. Ñe ruo armej rej teit, epel̦l̦o̦k juon iien ñan aerro kal̦apl̦o̦k aerro jel̦ã kajjien doon im kõm̦m̦ane juon pepe em̦m̦an. Jet iien pepe in ej bwe erro en kããlõt ñan m̦are; ak jet iien pepe eo em̦m̦an ej bwe erro en kabõjrak aerro teit. El̦aññe ruo armej rej jol̦o̦k aerro teit, men in ejjab mel̦el̦ein bwe erro ear jab lo tõprak ilo aerro teit. Ilo m̦ool, eñin unin an ruo armej teit—ñan kõm̦m̦ane juon pepe el̦aññe erro naaj m̦are ke ak jaab.

4. Etke jej aikuj bõk l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn teit?

⁴ Etke eaorõk bwe jen bõk l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn teit? Ñe ro ejjel̦o̦k pãleer rej bõk l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn teit, reban teiti juon eo me rejel̦ã bwe reban m̦areiki. Ijoke ejjab armej ro ejjel̦o̦k pãleer wõt rej aikuj bõk l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn teit. Kõj aolep jej aikuj keememej unin an ruo armej teit. Ñan waanjoñak, jet rej l̦õmn̦ak bwe el̦aññe ruo armej rej teit, rej aikuj m̦are. Ewi wãween an l̦õmn̦ak in jelõt Kũrjin ro me ejjel̦o̦k pãleer? Juon jeid im jatid kõrã jãn America me ejjel̦o̦k pãleen etan Melissa, ej ba: “Ñe juon jeid im jatid em̦m̦aan im kõrã rej teit, jet iaan ro jeid im jatid rej kõtmãne bwe ren m̦are. Kõn wõt men in, jet jeid im jatid rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im teit meñe rejjab ekkar ñan doon. Im jet jeid im jatid me ejjel̦o̦k pãleer rejjab teit ñan jidik. L̦õmn̦ak in emaroñ lukkuun l̦ap an jelõt rein ejjel̦o̦k pãleer.”

KOMIRO EN LUKKUUN JEL̦Ã KAJJIEN DOON

5-6. Ta ko ruo armej rej teit rej aikuj jel̦ã kõn doon? (1 Piter 3:4)

⁵ El̦aññe kwõj teit, ta eo enaaj jipañ eok ñan pepe el̦aññe kwõn m̦are ke ak jaab? Eokwe komiro en lukkuun jel̦ã kajjien doon. Bõlen em̦õj am̦ kar jel̦ã kadede jet men ko kõn armej eo m̦okta jãn amiro kar jino teit. Bõtab kiiõ, epel̦l̦o̦k iien ñan am̦ maroñ kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kajjien armej eo “itulowa.” (Riit 1 Piter 3:4.) Ilo am̦ teit, kwõmaroñ kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kõn jem̦jerã eo an armej eo ippãn Jeova, kadkad ko kadkadin, im wãween an l̦õmn̦ak. Ilo an mootl̦o̦k iien, kwõj aikuj jel̦ã uwaakin kajjitõk kein: ‘Armej in enaaj ke juon rippãlele em̦m̦an im ekkar ñan ña?’ (JK. 31:​26, 27, 30; Eps. 5:33; 1 Tim. 5:8) ‘Kõm̦ro maroñ ke kam̦õn̦õn̦õik doon im jipañ doon ñe kõm̦ro ej bũrom̦õj ak inepata? Kõm̦ro maroñ ke kõjekdo̦o̦n likjab ko an doon?’b (Rom 3:23) Ilo amiro kal̦apl̦o̦k amiro jel̦ã kajjien doon, keememej men in: Men eo el̦aptata an aorõk, ejjab joñan amiro ãinl̦o̦kwõt juon, ak ej joñan amiro jel̦ã ukoktak ñan wãween ko ippemiro me reoktak jãn doon.

⁶ Ta men ko jet kwõj aikuj jel̦ã kaki kõn armej eo ilo iien eo komiro ej teit? M̦okta jãn am̦ ejaak eñjake ko rekajoor kõn armej eo, kwõmaroñ aikuj etale jet men ko raorõk ippãn, ãinwõt mejãnkajjik ko an. Ak ta kõn men ko jet ãinwõt ãjmour, jããn, ak wãween ko rar wal̦o̦k ñane m̦oktal̦o̦k me remaroñ jelõt wãween an l̦õmn̦ak, eñjake, ak kõm̦m̦an? Kwõjjab aikuj etali aolep men ko kõn armej eo ilo jinoin amiro teit. (Keidi Jon 16:12.) El̦aññe kwõj kile bwe el̦ap an baj m̦õkaj ñan am̦ kõnnaan kake jet iaan men kein, eokwe kwõmaroñ ba ñan armej eo kwõj teiti. Bõtab tokãlik, armej eo kwõj teiti enaaj aikuj jel̦ã kõn men kein bwe en maroñ kõm̦m̦ane juon pepe em̦m̦an. Kõn men in, kwõnaaj baj aikuj kõpel̦l̦o̦k bũruom̦ im kõnnaan kõn men kein.

7. Ewi wãween an ruo armej rej teit maroñ kal̦apl̦o̦k aerro jel̦ã kajjien doon? (Bar lale bo̦o̦k eo etan “Ñe Kwõj Teiti Juon Armej me Ej Jokwe ilo Juon Jikin Ettol̦o̦k.”) (Bar lale pija ko.)

⁷ Ewi wãween am̦ maroñ lukkuun jel̦ã kajjien armej eo kwõj teiti? Juon iaan wãween ko rem̦m̦antata ej ikijjeen amiro lukkuun bwebwenato ippãn doon im kwal̦o̦k m̦ool ñan doon. Bareinwõt, kwal̦o̦k kajjitõk ko im lukkuun roñjake ñe eo juon ej kõnono. (JK. 20:5; Jem. 1:19) Bõlen komiro maroñ kõm̦m̦ani men ko ippãn doon me rej kõpel̦l̦o̦k iien ñan amiro bwebwenato. Ñan waanjoñak, komiro maroñ m̦õñã ippãn doon, etetal ippãn doon ilo jikin ko ilo̦bwilej, im kwal̦o̦k naan ippãn doon. Komiro maroñ bar jol̦o̦k iien ippãn ro m̦õttamiro im baam̦le ko amiro. Bareinwõt, kõm̦m̦an karõk ñan amiro kõm̦m̦ani men ko me renaaj kwal̦o̦k wãween an armej eo kwõj teiti em̦m̦akũt ñe ej pãd ippãn armej ro jet im ñe ej iiooni wãween ko reoktak jãn doon. Lale ta eo Aschwin, eo jeid im jatid jãn Netherlands, ear kate ñan kõm̦m̦ane. Eñin men eo ej ba kõn aerro Alicia kar teit: “Kõm̦ro ar pukot wãween ko me renãj jipañ kõm̦ro ñan jel̦ã kajjien doon. Im men kein rar jet men dikdik ko, ãinwõt am̦ro kõpooj m̦õñã ko ippãn doon ak kõm̦m̦ani jerbal ko an m̦weo ippãn doon. Ilo iien kein, kõm̦ro ar lo kadkad ko rem̦m̦an ewõr ippemro im m̦õjn̦o̦ ko am̦ro.”

8. Ewi wãween an ruo armej me rej teit maroñ bõk tokjãn jãn aerro katak Baibõl̦ ippãn doon?

⁸ Komiro maroñ bar kal̦apl̦o̦k amiro jel̦ã kajjien doon ikijjeen amiro katak Baibõl̦ ippãn doon. El̦aññe kom̦ro naaj m̦are, kom̦ro aikuj kõm̦m̦ane iien kabuñ eo an baam̦le bwe Anij en men eo eaorõktata ilo mourin m̦are eo amiro. (Ekl. 4:12) Innem komiro maroñ ke kõm̦m̦an iien ñan katak ippãn doon ilo tõre eo komiro ej teit? Em̦ool bwe ruo armej me rej teit rejjañin erom juon baam̦le, im l̦eo ejjañin erom bõran kõrã eo. Ijoke, ilo amiro ekkeini amiro katak ippãn doon, kwõmaroñ jel̦ã kõn ewi joñan amiro epaake Jeova. Ruo rippãlele jãn America etaer Max im Laysa, rar lo bar juon wãween men in ear jipañ er. Max ej ba: “Ilo iien eo kõm̦ro ar jino teit, kõm̦ro ar jino katak kõn bok ko ad me rej kõnono kõn teit, mourin m̦are, im mourin baam̦le. Bok kein rar kõpel̦l̦o̦k ial̦an am̦ro bwebwenato kõn elõñ men ko raorõk me en kar pen am̦ro make jino bwebwenato kaki.”

MEN KO JET KWÕMAROÑ L̦ÕMN̦AK KAKI

9. Ta ko ruo armej rej teit rej aikuj l̦õmn̦ak kaki ñe ej itok ñan aerro kããlõt wõn ro ren ba ñan er bwe rej teit?

⁹ Wõn ro kwõj aikuj ba ñan er bwe kwõj teit? Amiro pepe wõn ro komiro kõn̦aan bwe ren jel̦ã kõn amiro teit. Ilo jinoin amiro teit, komiro maroñ kããlõt ñan ba ñan jet wõt armej. (JK. 17:27) Ilo amiro ãindein, kwõmaroñ bõbrae ijjiped ko im an ro jet kwal̦o̦k elõñ kajjitõk ko kõn pãd eo amiro. Bõtab, el̦aññe komiro ejjab ba ñan jabdewõt, innem komiro maroñ jujen kamakeikl̦o̦k iaamiro kõn amiro ekkõl ñe ro jet renaaj jel̦ã kõn amiro teit. Men in emaroñ kauwõtata. Kõn men in, ej juon menin mãlõtlõt bwe komiro en ba ñan ro me remaroñ lewaj naanin kakapilõk ko rem̦m̦an im ro me remaroñ jipañ ilo wãween ko jet. (JK. 15:22) Ñan waanjoñak, komiro maroñ ba ñan jet iaan ro ilo baam̦le ko amiro, ro m̦õttamiro me rerũtto ilo tõmak, ak em̦m̦aan ro rej lale eklejia.

10. Ta ko ruo armej rej teit remaroñ kõm̦m̦ani bwe en erreo wõt aerro teit im̦aan mejãn Jeova? (Jabõn Kõnnaan 22:3)

¹⁰ Ewi wãween am̦ maroñ kõm̦m̦an bwe en erreo wõt amiro teit? Ilo an eddekl̦o̦k eñjake ko amiro ñan doon, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k amiro kõn̦aan doon. Ta eo emaroñ jipañ komiro ñan kõm̦m̦an bwe pãd eo amiro en erreo wõt im̦aan mejãn Jeova? (1 Kor. 6:18) Eokwe, en jab ettoon amiro bwebwenato, jab kamakeikl̦o̦k iaamiro, im jab idaak arkool̦ l̦e jãn joñan. (Eps. 5:3) Men kein remaroñ kairuj kõn̦aan eo amiro ñan babu ippãn doon im kõm̦m̦an bwe en pen amiro kõm̦m̦ane men eo ejim̦we. Ej juon menin mãlõtlõt ñan ekkeini amiro bwebwenato ippãn doon kõn ta ko komiro maroñ kõm̦m̦ani bwe en erreo wõt amiro teit. (Riit Jabõn Kõnnaan 22:3.) Lale ta eo ear jipañ ruo jeid im jatid jãn Ethiopia etaer Dawit im Almaz. Erro ej ba: “Kõm̦ro ar jol̦o̦k iien ippãn doon ilo jikin ko me ebool̦ armej ie ak ippãn ro m̦õttam̦ro. Kõm̦ro ejjañin kar make iaam̦ro ilo juon wa ak ilo juon em̦. Ilo am̦ro ãindein, men in ear kõjparok kõm̦ro jãn wãween ko remaroñ tõll̦o̦k kõm̦ro ñan jorrããn.”

11. Ta ko ruo armej rej teit rej aikuj l̦õmn̦ak kaki ñe ej itok ñan aerro kõm̦m̦an pepe kõn aerro kwal̦o̦k yokwe ikijjeen aer atbo̦kwõj doon, jibwe pein doon, ak men ko ãierl̦o̦kwõt?

¹¹ Ak ta kõn amiro kwal̦o̦k yokwe ikijjeen amiro atbo̦kwõj doon, jibwe pein doon, ak men ko ãierl̦o̦kwõt? Ilo an eddekl̦o̦k yokwe eo amiro, komiro maroñ kããlõt ñan kwal̦o̦k yokwe ñan doon ilo wãween ko rekkar. Bõtab, el̦aññe ekajoor kõn̦aan eo am̦ ñan babu ippãn eo m̦õttam̦, men in enaaj kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen am̦ kõm̦m̦ane juon pepe em̦m̦an. (Al. 1:2; 2:6) Bareinwõt, ñe komiro ej kããlõt ñan atbo̦kwõj doon, jibwe pein doon, ak men ko ãierl̦o̦kwõt, em̦m̦an ñan keememej bwe jidik kõn jidik emaroñ tõll̦o̦k ñan m̦anit ak wãween ko rettoon. (JK. 6:27) Kõn men in ilo jinoin pãd eo amiro, bwebwenato ippãn doon kõn joñan amiro naaj kõm̦m̦ani men kein ekkar ñan naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦.c (1 Tes. 4:​3-7) Kajjitõk ippemiro make kajjitõk kein: ‘Ewi wãween an armej ro ilo ijo kõm̦ro ej jokwe ie l̦õmn̦ak kõn am̦ro kõm̦m̦ani men kein ñan doon? Wãween kein remaroñ ke kairuj kõn̦aan ko rejekkar ippemro?’

12. Ta ko ruo armej me rej teit rej aikuj l̦õmn̦ak kaki ñe ej itok ñan apañ ko rej iiooni im men ko erro ejjab errã kaki?

¹² Ewi wãween amiro maroñ kõm̦adm̦õdi apañ ko im men ko komiro ejjab errã kaki ippãn doon? Ta el̦aññe jãn iien ñan iien, komiro ejjab errã ippãn doon? Men in ej ke mel̦el̦ein bwe komiro ejjab ekkar ñan doon? Ejjab lukkuun. Ilo m̦ool, ewõr iien ko aolep ro rej teit ekoba rippãlele ro rejjab errã ippãn doon. Juon mourin m̦are ekajoor ej ejaakin ruo armej me rej kautiej doon im rem̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an ukoktak ko ekkar ñan l̦õmn̦ak eo an armej eo juon. Kõn men in, wãween amiro kõm̦adm̦õdi apañ ko kiiõ emaroñ kwal̦o̦k el̦aññe kom̦ro naaj lo tõprak ilo mourin m̦are eo amiro. Kajjitõk ippemiro make kajjitõk kein: ‘Kõm̦ro maroñ ke kwal̦o̦k ineem̦m̦an im kautiej ilo am̦ro bwebwenato kõn jet men? Kõm̦ro ej ke m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k likjab ko am̦ro make im kate kõm̦ro ñan kõm̦m̦an oktak? Em̦õkaj ke am̦ro kõttãik kõm̦ro im l̦oore kõn̦aan eo an eo juon, im jeorl̦o̦k an doon bõd?’ (Eps. 4:​31, 32) Ijoke, el̦aññe ekkã amiro jab errã ippãn doon ak akwããl ilo tõre eo komiro ej teit, eokwe mel̦el̦ein bwe wãween in emaroñ jab em̦m̦anl̦o̦k ãlikin amiro naaj m̦are. El̦aññe kwõj kile bwe armej eo kwõj teiti ejjab ekkar ñan kwe, eokwe am̦ kabõjrak amiro teit, emaroñ pepe eo enãj em̦m̦antata ñan komiro jim̦or.d

13. Ta ko remaroñ jipañ ruo armej rej teit ñan aer l̦õmn̦ak kõn ewi toon aerro teit?

¹³ Ej aikuj ewi toon amiro teit? Ñe jejjab bõk iien ñan l̦õmn̦ak kõn juon pepe, ekkã an men in tõll̦o̦k ñan wãween ko rejjab em̦m̦an. (JK. 21:5) Kõn men in, joñan aetokan amiro teit ej aikuj bwe ñan am̦ lukkuun jel̦ã kajjien armej eo juon. Ijoke, kwõjjab aikuj kaetokl̦o̦k iien eo kwõj teit ilo ejjel̦o̦k unin. Baibõl̦ eo ej bar ba: “Kõtmãne, ñe erum̦wij an tõprak, ej kõm̦m̦an bwe bũruon [en] nañinmej.” (JK. 13:12) Bareinwõt, ñe eaetokl̦o̦k amiro teit im jol̦o̦k iien ippãn doon, emaroñ l̦apl̦o̦k an pen ñan amiro jum̦ae kõn̦aan eo ñan babu ippãn doon. (1 Kor. 7:9) Ijello̦kun am̦ l̦õmn̦ak wõt kõn aetokin amiro teit, kwõmaroñ kajjitõk ippam̦ make, ‘Ej wõr wõt ke men ko ij aikuj jel̦ã kõn armej eo ij teiti bwe in maroñ kõm̦m̦ane juon pepe em̦m̦an?’

EWI WÃWEEN AN RO JET MAROÑ REJETAKE RUO ARMEJ REJ TEIT?

14. Ewi wãween ad maroñ rejetake ruo armej rej teit? (Bar lale pija eo.)

¹⁴ El̦aññe jejel̦ã kõn an ruo armej teit, ewi wãween ad maroñ jipañ erro? Jemaroñ kũr er bwe ren itok im m̦õñã ippãd, bwe ren kobatok ilo iien kabuñ eo an baam̦le eo ad, ak jemaroñ kũrtok er ñan iien iiãio ko ad. (Rom 12:13) Ilo wãween kein, erro maroñ kal̦apl̦o̦k aerro jel̦ã kajjien doon. Rej aikuj ke juon ri-karwaan, juon bwe en uwe ippãerro, ak rej aikuj ke juon jikin me erro maroñ kõnono ippãn doon kõn men ko aerro wõt? El̦aññe aet, jemaroñ ke jipañ er? (Gal. 6:10) Alicia, eo me kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ej keememej men eo erro Aschwin ej kam̦m̦oolol kake. Ej ba, “El̦ap am̦ro m̦õn̦õn̦õ bwe ekar wõr ro jeid im jatid me rar ba bwe kõm̦ro maroñ lol̦o̦k er el̦aññe kõm̦ro ej aikuj jikin am̦ro jol̦o̦k iien ippãn doon bwe kõm̦ro en jab make iaam̦ro.” El̦aññe ruo armej me rej teit rej kajjitõk ippam̦ bwe kwõn karwaane erro, kwõmaroñ ke watõke ãinwõt juon jeraam̦m̦an? Ñe kwõj karwaane ruo armej rej teit, kõjparok bwe kwõn jab lukkuun kamakeikl̦o̦k iaaerro. Ijoke, kwõmaroñ bar kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦ im kõtl̦o̦k bwe erro en bwebwenato ippãn doon ñe erro ej aikuj iien im juon jikin aerro kõnono kõn men ko rej aerro wõt.—Pil. 2:4.

15. Ta men ko jet jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ruo armej rej teit? (Jabõn Kõnnaan 12:18)

¹⁵ Jemaroñ bareinwõt rejetake ruo armej rej teit ikijjeen men ko jej ba ak men ko jejjab ba. Jet iien, jemaroñ aikuj jel̦ã irooj iood make. (Riit Jabõn Kõnnaan 12:18.) Ñan waanjoñak, jemaroñ kijooror in ba ñan ro jet bwe em̦õj an ruo armej jino teit, bõtab armej rein ruo remaroñ kõn̦aan make kwal̦o̦k ennaan in ñan ro jet. Jej aikuj kõjparok kõn men ko jej kõnono kaki kõn ruo armej me rej teit im jab kõrraate er kõn men ko rej aerro wõt. (JK. 20:19; Rom 14:10; 1 Tes. 4:11) Bareinwõt, emaroñ jab em̦m̦an ippãn ruo armej rej teit ñe jej ba ak kwal̦o̦k kajjitõk ko me rekõm̦m̦an aer l̦õmn̦ak bwe rej aikuj m̦are. Juon jeid im jatid kõrã etan Elise im l̦eo ippãn rej keememej men in im ba, “Kõm̦ro ar jook ke ro jet rar kajjitõk ippemro kõn bũl̦ããn ko am̦ro ñan raanin m̦are eo am̦ro ak kõm̦ro ejjañin de kõnono kaki men kein.”

16. Ewi wãween ad aikuj em̦m̦akũt ñe ruo armej rej kabõjrak aerro teit?

¹⁶ Ta el̦aññe ruo armej rej pepe ñan kabõjrak aerro teit? Jejjab aikuj kajjitõk kõn men in ak n̦aruon juon iaaer kõn an bõjrak aerro teit. (1 Pit. 4:15) Juon jeid im jatid kõrã etan Lea ej ba: “Iar roñ bwe ro jet rar an̦to̦o̦nel̦o̦k im l̦õmn̦ak kõn ta unin am̦ro kar juon jeid im jatid em̦m̦aan kõjem̦l̦o̦k am̦ro teit. Ebwe aõ kar lukkuun metak kõn men in.” Ãinwõt kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ñe ruo armej rej kabõjrak aerro teit, men in ejjab mel̦el̦ein bwe erro ar jab lo tõprak. Ak ekkã an men in kwal̦o̦k bwe erro ar kajejjete unleplepin aerro teit—ñan lale el̦aññe erro ekkar ñan m̦areik doon ke ak jaab. Meñe ãindein, ak pepe eo ñan kõjem̦l̦o̦k aerro teit emaroñ kõm̦m̦an bwe erro en bũrom̦õj im metak wõt im kõm̦m̦an bwe ren eñjake aer make iaaer. Kõn men in, jemaroñ pukot wãween ko ñan rejetake rein.—JK. 17:17.

17. Ta eo ruo armej rej teit rej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane?

¹⁷ Ãinwõt ad kar katak kake, emaroñ wõr apañ ko ñe ruo armej rej teit, bõtab men in emaroñ bar juon iien ekam̦õn̦õn̦õ. Jessica ej ba: “Ilo m̦ool, ebwe an l̦ap jerbal ñe ruo armej rej teit. Bõtab, ear lukkuun l̦ap tokjãn am̦ro kar jol̦o̦k iien im maroñ ko am̦ro ñan jel̦ãl̦o̦k kajjien doon.” El̦aññe kwõj juon eo ej teit, eokwe wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate komiro ñan lukkuun jel̦ã kajjien doon. El̦aññe komiro naaj kõm̦m̦ane men in, innem komiro naaj lo tõprak ilo amiro teit—im men in enaaj jipañ komiro jim̦or ñan kããlõt juon pepe emãlõtlõt.